← Eesti

2-20-110386/27

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Gaida Kivinurm, Meeli Kaur, Indrek Soots Otsuse tegemise aeg ja koht 07.04.2021, Tallinn Kohtuasja number 2-20-110386 Kohtuasi XX ja YY hagi CC vastu elatise väljamõistmiseks Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu 30.09.2020 otsus Kaebuse esitaja ja liik CC apellatsioonkaebus Kaebuse hind Hageja I osas 828 eurot Hageja II osas 828 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus Hageja I (vastustaja I): XX (isikukood XXXXXXXXXX), seaduslik esindaja QQ ja lepinguline esindaja vandeadvokaat Eva Tibar Hageja II (vastustaja II): YY (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Eva Tibar Kostja (apellant): CC (isikukood XXXXXXXXXX) Menetluse liik Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON

  1. Jätta Harju Maakohtu 30.09.2020 otsus muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata.
  2. Jätta maakohtu menetluskulud poolte endi kanda ja ringkonnakohtu menetluskulud kostja kanda.
  3. Välja mõista kostjalt CC hageja YY kasuks välja 135 eurot ringkonnakohtu menetluskulude hüvitamiseks.
  4. Välja mõista kostjalt CC hageja XX kasuks välja 135 eurot ringkonnakohtu menetluskulude hüvitamiseks.
  5. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest kuni lahendi täitmiseni. 2-20-110386 Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Hagejate nõue ja selle aluseks olevad asjaolud
  6. XX (hageja I) ja YY (hageja II) esitasid 14.03.2020 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluses avalduse CC-lt (kostja) elatise saamiseks kokku summas 584 eurot. Võlgnik esitas 30.03.2020 nõudele vastuväite. Seoses võlgniku vastuväitega lõpetati maksekäsu kiirmenetlus ja nõue anti üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.
  7. 17.04.2020 esitasid hagejad hagi kostja vastu, milles paluvad kostjalt välja mõista hagejate ülalpidamiseks elatusrahana 292 eurot lapse kohta, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära.
  8. Hagiavalduse kohaselt lõppes hagejate vanemate kooselu
  9. aasta septembris, mil kostja lahkus ühisest kodust. Kostja soovil ja kokkuleppel temaga jäid hagejad koos emaga elama kostja emale kuuluvasse elamusse. Pärast pere juurest lahkumist on kostja osalus laste ülalpidamises olnud kaootiline, alates
  10. aasta juunist ei ole kostja rahaliselt panustanud laste vajaduste katmisesse, kuid kostja lubas hagejatel elada tema ema elamus. Kostja suhtlus lastega on viimase aasta jooksul olnud minimaalne.
  11. 30.12.2019 teatas kostja lastele e-kirjaga, et kavatseb hakata hagejate elukohaks olevas majas teostama remonti ning seoses sellega tuleb maja vabastada. Hagejate seaduslik esindaja leidis üürikorteri ning alates 15.02.2020 elab pere 4-toalises üürikorteris Tallinnas (korteri üür on 1150 eurot kuus).
  12. Hageja I ülalpidamiskulud on keskmiselt 749,50 eurot kuus ja hageja II ülalpidamiskulud 775,50 eurot kuus.
  13. Hagejate seadusliku esindaja sissetulekuks on miinimumpalk, ta töötab oma osaühingu kaudu massöörina XXX. Seoses pandeemiaga on spordikompleks suletud ning OÜ-l tulu puudub, seega puudub ka võimalus palka maksta. Lapsi on aidanud ülal pidada ema elukaaslane ja ema poolsed sugulased. Hagejate seaduslikul esindajal puudub kinnisvara ja ka muu registervara (v.a sõiduauto). Hagejate seaduslik esindaja on R OÜ osanik. Kostja vastuväited
  14. Kostja vaidles hagile vastu.
  15. Senise ühise eluaseme ja kodusisustuse alates mööblist kuni tehnikani jättis isa laste vajaduste katmiseks hagejate esindaja ja ühiste laste kasutusse. Kuivõrd alates laste sünnist omas peamiselt sissetulekut vaid isa, siis kogu kodusisustus oli ostetud isa arvelt. Isa on teinud suures ulatuses väljaminekuid lastele sobilike elutingimuste loomiseks, sh seoses laste astma ja allergiatega (asukoht, looduslike allergeenide 2 2-20-110386 puudumine, spetsiaalne allergikutele mõeldud suletud ventilatsioon majas, mõlemale lapsele oma toad, tubade sisustus, õpitingimuste loomine).
