Obsah (4)

§ 76§ 184§ 68§ 75

1-17-1890 KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 8. märts 2021, Narva kohtumaja Kohtuasja number 1-17-1890 (16230100859) Kohtunik Jaanika Kõrgmaa Kohtuistungi sekretär Aliis Peri

§ 76, Vang

S § 76 ja KrMS § 426, § 383; § 384 ja § 387, kohus määras: Jätta Arsen Arutjunjan vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise järelevalve alla vabastamata. Määruse ärakiri edastada süüdimõistetule, kaitsjale, prokurörile ning Viru Vanglale. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD 1. Viru Vangla esitas 25.02.2021 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava A. Arutjunjani tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks allutamisega elektroonilise järelevalve alla. 2. Harju Maakohtu 22.06.2017 otsusega tunnistati A. Arutjunjan süüdi

§ 184

lg 1 järgi ja talle mõisteti karistuseks 5 aastat vangistust.

§ 68lg 1 alusel loeti A.

Arutjunjani poolt 1 1-17-1890 eelvangistuses viibitud aeg ajavahemikul 07.06.2016 kuni 13.07.2016, s.o 1 kuu ja 7 päeva karistusaja hulka ning kandmisele kuuluvaks karistuseks loeti 4 aastat, 10 kuud ja 23 päeva vangistust. Karistuse kandmise alguseks loeti reaalselt karistuse kandmisele asumise kuupäev. Harju Maakohtu kohtuotsus jõustus 13.02.

2. Kinnipidamisasutuses A. Arutjunjani kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et vangla arvates on A. Arutjunjan kõrgohtlik avalikkusele (risk ühiskonnas). Oht seisneb narkootiliste ainete suures koguses käitlemises ja röövimises. Oht on kõige tõenäolisem siis, kui ei muutu isiku tõekspidamised. Samuti suurendavad ohtu kindla töökoha ja sissetulekuallika puudumine ning sõltuvusainete tarvitamine. Ohtu suurendab ka isiku negatiivne suhtumine ühiskonnas kehtivatesse reeglitesse ja normidesse, grupi mõju ja samuti kalduvus lahendama probleeme ebaseaduslikult või vägivalda kasutades. Kahe aasta jooksul on vangla hinnangul üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus 47% ning vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 45%. Arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ja uue kuriteo toimepanemise tõenäosust, ei toeta Viru Vangla kinnipeetava tingimisi enne tähtaegset vabastamist elektroonilise valve alla.
3. Kriminaalhooldaja leiab, et kui kohus otsustab A. Arutjunjani tingimisi enne tähtaega elektroonilise valvega vabastada, määrata talle käitumiskontroll ja katseaeg 24-ks kuuks. Lisaks tuleb A. Arutjunjanile määrata

§ 75lg 2 p-des 2, 21, 4, 7 ja 9 ettenähtud kohustused.

Kriminaalhooldaja on lisanud märkinud ka, et teostas 25.01.2021 elukohakontrolli aadressil XXX, et kontrollida A. Arutjunjani elukoha sobivust elektroonilise valve seadme paigaldamiseks. Kontrollinud seda elukohta, kinnitas kriminaalhooldaja, et elektroonilise valve kohaldamine on võimalik.

