KOHTUMÄÄRUS Kohus Määruse kuupäev Kohtuasja number Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Teised määruskaebemenetluse pooled Tartu Ringkonnakohus
- aprill 2021 1-10-9088 Maarika Kuusk, Tiit Lõhmus, Aarne Sarjas Andrei Pintšuki (isikukood 38108132235) tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine Viru Maakohtu
- märtsi
- a määrus Andrei Pintšuk ja tema kaitsja vandeadvokaat Valeriy Gimaev, määruskaebused Viru Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Ain Tali RESOLUTSIOON Jätta Viru Maakohtu
- märtsi
- a määrus muutmata ja määruskaebused rahuldamata. EDASIKAEBAMISE KORD: Määruse peale saab prokuratuur või süüdimõistetu advokaadist kaitsja esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
- Tartu Maakohtu
- augusti 2011 otsusega kriminaalasjas nr 1-10-9088 mõisteti Andrei Pintšuk õigeks süüdistuses KarS § 255 lg 1 järgi. A. Pintšuk tunnistati süüdi KarS § 184 lg 2 p-de 1,2, KarS § 25 lg 1,2 - § 113 ja KarS § 114 p-de 1,4 ning KarS § 199 lg 2 p-de 7,9 järgi. Nimetatud tegude eest karistati teda vastavalt 4, 8 ja 11 aasta ning 1 aasta ja 6 kuu pikkuse vangistusega. KarS § 64 lg 1 alusel mõisteti A. Pintšukile liitkaristuseks kuritegude kogumi eest 15 aastat vangistust. Lugedes eelvangistuses viibitud aja karistusaja hulka arvestati A. Pintšuki karistusaja algust tema kahtlustatavana kinnipidamisest, s.o alates
- oktoobrist
- Tartu Ringkonnakohtu
- aprilli 2012 otsusega tühistati Tartu Maakohtu
- augusti 2011 otsus osaliselt, sh A. Pintšuki süüditunnistamises ja karistamises KarS §de 25 lg 1,2,4 – 113 järgi (A. Taturevitši kuriteoepisood) ja KarS § 114 p 4 järgi (R. Gontcharouki kuriteoepisood). A. Pintšuk mõisteti süüdistustes KarS §-de 25 lg 1,2,4 – 113 ja KarS § 114 p 4 järgi õigeks. A. Pintšuk tunnistati süüdi KarS § 121 järgi ja teda karistati 3-aastase vangistusega. Talle KarS § 64 lg 1 alusel mõistetud liitkaristus jäeti aga muutmata.
- Viru Vangla esitas
- veebruaril 2021 kohtule materjalid kinnipeetava A. Pintšuki vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Vangla ja prokuratuur vabastamist ei toeta.
- Viru Maakohtu
- märtsi
- a määrusega jäeti A. Pintšuk tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata.
- Tuvastanud formaalsed eeldused A. Pintšuki ennetähtaegseks vabastamiseks, välistas maakohus vabastamise materiaalsetel alustel. A. Pintšukil on üks kehtiv kriminaalkaristus. 15-aastast liitkaristust kannab A. Pintšuk I astme kuritegude: narkootiliste ainete amfetamiini ja marihuaana suures koguses ebaseadusliku käitlemise ja mõrva eest. Kohus märkis, et mõrv seisnes koos teistega kannatanu peksmises raudtorudega vastu pead, keha ja jalgu, s.o tapmises julmal viisil. Lisaks on A. Pintšukki karistatud kehalise väärkohtlemise ja varguste eest. Eeltoodu viitab A. Pintšukil väljakujunenud kuritegelikele hoiakutele ning püüdele leida probleemidele lahendust kuritegelikul teel. A. Pintšuk on kuritegusid toime pannud rahapuuduse ja narkootikumide hankimise vajadusest tingituna. Kuritegude toimepanemist on soodustanud ka grupi mõju ja narkootikumide tarvitamine.
