KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 19. aprill 2021 Võru kohtumaja Põlvas, Võru tn 12 Asja number 1-20-5125 Kohtunik Rita Kulberg Kohtuistungi sekretär Lea Kirotar Asi Tartu
§ 121
lg 2 p 3 järgi ja karistati vangistusega 9 kuud.
§-de 74 lg 5 ja 65 lg 2 alusel suurendati M. Pallole mõistetavat karistust Tartu Maakohtu 31.07.2018 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 1 aasta ja 2 kuud vangistust võrra ning M. Pallole mõisteti liitkaristuseks 1 aasta ja 11 kuud vangistust.
§-de 74 lg 5 ja 69 lg-te 1, 3 alusel asendati M. Pallole mõistetud vangistus 1 aasta 11 kuud üldkasuliku tööga 690 tundi, mille tegemise ajaks määrati 2 aastat alates kohtuotsuse jõustumisest.
§ 69lg 4 alusel kohustati M.
Pallot üldkasuliku töö tegemise ajal alluma käitumiskontrollile ning täitma
§ 75
lg 1 p-des 1-6 ettenähtud kontrollnõudeid ja
§ 75lg 2 p-s 2 sätestatud kohustust mitte tarvitada alkoholi.
Kohtuotsus jõustus 20.11.2020 ning üldkasuliku töö sooritamise tähtaeg on 20.11.
- Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Põlva esindus on 30.03.2021 esitanud kohtule erakorralise ettekande (tl 53-54), milles taotletakse M. Pallole mõistetud karistuse kandmata osa täitmisele pööramist. Erakorralise ettekande aluseks on M. Pallo alkoholi tarvitamise keelu rikkumised 13.01.2021 ja 14.03.2021 ning üldkasuliku töö tundide sooritamata jätmine 16.02.2021 ja 23.02.
- M. Pallo on eriliigilisi rikkumisi toime pannud juba katseaja alguses. Hooldusalune ei näe probleemi alkoholi tarvitamises ning ta suhtub üldkasuliku töö tegemisse hoolimatult ja vastutustundetult. Ettekande esitamise hetkeks on M. Pallo ära teinud 30 üldkasuliku töö tundi, tegemata on 660 tundi. Süüdimõistetu jätkab töötamist, järgides üldkasuliku töö üldist ajakava. 5.04.2021 esitas kriminaalhooldusametnik erakorralise ettekande lisa (tl 84), milles on täpsustanud, et heidab M. Pallole ette ainult alkoholi tarvitamise keelu rikkumisi 8.03.2021 ja 14.03.
- 16.04.2021 esitas kriminaalhooldusametnik teise erakorralise ettekande lisa (tl 89), mille kohaselt tuvastati M. Pallol 6.04.2021 alkoholi tarvitamise tunnused ning hooldusalune ei ole aprillis täitnud üldkasuliku töö ajakava. Kriminaalhooldusametnik jäi kohtuistungil erakorralises ettekandes esitatud taotluse juurde, paludes süüdimõistetu rikkumisteks lugeda üksnes alkoholi tarvitamise keelu rikkumised 8.03.2021, 14.03.2021 ja 6.04.
- Süüdimõistetu M. Pallo palub jätta vangistuse täitmisele pööramata.
§ 69
lg 1 kohaselt kohus võib kuni kaheaastast vangistust mõistes või käesoleva seadustiku §-s 73 või 74 sätestatud korras tingimisi kohaldatud vangistust täitmisele pöörates asendada selle üldkasuliku tööga. Ühele päevale vangistusele vastab üks tund üldkasulikku tööd. Vangistus asendatakse üldkasuliku tööga üksnes süüdlase nõusolekul.
§ 69
lg 4 kohaselt üldkasuliku töö tegemisel peab süüdlane järgima kontrollnõudeid ning täitma talle pandud kohustusi vastavalt käesoleva seadustiku §-s 75 sätestatule.