1. Viru Ringkonnaprokuratuur nõustub oma kirjalikus arvamuses vanglaga ning ei toeta A. Arutjunjani ennetähtaegset vabastamist, omapoolseid argumente esitamata. Menetlusosaliste seisukohad kohtuistungil
2. Süüdimõistetu A. Arutjunjan palus enda tingimisi ennetähtaegset vabastamist elektroonilise järelevalve alla ning rääkis 04.03.2021 kohtuistungil, et vabanedes on tema prioriteetideks ema aitamine pereäris, luua perekond oma tüdruksõbraga ning alustada õpingutega. A. Arutjunjan märkis, et peale vanglat algab tal täiesti teine elutee. Ta väitis kohtule, et on valmis narkootikumidest ja alkoholist loobuma ning sooviks vabanedes marihuaana kahjulikkusest psühholoogiga suhelda. A. Arutjunjan tunnistas, et tal on häbi, et ta pole oma elus midagi saavutanud, kuigi ta on juba pea 30-aastane. Distsiplinaarkaristuse kohta märkis, et mõnel korral polnud tal õigus ning mõnel korral ei hoidnud ta end vaos, kuid vabaduses peaks ta end ikka korralikult üleval.
3. Kaitsja tõi kohtuistungil välja, et kriminaalhooldusametnik on just kui tõstatanud küsimuse, et kas elektroonilise valve kohaldamine on selles kriminaalasjas võimalik. Viimast põhjusel, et Arseni plaanitaval elukohal on kaks omanikku, kellest üks on oma nõusoleku elektrooniliseks valveks andnud, aga mitte teine (kes on surnud). Õiguslikult on nõutav ainult see, et kinnipeetaval oleks seaduslik alus elukoha kasutamiseks. Seda saab anda ka korteri üks kaasomanikest (muidu muutuks korteriomandiks muutmata paneelelamutes võimatuks üürileandmine). Sarnane olukord on kaitsjal tekkinud Viru maakohtu kriminaalasjas nr 1-187603 ennetähtaegsel, kus isik soovis minna samuti elama elukohta, mille üks kaasomanikest oli surnud. Selles asjas ei näinud kohus selles olukorras takistusi. Kaitsja palus kohtul suhtuda väga kriitiliselt ka Arseni suhtes koostatud iseloomustusse. Praegusel juhul on Arsenil üks kehtiv kriminaalkaristus (see, mille eest ka vangistust kannab). Ometi on iseloomustus täis infot Arseni varasemate karistuste kohta. Eelkõige jäävad nad vahemikku 2012-
4. aasta, kui Arsen oli sisuliselt alaealine. Üks asi on see, et vangla lihtsalt toob seda infot välja, aga praegusel juhul varjutavad need arhiveeritud andmed ka vangla järeldusi. Ohuprognoosi andes 2 1-17-1890 tugineb vangla röövimisel, alkoholiriski hinnates tugineb vangla
5. aasta väärteole jne. Iseloomustusest nähtub, et vangla hinnangul on Arseni puhul riskifaktoriteks esmalt majandusliku kasu saamise soov. Praegusel juhul asub Arsen pärast vabanemist tööle legaalselt. Sealjuures on tal võimalus liikuda karjääriredelil ruttu üles. Arsen on ka ise kinnitanud, et ei soovi raha pärast uuesti vangla müüride vahele sattuda. See kiire rikastumise soov on talt võtnud praeguseks juba kaks aastat ära. Seega võib uskuda, et ta on piisaval määral aru saanud sellest, mis on hõlptulu tagajärjed. Iseloomustusest nähtub ka see, et Arsen on aktiivselt osalenud sotsiaalprogrammides ning mõistnud narko mõju tema elule (mis oli vangla hinnangul ka üks faktor, miks majanduslikud raskused tekkisid). Samuti on ta lahti öelnud negatiivsest suhtlusvõrgustikust. See kõik muudab kaitsja hinnangul tõenäolisemaks seda, et Arsen on vanglast teinud vajalikud järeldused ning valmis alustama seadusekuulekat elu. Seadusekuuleka eluga on nii, et suure tõenäosusega saab see olema keeruline ning Arsenil on ilmselt vaja abi ja tuge ka sellel teel. Ühelt poolt pakub seda talle tema ema, aga teisalt poolt on kaitsja hinnangul vajalik, et tema kõrval oleks ka kriminaalhooldusametnik. Põhjus miks kaitsja seda leiab seisneb selles, et vanglas on kerge hoiduda kanepist kõrvale. Vanglas on kerge mitte taotleda varalist kasu. Võimalusi nendeks asjadeks väga ei tekigi. Vabadus on see, kus Arsen pannakse tõeliselt proovile. Seega on kaitsja hinnangul oluline, et sellel hetkel oleks tema kõrval kriminaalhooldusametnik koos seonduva toe ja käskude-keeldudega. Mida kaitsja tahab öelda on see, et tal on soov olemas paremaks muutuda, aga tal on vaja reaalselt juurutada ka seadusekuulekaid käitumismustreid. Vanglas on see selles tähenduses võimatu. Arseni puhul on veel ka teine põhjus, miks tema ennetähtaegne vabastamine võib olla põhjendatud. Nimelt nähtub vangla iseloomustusest, et Arsen puutub vanglas tihedalt kokku teiste kinnipeetavate ja nende väärtushinnangutega. Teda süüdistatakse vangla poolt subkultuurses käitumises. Kaitsja hinnangul ei ole mõistlik kui Arsen peaks olema vanglas sedavõrd kaua, et tema suhtlusringkond taandubki primaarselt nendele kinnipeetavatele. Seega kui kohus nõustub kaitsjaga ja kui usub vähemalt Arseni soovi muutuda, siis palub kaitsja anda talle see võimalus, et hakata neid muutuseid ka ellu viima. Kaitsja hinnangul on see igal juhul talle parem kui see, et ta vabaneb mõne aasta pärast vanglast ilma igasuguse toeta. Seega palub kaitsja Arsen Arjutjunjan vabastada enne tähtaega vangistusest elektroonilise valve alla. MAAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
6. Kohus, tutvunud esitatud materjalidega, kuulanud ära süüdimõistetu ja kaitsja ning arvestades prokuröri kirjalikku seisukohta, leiab, et A. Arutjunjani ei saa vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla vabastada. 9.

