KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Tallinna kohtumaja Otsuse tegemise aeg ja 15.03.2021 Tallinnas koht Väärteoasja number 4-20-3426 (2317,20,005728) Kohtukoosseis Kohtunik Janika Kallin Kohtuistungi sekretär Maive Aun Väärteoasi T T kaebus Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskonna ennetus- ja menetlustalituse 29.07.2020 otsusele väärteoasjas nr 2317,20,005728 Kaebaja T T, isikukood xxxx, Eesti Vabariigi kodanik, emakeel eesti keel, elukoht xxxx, e-posti aadress xxxx Kaitsja Martin Traat Kohtuväline menetleja Politsei- ja Piirivalveameti Põhja Prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskonna ennetus- ja menetlustalituse üldsüütegude grupi vanemväärteomenetleja R R Juhindudes Väärteomenetluse seadustiku (VtMS) § 132 p 3, § 29 lg 1 p 1, § 133-134, § 135 lg 2, § 38 lg 1, KrMS § 183 lg 1 kohus o t s u s t a s:
- Rahuldada T T kaebus.
- Tühistada Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskonna ennetus- ja menetlustalituse 29.07.2020 otsus väärteoasjas nr 2317,20,005728 ja lõpetada väärteoasjas menetlus T T teos väärteokoosseisu puudumise tõttu.
- Määrata väärteoasjas mõistlikuks ja põhjendatud menetluskuluks T T valitud kaitsjale makstud tasu 1440,00 eurot ning jätta menetluskulu Eesti Vabariigi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale saab kaevata. Kirjalik kassatsioonkaebus tuleb Riigikohtule esitada 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Kohtu selgitused: Selgitada, et VtMS § 155 lg 2 järgi on kassatsiooni esitamise õigus menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal. Asjaolud: Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskonna poolt 28.06.2020 koostatud väärteoprotokolli nr xxxx järgi viskas T T 28.06.2020 fekaaliga ning surnud linnu naabri terrassile, millega kahjustas riidest toole ning terrassi laudist ning sellega pani toime varavastase süüteo väheväärtusliku asja vastu. T T rikkus KarS § 218 lg 1 ja pani toime KarS § 218 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo. Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskonna 29.07.2020 otsuse alusel väärteoasjas nr 2317,20,005728 tunnistati T T süüdi KarS § 218 lg 1 järgi. Kohtuväline menetleja märkis otsuses, et T T tegu on tõendatud tunnistaja R.H ütlustega selle kohta, et ta ärkas 28.06.2020 hommikul oma kodus, xxxx ning kuulis midagi terrassile lendamas. Tunnistaja väljus ja nägi, kuidas naaber T T viskab oma terrassilt tema terrassile väljaheiteid ning kahjustada sai kaks riidest tooli. Tunnistaja R.U selgitas samuti, et ärkas hommikul oma kodus, xxxx kuuldes midagi terrassile lendavat. Ta läks alla ning nägi, et terrass ja mööbel on kaetud väljaheidetega. Terassil ja toolidel olevaid väljaheiteid pildistasid kohale kutsutud politseiametnikud. Kohtuväline menetleja märkis, et väärteoprotokollis on selle koostaja ekslikult viidanud, et T T rikkus oma teoga KarS §-le 218 lg 1 sätestatud, kohane on viidata KarS § 203 lg 1, mis käsitleb võõra asja kahjustamist. Nimetatud minetus väärteoprotokollis menetleja hinnangul väärteoprotokolli tühistamist ei tingi. T T pidi aru saama, et tunnistajale R.H-le kuuluvad toolid on võõrad asjad ning tema tegevus kahjustab neid. Kohtuvälise menetleja hinnangul tuleb asja kahjustamist mõista selle füüsilises mõjutamises, mis muudab asja ainelist koosseisu ning välistab või raskendab selle sihipärast kasutamist või vähendab oluliselt selle majanduslikku väärtust. Samuti võib kahju seisneda asja esteetilise väärtuse vähenemises – ilmselgelt ei soovi omanik fekaaliga määrdunud tooli enam kasutada. Karistuse mõistmisel võttis