§ 69
lg-s 6 on sätestatud, et kui süüdlane hoiab üldkasulikust tööst kõrvale, ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib karistust täideviiv ametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus määrata süüdlasele täiendavaid kohustusi vastavalt käesoleva seadustiku § 75 lõikes 2 sätestatule, pikendada üldkasuliku töö tegemise tähtaega, arvestades käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud üldkasuliku töö üldist tähtaega, või pöörata süüdlasele mõistetud vangistuse täitmisele. Vangistuse täitmisele pööramisel arvestatakse karistusest kantuks süüdlase tehtud üldkasulik töö, mille üks tund võrdub ühe päeva vangistusega. Kohus leiab, et erakorralises ettekandes esitatud taotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. 2
(6)Kriminaalhooldusametnik heidab M. Pallole ette alkoholi tarvitamise keelu rikkumist 8.03.2021, 14.03.2021 ja 6.04.2021. 14.03.2021 alkoholi või narkootikumide tarvitamise kontrollimise protokolli (tl 57) kohaselt tuvastas kriminaalhooldusametnik M. Pallol 14.03.2021 kell 14.17 alkoholi tarvitamisele viitavad tunnused (indikaatorvahendi tulemus positiivne – 0,711 mg/l, alkoholilõhna esinemine suust, väga aeglane reaktsioon, arusaamatu kõne, tasakaalu ja koordinatsiooni kerged häired – taaruv kõnnak, rahutu ja omamehelik käitumine). 5.04.2021 kirjalikus seletuses (tl 86) põhjendab M. Pallo kontrollimise ajal oma joovet asjaoluga, et ta tarvitas tuttava juures sünnipäeva tähistamise käigus viina. Ka kohtuistungil M. Pallo kinnitas, et võttis 14.03.2021 oma juubeli puhul viina. Erakorralises ettekandes on kriminaalhooldusametnik viidanud ka Politsei- ja Piirivalveameti 23.03.2021 kirjale (tl 77), milles kajastub muuhulgas 8.03.2021 politsei poolt kirjeldatud M. Pallol esinev alkoholijoobeseisund. 8.03.2021 indikaatorvahendi kasutamise protokolli koostatud ei ole. 5.04.2021 kirjalikus seletuses (tl 86) M. Pallo tunnistab 8.03.2021 viina tarvitamist koos tuttavaga. Kohtuistungil M. Pallo kinnitas, et tarvitas 8.03.2021 alkoholi (võttis naistepäeva puhul viina). 6.04.2021 alkoholi või narkootikumide tarvitamise kontrollimise protokolli (tl 92) kohaselt tuvastas kriminaalhooldusametnik M. Pallol 6.04.2021 kell 15.56 alkoholi tarvitamisele viitavad tunnused (indikaatorvahendi tulemus positiivne – 0,653 mg/l, alkoholilõhna esinemine suust, häiritud reaktsioon, segane kõne, ei taju aega – ütleb vale kuupäeva, tasakaalu ja koordinatsiooni kerged häired – tuigerdab, ärritunud ja rahutu käitumine). Kontrolli teostanud ametniku L.Kasaku e-kirja kohaselt (tl 93) M. Pallo väitis, et oli kaks pitsi viina joonud, kuid kirjalikku seletust protokolli anda ei soovinud. M.Pallo kohtuistungil antud ütluste kohaselt ta 6.04.2021 alkoholi tarvitanud ei olnud. Kriminaalhooldusametnikud küll käisid tema teeotsas, kuid alkoholi tarvitamise kontrolli ei teinud. Allkiri protokollil ei ole M.Pallo oma. Kohtuistungil tunnistajana ülekuulatud Lauri Kasaku ütluste kohaselt kutsus ta M.Pallo 6.04.2021 viimase elukoha teeotsa välja, kuna mõni päev varem olid ametnikud M.Pallo juurde minnes teel sisse jäänud. M.Pallo tuli teeotsa välja. Ta ei suutnud küll kahel korral puhuda, kuid kolmandal korral see õnnestus. M.Pallo kõnnak oli taaruv ja käitumine