§ 76

lg 2 p 1 kohaselt võib kohus tahtlikus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud ning nõustunud

§ 75lg 2 p-s 9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega.

Ilma elektroonilise valveta võib esimese astme kuriteo süüdimõistetu vabastada ennetähtaegselt kahe kolmandiku karistusaja ärakandmisel

§ 76lg 2 p 2 alusel.

10. Justiitsministri 22.02.2007 määruse nr 15 „Elektroonilise valve täitmise ja järelevalve kord“ § 51 lg 1 järgi on kriminaalhooldusametnik kohustatud kontrollima süüdimõistetu elukoha sobivust elektroonilise valve seadmete paigaldamiseks. Kriminaalhooldusametnik on kontrollinud A. Arutjunjani vabanemisjärgset elukohta. Kinnisturaamatu kohaselt on kinnistu aadressil XXX omanikud A S ja M K . M K sõnul on kinnisturaamatus väljatoodud teine omanik – A S – surnud. A S ei elanud tema sõnul Eestis ning ei ole esitada ka surmatunnistust. Ametnikul selle kohta täiendav informatsioon puudub. M K on andnud kirjaliku nõusoleku elektroonilise valve seadme paigaldamiseks. Kriminaalhooldaja hinnangul on elukoht elektroonilise valve seadmete paigaldamiseks sobilik. Seega esinevad formaalsed 3 1-17-1890 eeldused A. Arutjunjani tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks elektroonilise järelevalve alla. 11.

§ 76

lg 4 alusel katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Vabastamise korral määratakse vastavalt

§ 76

lg-le 5 isikule vähemalt kuuekuuline katseaeg, mille ajaks allutatakse süüdlane käitumiskontrolli nõuetele.

1. Vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise puhul on tegemist süüdimõistetu subjektiivse õigusega nõuda seaduses toodud tähtaegade saabumisel enda tingimisi ennetähtaegse vabastamise avalduse menetlemist (RKKKo 3-1-1-18-11). See aga ei tähenda, et isiku vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine oleks talle garanteeritud.
2. Vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine sisuline eeldus on isiku edasine õiguskuulekas käitumine. Selle eelduse olemasolu saab hinnata esmajoones selle kaudu, kuidas isik ennast karistuse kandmise ajal on ülal pidanud ja kas ta on täitnud individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärgid. Süüdlase resotsialiseerumise võimalusi tuleb seejärel hinnata veel isiku elutingimuste ja ennetähtaegse vabastamisega kaasneda võivate tagajärgede kaudu (RKKKo nr 3-1-1-12-17 p 20). Samas on selgitatud, et igal juhul hinnatakse isiku käitumist vanglas ja tema võimalusi vabaduses kogumis teiste asjaoludega (RKKKm 3-1-1-12-17 p 21). Nii ei ole välistatud, et konkreetsed kuriteo toimepanemise asjaolud ja isikut või tema elukäiku iseloomustavad andmed kaaluvad üles süüdimõistetut positiivselt iseloomustava teabe. Teisisõnu – süüdimõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine võib kõne alla tulla juhul, kui reaalse vangistuse kohaldamisega taotletud karistuseesmärgid on saavutatud enne selle lõpptähtaja möödumist. Isiku käitumine vangistuses
3. Vangla iseloomustusest nähtub, et A. Arutjunjani suhtes on koostatud kinnipeetava individuaalne täitmiskava, mille kohaselt läbis A. Arutjunjan ajavahemikul 26.10.201915.12.2019 sõltuvuskäitumist muutva sotsiaalprogrammi "Eluviisitreening". Programmi kokkuvõtteks on märgitud, et kinnipeetav on väga ebakindel, ei tea täpselt, mida ta tahab saavutada, kuna sõltuvusprobleemi isikul ei olnud. Üldiselt on head teadmised kanepi tarvitamisest. Oskas kaasa rääkida ja analüüsida. Kõrvutas programmi teooriat oma reaalsete kogemustega, lõi seoseid ja lisas analüüsidesse elukogemustest ning oma vaimsetest praktikatest omaks võetud vaatenurki. 19.06.2020, 06.07.2020 ja 07.07.2020 toimus sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“ jätkutegevus. Vestluste käigus jõudis kinnipeetav järelduseni, et seoses tarvitamisega on väga palju negatiivseid tagajärgi ja siiski on otsustanud loobuda kanepi suitsetamisest. Motivatsiooniks ei ole mitte aine tervistkahjustav toime, vaid asjaolu, et tegemist on illegaalse ainega ning kokkupuude sellega võib tuua tagasi vanglasse. Kinnipeetav on kindel, et saab sellega toime tulla, kuna sõltuvust ei olnud ja on teinud enda jaoks selgeks probleemi olemuse ja seadnud kindlad eesmärgid: töö, perekond, lapsed, enesearendamine.
4. 09.03.2020 karistati A. Arutjunjani distsiplinaarkorras noomitusega selle eest, et ta rikkus Viru Vangla kodukorra p-st 1.12.18 tulenevat nõuet (ebaviisakas suhtlemine vanglateenistuse ametnikuga). Lisaks karistati kinnipeetavat 20.01.2021 distsiplinaarkorras noomitusega selle eest, et ta rikkus Viru Vangla kodukorra p-st 8.2.2 tulenevat nõuet (keelatud esemed). Vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks on vangistatu õiguspärane käitumine (RKKKm 3-1-1-91-06 p 8.1). Käesolevas asjas ei ole see tingimus täidetud. 4 1-17-1890