- A. Pintšukil puudub ametlik töökogemus. Ta on mitteametlikult töötanud ehitusel, ent sedagi lühiajaliselt. Enne vangistust oli A. Pintšuk tegevuseta, elatudes kuritegelikust tulust. A. Pintšuki tutvusringkonda kuulub kriminaalkorras karistatud isikuid, isikuvastased teod on ta toime pannud teiste kihutamisel. Ehkki A. Pintšuk soovib enda sõnul varasemalt talle negatiivset mõju avaldanud tuttavatega suhtlemisest, sõltub see sellest, kas süüdlane suudab neist tuttavatest hoiduda ja toime tulla legaalse sissetuleku arvelt. Enne vangistust oli A. Pintšukil probleeme narkootikumidega. Ta on pikemat aega regulaarselt tarvitanud amfetamiini ja heroiini, pannes mh kuritegusid toime narkootikumide hankimiseks. Vangistuses on kinnipeetav tegelenud sõltuvusprobleemiga ning kinnitanud, et ei soovi tarvitamist jätkata.
- A. Pintšukil on üks kehtiv distsiplinaarkaristus, mis näitab, et ta ei suuda ka range järelevalve tingimustes õiguskuulekalt käituda. See seab kahtluse alla tema võime olla õiguskuulekas vabaduses. A. Pintšuki süüd tunnistavad avaldused ning soov elada seaduskuulekalt ei tekitanud kohtus siiski veendumust, et süüdlase väärtushinnangud ka tegelikult on muutunud ning ta saab aru oma tegude tagajärgedest. Kohtul puudus kindlus, et A. Pintšuk on vangistusest tingimisi enne tähtaega vabanemisel motiveeritud korrektselt täitma kõiki kriminaalhooldusega kaasnevaid kontrollnõudeid ja kohustusi. Katseaeg ja käitumiskontrollile allutamine ei ole piisavalt mõjusad vahendid hoidmaks ära uute kuritegude toimepanemist.
- Positiivsena tõi kohus välja A. Pintšuki töötamise, sotsiaalprogrammide „Eluviisitreening“ ja „Sotsiaalsete oskuste treening“ läbimise ning osalemise sõltuvusprobleeme käsitlevas ja MTÜ Teekond taasühiskonnastavates tegevustes. Veel tunnustas kohus A. Pintšukki riigikeele õppimise ning AN tugigrupi tegevustes osalemise eest. Sotsiaalprogrammi „Õige hetk“ läbimist on võimalik jätkata ka vabaduses kriminaalhooldusel olles. Samas on individuaalse täitmiskava eesmärk tegeleda kinnipeetavaga karistuse kandmise ajal, et teda vabanemiseks ette valmistada. Vabanemisel on isikul olemas elukoht elukaaslasele kuuluvas korteris ning garanteeritud töökoht Affen OÜ-s. Suhted lähedastega on head ja toetavad. Küll aga leidis kohus, et perekond ei ole enne A. Pintšuki kuritegude riski maandanud, sest elades elukaaslase ja 3 alaealise lapsega, pani A. Pintšuk toime kuritegusid. Kohus arvestas sellegagi, et vangla ja prokuratuur vabastamist ei toeta. Kohtu hinnangul vabastamist toetavad asjaolud mittetoetavaid üle ei kaalu. 2
(6)MÄÄRUSKAEBUSED
- Määruskaebustes palutakse maakohtu määrus tühistada ja teha uus määrus, millega A. Pintšuk tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada. A. Pintšuki arvates võiks ta vabastada elektroonilise valvega, mille tähtaeg on üks aasta ning kriminaalhooldusega.
- Kaitsja arvates tegi maakohus kaalutlusvea jättes arvestamata vabastamise kasuks rääkivad kaalukad asjaolud. Arvestatud on üksnes kuritegude asjaolusid ja distsiplinaarkaristust (määratud teisele isikule mõeldud lõunase toidu söömise eest). Kõiki asjaolusid kogumis arvestatud ei ole.
- Maakohus on tuvastanud rohkelt positiivseid asjaolusid: A. Pintšuki töötamise, sotsiaalprogrammide läbimise, sõltuvusprobleeme käsitlevas ja taasühiskonnastavates tegevustes, aga ka riigikeeleõppe ja AN tugigrupis osalemise. Sotsiaalprogrammi Õige hetk on võimalik jätkata kriminaalhooldusel. Individuaalse täitmiskava eesmärk on tegeleda kinnipeetavaga karistuse kandmise ajal valmistamaks teda ette vabanemiseks. Vabanemisel on A. Pintšukil elukoht elukaaslase korteris ning garanteeritud töökoht Affen OÜ-s. Suhted lähedastega on head ja toetavad.
