← Eesti

2-20-2471/17

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Liis Arrak, Kaija Kaijanen ja Vahur-Peeter Liin Määruse tegemise aeg ja koht

  1. märts
  2. a, Tallinn Kohtuasja number 2-20-2471 Kohtuasi XX hagi YY vastu 1400 euro ja viivise saamiseks Vaidlustatud kohtulahend Pärnu Maakohtu
  3. detsembri
  4. a otsus Kaebuse esitaja ja liik XX
  5. jaanuari
  6. a apellatsioonkaebus Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus Hageja (apellant) XX (isikukood XXXXXXXXXX) Menetluse liik Kirjalik menetlus Kostja (vastustaja) YY (isikukood XXXXXXXXXXX) RESOLUTSIOON
  7. Kinnitada XX ja YY kompromiss tsiviilasjas nr 2-20-2471 järgmistel tingimustel: 1.
  8. YY kohustub maksma XX-le 2800 eurot, millest põhivõlg on 1400 eurot ja viivis 1400 eurot, järgmiste osamaksetena: 200 eurot hiljemalt
  9. märtsil 2021; 200 eurot hiljemalt
  10. aprillil 2021; 200 eurot hiljemalt
  11. mail 2021; 200 eurot hiljemalt
  12. juunil 2021; 200 eurot hiljemalt
  13. juulil 2021; 200 eurot hiljemalt
  14. augustil 2021; 200 eurot hiljemalt
  15. septembril 2021; 200 eurot hiljemalt
  16. oktoobril 2021; 200 eurot hiljemalt
  17. novembril 2021; 200 eurot hiljemalt
  18. detsembril 2021; 200 eurot hiljemalt
  19. jaanuaril 2022; 200 eurot hiljemalt
  20. veebruaril 2022; 200 eurot hiljemalt
  21. märtsil 2022; 200 eurot hiljemalt
  22. aprillil
  23. 1.
  24. YY kohustub tasuma p-s 1.1 nimetatud võla CC arvelduskontole nr XXXXXXXXXXXXXXXXXXX (Swedbank AS). 2-20-2471 1.
  25. Kui YY jätab p-s 1.1 nimetatud osamakse tähtaegselt tasumata, muutub kogu tasumata võlg sissenõutavaks ning YY kohustub maksma tasumata võlalt viivist 2% kuus.
  26. Tühistada Pärnu Maakohtu
  27. detsembri
  28. a otsus ja lõpetada tsiviilasja menetlus.
  29. Jätta XX
  30. jaanuari
  31. a apellatsioonkaebus menetlusse võtmata ja menetlusabitaotlus tähelepanuta.
  32. Jätta menetluskulud kõigis kohtuastmetes kostja kanda.
  33. Mõista YY-lt Eesti Vabariigi kasuks välja menetluskulude hüvitis 500 eurot (riigilõiv). Nimetatud summa tuleb vastavalt määrusele lisatud makseinfole tasuda riigituludesse hiljemalt viie kuu jooksul alates kohtumääruse jõustumisest. Alates viie kuu möödumisest kohtumääruse jõustumisest kuni hüvitise kohase tasumiseni tuleb tasumata hüvitiselt maksta võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras viivist. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Kompromissi kinnitava määruse peale võib esitada Riigikohtule määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus. Võlausaldaja saab nõuda kompromissi kinnitava kohtumääruse täitmist täitemenetluse korras. Võlgnik saab kompromissi tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva sundtäitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub. Kompromissi saab pankrotimenetluses või täitemenetluses tagasivõitmise korras kehtetuks tunnistada. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  34. XX (hageja) esitas
  35. veebruaril 2020 Pärnu Maakohtule YY (kostja) vastu hagi (nõue täpsustatud
  36. märtsil 2020), milles palus kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõla 1400 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 1400 eurot ja edasiulatuva viivise põhivõlalt 33% kuus. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja
  37. veebruaril 2012 laenulepingu, millega hageja andis kostjale laenu 1400 eurot. Laenusumma tagasimakse tähtpäev oli
  38. juuni
  39. a. Kostja kohustus laenulepingu järgi maksma viivist algsummast 33% kuus.
