4-20-5098 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus, kriminaalkolleegium Määruse tegemise aeg ja koht
- aprill 2021, Tallinn, kirjalik menetlus Väärteoasja number 4-20-5098 Kohtunik Sten Lind Vaidlustatud kohtulahend Pärnu Maakohtu
- märtsi 2021 määrus, millega pöörati täitmisele Kevin Gabriel Matthias Kadakale (Kadakas) Pärnu Maakohtu
- jaanuari 2021 määrusega üldkasuliku tööga asendatud arest Kaebuse esitaja ja kaebuse liik menetlusalune isik Kevin Gabriel Matthias Kadakas (ik 39609251410; elukoht: XXX), määruskaebus RESOLUTSIOON
- Tühistada Pärnu Maakohtu
- märtsi 2021 määrus ning saata väärteoasi maakohtule uueks arutamiseks teises kohtukoosseisus.
- Määruskaebus rahuldada osaliselt. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale saab esitada määruskaebuse. Määruskaebus esitatakse Riigikohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil kaebuse esitaja sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Menetlusalune isik saab ringkonnakohtu määrust vaidlustada vaid advokaadi vahendusel. Riigikohus võtab määruskaebuse menetlusse üksnes juhul, kui peab selles asjas lahendi tegemist oluliseks seaduse ühetaolise kohaldamise või õiguse edasiarendamise seisukohalt. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
- Kevin Gabriel Matthias Kadakat karistati Politsei- ja Piirivalveameti Lääne prefektuuri
- juuli 2019 otsusega nr 2670,19,003852 LS § 227 lg 2 alusel 75 trahviühiku ehk 300 euro suuruse rahatrahviga. Otsus jõustus
- augustil
- detsembril 2020 teavitas kohtutäitur kohtuvälist menetlejat rahatrahvi täitmise võimatusest. 1 4-20-5098
- Politsei- ja Piirivalveameti Lääne prefektuur esitas
- detsembril 2020 KarS § 72 alusel Pärnu Maakohtule taotluse K. G. M. Kadakale mõistetud rahatrahvi asendamiseks arestiga. Taotluses märgiti, et kohtuvälise menetleja hinnangul on süüdlasele võimalik kohaldada üldkasulikku tööd.
- Pärnu Maakohus rahuldas
- jaanuari 2021 määrusega kohtuvälise menetleja taotluse ning asendas K. G. M. Kadakale mõistetud rahatrahvi 6-päevase arestiga ja selle omakorda 6 tunni üldkasuliku tööga. Üldkasuliku töö tegemise tähtajaks määras kohus 1 kuu alates kohtumääruse jõustumisest. Määrus jõustus
- veebruaril
- Tallinna Vangla Pärnu kriminaalhooldusametnik esitas
- märtsil 2021 Pärnu Maakohtule erakorralise ettekande, milles tegi KarS § 69 lg 6 alusel ettepaneku K. G. M. Kadaka arest täitmisele pöörata. Ettekande kohaselt oli K. G. M. Kadakas jätnud 6 tundi üldkasulikku tööd kohtu määratud tähtajaks (s.o
- märtsiks 2021) tegemata.
- Pärnu Maakohus vaatas erakorralise ettekande läbi kirjalikus menetluses ning tegi
- märtsil 2021 määruse, millega rahuldas kriminaalhooldusametniku taotluse ja pööras K. G. M. Kadakale määratud aresti täitmisele. Kohus leidis, et asja materjalide järgi on kriminaalhooldaja taotlus põhjendatud. Kui süüdlane hoiab üldkasulikust tööst kõrvale, võib kohus tulenevalt KarS § 69 lg-st 6 kriminaalhooldusametniku taotluse alusel aresti täitmisele pöörata. K. G. M. Kadakas oli üldkasuliku töö määramisest ja selle täitmise korrast teadlik ning teda hoiatati, et kõrvalehoidumise korral võib kohus asendatud aresti kirjalikus menetluses täitmisele pöörata. K. G. M. Kadakas ei jõudnud kriminaalhooldusosakonda esmakohtumisele ja leidis selleks erinevaid vabandusi. Maakohtu hinnangul ei olnud K. G. M. Kadakal üldkasuliku töö tegemata jätmiseks mõjuvaid põhjuseid, mistõttu oli ta teadlikult selle tegemisest kõrvale hoidnud.
- Pärnu Maakohtu
- märtsi 2021 määruse peale esitas K. G. M. Kadakas määruskaebuse, milles taotleb sisuliselt aresti täitmisele pööramata jätmist. Kaebuses selgitab K. G. M. Kadakas üldkasuliku töö tegemata jätmise põhjuseid ning palub võimalust talle asenduskaristusena mõistetud üldkasuliku töö tunnid ära teha. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
- Ringkonnakohus on seisukohal, et maakohus on rikkunud aresti täitmisele pööramise otsustamisel oluliselt väärteomenetlusõigust, mistõttu ei ole ringkonnakohtul alust võtta seisukohta aresti täitmisele pööramise põhjendatuse küsimuses, vaid maakohtu määrus tuleb tühistada ja saata väärteoasi maakohtule uueks arutamiseks. 2 4-20-5098 Menetlusõiguse oluline rikkumine seisneb selles, et kohus ei ole enne aresti täitmisele pööramise otsustamist süüdlast ära kuulanud.