- Nimetatud positiivsetele asjaoludele on maakohus vastandanud kuriteo toimepanemise asjaolud ning kuriteo toimepanemiseni viinud tegurid. Riigikohus on kriminaalmenetlusõiguse oluliseks rikkumiseks lugenud seda, et ringkonnakohus jättis toimepandud kuriteo asjaolude analüüsimisel tähelepanuta, et nende tähtsus väheneb aja jooksul (RKKKm nr 1-09-3703 p 11). A. Pintšuk kannab karistust 11 aastat tagasi toime pandud kuriteo eest. Ta on olnud vangistuses 11,5 aastat ning tegelenud selle aja jooksul kuriteo toimepanemise põhjuste otsimisega ning need ka leidnud. Ta tunnistas kohtumenetluse ajal oma süüd, kahetseb tehtut ning on aru saanud, et raskendas oma käitumisega enda olukorda. Vabaduses on ta valmis tegelema kuriteo toimepanemise asjaoludega: jätkama sõltuvusravi programmiga.
- 15-aastasest karistusest on kandmata 3 aastat. 4/5 karistusaja jooksul on A. Pintšuk teinud suurepärast tööd asumaks vabaduses seaduskuulekale teele: ta on läbinud sotsiaalprogramme ja end täiendanud, olles vanglas korralik ja osaledes tööhõives. Motivatsioonikirjas käsitles ta midagi varjamata kuriteo toimepanemist ja kahetses siiralt. Kahetsuse märgiks soovib ta vabanedes võtta endale täiendavad kohustused. Ta kirjeldas realistlikult plaane, mis keskenduvad perele pühendumisele ja legaalse sissetuleku teenimisele. Vanglas on ta omandanud ametliku töötamise oskusi.
- Distsiplinaarkaristuse olemasolu räägib küll ennetähtaegse vabastamise kahjuks, kuid kohus suhtus sellesse formaalselt. A. Pintšuk tunnistas rikkumist ja kahetses ning kinnitas, et see juhtus eksitusest. Vangla reageeris rikkumisele kõige leebema karistusega, mis näitab rikkumise mittetõsidust. Distsiplinaarkaristusel ei ole seetõttu positiivsete asjaolude kõrval vabastamist välistavat kaalu. A. Pintšuk ise soovib resotsialseerumist teostada järk-järgult: elektroonilise valvega koos vabatahtlikult võetavate kohustustega ning käitumiskontrolli ja katseajaga.
- A. Pintšuk kinnitab, et on vangistuses endaga ära teinud suure töö: läbinud kõik sotsiaalprogrammid, saanud aru vigadest ja eksitustest, muutnud mõtteviisi ja käitumist. Enam ei suhtle A. Pintšuk kriminaalidega, on sellisest mõtteviisist loobunud, ei ole võõraste arvamusest sõltuv ega mõjutatav. Ta ei toeta subkultuuri, töötab ning on korrektne ja 3
(6)viisakas. A. Pintšuk soovib elada kainet elu. Selleks külastab ta AN tugigruppi, läbib 12 sammu programmi ning soovib liituda programmidega Sütik ning Libertas kliinikus. A. Pintšuk soovib töötada ja ausat sissetulekut saada. Vanglas on ta töötanud 5 aastat ning omandanud keevitaja kutse ja kustutab hagisid. Vabanedes on garanteeritud töökoht olemas. Peamiseks väärtuseks peab A. Pintšuk oma perekonda, kellega on õnnestunud säilitada head suhted ning kes on aidanud pika karistusaja üle elada. Olles 28-aastane ei hinnanud ta seda, mis tal oli. Nüüd aga on A. Pintšuk 40-aastane ning pere on ainus, mis omab tema jaoks suurt väärtust.
