← Eesti

2-20-137943/6

Obsah (5)§ 468§ 142§ 187§ 178§ 163

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL (tagaseljaotsus) Kohus Harju Maakohus Kohtunik Kaie Almere Kohtujurist Anni Haas Määruse tegemise aeg ja koht 11.03.2021 Tallinn, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number

§ 468lg 1 p 2).

10. Toimetada tagaseljaotsus avalikult kätte. Lahend loetakse avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast. Edasikaebamise kord ja tähtaeg Hageja võib kohtuotsuse peale esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul arvates otsuse ärakirja kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Kostja võib tagaseljaotsusele esitada kaja menetluse taastamiseks tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kaja sisunõuded on sätestatud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) §-is 416. Kajalt tuleb kautsjonina tasuda summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1 500 eurot (

§ 142lg 1 ja 2).

Kautsjon tuleb tasuda ühele järgnevatest Rahandusministeeriumi arvelduskontodest EE571010220229377229 AS-is SEB Pank, EE062200221059223099 Swedbank AS-is, EE221700017003510302 Luminor Bank AS-is või EE567700771003819792 LHV Pank AS-is. Maksekorralduse selgitusse märkida tsiviilasjanumber. Kui menetlusosaline pole oma majandusliku seisu tõttu suuteline riigilõivu või kautsjonit tasuma, võib ta taotleda menetlusabi. Menetlusabi taotlemise korral tuleb menetlustoimingu tegemiseks määratud tähtaja jooksul lisaks menetlusabi taotluse esitamisele teha ka nõutud menetlustoiming (

§ 187lg 6).

Avalduse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati (

§ 178lg 1).

Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati (

§ 178lg 1).

ASJAOLUD JA KOHTUOTSUSE SELGITUSED Hageja nõude aluseks on kostjaga sõlmitud liitumislepingud telefoninumbritele xxxx ja xxxx ning 12.03.2019 ja 09.07.2019 sõlmitud osamaksetega müügilepingud. Kostjale on hagimaterjal kätte toimetatud väljaande „Ametlikud Teadaanded“ kaudu. Kohus rahuldab põhinõude osaliselt. Hagiavalduse kohaselt võlgnes kostja hagejale arve xxxx alusel teenuste ja seadmete eest 62,75 eurot ja arve xxxx alusel 591,52 eurot. Seega on põhivõlgnevus kokku 654,27 eurot (62,75 + 591,52). Tüüptingimus on tühine, kui see lepingu olemust, sisu, sõlmimise viisi, lepingupoolte huvisid ja teisi olulisi asjaolusid arvestades kahjustab teist lepingupoolt ebamõistlikult (VÕS § 43 lg 1). Lepingus, mille teiseks pooleks on tarbija, on ebamõistlikult kahjustav mh tüüptingimus, millega nähakse ette, et teine lepingupool peab oma kohustuse rikkumise korral maksma 2

(3)tingimuse kasutajale ebamõistlikult suurt leppetrahvi, ebamõistlikult suurt kindlaksmääratud suuruses kahjuhüvitist või muud hüvitist (VÕS § 42 lg 3 p 5). Hagis esitatud asjaoludel pidi kostja lepingu rikkumise korral tasuma käsitlustasu 108,00 ja 40,00 eurot. Tegemist on leppetrahviga VÕS § 158 lg 1 tähenduses. Lepingutes kokkulepitud leppetrahvid moodustavad kummagi lepingu maksete kogusummast 20%. Hagist nähtub, et kostjalt nõuti lepingu kehtivuse ajal ja ka pärast lepingu lõppemist meeldetuletustasusid ehk rikkumisest tulenev võla sissenõudmise kulu on hüvitatav sissenõudmiskulu ja kohtumenetluses menetluskuluna. Raha kasutamise võimaluse kaotamisest tingitud kahju hüvitab seadusest tulenev õigus nõuda rikkumise korral viivist. Lepingus on kokkulepitud viivis 0,065% päevas (so 23,73% aastas), mis ületab seadusjärgset viivist pea kolmekordselt. Seega hüvitab rikkumisega seotud kahju täiendavalt seadusjärgsest suurem viivis. Kohus leiab, et kuna hagejale lepingu rikkumisega kaasnevad kahjud on hüvitatavad sissenõudmiskulude hüvitisena, menetluskulude hüvitisena ja seadusjärgsest kolm korda suurema viivisemääraga, siis on täiendava leppetrahvi kokkulepe, mis moodustab viiendiku kogu kohustusest ebamõistlikult suur, sest pole usutav, et teenuseosutajal saaks tekkida nii suur kahju (20% leppetrahv + 23% viivis). Kokku peaks teenusosutajale tekkima seeläbi müügihinna tasumisega viivitamisel kahju, mis sõltuvalt võlgnevuse jäägist on ligi pool või enamgi müügihinnast. Kohus peab seda ebamõistlikuks. Ebamõistlikult kahjustav tüüptingimus on tühine ja kohus jätab käsitlustasu välja mõistmata. Hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda (

§ 163lg 1).

Kohus jätab menetluskulud hagi rahuldatud osas kostja kanda ja rahuldamata osale vastavas ulatuses hageja kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Kaie Almere kohtunik 3

(3)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.