kohtuväline menetleja arvesse KarS § 56 lg 1 sätestatut ning kehtivat kohtupraktikat, mille järgi võetakse karistamisel aluseks sanktsiooni keskmine määr. Kohtuväline menetleja märkis, et T T süü suurust, karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude puudumist ning karistuse eesmärke silmas pidades on kohaseks karistuseks rahatrahv 75 trahviühikut, mis on 300,00 eurot. T T esitas kaitsja kaudu kohtule kaebuse, milles taotles kohtuvälise menetleja otsuse tühistamist ning väärteoasjas menetluse lõpetamist VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel. Kaebaja argumendid olid kokkuvõtvalt järgmised: - - - kohtuvälise menetleja otsus ei vasta VTMS § 74 lg 1 p-des 5, 6, 8, 9 ja 10 sätestatud nõuetele. Väärteoprotokollist ja selles sisalduvast väärteo lühikirjeldusest ei selgu, miks peaks olema tegu väärteoga ja kes selle toime pani. Otsuses ei ole analüüsitud vastulauses esitatud väiteid, menetlusaluse isiku vastutust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid. Otsus on rajatud tunnistaja R. H ütlustele, kuid vastulauses viitas menetlusalune isik sellele, et tunnistaja R. H ütlused ei ole naabritevahelise pikaajalise konflikti tõttu usaldusväärsed, sh kutsus T T eelmisel öösel naabritele politsei seoses öörahu rikkumisega. Menetleja ei ole vastulauses esitatut kontrollinud. Väärteoprotokollis ja –otsuses ei ole kirjeldatud, kuidas ning millistest tõenditest tuleneva usutava ja millise usutavalt põhjendatud teabe alusel on menetleja jõudnud otsuses sisalduvale järeldusele. Jääb ebaselgeks, millist rikkumist arutati: väärteoprotokollis räägitakse pokaalist, kuid otsuses fekaalist. Järelikult ei ole vähemalt osaliselt tehtud otsus protokollist tuleneva väärteo osas; väärteoasjas puudub väärteokoosseis. Otsuse põhjendustest ei ole võimalik mõista, mida menetleja mõtles kvalifitseerides T T tegevuse erinevalt väärteoprotokollis kajastatust KarS § 203 lg 1 järgi, kuid tunnistas süüdi KarS § 218 lg 1 järgi; otsuses ei ole analüüsitud seda, mis on varavastane süütegu. Varavastase teoga kaasneb asja rikkumine või hävitamine, viimase puhul on selge, et asi lakkab eksisteerimast. Asja rikkumise puhul tuleb välja selgitada rikkumise ulatus. Antud juhul ei ole selge väidetava rikkumisega kaasnenud kahju olemus. Terrassi kahjustatud ei ole, sest igasugune mustus on sellelt eemaldatav. Samale seisukohale tuleb asuda toolide osas, sest ka need on puhastatavad. Menetleja järeldus selle kohta, et fekaaliga määrdunud tooli omanik ei soovi seda enam kasutada, ei ole asjasse puutuv. Küsimus taandub sellele, kas asja saab edaspidi kasutada või mitte, so kas see on puhastatav või püsivalt kahjustatud. Tool kui asi on alles ja seda saab puhastada. Tooli omadused ei ole vähenenud ega kadunud. Seega jääb arusaamatuks, milles seisnes kahju. Olukorras kus varalist kahju ei tekkinud, puudub väärteokoosseis. Vastupidist asjas tõendatud ei ole. Menetlusosaliste seisukohad kohtus: Kaebaja jäi kaebuse juurde ja leidis, et kohtuvälise menetleja otsus tuleb tühistada. Kaebaja esindaja märkis, et tunnistajate R. H ja R. U on andnud kohtueelses menetluses ja kohtus vastuolulisi ütlusi ning järelikult ei ole nende ütlused usaldusväärsed. Väärteoasjas on tõendamata, et T T loopis naabrite terrassile fekaale. Surnud lindu terrassil ei saa seostada kaebajaga, sest elamul on suured klaasaknad ning linnud põrkavad sageli vastu klaasi, hukkuvad ja kukuvad terrassile. Väärteoasjas on tõendatud, et fekaalid on eemaldatavad ning seega ei ole asja rikutud. Kohtuväline menetleja vaidles kaebusele vastu ja leidis, et otsus väärteoasjas tuleb jätta