  16. Kostja on jätkuvalt igapäevaselt laste elus osalenud. Aastatel 2015 - 2019 on lapsed elanud hagejate seadusliku esindaja ja isa vahelise kokkuleppega 50/50 ema ja isa juures. Graafik on olnud aastaid väga kindel.
  18. aasta kevadel diagnoositi kostjal ravimatu ja kaugelearenenud autoimuunsus haigus. Selle tulemusena alustas kostja ravi ning on kohustatud tarbima elu lõpuni ravimeid ning alluma ravirežiimile. Praeguseks on haigus ravimite abil kontrolli alla saadud ja tavapärane suhtlus lastega taastunud. Lapsed külastavad kostjat ja elavad kostja juures.
  19. Kostja soovib endisel moel jätkata laste eest hoolitsemist ja on varasemalt avaldanud korduvalt kirjalikult soovi olla lastega rohkem koos ja taastada 4 aastat kestnud ja mõneks kuuks katkenud 50/50 suhtluskord. Lapsed on ka praegusel ajal isa vahetul ülalpidamisel kuni 3 päeva nädalas (s.o kuni 40% ajast). Kostja on kandnud kulutusi lastele lisaks vahetule ülalpidamiskohustuse täitmisele alates 14.03.2020 summas 323,22 eurot.
  20. Kostja palus elatist vähendada alla miinimummäära. Lastel on vahelduv elukoht ja lapsed elavad 40% ajast isa juures. Kostja katab laste kulutusi vahetu ülalpidamisega, katab nende kulutusi jooksvalt ja samuti kaetakse laste kulutusi ka lastetoetuse arvel. Elatise väljamõistmisel tuleb arvestada mastaabisäästu. Vastavalt Justiitsministeeriumi uuringule “Lapse Vajaduspõhine Miinimumelatis” on keskmine ülalpidamiskulu Tallinnas vanema kohta esimese lapse jaoks 208 eurot ja 183 eurot teise lapse jaoks (seega oluliselt madalam hagejate poolt nõutud summast). Ajal, mil lapsed ei viibi ema juures, ei ole põhjendatud ema üürikulude arvestamine laste ülalpidamiskulude hulka. Kostja haigus pärsib oluliselt tema igapäevast tegevust ning ravimite ja haigusega hakkamasaamine on kurnav. Seetõttu on ka kostja edaspidised võimalused tulu teenida väiksemad. Miinimummääras elatise väljamõistmine halvendaks oluliselt kostja toimetulekut ja samuti kostja peres kasvava
  21. aastase lapse toimetulekut. Maakohtu otsus ja põhjendused
  22. Harju Maakohtu 30.09.2020 otsusega hagi rahuldati ning mõisteti kostjalt kummagi hageja ülalpidamiseks välja elatis summas 292 eurot, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära alates 14.03.2020 kuni hagejate täisealiseks saamiseni. Maakohus jättis menetluskulud poolte enda kanda.
  23. Hageja I põhjendatud kulud ühes kuus on kokku 603,64 eurot: kulutused toidule 90 eurot + riided, jalanõud, voodipesu, käterätikud kokku 55 eurot + eluasemekulu 338,50 eurot + internet, TV kulu 11, 14 eurot + hügieenikulu 35 eurot + teater, kino, muud üritused 10 eurot + sünnipäevakingitused 5 eurot + ravimikulu 29 eurot + kooli üritused, ekskursioonid 15 eurot + koolitarvete kulu 15 eurot. Hageja II põhjendatud kulud ühes kuus on kokku 609,64 eurot: kulutused toidule 90 eurot + riided, jalanõud, voodipesu, käterätikud kokku 55 eurot + eluasemekulu 338,50 eurot + internet, TV kulu 11, 14 eurot + hügieenikulu 50 eurot + teater, kino, muud üritused 10 eurot + sünnipäevakingitused 5 eurot + ravimikulu 20 eurot + kooli üritused, ekskursioonid 15 eurot + koolitarvete kulu 15 eurot.
  24. Kuigi hageja I vajab enda ülalpidamiseks 603,64 eurot kuus ning hageja II 609,64 eurot kuus, siis elatist paluvad hagejad miinimummääras, s.o 292 eurot kuus.
