1-21-1454 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus, kriminaalkolleegium Määruse tegemise aeg ja koht 09.04.2021, Tallinn Kriminaalasja number 1-21-1454 Kohtunik Heili Sepp Vaidlustatud kohtuotsus Harju Maakohtu 08.03.2021 kohtuotsus Igor Tšernavtsevi süüdistuses KarS § 184 lg 2 p 2 järgi kokkuleppemenetluses Apellant Süüdistatav Igor Tšernavtsev (isikukood: 37807230337; viibib Tallinna Vanglas) RESOLUTSIOON Jätta süüdistatava Igor Tšernavtsevi apellatsioon läbi vaatamata ja tagastada esitajale. Edasikaebamise kord Määruse peale saab esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil kaebuse esitaja sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Süüdistatav saab esitada määruskaebuse advokaadi vahendusel. Kui ringkonnakohus loeb määruskaebust põhjendatuks, tühistab ta vaidlustatud määruse oma määrusega. Kui ringkonnakohus ei näe alust määruse tühistamiseks, edastab ta määruskaebuse Riigikohtule. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
- Harju Maakohus tegi 08.03.2021 kokkuleppemenetluses otsuse, tunnistades Igor Tšernavtsevi süüdi KarS § 184 lg 2 p 2 järgi ja mõistes talle kokkuleppemenetluses karistuse. Maakohus tegi ka otsustused asitõendite, konfiskeerimise, tõkendi ja menetluskulude osas. Karistusena mõistis kohus vastavalt kokkuleppele vangistuse 4 aastat, arvas KarS § 68 lg 1 alusel karistuse hulka eelvangistuses viibitud aja ja luges karistuse kandmise alguseks 09.09.
- Maakohtu otsusele esitas apellatsiooni süüdistatav, kes sai otsuse tõlke kätte 12.03.
- Igor Tšernavtsev ei ole nõus, et kuigi ta on juba kolmandat korda sõltuvuse tõttu kohtu all, ei ole tema puhul kordagi kaalutud karistuse asendamist raviga. Prokuratuur pakkus välja vangistuse ja tema kirjutas kokkuleppele alla, sest kartis raskemat karistust. Ta on registreerinud end Viljandi haiglas ja tööandja tagab talle ravi lõppedes töö. Ta teab juhtumeid, kui inimesed on saadetud alkoholismiravile ja ei mõista, miks talle seda võimalust ei pakuta. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
- KrMS § 318 lg 3 p 4 ja lg 4 kohaselt on apellatsiooniõigus kokkuleppemenetluses piiratud. Kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni juhul, kui tegemist on kriminaalmenetluse seadustiku
- peatüki
- jao sätete (ehk 1
(2)kokkuleppemenetlust reguleerivate normide) või § 339 lõike 1 rikkumisega. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Eeltoodust tulenevalt saab ringkonnakohus apellandi vaidlustatud menetluskulude otsustusele hinnangut andes kontrollida vaid seda, kas selle otsustuse tegemisel on järgitud kokkuleppemenetluse norme ja KrMS § 339 lg-s 1 sätestatut.
- Harju Maakohtu 08.03.
- a otsuses sisalduv karistusotsus vastab 19.02.2021 kokkuleppele, mille süüdistatav koos kaitsja Liis Suikiga allkirjastas ja mille juurde ta 08.03.2021 kohtuistungil jäi. Seda ei eita tegelikult ka süüdimõistetu ise. Kohtuistungil kaitsjat ei viibinud, kuid seda protokollist nähtuvalt süüdistatava selgesõnalisel nõusolekul. Kohtuistungi protokollist nähtub seejuures ka, et kohus küsitles süüdistatavat põhjalikult kokkuleppe sõlmimise asjaolude kohta. Süüdistatav kinnitas, et kokkulepe on talle arusaadav ja ütles kohtule muuhulgas: „Kõiges on süüdi sõltuvus ja ma palusin prokuröril, et ta määraks mulle ravi Viljandi haigla rehabilitatsioonikeskuses. Kuid prokuratuur ei leidnud võimalust määrata mulle ravi. Praegu ma tegelen sellega vanglas.“ Kohtu küsimusele, kuidas ta sellega vanglas tegeleb, vastas süüdistatav, et vangla pakub mõningaid kursuseid, ning kinnitas, et ta on „praktiliselt veendunud“, et pöördub peale vanglast vabanemist vabatahtlikult Viljandi haiglasse. Pärast seda küsis kohus üle, kas süüdistatav sõlmis kokkuleppe vabatahtlikult ja jääb selle juurde, ning mõlemad vastused olid jaatavad. Eelnevast nähtub, et kuigi prokuröri pakutud ja lõpuks allkirjastatud kokkuleppesse märgitud karistus ei olnud süüdistatava jaoks nö ideaalvariant, ta siiski nõustus sellega vabatahtlikult. Seda kontrollis ka kohus seaduses ettenähtud viisil. Tegelikult ei märgi süüdistatav ka apellatsioonis, et kokkulepe poleks olnud vabatahtlik või et kohus oleks teinud kokkuleppemenetluses vigu. Asjaolu, et süüdistatav sõlmis kokkuleppe just sellise karistuse osas peljates, et üldmenetluses oleks karistus raskem, heidab valgust tema sisemistele kaalutlustele, miks ta kokkuleppega nõustus, aga ei viita mingil viisil sundolukorrale ega muule põhjusele, miks sõlmitud kokkulepe ja selle alusel tehtud otsus saaks olla vastuolus kokkuleppemenetluse regulatsiooniga. Kaebusest ei nähtu ühtegi asjaolu, millest saaks järeldada, et maakohus võis otsust tehes rikkuda KrMS
- peatüki
- jao sätteid või § 339 lõige 1 nõudeid. Seega ei ole I. Tšernavtsevil KrMS § 318 lg 3 p 4 ja lg 4 järgi õigust maakohtu otsust vaidlustada.
- Ringkonnakohus juhib tähelepanu, et KarS § 184 lg 2 p 2 näeb kuriteo eest, mille Igor Tšernavtsev toime pani (ja mille eest ta mõisteti süüdi ka eelmisel korral), miinimumkaristuseks 3aastase vangistuse. KarS § 692, mis reguleerib vangistuse asendamist raviga, lubab raviga asendada üksnes kuni kaheaastast vangistust. Seega tuleb Igor Tšernavtsevil võtta teadmiseks, et kui ta paneb toime nii raskeid kuritegusid, siis seadus ei võimalda mingil juhul tema karistust raviga asendada. Süüdistataval on võimalus kasutada maksimaalselt vangla pakutavaid programme ja minna ravile vabatahtlikult pärast vabanemist.
- KrMS § 326 lg 2 p 3 kohaselt koostab kohtunik apellatsiooni läbi vaatamata jätmise määruse ja tagastab apellatsiooni apellandile, kui apellatsiooni on esitanud isik, kellel ei ole KrMS § 318 järgi apellatsiooniõigust. Kuna Igor Tšernavtsevil ei ole õigust maakohtu otsust apellatsioonis märgitud küsimuses vaidlustada, tuleb apellatsioon jätta läbi vaatamata ja tagastada. /allkirjastatud digitaalselt/ 2
(2)