- Määruskaebuse esitaja kahetseb väga toimepandut. Kohtulikul arutamisel ta eitas süüd ning püüdis end õigustada, millega üksnes raskendas olukorda ja mõistetavat karistust. Praegu on A. Pintšuk aga tegusid analüüsinud, neid teadvustanud ning tunnistab süüd ja kahetseb. Ta on ära kandnud 11,5 aastase pika karistuse, palju järele mõelnud, täitnud kõiki vangla ettekirjutusi ja nõudeid, läbinud kõik sotsiaalprogrammid, õppinud eesti keelt, omandanud eriala, töötanud koristaja, köögiabilise ja keevitajana, olnud avatud ja end muutnud.
- Distsiplinaarkaristuse sai A. Pintšuk selle eest, et tõstis endale lõunalauas 2 lusikat kapsast üle jäänud lõunaportsust, küsimata selleks valvuri luba. Tavaliselt pakub valvur ise, et ülejäänud söögi võib endale võtta. See viiski A. Pintšuki eksitusse. Tavaolukorras ei oleks see rikkumine tähelepanu saanud, kuid sel päeval seati sisse rangemad sanitaarreeglid. A. Pintšukile määrati vaid noomitus, mis näitab rikkumise vähest tähtsust. Siiski tegi A. Pintšuk rikkumisest tõsise järelduse ja sai õppetunni, et isegi vähetähtsad kiiruga tehtud tegevused võivad viia tõsiste tagajärgedeni. Kohus jättis arvestamata, et A. Pintšuk omandas keevitaja kutse, töötab juba 5 aastat, õppis eesti keelt, tal on head suhted perega ning selle toetus ning ta nõustub vabanema elektroonilise valvega. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
- Ringkonnakohus jätab maakohtu määruse muutmata. Oma seisukohta põhistab kolleegium järgmiselt.
- Maakohtu määrusest nähtub, et kohus on hinnanud A. Pintšuki erinevaid pingutusi, mida ta on vangistuses teinud – töötamine, sotsiaalprogrammide läbimine, sõltuvusprobleeme käsitlevas ja taasühiskonnastavates tegevustes osalemine, riigikeeleõppe ja AN tugigrupis osalemine. Kohus leidis, et ka sotsiaalprogrammi „Õige hetk“ oleks kinnipeetaval võimalik jätkata kriminaalhooldusel. Ka A. Pintšuki enda kinnitusel on ta vanglas ära teinud suure töö: lisaks eelpoolnimetatud sotsiaalprogrammide läbimisele on ta kinnitanud oma vigadest ja eksitustest arusaamist, mõtteviisi ja käitumise muutumisest. Lisaks on A. Pintšuk kinnitanud, et ei suhtle kriminaalidega ega ole enam võõraste arvamusest sõltuv ega mõjutatav. Kohtukolleegiumi arvates näitab iseloomustus seda, et A. Pintšuk ei toeta subkultuuri, kuivõrd ta töötab ning on ka vangla administratsiooniga lävides viisakas. Tunnustamist väärib tõepoolest seegi, et A. Pintšuk on pikemat aega vanglas töötanud ning omandanud keevitaja kutse. Seega – vaatamata isiku käitumist negatiivselt iseloomustatavale distsiplinaarrikkumisele, on süüdlase üldine käitumine vangistuses pigem ennetähtaegset vabastamist toetav, kui seda välistav. Lisaks vanglas läbitud programmidele suhtub A. Pintšuk positiivselt ka enda edasise arenguga tegelemisesse: soovib jääda kaineks, s.o tegeleda sõltuvuskäitumisega ning soovib liituda erinevate programmidega (Sütik, Libertas). 4
(6)- Määruskaebuse esitajad arvavad, et maakohus on vääralt teostanud kaalutlusõigust, sest mittevabastamise tingisid kuriteo toimepanemise asjaolud ja selleni viinud tegurid, ent mitte asjaolude kaalumine kogumis. Kuriteo asjaolude tähtsus ajas väheneb ning 11,5 vangistusaasta jooksul on süüdlane tegelenud eneseanalüüsiga, kahetseb tehtut ning on valmis tegelema kuriteoni viinud probleemkäitumisega (sõltuvusravi).