  25. Alla seaduses sätestatud miinimummäära saab kohus elatise välja mõista mõjuval põhjusel (perekonnaseaduse (PKS) § 102 lg 2). Kostja väidab, et hagejad elavad 40 % ajast isa juures, mistõttu tuleks kas elatis jätta välja mõistmata või seda vähendada proportsionaalselt. Hagejate selgituste kohaselt on laste kohtumised isaga olnud 3 2-20-110386 lühiajalised, alates käesolevast kohtumenetlusest on kostja asunud intensiivselt lapsi survestama ja sundima neid enda juurde. Lapsed on korduvalt isale selgitanud, et nad küll tahavad temaga suhelda, kuid vastavalt laste soovidele ja ajakavale. Kohus nõustub hagejate märgituga, et kostja ei ole kohtule tõendanud, et lapsed viibivad olulise osa ajast isa juures, samuti ei ole kostja tõendanud, et vanemad on sõlminud kehtiva laste ülalpidamiskokkuleppe. Kostja esitatud Facebooki kirjavahetus ei tõenda kostja väidet, et lastel on vahelduv elukoht. Kostja soovimatus elatist tasuda ei saa olla aluseks laste elukorralduse muutmiseks. Lisaks on Riigikohus asunud seisukohale (RKTKo nr 3-21-56-15, p 11), et elatise suurust ei saa määrata üksnes selle järgi, kui palju aega veedab laps ühe või teise vanema juures, vaid tuleb tuvastada, kui suured on kummagi vanema kulud lapse vajaduste rahuldamiseks ning kas tehtavate kulude suurus vastab vanema ülalpidamiskohustuse ulatusele või tuleb tal lisaks maksta vastavalt oma kohustuse ulatusele ka elatist. Kuivõrd hagejad elavad emaga, siis kannab laste ema suurema osa laste kuludest. Kostja poolt üksikute kulude kandmine ei ole alus, et elatist vähendada.
  26. Hagejate ema töötab massöörina töötasuga 540 eurot kuus, lisandub igakuine lastetoetus 120 eurot (vt istungiprotokoll). Omandiõiguse alusel kuulub laste emale
  27. a Mercedez-Benz ja OÜ osa, mis on asutatud sissemakseta.
  28. Kostja otsib tööd ja ei oma sissetulekut, ei saa toetusi ega abiraha. Teeb juhutöid alla 100 euro kuus. Vanemad ja elukaaslane aitavad kostjat ülal pidada, üüri maksab elukaaslane. Kostja elukaaslase poega peavad üleval ühisest pererahast. Kostja õpib Tartu Ülikoolis täiendades ennast toitumispsühholoogia erialal. Kostjale kuulub Volvo V70, mootorratas, millel on võõrandamiskeeld, 100 % osalus kahes mittetegutsevas OÜ-s, millel on samuti võõrandamiskeeld. Kostja erialaks on arvutid ja Internet ning veebis kodulehtede loomine.
  29. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et kostja on terve elujõus töövõimeline isik. Kostja väide, et vanemad ja elukaaslane aitavad kostjat ülal pidada, ei ole objektiivne põhjus elatise vähendamiseks. Praeguses asjas ei ole kostja esile toonud, et ta on töövõimetu või et ta muul objektiivsel põhjusel ei suuda teenida sissetulekut, mis tagaks tema laste ülalpidamise seaduses sätestatud vajalikus määras. Kostja eriala IT vallas võimaldaks tal eelduslikult teenida kõrgemat töötasu kui 100 eurot kuus. Kostja elukaaslase lapse ülalpidamiskohustus lasub lapse vanemal, kellest laps põlvneb (PKS § 96), mitte kostjal. Praeguses asjas puudub mõistlik põhjendus, miks isa ei ole tööle asunud. Vanemal on kohustus hankida nii enda kui ka oma laste vajaduste rahuldamiseks vajalikud vahendid, olgu siis sissetuleku arvel või piisava sissetuleku puudumise korral ka muu vara arvel (RKTKo nr 3-2-1-118-12; nr 2-16-2343/41, p 13). Juhul, kui kostja ei teeni piisavat sissetulekut, tuleb kostjal leida lapse ülalpidamiseks muud viisid täiendava sissetuleku saamiseks või kärpida oma kulutusi. Kostja ei ole teinud kõike endast olenevat, et tagada ülalpidamiskohustuse täitmine.