- Esiteks märgib ringkonnakohus, et maakohus on igal juhul rikkunud oluliselt väärteomenetlusõigust sellega, et ei ole andnud süüdlasele võimalust oma seisukohtade ja taotluste esitamiseks. See, et aresti täitmisele pööramine otsustatakse VTMS § 2101 lg 2 kohaselt 10 päeva jooksul taotluse saamisest, ei tähenda, et süüdlast ei tuleks ära kuulata. Nimetatud säte annab ainult taotluse lahendamise tähtaja, kuid ei reguleeri seda, millises korras see tuleb lahendada. Ringkonnakohus märgib, et õiglase kohtumenetluse põhimõttest tuleneb isiku õigus olla ärakuulatud. Sellest tulenevalt on kohtul ka kirjalikus menetluses kohustus anda kohtumenetluse pooltele, eriti aga isikule, kelle õiguste ja kohustuste üle otsustatakse, võimalus oma seisukohtade ja taotluste esitamiseks. Kuna aresti täitmisele pööramine üldkasuliku töö tegemata jätmisel ei ole automaatne, vaid eeldab VTMS §-st 2101 kohtu otsustust, eeldab täitmisele pööramine selle väljaselgitamist, ega süüdlasel ei olnud mõjuvat põhjust, miks ta ei saanud üldkasulikku tööd teha. Seega oleks igal juhul tulnud anda süüdlasele võimalus kriminaalhooldusametniku taotlusele vastata.
- Ringkonnakohus on aga seisukohal, et aresti täitmisele pööramise taotlus tuleb lahendada süüdlase osavõtul, st suulises menetluses. Väärteomenetluse seadustik reguleerib üldkasuliku töö täitmisel tekkivate küsimuste lahendamist pealiskaudselt. Nagu öeldud, ütleb VTMS §-s 2101 lg 2 üksnes, et täitmiskohtunik otsustab aresti täitmisele pööramise kümne päeva jooksul alates kriminaalhooldusametniku taotluse saabumisest. Seda, kas ja kuidas tuleb süüdlane ära kuulata, väärteomenetluse seadustik ei ütle. Ringkonnakohtu hinnangul on tegemist regulatsiooni väljatöötamisel tehtud veaga. Nimelt nähtub seletuskirjast eelnõu juurde, millega VTMS § 2101 kehtestati („Karistusseadustiku, väärteomenetluse seadustiku, kriminaalmenetluse seadustiku, karistusregistri seaduse ning kriminaalhooldusseaduse muutmise seaduse“ eelnõu nr 562 SE), et sooviti kehtestada kriminaalmenetlusega analoogset regulatsiooni. Seletuskirja kohaselt võeti VTMS § 2101 puhul eeskujuks KrMS §
- VTMS § 2101 ja KrMS § 428 kõrvutamisel ilmneb, et need sätted ongi sarnased. KrMS § 428, milles öeldu võeti väärteomenetlusse üle, ei reguleeri aga karistuse täitmisele pööramist täielikult. Seda, millises menetluses kohus karistuse täitmisele pööramise otsustab, reguleerib KrMS §
- See osa regulatsioonist väärteomenetluse seadustikus puudub. Kuna väärteomenetluse seadustik seda küsimust, kas kohus otsustab aresti täitmisele pööramise kirjalikus või suulises menetluses, ei reguleeri, tuleb vastavalt VTMS §-le 2 pöörduda kriminaalmenetluse seadustiku regulatsiooni poole. KrMS § 432 lg 3 kohaselt lahendab täitmiskohtunik süüdimõistetult vabaduse võtmisega seotud küsimused süüdimõistetu osavõtul. Nende küsimuste hulka kuulub ka vangistuse täitmisele pööramine, kui süüdimõistetu ei ole teinud üldkasulikku tööd. Seda kinnitab KrMS § 432 lg 3 teine lause, milles on peetud vajalikuks täpsustada, et KrMS §-s 428 sätestatud küsimuse lahendamiseks prokuröri täitmiskohtuniku juurde kutsuda ei ole vaja. 3 4-20-5098 Kuivõrd seadusandja seisukoht on seega, et vabaduskaotusliku karistuse täitmisele pööramise otsustamine eeldab süüdlase ärakuulamist suulises menetluses, tuleb VTMS §-st 2 tulenevalt ka aresti täitmisele pööramisel süüdlane ära kuulata. Väärteoasja arutamine nii, et asja arutamise aega ja kohta ei ole teatatud isikule, kes oleks tulnud ära kuulata, on vastavalt VTMS § 150 lg 1 p-le 3 oluline menetlusõiguse rikkumine. Selline rikkumine toob vastavalt VTMS §-le 152 kaasa vaidlustatud kohtulahendi tühistamise ja väärteoasja saatmise uueks arutamiseks samale maakohtule teises kohtukoosseisus.
- Eelnevast tulenevalt on maakohus rikkunud oluliselt väärteomenetlusõigust VTMS § 150 lg 1 p-i 3 mõttes, jättes erakorralise ettekande menetlemisel K. G. M. Kadaka ära kuulamata. Vastavalt VTMS § 194 lg-le 3 ja §-le 143 võib ringkonnakohtunik väärteomenetlusõiguse olulise rikkumise tuvastamise korral maakohtu määruse tühistada ja saata väärteoasja maakohtule uueks arutamiseks eelmenetluses määruskaebemenetluse pooli menetlusse kaasamata. Juhindudes VTMS § 194 lg-st 3, §-st 143, § 150 lg 1 p-st 3 ja §-st 152, tühistab ringkonnakohus Pärnu Maakohtu
- märtsi 2021 määruse ning saadab väärteoasja maakohtule uueks arutamiseks teises kohtukoosseisus. Määruskaebuse rahuldab ringkonnakohus osaliselt. Allkirjastatud digitaalselt 4