  40. Kostja ei vastanud hagile tähtaegselt.
  41. Pärnu Maakohus rahuldas
  42. detsembri
  43. a tagaseljaotsusega hagi osaliselt, mõistis kostjalt hageja kasuks välja 2271 eurot 54 senti (sh põhivõlg 1400 eurot ja sissenõutavaks 2 2-20-2471 muutunud viivis kuni hagi esitamiseni 871 eurot 54 senti), sissenõutavaks muutunud viivise alates hagi esitamisest kuni otsuse tegemiseni 95 eurot 48 senti ja edasiulatuva viivise põhivõlalt seadusjärgses määras. Maakohus jättis menetluskulud 28,57% ulatuses kostja kanda ja 71,43% ulatuses hageja kanda, määras menetluskulud kindlaks ja mõistis kostjalt välja menetluskulude hüvitise.
  44. Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palus tühistada maakohtu otsuse ja teha uue otsuse, millega mõista kostjalt hageja kasuks välja põhivõla 1400 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise kokkulepitud määras alates
  45. juunist 2012 kuni otsuse tegemiseni, kuid mitte rohkem kui 1400 eurot, ja edasiulatuva viivise 24% aastas. Alternatiivselt palus hageja kinnitada kompromissi, kui kostja selle kohtule saadab. Hageja palus jätta menetluskulud kostja kanda.
  46. Pooled esitasid
  47. veebruaril 2021 kompromissilepingu, millega kostja kohustus tasuma hagejale põhivõla 1400 eurot ja viivise 1400 eurot 200 euro suuruste osamaksetena hiljemalt iga kuu
  48. kuupäevaks alates
  49. a veebruarist. Kui kostja jätab graafikujärgse makse õigel ajal maksmata, on hagejal õigus pöörata kogu tasumata nõude jääk sundtäitmisele ning kostja kohustub tasumata jäänud summast maksma viivist 2% kuus. Menetluskulud palusid pooled jätta kostja kanda.
  50. Tallinna Ringkonnakohus selgitas
  51. veebruari
  52. a kirjas hagejale ja kostjale kompromissi tingimusi ning selle sõlmimise tagajärgi ja palus neil kohtule teatada, kas nad on teadlikud ja mõistavad kompromissi kinnitamise ning menetluse lõpetamise tagajärgi. Hageja ja kostja esitasid kohtule vastavad kinnitused. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
  53. Kolleegium leiab, et ringkonnakohtule esitatud kompromissikokkulepe tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 4511 lg 2 järgi kinnitada apellatsioonkaebust menetlusse võtmata, maakohtu otsus tuleb TsMS § 430 lg 1 ja § 645 lg 1 järgi tühistada ning tsiviilasja menetlus lõpetada.
  54. Kolleegium märgib, et pooled võivad hagimenetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada TsMS § 4 lg 3 ja § 430 lg 1 järgi kohtuliku kompromissi sõlmimisega. Kuigi üldjuhul ei ole kohtul alust keelduda talle esitatud kompromissi kinnitamast, peab kohus jätma TsMS § 430 lg 3 I lause järgi kompromissi kinnitamata, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Lisaks ei ole kohus TsMS § 430 lg 3 II lause järgi perekonnaasjas kompromissiga seotud ega pea seda kinnitama. Muid aluseid kompromissi kinnitamata jätmiseks seadusest ei tulene.