muutmata. Väärteoasjas üle kuulatud tunnistajad kirjeldasid, kuidas T T loopis hommikul nende terrassile fekaale, tunnistajate ütlustes ei ole alust kahelda. Asja rikkumine KarS § 218 lg 1 mõttes on ka selle ajutine kahjustamine, fakt et toole sai puhastada ei ole seega oluline. Tunnistajad ei saanud määrdunud toole sihipäraselt kasutada, tunnistaja R. U selgitas, et ta proovis toole puhastada kuid see ei õnnestunud. Järelikult rikkus T T naabrite toolid. Kohtu seisukoht: Esmalt lahendab kohus kaebaja vastuväited, mis puudutavad minetusi kohtuvälise menetleja lahendis. Kaebaja on kaebuses viidanud sellele, et kohtuvälise menetleja otsus ei vasta VTMS § 74 lg 1 p-des 5-6 ja 8-10 esitatud nõuetele. Kaebaja hinnangul ei selgu väärteoprotpokollist ja selles sisalduvast väärteo lühikirjeldusest, miks peaks olema tegu väärteoga ja kes selle toime pani. Kohus märgib, et teo toimepanija andmed on märgitud väärteoprotokolli blokki isiku andmed. Selle järgi on menetlusaluseks isikuks T T. Väärteo lühikirjelduses viidatakse menetlusalusele isikule, so T Tle. Väärteo lühikirjeldus on teo kirjeldus, so kokkuvõte faktilistest asjaoludest millele tuginedes leiab menetleja, et väärteokoosseis on täidetud. Käesoleval juhul on selge, et T Tle heidetakse ette seda, et ta viskas fekaaliga ning surnud linnu naabri terrassile, millega kahjustas riidest toole ja terrassi laudist. Protokollis on viidatud, et tegemist on varavastase süüteoga väheväärtusliku asja vastu. Kohus nõustub kaebajaga selles, et kohtuvälise menetleja otsuses ei ole analüüsitud vastulauses esitatud väiteid. Samas nähtub otsuse põhjendustest see, et kohtuväline menetleja pidas tunnistajate ütlusi usaldusväärseks ning menetleja rajaski otsuse nende ütlustele. Kaebaja vastuja kaitseväiteid on võimalik kontrollida ka kohtumenetluses ning seda antud juhul tehti. Väärteoprotokollis on nõuetekohaselt viidatud, et tõenditeks on tunnistajate ja menetlusaluse isiku ütlused, seega jääb kohtule etteheide selles, et väärteoprotokollis ei ole kirjeldatud, millistest tõenditest tulenevalt on menetleja jõudnud otsuses sisalduvale järeldusele. Väärteoprotokollis ei analüüsita tõendeid vaid piirdutakse nende loetlemisega. Kohus nõustub kaitsjaga selles, et antud juhul jäi ebaselgeks, millist rikkumist arutati: väärteoprotokollis räägitakse pokaalist, kuid otsuses fekaalist. Kohus luges sarnaselt kaitsjaga väärteoprotokolli teokirjeldusest välja sõna pokaaliga. Kohtus kuulati selle asjaolu selgitamiseks ära protokolli koostanud D. K, kes täpsustas, et protokollis on siiski sõna fekaaliga. Kaitsjale jäi ebaselgeks, mida menetleja mõtles kvalifitseerides T T tegevuse erinevalt väärteoprotokollis kajastatust KarS § 203 lg 1 järgi, kuid tunnistas süüdi KarS § 218 lg 1 järgi. Kohus selgitab siinkohal, et väärteoprotokollis ei pea sisalduma teo lõplik kvalifikatsioon, menetlejal on õigus tegu ka vajadusel ümber kvalifitseerida olukorras kus ta näeb, et väärteoprotokollis sisalduvad õiguslikud viited ei tarvitse olla õiged. Menetleja on oma otsuses kohaselt viidanud KarS §-le
- Norm näeb ette vastutuse võõra asja rikkumise või hävitamise eest, kui sellega on tekitatud oluline kahju. Olukorras kus kahju nii suur ei ole, tuleb kõne alla vastutus KarS § 218 lg 1 järgi. Kooskõlas VTMS § 69 lg 2 p 5 tuleb väärteoprotokollis märkida teave väärteoga põhjustatud kahju kohta (vt siinkohal ka 3-1-1-117-04). Kohus märgib, et käesoleval juhul paraku väärteoprotokollist ei selgu, milles täpselt seisnes asja kahjustamine ning millise väärtusega kahjustatud asjad olid. Lisaks eeltoodule leiab kohus, et antud juhul väärivad