familiaarne. L.Kasak tuvastas M.Pallol joobe ja koostas protokolli, millele M.Pallo alla kirjutas. Alkoholi või narkootikumide tarvitamise kontrollimise protokollid ja M. Pallo kirjalik seletus kogumis kriminaalhooldusaluse kohtuistungil antud ütlustega tõendavad, et M. Pallo oli 14.03.2021, 6.04.2021 ja 8.03.2021 tarvitanud alkoholi. Tunnistaja L.Kasaku ütlused ja 6.04.2021 alkoholi või narkootikumide tarvitamise kontrollimise protokoll lükkavad ümber süüdimõistetu väite, et viimane ei olnud 6.04.2021 alkoholi tarvitanud. Tunnistaja ütlustest tuleneb, et kriminaalhooldusametnikud käisid aprillikuu alguses M.Pallo elukoha lähistel kahel korral. Seega on süüdimõistetu erinevad korrad ilmselt segi ajanud. Et ta sündmusi täpselt ei mäleta, möönis peale tunnistaja ülekuulamist kohtuistungil ka süüdimõistetu ise. Süüdimõistetu oli alkoholi tarvitamise keelust teadlik (on 3.12.2020 allkirjastanud alkoholi mittetarvitamise kohustust selgitava lisa, tl 78). Ettekande kohaselt on M. Pallole selgitatud alkoholi tarvitamise keelu olemust ning asjaolu, et alkoholi mittetarvitamise kohustust peab isik täitma kogu käitumiskontrolli aja olenemata oma asukohast. Järelikult rikkus M. Pallo 8.03.2021, 14.03.2021 ja 6.04.2021 tahtlikult
§-s 75 lg 2 p 2 sätestatud alkoholi tarvitamise keeldu. Muuhulgas ka sünnipäeva või naistepäeva tähistamiseks alkoholi tarvitamist ei loe kohus vabandavaks asjaoluks. 3
(6)Ettekandes on viidatud ka alkoholi tarvitamise keelu rikkumistele 13.01.2021, mis on tõendatud 13.01.2021 indikaatorvahendi kasutamise protokolliga, joobeseisundile viitavate tunnuste kirjeldamise protokolliga ja 2.02.2021 hooldusaluse kirjaliku seletusega ( tl 56,58). Selle rikkumise eest on kriminaalhooldusametnik M. Pallot juba 2.02.2021 kirjalikult hoiatanud (tl 76). Seetõttu ei saa kohus enam teist korda selle rikkumiste eest kohaldada mingit muud
§-s 69 lg 6 nimetatud meedet. Nimetatud rikkumine samas iseloomustab süüdimõistetu karistuse kandmise aja kulgemist negatiivselt, osutades, et M. Pallo on korduvalt rikkunud alkoholi tarvitamise keeldu. Ettekandes on viidatud üldkasuliku töö tegemata jätmisele 16.02.2021 ja 23.02.2021, mis on tõendatud üldkasuliku töö ajakavade ja arvestuslehtedega, samuti süüdimõistetu seletusega (tl 59, 69-70). Nende rikkumise eest on kriminaalhooldusametnik M. Pallot 2.03.2021 kirjalikult hoiatanud (tl 72), mistõttu ei saa käesolevalt kohus M. Pallole teistkordselt kohaldada
§-s 69 lg 6 sätestatud meetmeid. Nimetatud rikkumised samas iseloomustavad süüdimõistetu karistuse kandmise aja kulgemist negatiivselt, osutades, et M. Pallo on korduvalt üldkasuliku töö tegemisest kõrvale hoidunud. ÜKT tegemisest kõrvalehoidumist kriminaalhooldusametnik käesolevas menetluses enam ette ei heida. Ajakava kohaselt ( tl 91) peab M.Pallo 2021 aprillis tegema 35 ÜKT tundi ( sh 8.04., 12.
- ja 15.04.2021 igal päeval 5 tundi). Siiani ei ole M.Pallo aprillis ühtegi tundi üldkasulikku tööd teinud. Kohtuistungil esitas süüdimõistetu eraarst Vaike Meesaku 12.04.2021 tõendi, mille kohaselt M.Pallo ei saa tervise tõttu minna tööle 12.04.16.04.
- Seega on süüdimõistetu tõendanud mõjuva põhjuse olemasolu, mille tõttu ta ei saanud üldkasulikku tööd teda ajakavas ettenähtud 12.
- ja 15.04.