  55. Praeguses asjas vaidlesid pooled laenulepingust tuleneva põhivõla ja viivise nõude üle. Hageja nõudis kostjalt 2800 eurot (sh põhivõlg 1400 eurot ja viivis 1400 eurot) ning edasiulatuvat viivist määraga 33% kuus. Maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja põhivõla 1400 eurot, otsuse tegemise ajaks sissenõutavaks muutunud viivise 967 eurot 2 senti ning edasiulatuva viivise põhivõlalt seadusjärgses määras. Kompromissi korras leppisid pooled kokku, et kostja maksab hagejale 2800 eurot (sh põhivõlg 1400 eurot ja viivis 1400 eurot) 200 euro suuruste osamaksetena hiljemalt iga kuu
  56. kuupäevaks. Pooled leppisid kokku ka selles, et kui kostja ei tee makset õigel ajal vastavalt kokkulepitud maksegraafikule, muutub kogu tasumata nõude jääk sundtäidetavaks. Ringkonnakohus muudab selguse huvides poolte kokkuleppe sõnastust, muutmata seejuures 3 2-20-2471 kokkuleppe sisu. Ringkonnakohus selgitab, et kompromissi kinnitav kohtumäärus on TsMS § 432, § 463 lg 2 ning § 461 lg 1 järgi sundtäidetav pärast selle jõustumist. Poolte tahe on praegusel juhul kokku leppida selles, et kui kostja ei tee osamakset vastavalt kokkulepitud maksegraafikule, kohustub kostja maksma kogu tasumata nõude summa. Hageja ja kostja leppisid ühtlasi kokku, et kostja kohustub tasumata jäänud summalt maksma viivist 2% kuus. Lisaks lükkab ringkonnakohus maksgraafiku ühe kuu võrra edasi, kuna kompromissi kinnitamise ajaks on kokkuleppes märgitud esimese osamakse tasumise tähtaeg möödunud. Samuti muudab ringkonnakohus
  57. a veebruarikuu osamakse tasumise kuupäeva, kuna veebruari viimane päev on
  58. veebruar, mitte
  59. veebruar. Arvestades kohtuvaidluse asjaolusid, ei esine kolleegiumi hinnangul kompromissi kinnitamist takistavaid asjaolusid. Kokkuleppe sisu ei ole vastuolus seaduse ega heade kommetega ega riku avalikku huvi.
  60. Menetluskulud jäävad poolte kokkuleppe kohaselt ja TsMS § 168 lg 3 järgi kostja kanda. Ringkonnakohus määrab TsMS § 174 lg-te 1, 3 ja 5 järgi kindlaks hageja menetluskulude rahalise suuruse vajalikus ja põhjendatud ulatuses. Hagejal tuli hagi esitamisel maksta riigilõivu 500 eurot. Kuna Pärnu Maakohus vabastas hageja
  61. septembri
  62. a määrusega hageja hagi esitamisel riigilõivu tasumise kohustusest, ja menetluskulud jäävad kostja kanda, tuleb hagi esitamisel tasumisele kuulunud riigilõiv mõista TsMS § 179 lg 1 ja 190 lg-te 2 ja 3 alusel kostjalt riigi tuludesse. TsMS § 179 lg 5 alusel peab kohtulahendi kohaselt raha riigituludesse tasumiseks kohustatud isik lahendi täitma jõustumisest alates 15 päeva jooksul, välja arvatud juhul, kui lahend kuulub viivitamatult täitmisele või kui lahend näeb ette teistsuguse tähtaja. Ringkonnakohus määrab TsMS § 190 lg 7 alusel tähtaja maksta riigilõiv 500 eurot riigituludesse viie kuu jooksul alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest, nagu seda tegi ka maakohus. TsMS § 179 lg 9 kohaselt tuleb kohtulahendi alusel riigi kasuks välja mõistetud menetluskulude tasumisega viivitamise korral tasuda menetluskulude tasumiseks kohustava lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 II lauses ettenähtud ulatuses. Kuna ringkonnakohus määras hilisema hüvitise tasumise tähtaja, tuleb ka viivist tasuda alates kohtu määratud tähtaja möödumisest.
  63. Kuigi hageja ei ole tasunud apellatsioonkaebuselt riigilõivu ja esitas ringkonnakohtule menetlusabi taotluse, milles ta palus vabastada end riigilõivu tasumisest, jätab ringkonnakohus hageja menetlusabi taotluse tähelepanuta, sest kompromissi kinnitamise tõttu jätab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse menetlusse võtmata ning kaebuse menetlusse võtmata jätmise korral oleks apellandil õigus TsMS § 150 lg 1 p 2 ja lg 4 järgi nõuda apellatsioonkaebuselt tasutud riigilõiv tagasi. Seetõttu ei tule ka kostjalt apellatsioonkaebuselt tasumisele kuuluvat riigilõivu riigi tuludesse välja mõista. (allkirjastatud digitaalselt) Liis Arrak, Kaija Kaijanen, Vahur-Peeter Liin 4

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.