kaebuse väited tähelepanu osas, mis need puudutavad asja väidetavat kahjustamist KarS §-de 203 ja 218 mõttes. Kohtu hinnangul on väärteoasjas tõendatud, et naabrite (so tunnistajate R. H, R. U ja kaebaja T T) omavahelised suhted olid konfliktsed. Viimast kinnitasid kõik kohtus ära kuulatud inimesed. Konfliktsed suhted nähtuvad ka kohtus vaadatud videosalvestiselt ning sama kinnitas sündmuskohale kutsutud tunnistaja D. K. Samuti on väärteoasjas tõendatud, et hommikusele intsidendile eelnes kaebaja öörahu rikkumine ning kaebaja kutsus selle tõkestamiseks öösel välja politsei. Seda, et nende juures oli pidu, kinnitas ka tunnistaja R. H. Kohus erinevalt kaebajast ei pea eluliselt usutavaks versiooni, et tunnistajate terrass ja sellel olnud asjad määrdusid fekaalidega öösel peo käigus. Kohtu hinnangul puudub igasugune mõistlik põhjendus, miks peaks tunnistajad nii käituma, kuid arvestades konfliktseid suhteid ja kaebaja viha öise rahurikkumise pärast on kohtu hinnangul õiged tunnistajate ütlused selle kohta, et fekaale loopis nende terrassile hommikul T T. Erinevalt kaitsjast ei näe kohus tunnistajate ütlustes olulist vastuolu: selles on tunnistajate ütlused järjepidevad, et nende tähelepanu köitis hommikul heli – justkui lendaks midagi terrassile ning mõlemad tunnistajad kinnitasid, et heli oli seotud sellega, et T T loopis nende terrassile fekaale. Tunnistaja R. H kirjeldas seda, et nende magamistoal on suured aknad ning sealt näeb nii enda, kui naabrite terrassile. Tunnistaja R. U selgitas vastuolusid sellega, et andis sündmuskohal ütlused kiiruga, tunnistaja ülekuulamise protokollist nähtub, et menetlustoiming viidi tõepoolest läbi 28.06.2020 kell 10.30, so samal päeval mõni tund peale väljakutse tegemist. Kohtu arvates on tunnistaja selgitus vastuolu kohta loogiline. Tunnistajad kirjeldasid riimuvalt, et kuuldes heli läksid nad esmalt akna peale vaatama, seda et ridaelamus olid suured klaasseinad, rõhutas korduvalt ka kaebaja. Eluliselt on usutav, et hommikul oma terrassilt häirivaid helisid kuulnud inimene kiikab esmalt välja vaatamaks, millega tegu. Tunnistajate ütlustest nähtub, et nad reageerisid helidele võrdlemisi kiiresti ja seega on usutav, et nad nägid viskajat. Eeltoodu tõttu leiab kohus sarnaselt kohtuvälise menetlejaga, et tunnistajate ütlused on usaldusväärsed. Seega on tõendatud, et 28.06.2020 hommikul loopis kaebaja naabrite terrassile väljaheiteid. Surnud lindu puutuvalt märgib kohus, et väärteoasjas esineb selles osas kõrvaldamata kahtlus. Kaebaja ja tunnistaja viitasid, et majal on palju klaaspinda. Seda juhtub, et linnud lendavad vastu klaasi, hukkuvad ja kukuvad. Käesolevas asjas ei ole T Td võimalik surnud linnu viskamisega seostada, sest lind võis sinna sattuda ka teistel asjaoludel. Samuti ei selgu väärteoprotokolli teokirjeldusest fakt, mil moel oli surnud lind seotud protokollis märgitud esemete määrdumisega. Kohtu hinnangul on väärteoasjas keskseks küsimuseks, kas T T poolt loobitud aine rikkus tunnistajate asju KarS §-de 203 ja 218 mõttes või mitte. Tunnistajate ütlustest nähtub, et T T loobitud väljaheited määrisid ujumisriided, R. U spordijalatsid, käterätikud, grilli, terrassi ja toolid. Ujumisriided viskas R. U pessu, rätikud ja spordijalatsid minema ning grilli ja terrassi said tunnistajad puhtaks. Väärteoprotokollis sisalduv etteheide käsitleb üksnes toole. Tunnistaja D. K selgitas kohtus, et kirjutas toolid protokolli, sest tunnistaja sõnul neid enam kasutada ei saanud ja puhastada ei olnud võimalik. D. K märkis, et ta ei küsinud tunnistajalt selle väite kohta põhjendusi, sest tema hinnangul oli mööbel