5. Kohtu hinnangul räägivad nimetatud asjaolud vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise kahjuks. Kui isik pole isegi kinnises asutuses võimeline kehtestatud korrale alluma, siis seda vähem tõenäoline on see, et ta teeb seda vabaduses olles. Siiski on A. Arutjunjani käitumises vangistuses ka nii mõndagi positiivset. A. Arutjunjan on vangistuses viibimise perioodil osalenud sotsiaalprogrammis ja temaga on läbi viidud vestlusi. Kahtlusteta on programmis aktiivne osalemine eelduseks, et isik omandab programmist uut informatsiooni ja uusi teadmisi, mille pinnalt teha järeldusi edaspidiseks seaduskuulekaks eluks. Isiku elutingimused
6. Vangla iseloomustusest tulenevalt elas A. Arutjunjan enne vangistust reaalselt aadressil XXX. Tegemist oli alalise eluasemega ehk isiku emale kuuluva korteriga. Isik elas seal koos oma ema M K . Võimalikul vabanemisel elektroonilise järelevalve alla soovib isik elama asuda samale aadressile. Korteri omanikud on A S ja M K . Elukohta tehtud kodukülastus 25.01.2021, mille käigus selgus, et elukoht on sobilik elektroonilise valve seadme kohaldamiseks. M K andis kirjaliku nõusoleku selle kohta, et kinnipeetav sinna elektroonilise valve all elama saab asuda. A. Arutjunjani lähivõrgustikku kuulub ema M K . Kinnipeetava isa on surnud ning lapsi tal ei ole. Kinnipeetava sõnul on tal ka tüdruksõber, kes elab Venemaal ning kellega on koos oldud 3 aastat, suhtlus toimub telefoni ja kirja teel. Kinnipeetava suhtlusringkonda kuulusid sõltuvusaineid tarvitavad ja kriminaalse mõtteviisiga tuttavad. Isiku enda sõnul on ta katkestanud kõik suhted kuriteokaaslastega. Vanglas olles suhtleb ennekõike nende kinnipeetavatega, kes järgivad kuritegelikule subkultuurile omaseid käitumisreegleid. Isiku enda sõnul ei ole ta üldse mõjutatav, sest suudab teha iseseisvaid otsuseid. Ka praeguse kuriteo raames oli isik organiseerija rollis, kes mõjutas teisi. Kinnipeetav ei hooli oma tegude võimalikest negatiivsetest tagajärgedest ning on võimeline ohustama rahvatervist narkootikumide käitlemisega suures koguses. Isik tunnistab, et on varasemalt käitunud riskeerivalt ja hoolimatult ning soovib enda elustiili edaspidi muuta.
7. A. Arutjunjani iseloomustus näitab, et ta on omandanud XXX. Põhikooliaeg oli problemaatiline, esines käitumise ja koolikohustuse mittetäitmise probleeme, on vahetanud koole. 2008-
8. aastatel oli suunatud alaealiste komisjoni otsusega T L T . Peale põhihariduse omandamist jätkas õpinguid kutseõppes K A , kuid õpingud jäid pooleli. Proovis veel kahes kutseõppeasutuses õppida, kuid erialad ei meeldinud. Isiku emakeel on vene keel. Riigikeele tase on B
9. Suhtumine haridusse ja enesetäiendamisse on positiivne.
10. Majandusliku toimetuleku osas nähtub iseloomustusest, et Töötamise registri (TÖR) andmetel oli A. Arutjunjani viimane töötamine tasuta 2017-2018 ettevõttes A OÜ. Lisaks on ta töötanud 1,5 aastat S OÜ-s (11.01.2016-12.08.2016 ning 01.11.2016-09.05.2018). Registris ametlike töötamiste kohta rohkem andmeid ei esine. Isiku enda sõnul töötas ta üks aasta enne vangistust nii Soomes, kui ka Eestis perefirmas XXX. Soomes aitas mitteametlikult sõpra tema äriga (ehitusfirma, kauplus). Ent Soomes töötamise kohta usaldusväärne info vanglal puudub. Vangla toob välja, et A. Arutjunjani näol on tegemist vangla poolt pakutavast tööst keeldunud kinnipeetavaga, kes keeldub tööst subkultuurilistel põhjustel, mistõttu on teda korduvalt varasemalt karistatud distsiplinaarkorras tööst keeldumise