Obsah (5)
§ 424§ 68§ 74§ 75§ 76Kriminaalasi nr 1-20-1048 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 22. aprill 2021.a Jõgeva kohtumaja (istung toimus kaugkohtuistungina 15.04.2021.a) Kriminaalasja number 1-20-104
§ 424
lg 2 järgi ja karistuseks mõistetud 8 kuud vangistust.
§ 68
lg 1 alusel arvestati karistusaja hulka Peeter Lunini kahtlustatavana kinnipidamise aeg ja ärakandmata karistuse suuruseks loeti 7 kuud 25 päeva vangistust.
§ 74lg 1, 2, 3 alusel 1
(3)määrati, et Peeter Luninile mõistetud karistusest kuulub koheselt ärakandmisele 2 kuud vangistust. Ülejäänud karistuse osa 5 kuud 25 päeva vangistust ei pöörata täitmisele, kui Peeter Lunin ei pane 1 aasta 6-kuulise katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab
§ 75
sätestatud kontrollnõudeid.
§ 75
lg 2 p 2 alusel kohustati Peeter Luninit käitumiskontrolli perioodil mitte tarvitama alkoholi,
§ 75
lg 2 p 5 alusel pöörduma alkoholismivastase ravi vajaduse hindamiseks psühhiaatri vastuvõtule ja ravivajaduse ilmnemisel asuma alkoholismivastasele ravile ning
§ 75
lg 2 p 8 alusel osalema kriminaalhooldusametniku poolt määratud sotsiaalprogrammis. Tartu Maakohtu 21.01.2021.a määrusega kriminaalasjas nr 1-20-1048 pöörati
§ 74
lg 4 alusel täitmisele Peeter Luninile Tartu Maakohtu 02.06.2020.a kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-20-1048 mõistetud karistuse kandmata osa, mis oli 5 kuud 25 päeva vangistust. Karistuse kandmise algust arvestati alates Peeter Lunini kinnipidamisest 19.01.
- Kinnipeetava karistusaeg lõpeb 14.07.
- Tartu Vangla esitas kohtule materjalid Peeter Lunini tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks. Kohtule esitatud materjalidest nähtub, et Tartu Vangla toetab kinnipeetava vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist. Prokurör esitas enda arvamuse kirjalikult. Prokurör nõustus Tartu Vangla seisukohaga ja toetas Peeter Lunini vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist. Peeter Lunin avaldas, et soovib tingimisi enne tähtaega vabaneda. Süüdimõistetu selgitas esmalt, et ta ei rikkunud kriminaalhoolduse ajal mingisuguseid nõudeid. Seejärel nõustus, et ta ei oleks tohtinud alkoholi tarvitada, aga märkis, et kogus ei olnud suur. Autorooli istumine oli tema arvates rumal, samas oli tal sellelegi selgitus. Süüdimõistetu avaldas, millega ta on karistuse kandmise ajal tegelenud ja millised on tema plaanid vabaduses. Alkoholi ei joo enam ja ei suitseta ka. KOHTU SEISUKOHT
§ 76
lg 1 p 2 alusel võib kohus teise astme kuriteos või ettevaatamatus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Käesolevaks ajaks on Peeter Lunin temale mõistetud karistusajast ära kandnud vähemalt poole, kuid mitte vähem kui neli kuud. Seega esinevad formaalsed alused tema tingimisi vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks.
§ 76
lg 4 järgi arvestab kohus tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, sealhulgas osalemist uue kuriteo toimepanemise riski vähendavates tegevustes või nõusolekut osaleda sellistes tegevustes käitumiskontrolli ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Peeter Lunin kannab karistust mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis. Oluline on siinjuures see, et kohus andis Peeter Luninile võimaluse kanda suurem osa karistusest vabaduses. Karistuseks mõistetud vangistusest tuli koheselt ära kanda vaid kaks kuud. Süüdimõistetu ei tulnud toime kriminaalhooldusega kaasnevate nõuete ja kohtu määratud lisakohustuste täitmisega, mistõttu tuli kandmata karistus samuti täitmisele pöörata. Tegemist 2
(3)ei olnud juhuslike, ühekordsete eksimustega kriminaalhooldusnõuete täitmisel, vaid pidevate ja järjekindlate rikkumistega. Hinnates süüdimõistetu suhtumist toimepandusse (nii kuriteo toimepanemine kui kriminaalhooldusega kaasnenud nõuete ja kohustuste rikkumine), leiab kohus, et oma väärast käitumisest Peeter Lunin ka praeguseks järeldusi teinud ei ole. Peeter Lunin küll tunnistab kuriteo toimepanemist, kuid otsib oma teole õigustust. Kriminaalhooldusperioodil toimepandud rikkumisi süüdimõistetu esialgu eitas, seejärel siiski tunnistas alkoholi tarvitamist. Küll aga püüdis selgelt oma süüd vähendada väites, et tegemist oli venna sünnipäevaga ning tarvitatud alkoholi kogus ei olnud suur. Süüdimõistetu endal alkoholiprobleemi ei tunnista. Kohtuistungil avaldatu kohaselt ei plaani ta vabaduses enam alkoholi tarvitada, kuid kohtul on Peeter Luninit raske uskuda, kuna tema senine elukäik ja suhtumine seda ei kinnita. Käesoleva karistuse kandmise ajal ei ole talle kuriteoriske maandavaid tegevusi ette nähtud, kuna tema karistusaeg on lühikene. Positiivsena saab tuua välja kinnipeetava rikkumisteta kulgenud vangistusaja. Peeter Luninil on vabaduses kindel elu- ja töökoht. Sissetulekuks on lisaks ka pension. Kohtuistungil selgitas süüdimõistetu, et tal on vaja ennetähtaegselt vabaneda eelkõige selleks, et tegeleda kodus remonttöödega. Kokkuvõttes on Peeter Lunini vabanemisjärgsed elutingimused küll head, kuid need ei erine varasematest ega ole tema käitumist kuidagi parandanud. Seega ei ole neil ka ülemäära suur kaal käesoleva otsustuse tegemisel. Kõike kogumis hinnates on kohus seisukohal, et Peeter Lunini ennetähtaegne vabastamine ei ole võimalik. Tingimisi enne tähtaega vabastamise peamine sisuline eeldus on prognoos, et isik käitub edaspidi seadusekuulekalt. Kinnipeetava puhul, arvestades tema isikut ja senist elukäiku, esineb oht uute kuritegude toimepanemiseks. Kohus ei ole veendunud, et Peeter Lunin on mõistnud oma käitumise tagajärgi ning karistusest vajalikud järeldused edaspidiseks teinud. Seega ei ole kohtul võimalik pidada karistuse eesmärke täidetuks määral, mis võimaldaks isiku ennetähtaegset vabastamist. Kriminaalhooldusega kaasnev järelevalve ja võimalike lisakohustuste määramine ei ole Peeter Luninit varem soovitud viisil mõjutanud. Seega jätab kohus Peeter Lunini karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata. Määruse tegemisel juhindus kohus KrMS § 426 lg 1, § 432 lg 3. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik 3
(3)