  30. Ainuüksi riiklike peretoetuste maksmise fakt iseenesest ei anna aga alust elatist automaatselt alla miinimummäära vähendada (RKTKo nr 3-2-1-35-17). Kostja ei ole kohtu ette toonud asjaolusid, mida saaks pidada PKS § 102 lg-s 2 sätestatud mõjuvaks põhjuseks ja mis võiksid anda alust vähendada kostjalt väljamõistetavat elatist alla seaduses sätestatud miinimummäära. Apellatsioonkaebus
  31. Kostja esitas 23.11.2020 apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada maakohtu otsuse osas, millega mõisteti kostjalt kummagi hageja kasuks välja igakuine elatis summas 292 eurot ning teha uus otsus, millega mõista kostjalt välja kummagi hageja kasuks igakuine elatis 200 eurot kuni hagejate täisealiseks saamiseni ning määrata, et väljamõistetud elatis ühele lapsele ei tohi olla väiksem kui 70% elatise riiklikust minimaalmäärast. 4 2-20-110386 Alternatiivina, kui kohus jätab maakohtu otsuse põhiosas (st elatise numbrilises osas) muutmata, palub kostja määrata elatise, mis ei oleks väiksem kui 100% elatise minimaalmäärast, mitte aga 50% minimaalsest kuupalgast. Kostja palus jätta menetluskulud poolte endi kanda.
  32. Kostja soovib, et kohus võtaks arvesse kostja võimekust töötada, riiklike lastetoetuste tasumist laste teisele vanematele, mastaabisäästu, laste regulaarset viibimist kostja juures ja eelduslikul ülalpidamisel ning laste ema põhjendamatult suuri ja teise vanemaga kooskõlastamata kulutusi eluaseme üüriks.
  33. Riigikohus on korduvalt avaldanud kriitikat seadusjärgse miinimumelatise suuruse osas. RAKE
  34. a uuringu kohaselt jäävad tavavajadustega lapse mõistlikud kulud allapoole kehtiva minimaalkuupalgaga määratud suurust. Lisaks tuleb mitme lapse kasvamisel ühes peres arvestada mastaabisäästuga.
  35. Kostjal on ravimatu ning pikaajaline autoimmuunsuse haigus. Kuigi nimetatud haigus ei anna kostjale püsivat töövõimetust, on selle haiguse mõjud kostja jaoks olulised, mis mh takistavad ka pingelisemat tööd. Kostja jaoks ilmnevad autoimmuunsushaiguse püsivad mõjud eelkõige oluliselt suurenenud unevajaduses (isegi kuni 18 tundi ööpäevas), mis on kausaalses seoses hageja teenimisvõimalustega. Kostja taotleb, et elatise määramisel võetaks arvesse teisele vanemale laekuvaid lapsetoetusi. Elatise määramiseks alla miinimumi võib riiklike peretoetuste maksmine olla mõjuv põhjus koostoimes muude asjaoludega, nt vanema halva varalise seisundiga (RKTKo nr 3-2-135-17, p 28.2). Laste emale tasub Sotsiaalkindlustusamet igakuist lapsetoetust 65 eurot kuus ühe lapse suhtes.
  36. Lapsed on regulaarselt kostja juures ning tema ülalpidamisel. Mõjuvaks põhjuseks elatise vähendamiseks alla miinimummäära võib muu hulgas olla see, et laps elab mingi osa ajast lahuselava vanema juures (RKTKo nr 3-2-1-35-17, p 28.3). Mõistes kostjalt välja elatise kehtivas minimaalmääras, koormataks see teda teatud ajaperioodidel topelt.
  37. Laste ema on esitanud kohtule pangaväljavõtted oma sissetulekute kohta, kust nähtub, et ta tulud on umbes 2000 eurot kuus (mitte 500, nagu ta istungil väitis). Kostja sissetulekute osas vaidlus puudub. Selline sissetulekute erisus võib olla aluseks ka laste ülalpidamiskulude võrdseks jagamiseks.
  38. Laste ema on teinud laste jaoks põhjendamatult kalli ja ebaotstarbeka kulutuse ning nõuab pärast teiselt vanemalt selle hüvitamist (laste ema poolt üüritav kallis merevaatega luksuskorter Kakumäel). Hagejate poolt esitatud kalkulatsioonis moodustavad poole laste eluasemekulud, mis kostja arvates ei ole põhjendatud.
  39. Kostja arvates ei ole otstarbekas elatise muutumise alust määratleda maakohtu otsuse resolutiivosa punktide 2 ja 3 viimase lauseosa viisil (...mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära). On selge, et seniselt väga palju kriitikat leidnud elatise minimaalpalgaga seotud alammäär vaadatakse lähiajal ümber. Seega oleks mõistlik ning uut kohtumenetlust välistav siduda otsusega väljamõistetud elatis mitte minimaalpalga, vaid minimaalelatisega. 200 eurot kuus on ca 70% hetkel kehtivast minimaalelatisest. Selline muudatus tuleks viia kohtulahendi resolutsiooni ka siis, kui kostja apellatsioonkaebus jääb põhiosas rahuldamata (sellisel juhul peaks otsuses olema mitte 50% minimaalpalgast, vaid 100% seadusega sätestatud minimaalelatisest). Vastustaja seisukoht
  40. Hagejad vaidlevad apellatsioonkaebusele vastu, paluvad jätta selle rahuldamata ja menetluskulud kostja kanda. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
  41. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. Otsus tuleb TsMS § 657 lg 5 2-20-110386 1 p 1 alusel jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Ringkonnakohtu hinnangul ei rikkunud maakohus otsuse tegemisel menetlusõiguse norme ja kohaldas materiaalõiguse norme õigesti. Maakohus on oma seisukohti piisavas ulatuses põhjendanud. Kolleegium nõustub maakohtu põhjendustega ja TsMS § 654 lg-st 6 tulenevalt neid ei korda.