eest. Vangla iseloomustuse kohaselt on kinnipeetav 18.02.2021 taas tööst keeldunud, kuid hetkel on põhjused teadmata, sest intsident on iseloomustuse koostamise ajal veel menetluses. Isik ise subkultuursetel põhjustel tööst keeldumist ei tunnista, vaid viitab terviseprobleemidele. Isik on enda vabanemisjärgseks töökohaks esitanud ettevõtte S OÜ ja ametikohaks XXX. Äriregistri 20.01.21 kohaselt on ettevõtte juhatuse liige M K (isiku ema) ja põhitegevusalaks on restoranid jm toitlustuskohad. Ettevõte on asutatud
11. aastal ning maksuvõlad puuduvad. M K sõnul saab kinnipeetav S OÜ-sse tööle asuda. Isiku sõnul on pereäris tegutsenud väga pikalt ning seal ka XXX tööoskused omandanud. Need võimalused 5 1-17-1890 olid kinnipeetaval olemas ka varasemalt, kuid ta on siiski eelistanud kriminaalsel teel tulu teenida. Vangistuse ajal toetab kinnipeetavat rahaliselt ema. Samuti on isikul võlad ja nende likvideerimine ei ole kindel. K-Raha andmetel on A. Arutjunjanil võlgnevusi summas 3919 eurot ning tema vabanemisfondis on 1 680 eurot. Suur võlgnevuste summa tekitab pideva finantssurve ning isikul on väljakujunenud kulutamisharjumus ja seda järgiv elustiil. Kinnipeetav kasutab raha mõtlematult ja hetkelise heaolu tagamiseks ning ka praegune kuritegu on toime pandud materiaalse kasu saamise eesmärgil.
12. Kohtule on esitatud A. Arutjunjani ema M K poolne pöördumine, millest nähtub, et A. Arutjunjanile pakutakse aktiivset osalust pereäris. Kokkuvõtvalt räägivad eeltoodud andmed süüdimõistetut vabaduses ootavate elutingimuste kohta pigem A. Arutjunjani ennetähtaegse karistusest vabastamise kasuks, kuna tal on olemas püsiv eluase ning tal on võimalus asuda ametlikult tööle perefirmasse. Töökoha ja sissetuleku olemasolu maandab kohtu hinnangul mingil määral uue kuriteo toimepanemise riski, kuna kuriteo pani ta muuhulgas toime materiaalse kasu saamiseks, kuid tuleb arvestada ka asjaolusid, et isikul on tasumata rahalisi kohustusi pea 4000 euro ulatuses, mis hakkab tema majanduslikku toimetulekut vabaduses negatiivselt mõjutama. Sellest tulenevalt võivad tekkida majanduslikud raskused, mis soodustavad uue kuriteo toimepanemise riski majanduslike raskuste leevendamiseks. Kuigi kinnipeetava vabanemisjärgsed elutingimused – kindel elu- ja töökoht ning toetav ema – toetavad mingil määral A. Arutjunjani vabastamist, puudub kohtul veendumus, et ta oleks oma kuritegelikust käitumisest käesolevaks ajaks teinud vajalikud järeldused ning kriminaalhooldus oleks tema puhul uusi kuritegusid maandavaks teguriks. Vabastamise võimalikud tagajärjed
13. Kohus hindab siinkohal võimalike uute kuritegude ning muude õigusrikkumiste ohtu.
14. Vangla iseloomustuses märgitakse, et A. Arutjunjani on neljal korral kriminaalkorras karistatud ning vangistust kannab ta teist korda. Karistusregistri andmete kohaselt on süüdimõistetul 1 kehtiv kriminaalkaristus, mistõttu jätab kohus tähelepanuta Viru Vangla iseloomustuses mainitud varasemad arhiveeritud karistused. Nendel karistustel ei ole õiguslikku tähendust otsustamaks A. Arutjunjani vangistusest tingimisi ennetähtaega vabastamise põhjendatuse üle, mida kinnitab Riigikohtu ühemõtteline kohtupraktika selles küsimuses (Riigikohtu 07.02.2018 otsus kriminaalasjas nr 1-14-10087 p 27-36; lisaks ka lahendid 3-1-1-70-16 ja 3-1-1-12-17).
15. Nagu kohus eelnevalt märkis, on A. Arutjunjanil 1 kehtiv kriminaalkaristus ja seda