nii määrdunud, et seda ei olnud võimalik lihtsalt vee ja seebiga puhastada. Tunnistaja möönis, et keemiline puhastus oleks ilmselt aidanud ning fekaal on kindlasti substantsiks, mis eemaldub teatud pesuvahendite kasutamisel. Tunnistaja R. H märkis, et toolid haisesid, olid määrdunud ning ta teab, et naine (tunnistaja R. U) proovis ühte pesta, see ei läinud puhtaks ning nad viskasid need pärast minema. Katted olid valget värvi. Tunnistaja R. U märkis, et ta viskas terrassitoolide katted minema. Ta üritas neid masinpesta, kuid plekid ei tulnud välja. Toolikatted olid bambuskiust, toole ostes öeldi talle, et plekid tulevad naturaalse kiu pealt raskelt välja. Samuti öeldi talle, et katted keemilist puhastust ei kannata. Tunnistaja D. K ütlustega on seega tõendatud, et otsustuse asjade rikkumise kohta võttis sündmuskohal vastu tema, sest tunnistajate väitel ei olnud võimalik toole enam kasutada. Seega koostati protokoll olukorras kus ei olnud veel teada, kas toole on võimalik puhastada või mitte. Kohtu hinnangul on antud juhul tõendatud, et R. U üritas ühte katet pesta, kuid see ei õnnestunud ja ta viskas katted minema. Keemilist puhastust tunnistajad ei kaalunud. Kohus märgib, et katete keemiline puhastamine olnuks iseenesest ilmselt võimalik. Kohus tegi järelepärimise puhastusettevõttesse ning viimase esindaja oli seisukohal, et kohtu kirjas nimetatud aine eemaldamine professionaalse puhastusega ei ole võimatu. Kohtu jaoks ei ole usutav, et terrassitoole mis on varustatud valge katteriidega, ei saa miskitpidi puhtaks. Terrassitoolide kate tehakse üldjuhul hülgavast materjalist tagamaks ilmastikukindlust ja vältimaks aine kiiret sisseimbumist. Terrassil juuakse mh veini, süüakse, terrassil võivad olla lapsed, lemmikloomad ning kõige sellega kaasneb ka toolide loomulik määrdumine. Arvestades seda, et tunnistaja D. K sõnul avaldasid tunnistajad sündmuskohal, et neil ei ole võimalik toole enam kasutada ning teatud esemed (käterätikud, jooksujalatsid) visati kohe minema, on kohtu hinnangul küsitav kui põhjalikult toolide puhastamine üldse ette võeti. Seda, et plekid toolidelt ei eemaldu, tunnistajad ja sündmuskohal käinud politseiametnik sel hetkel ei teadnud ning tunnistajad teadsid tegelikult juba sündmuskohal, et nad toole tulevikus enam ei kasuta. Kohus nõustub kaitsjaga selles, et selline otsustus on inimese enda vaba valik ja see ei saa olla argument, mis räägib selle kasuks, et määrija vastutab oma tegevuse eest väärteokorras. Samuti tekitab küsimusi, miks teokirjeldusest jäeti välja esemed, mille tunnistaja R. U oma sõnul minema viskas (so käterätid, jooksujalatsid). Kohus nõustub kohtuvälise menetlejaga selles, et asja rikkumine võib olla ka ajutine. Samas ei ole kohtu arvates õige laiendada KarS §-de 203 ja 218 kaitseala määrdunud esemetele, mida on võimalik puhastada. Asja määrdumine on üks, selle rikkumine või hävitamine teine asi. Selles osas on kohus täielikult nõus kaitsjaga. Näiteks tuleb teha vahet, kas auto on määrdunud, rikutud või hävitatud. Esimesel juhul saab sõiduki suurema või väiksema vaeva ja teatud kulutustega puhtaks, teisel juhul tuleb midagi asendada või parandada, kolmandal juhul on asi lakanud olemast ja seda ei ole võimalik enam üldse kasutada. Kohtu hinnangul tuleb väärteokoosseisu jaatada üksnes kahe viimase puhul, esimesel juhul on tegemist tsiviilvastutusega. Käesoleval juhul on esmalt tõendatud, et tunnistajad ei olnuki ilmselt ülemäära motiveeritud tegelema fekaaliga määrdunud toolide puhastamisega. Tunnistaja väited selle kohta, et toolide müüja sõnul oli katteriide puhastamine praktiliselt