- Kohtukolleegiumi arvates on A. Pintšuki puhul näha tugevat tahet oma eluga edasi minna, ent väga raske on ennustada, kas ta suudab endale ka vabaduses kindlaks jääda. Nimelt nähtub iseloomustusest, et tegemist ei ole süüdlase esimese vabadusekaotusliku karistusega. Seetõttu ei saa ringkonnakohus omistada isiku lubadustele määravat kaalu. Ka enne praegust vangistust sai A. Pintšuk olla vabaduses vaid 2 kuud, kui hakkas toime panema uusi raskeid kuritegusid. Seejuures torkavad A. Pintšuki kuriteod silma oma julmusega. Mõrva asjaolusid maakohus ka kirjeldas. Lisaks tunnistati A. Pintšuk süüdi peksmises, kus ta koos teiste isikutega peksis kannatanut tekitades talle füüsilist valu ja tervisekahjustusi (peaajupõrutuse, traumaatilise ämblikvõrkkestaaluse verevalumi, kuklaluu murru, põrutushaavad peanahal, huulel ja paremal säärel). Suhtumist õiguskorda näitab ka narkootiliste ainete käitlemine, milles A. Pintšuk tunnistati süüdi mitmesaja grammi amfetamiini ning üle 100 gr marihuaana käitlemises. Veel kannab ta varem vargusi toime pannud isikuna karistust 4 varguse eest. Iseloomustuse kohaselt on A. Pintšuki kuriteod läinud raskemaks, kuritegude muster varguste puhul kordub. Kohtukolleegiumi arvates näitab tahtlik ja korduv vägivalla kasutamine, et esineb oht uute vägivallakuritegude, aga ka muude (sh narkootikumide ja varavastaste kuritegude) toimepanemiseks. Kohtupraktikas on leitud, et mida raskemaid kuritegusid on inimeselt karta, seda väiksem peab tema ennetähtaegseks vabastamiseks olema nende asetleidmise tõenäosus. Praegusel juhul võib kohtukolleegiumi hinnangul oht realiseeruda just raskete kuritegude toimepanemises. Ka vangla iseloomustuse kohaselt on A. Pintšuk (vaatamata vanglas tehtud pingutustele) hinnatud ühiskonnale kõrgohtlikuks, kusjuures oht seisneb teiselt isikult elu võtmises. Ohtlikkust suurendab ja mõjutab A. Pintšuki kriminaalne minevik ning oht on kõige tõenäolisem, kui isik jätkab narkootikumide tarvitamist ja suhtleb kriminaalkorras karistatud isikutega. Seega - ehkki kuriteo asjaolude kaal ajas väheneb, ei ole praegusel juhul võimalik öelda, et see oleks piisavalt väike. Kohtukolleegiumil puudub kindlustunne, et A. Pintšuki maailmavaade on muutunud just selle vangistuse ajal. A. Pintšuk kannab liitkaristust mitme erineva kuriteo eest. Eriliigiliste kuritegude toimepanemine viitab süüdlase ettearvamatule käitumisele ja suurele ohule panna tulevikus toime uusi kuritegusid. Seetõttu leiab kohtukolleegium, et ehkki A. Pintšukil on 15 aasta pikkusest karistusest kandmata 3 aastat ning täheldatavad on ka muutused tema hoiakutes, ei tekita need siiski piisavat veendumust, et ta uusi kuritegusid vabanedes toime ei pane.
- A. Pintšuki määruskaebusest nähtub, et ta peab perekonda suureks väärtuseks ja toetuspunktiks. Siiski peab ringkonnakohus asjakohasteks maakohtu põhjendusi, mille kohaselt ei jätnud A. Pintšuk varem perekonna ja alaealiste laste olemasolule vaatamata kuritegusid toime panemata. Kohtukolleegiumi veendumusel on 28-aastane inimene piisavalt küps, et teadvustada oma tegude tagajärgi. Iseloomustuse kohaselt põhjendas A. Pintšuk aga kuritegusid mh raha vajamisega pere jaoks.
- Kohtukolleegiumi arvates on maakohus igati põhistatult ära näidanud, missugused A. Pintšukki iseloomustavad andmed kaaluvad üles teda positiivselt iseloomustava teabe. 5
(6)23. Kuna ringkonnakohus maakohtu määrusest kaalutlusõiguse rikkumist ei tuvastanud, tuleb see juhindudes KrMS § 390 lg-st 1 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätta muutmata ja määruskaebused rahuldamata. (allkirjastatud digitaalselt) 6
(6)