§ 184

lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest, s.o narkootilise ja psühhotroopse aine suures koguses ebaseaduslik käitlemine. Nimetatud kuritegu oli põhjalikult ette planeeritud ning soodustegurina on väljatoodud majandusliku kasu saamise soov.

1. Vangla iseloomustuses leitakse, et A. Arutjunjanil on oma vanusele, haridusele ja kultuuritaustale vastavad suhtlemisoskused. Tuleviku eesmärkideks on ta seadnud pere loomise ja pereäriga tegelemise. Soovib tõestada endale ja lähedastele, et suudab korralikult elada. Iseloomustuses märgitakse, et A. Arutjunjan õigustab oma tegusid ning leiab, et vanglas on vajalik järgida kinnipeetavate reegleid, mitte vanglas kehtestatud reegleid, mis viitab väljakujunenud subkultuurilistele hoiakutele. Isik on valmis tegema koostööd ametnikega vaid omakasu eesmärgil.
2. Meditsiiniosakonna andmetel esineb A. Arutjunjanil marihuaana kuritarvitamine, ent sõltuvust diagnoositud ei ole. Esimest korda on proovinud narkootikume
3. aastaselt. Proovis ning hakkas meeldima, sest väidetavalt olid tal kodus probleemid ja narkootikumid aitasid tal lõõgastuda. On proovinud erinevaid narkootikume (fentanüül, ecstasy, amfetamiin, kokaiin, GHB, seened), kuid nende mõju isikule ei meeldinud ja püsivalt jäi tarbima kanepit. 6 1-17-1890 Käesolevalt ei mäleta A. Arutjunjan, millal viimati kanepit tarvitas ning tunnistab, et mõistab praeguseks kanepi kahjulikkust ning narkootikumide ohtlikkust ühiskonnale. Samuti on ta motiveeritud kanepi tarvitamisest loobuma, et elada täisväärtuslikku elu. Enne vangistust tegeles kinnipeetav igapäevaselt narkootikumide vahendamisega. A. Arutjunjanil ei ole meditsiiniosakonna andmetel diagnoositud ka alkoholisõltuvust.
4. Kohus peab vajalikuks märkida, et A. Arutjunjani kuritegude toimepanemise riski suurendavaks faktoriks on ka narkootikumide tarbimine. Karistuse kandmise ajal ei ole A. Arutjunjan mõnuaineid tarvitanud range järelevalve tõttu ja seetõttu on olnud võimalus elada sõltuvusvaba elu, kuid sõltuvusvaba elu on kinnipeetav elanud vaid vangistuse kandmise ajal. Samas vabaduse tingimustes tarbis A. Arutjunjan mõnuaineid regulaarselt. Iseloomustusest nähtub seegi, et A. Arutjunjani süüdimõistva otsuse aluseks on narkootikumide käitlemine. Ka kohtuistungil tunnistas A. Arutjunjan, et ühel hetkel talle marihuaana tõesti meeldis, kuid nüüdseks on ta valmis sellest loobuma ning vajadusel pöörduma ka psühholoogi poole ja osalema ka sotsiaalprogrammides. Kuivõrd A. Arutjunjan on sõltuvusainete vaba elu elanud vaid vangistuses viibimise perioodil, siis puudub kohtul veendumus, et vabadusse siirdudes suudab ta hoiduda ühiskonnas olevatest ahvatlustest ning öelda kindlalt „ei“ narkootikumide tarbimisele. Kohtu ette ei ole toodud selliseid tõendeid, mis kinnitaksid A. Arutjunjani suutlikkust elada sõltuvusainete vabalt vanglast vabanemise järgselt.
5. Kohtu hinnangul pole toimunud ka piisavat edasiminekut aspektis, mis on just A. Arutjunjani puhul keskse tähendusega, rääkides tema kuritegeliku käitumise põhjustest. See aspekt on tema hoiakud. Pole usaldusväärseid andmeid, mille pinnalt julgelt järeldada, et A. Arutjunjani hoiakud, millele tuginedes ta pidas omal ajal õigeks kuritegu toime panna, on sisuliselt muutunud, ja kui ta vabadusse satuks, ei jätkaks ta samaga. Vangla iseloomustuses tuuakse esile, et A. Arutjunjan õigustab oma tegusid ning leiab, et vanglas on vajalik järgida