võimatu, ei ole kohtu jaoks usutavad, sest terrassimööbli määrdumise risk on oluliselt kõrgem ja sel põhjusel ei ole nende puhastamine võimatu. Teiseks on väärteoasjas kõrvaldamata kahtlus selles, et toolid oleks saanud puhtaks ja asi ei oleks olnud rikutud. Kolmandaks on küsitav, kas T T pidi fekaale loopides (arvestades üldist arusaama, et loobitav aine on eemaldatav) pidama KarS § 16 lg 4 mõttes võimalikuks seda, et fekaalid rikuvad terrassil olevad esemed nii, et neid ei ole võimalik enam puhastada? Kohtu arvates pigem mitte. Seega ei ole kohtu hinnangul antud juhul paslik rääkida asja rikkumisest KarS §-de 203, 218 mõttes. Kokkuvõtvalt leiab kohus, et T T kaebus tuleb rahuldada ja kohtuvälise menetleja otsus tühistada. Väärteoasjas tuleb menetlus lõpetada kooskõlas VTMS § 29 lg 1 p 1 väärteokoosseisu puudumise tõttu. Kohtu hinnangul võiks T T tegevust sisustada läbi KorS § 55 lg 1, so avalikus kohas on keelatud käituda teist isikut häirival viisil. Viidatud normi p-des 1-8 kirjeldatud loetelu ei ole ammendav. Valitseva arvamuse järgi on aiaga piiritletud ridaelamu territoorium vaatamata suletusele avalik koht (vt 3-1-1-93-14 p 7). Kohus nendib, et fekaalide loopimine naabrite terrassile oli situatsiooni hinnates ilmselgelt kaebaja vastusooritus öise rahurikkumise eest. Tunnistaja R. H ja R. U ütlustest nähtub, et nende puhkepäeva hommik sai rikutud ja häiritud tänu sellele, et kaebaja terrassile fekaale loopis. Tunnistajate ütlustest ei nähtu, et kaebaja sihtinuks nimme terrassil olevaid esemeid, vastupidi – fekaale lendas nii terrassile, seal kuivanud riietele, grillile jne. Kaebaja tegevuse peamiseks eesmärgiks oli mitte asjade rikkumine vaid naabrite rahu häirimine. Tunnistaja R. Hgi märkis, et tema huvi asjas ei olegi materiaalne hüvitis vaid see, et selline ebainimlik käitumisviis, so fekaaliga loopimine, ei korduks. See ei ole ühiskonnas normaalne ja mitte kuidagi põhjendatud. Järelikult on tunnistajat häirinud mitte asjade kahjustamine vaid see, kuidas kaebaja käitus. Kohus T T tegevust ümber kvalifitseerida ei saa, sest kohus on seotud väärteoprotokollis sisalduva teokirjeldusega. Antud juhul ei käsitle teokirjeldus seda, et T T tegevus oli tunnistajate jaoks häiriv ja ühiskonnas mitteaktsepteeritud. Kohus ei saa kaebajat süüdi tunnistada teo eest, mida ei ole protokollis kirjeldatud. Kaebaja kaitsja esitas taotluse menetluskulude riigi kanda jätmiseks. Kaebajat esindas kohtumenetluses lepinguline kaitsja. VTMS § 38 lg 1 alusel järgitakse väärteoasja kohtumenetluses menetluskulude arvestamisel kriminaalmenetluse sätteid. Kooskõlas KrMS § 175 lg 1 p 1 on menetluskuluks valitud kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasu, mis on tekkinud seoses kriminaalmenetlusega. Kaitsja taotluse järgi kulus õigusabile 11,5 tundi. Lisaks taotles kaitsja tasu suurendamist vastavalt 15.02.2021 istungi (kohtuvaidlused) ajakulule. Kohtuvaidlused kestsid 0,5h. Õigusabi osutas kaitsja seega väärteoasja kohtumenetluses kokku 12h. Kliendi esindamisele kulunud aeg on kohtu hinnangul põhjendatud. Kaitsja osutas õigusabi hinnaga 150 eurot/h. Kohus leiab, et antud juhul tuleb pidada mõistlikuks õigusabi tunni hinnaks 120 eurot/h. Kokku on menetluskulu seega 1440,00 eurot. Kohus rahuldas T T kaebuse ja lõpetas väärteomenetluse VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel kaebaja teos väärteokoosseisu puudumise tõttu. Kooskõlas KrMS § 183 lg 1 kannab kriminaalmenetluse lõpetamise korral menetluskulud riik. Järelikult kannab kaebaja poolt valitud kaitsjale makstud tasu 1440,00 eurot Eesti Vabariik. /allkirjastatud digitaalselt/