- Süüdimõistetu kinnitusel takistas temal üldkasuliku töö tegemist 8.04.2021 samuti tervislik seisund. Süüdimõistetu selle väite õigsust tõendanud ei ole. Kuna süüdimõistetu oma töölt puudumisest 8.04.2021 siiski teavitas, pole kriminaalhooldusametnik üldkasuliku töö tegemata jätmist 8.04.2021 rikkumisena ette heitnud, mistõttu ei tee seda ka kohus. M. Pallot iseloomustab positiivselt, et ta on ettekande kohaselt registreerimiskohustust täitnud korrektselt. Alkoholi mittetarvitamise kohustust on kontrollitud 11 korral, tuvastatud on 3 rikkumist. M. Pallole on kohtuotsuse tegemisel antud võimalus vangla asemel elada vabaduses tingimusel, et ta täidab kõik kohtu poolt temale määratud kontrollnõuded ja -kohustused. M. Pallo neid tingimusi ei ole täitnud. On tuvastamist leidnud, et M. Pallo on katseaja kestel rikkunud korduvalt alkoholi tarvitamise keeldu ja korduvalt üldkasuliku töö ajakava. Süüdimõistetu jätkas rikkumiste toimepanemist ka peale seda, kui kriminaalhooldusametnik oli M. Pallot rikkumiste eest kahel korral hoiatanud. M. Pallo ei ole kohtu hinnangul saanud aru alkoholi tarvitamise keelu sisust. Kriminaalhooldusametniku väitel on M. Pallo korduvalt avaldanud (mida kinnitas süüdimõistetu ka kohtus), et oma kodus ikka võib juua, sünnipäeval kohe kindlasti, ega ta purjus peaga ühtegi seadust ei riku, ega ennast päris purju ei joo ja nii edasi. Selline hoiak viitab ilmselgelt alkoholi tarvitamise keelu mittemõistmisele ning võimaldab kohtul järeldada, et M. Pallo jätkab ka edaspidi alkoholi tarvitamise keelu rikkumist. Seda enam asjaolude valguses, et kuigi M.Pallo kohtuistungil kinnitas, et peab ennast alkoholsõltlaseks, ta mingit vastavasisulist sekkumist (näiteks pöördumist mõne spetsialisti poole võimaliku ravi saamiseks) vajalikuks ei pea. Seetõttu ei ole kohtu arvates võimalik M. Pallo alkoholi tarvitamisega seonduvaid tõekspidamisi muuta ka sotsiaalprogrammi või sõltuvusraviga, kuna nii sotsiaalprogrammis kui ka 4
(6)sõltuvusravil osalemise eeltingimuseks on süüdimõistetu enda soov alkoholi tarbimisest loobuda. Käesoleval juhul kohus sellise motivatsiooni olemasolu M. Pallol tema käitumisest lähtuvalt ei sedasta. Kohtuistungil avaldatu ( et edaspidi ta alkoholi enam ei tarvita) ei ole süüdimõistetu varasemat käitumist arvestades veenev. Kuigi käesolevas menetluses ei heideta süüdimõistetule ette üldkasuliku töö tegemisest kõrvale hoidumist, peab kohus vajalikuks märkida järgmist. M. Pallo on üldkasuliku töö tegemata jätmist põhjendanud nii külma ilma, halbade teeoludega (tl 59) kui ka kehva tervisliku seisundiga (arstitõendid tl 62, 68, 85). Eraarst Vaike Meesaku kinnitusel on M. Pallol diagnoositud hüpertooniatõbi, traumajärgne vasaku käe ja vasaku jala liigeste artroos ning raskendatud on M.Pallo liikumine ja füüsilise töö tegemine talvekuudel. Arst on korduvalt kinnitanud, et M.Pallo ei saa üldkasulikku tööd teha tervislikel põhjustel (7.8.12.2020; 9.-31.03.2021; 12.-16.04.2021) . Ta on pidanud vajalikuks koormuse piirangut ajavahemikul 12.01.2021 kuni 28.02.2021. M. Pallo tervislikku olukorda arvestades tekib küsimus, kas ta on üldse sobiv isik ÜKT tegemiseks. M. Pallo ei olnud võimeline ÜKT ajakavasid täitma ka vähendatud koormuse tingimustes veebruaris, märtsis ja aprillis. Probleemid süüdimõistetu tervisliku seisundiga olid teada ka kokkuleppe sõlmimisel ja kohtuotsuse tegemisel. 