kinnipeetavate reegleid, mitte vanglas kehtestatud reegleid, mis viitab väljakujunenud subkultuurilistele hoiakutele. Kohtu hinnangul kinnitavad vangla järeldust A. Arutjunjani kehtivad distsiplinaarkaristused. Distsiplinaarkaristustega seonduv demonstreerib selgelt, et kui A. Arutjunjanil on valida riigi(asutuses) kehtestatud reeglite ja enda soovide vahel ning need kaks lähevad vastuollu, valib ta kõhklemata viimase. See, et A. Arutjunjan ei suuda aktsepteerida reegleid, mis talle ühel või teisel põhjusel ei meeldi (allub reeglitele vaid omadel tingimustel ja ei allu neile, kui see pole talle mugav või meelepärane), viib järeldusele, et tema hoiakud, mille tõttu ta varem kuriteo toime pani, on säilinud. A. Arutjunjani käitumine ühes talle määratud distsiplinaarkaristustega viitab sellele, et ta pole ikka veel õppinud aru saama, et riigi kehtestatud reegleid ja norme tuleb täita ka siis, kui need sulle parasjagu „ei meeldi“ või „tüütud“ tunduvad.
6. Süüdimõistetu ütles kohtuistungil, et soovib enda elustiili muuta ning ka tema prioriteedid on muutunud. Kohtul pole paraku põhjust seda seisukohta uskuda, sest eelviidatud käitumine vanglas viitab sellele, et A. Arutjunjani prioriteedid pole muutunud sedavõrd piisavalt, et tagada normikohane käitumine. Nagu distsiplinaarasjadest nähtub, ei pööra A. Arutjunjan endiselt riigi ja selle esindajate sõnastatud reeglitele tähelepanu, kui see talle ei sobi.
7. Kokkuvõttes leiab kohus, et süüdimõistetu ei ole aru saanud, kui ekslikud on hoiakud, mille tõttu on ta kuriteo toime pannud. Ta pole tõsiseltvõetaval moel demonstreerinud, et kavatseb õiguskorrale alluda ja peab normidest lugu. Kohus ei kahtle, et mingil moel võib A. Arutjunjani seatud eesmärk luua pere, alustada õpingutega, aidata ema pereäris ning elada seaduskuulekalt olla siiras, aga ilma hoiakute muutmiseta ja reaalsete pingutusteta ei ole see kuigi tõenäoline.
8. Kohtu hinnangul eksisteerib reaalne oht, et vabaduses jätkab A. Arutjunjan endiselt kuritegevusega. Vastavat seisukohta ilmestab selgelt ka süüdimõistetule määratud kaks 7 1-17-1890 distsiplinaarkaristust. Süüdimõistetu ei suuda ka range järelevalve tingimustes oma käitumist kehtestatud korraga kooskõlla viia, mistõttu puudub veendumus, et ta suudaks seda vabaduses teha. Eeltoodu ei võimalda kohtul kuidagi öelda, et süüdimõistetu puhul on karistuse eesmärgid saavutatud ning tema ennetähtaegne karistuse kandmisest vabastamine on põhjendatud.
9. Kohus ei jäta tähelepanuta A. Arutjunjani pingutusi (kindel elukoht, võimaliku töökoha olemasolu ja sotsiaalprogrammis osalemine) ning hindab neid kiiduväärseks. Kiitust väärib ka süüdimõistetu valmisolek alluda vabatahtlikult elektroonilise valvele ja erinevatele muudele kohustustele ja piirangutele. Siiski on kohus seisukohal, et nimetatu ei ole piisav süüdimõistetu ennetähtaegseks vabastamiseks. Kohtu hinnangul on vara olla veendunud A. Arutjunjani valmisolekus edaspidiseks õiguskuulekaks eluks. Olukorras, kus asjaolud nende kogumis ei tekita piisavat veenvust isiku edaspidises õiguskuulekuses ja kohtu arvates pole karistus oma eesmärke täitnud, pole võimalik isikut ka karistuse kandmiselt ennetähtaegselt vabastada
10. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus süüdimõistetu A. Arutjunjani vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise järelevalve alla vabastamata. /allkirjastatud digitaalselt/ Jaanika Kõrgmaa Kohtunik 8