4.11.2020 kohtuistungi protokollist nähtub, et arutelu all oli ka M.Pallo tervislik olukord ning viimane kinnitas, et on võimeline üldkasulikku tööd tegema. Kuigi süüdimõistetu töökoormust on vähendatud, pole ta siiski ÜKT ajakavadest kinni pidanud. Kohtu hinnangul annab süüdimõistetu käitumine alust järelduseks, et viimane pole ÜKT tegemiseks ka ise piisavalt motiveeritud. Kriminaalhooldusametniku väitel on süüdimõistetu avaldanud, et ta teeb oma tunde siis kui saab ja ise tahab – vahest kevadel või hoopis järgmine aasta. Ametniku selgitused ÜKT ajakava järgimise kohustusest ei leia M. Pallo poolt mõistmist. M. Pallo on muuhulgas ametnikule selgitanud, et tema külma ilmaga ei tööta ning on ka väljendanud rahulolematust pakutava töö suhtes. Kohtu arvates on süüdimõistetu tõlgendanud ÜKT tegemise tähtaega ilmselgelt vääralt. ÜKT tuleb teha regulaarselt vastavalt koostatud ajakavadele iga kuu. Kriminaalhooldusalusel ei ole õigust ajakava täita oma äranägemise järgi ning lükata töö tegemist vastavalt enda soovidele pidevalt edasi. M.Pallo on 5 kuu jooksul ära teinud üksnes 30 tundi. M. Pallol on jäänud üldkasuliku töö tegemiseks käesoleva määruse tegemise seisuga veel umbes 1 aasta ja 7 kuud. Ülejäänud 660 ÜKT tunni ära tegemine järelejäänud aja jooksul (s.o 1 aasta 7 kuu jooksul) sellises tempos nagu M. Pallo seni teinud on (30 tundi 5 kuu jooksul), ei ole mõeldav. Kuna M. Pallole on määratud ÜKT tegemiseks seaduses lubatud maksimaalne tähtaeg, s.o 2 aastat (
§ 69lg 3 1.
lause), ei ole ka üldkasuliku töö tegemise tähtaega võimalik enam pikendada. Kuigi esineb ka süüdimõistetut positiivselt iseloomustavaid asjaolusid (muude käitumiskontrolli nõuete täitmine), peab kohus vajalikuks M. Pallole mõistetud karistuse täitmisele pöörata. M. Pallot on karistatud süüteo eest, mille ta pani toime alkoholijoobes. Nimetatud asjaolu ja M. Pallo käitumine katseaja kestel (korduvalt alkoholi tarvitamise keelu ja ÜKT ajakava rikkumine) annab alust järeldusele, et süüdimõistetu ei ole suuteline hoiduma alkoholi tarvitamisest ja tegema vastavalt ajakavale üldkasulikku tööd. Kohtu arvates ei ole M. Pallo mõistnud käitumiskontrolli nõuete kõrvalekaldumatu täitmise vajadust ning oma praegusesse alkoholi mittetarvitamise kohustusse ja üldkasuliku töö tegemise kohustusse on hooldusalune suhtunud ilmselgelt ükskõikselt. Hinnates M. Pallot positiivselt ja negatiivselt iseloomustavaid asjaolusid kogumis, leiab kohus, et peale vangistuse täitmisele pööramise on praeguseks ajaks ammendunud muud
§-s 69 lg 6 sätestatud võimalused süüdimõistetu rikkumistele reageerimiseks. Just asjaolu, et tegemist ei ole mõne juhusliku ühekordse 5
(6)rikkumisega, vaid M. Pallo rikkumised on korduvad, annab antud juhul piisavalt alust pöörata M. Pallole mõistetud ja kandmata karistus
§ 69lg 6 alusel täitmisele.
Üldkasuliku töö ajakavade (tl 61, 65, 69, 73, 91) ja arvestuslehtede (tl 63, 66, 70, 74) kohaselt on tegemata üldkasuliku töö tundide arv 660 (detsembris on 30-st tunnist ära tehtud 20, jaanuaris 30-st tunnist 5, veebruaris 15st tunnist mitte ühtegi tundi, märtsis 25st tunnist 5 tundi, aprillis 35st tunnist mitte ühtegi tundi). Seega on M. Pallol ära tehtud 30 tundi üldkasulikku tööd. Asjaolu, et käesolevaks ajaks on tal ära tehtud 30 üldkasuliku töö tundi, ei seadnud kohtuistungil kahtluse alla ka süüdimõistetu ise. Kuna M. Pallol on Tartu Maakohtu 4.11.2020 otsusega mõistetud karistusest kandmata 660 üldkasuliku töö tundi, tuleb
§ 69lg 6 alusel täitmisele pöörata 1 aasta 10 kuud vangistust. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Rita Kulberg 6
(6)