  42. Tulenevalt kostja kaebuse ulatusest on maakohtu otsus TsMS § 456 lg 4 teise lause alusel edasi kaebamata jõustunud kostjalt kummagi hageja kasuks igakuise elatise 200 eurot väljamõistmise ja menetluskulude jaotuse osas.
  43. Apellatsioonimenetluses on vaidluse all küsimus, kas esineb alus elatise väljamõistmiseks alla miinimumelatise määra järgmistel alustel: - lapsed elavad osa ajast isa juures, mil isa täidab vahetult laste ülalpidamiskohustust; - isa halb varaline seisund; - laste vajadused on tegelikult miinimumist väiksemad, - osa laste vajadusi on kaetud riikliku lastetoetusega.
  44. Sisuliselt vaidlevad pooled, kas kostja on esile toonud ja tõendanud asjaolud, mis võimaldavad mõista välja elatise alla miinimumelatise. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole kostja selles osas asjaolude esile toomise ja tõendamise kohustust täitnud, mistõttu on maakohus õigesti mõistnud välja elatise seaduses ette nähtud miinimumsummas.
  45. Laste vahetu ülalpidamise küsimuses nõustub kolleegium maakohtu seisukohaga, et kostja ei ole tõendanud, et lapsed viibivad olulise osa ajast isa juures, mil isa osutab lastele vahetult ülalpidamist. Kostja ei ole apellatsioonkaebuses viidanud ühelegi tõendile, mille alusel maakohus oleks pidanud jõudma vastupidisele järeldusele.
  46. Kohtu infosüsteemist nähtuvalt oli Harju Maakohtu menetluses 2020.a ts asi nr 2-209434 CC avalduses lastega suhtluskorra määramiseks, mille aluseks oli asjaolu, et lastega suhtlus puudub. YY osas kostja loobus avaldusest seoses tütre peatselt täisealiseks saamisega. XX suhtes sõlmiti kokkulepe, mille kohaselt isa ja poeg kohtuvad 1 korra kuus, iga kuu kolmandal laupäeval.
  47. Üksnes asjaolu, et kostja aeg-ajalt lastega suhtleb ei anna kohaselt alust PKS § 102 lg 2 alusel elatise vähendamiseks ( vt RKTKo nr 3-2-1-165-13 ja 3-2-156-15.)
  48. Üldjuhul tuleb elatis alaealisele lapsele välja mõista vähemalt seaduses ette nähtud miinimumelatise määras ja sellele vastavaid kulutusi ei pea hageja tõendama. Erandina saab väiksema elatise välja mõista mõjuval põhjusel, mille peab esile tooma ja selle aluseks olevad asjaolud tõendama kostja. Mõjuva põhjuse hindamisel arvestab kohus esmajoones sellega, et ebaproportsionaalselt ei saaks kahjustada elatise maksmise eesmärk, st ka miinimumelatisest väiksema elatise maksmisel saaksid lapse igapäevased vajadused rahuldatud ja tema arenguks piisavad vahendid tagatud (vt nt RKTKo nr 32-1-35-17 p-d 26–30 ja nr 3-2-1-35-16 p 20).
  49. Sellega on kooskõlas Riigikohtu praktikas juba varem kinnistunud ja maakohtu otsuses ka aluseks võetud arusaam, et vanem peab tegema kõik endast sõltuva leidmaks võimalus saada stabiilset igakuist sissetulekut, st hankida nii enda kui ka oma laste vajaduste rahuldamiseks vajalikud vahendid (vt RKTKo nr 2-16-100215, p 21). Seega üldjuhul ei ole vanema vähene sissetulek mõjuv põhjus alammäärast väiksema elatise väljamõistmiseks.
  50. Kostja väitis maakohtus, et ta ei saa alammääras makstavat elatist tasuda vähese sissetuleku tõttu, viidates seejuures oma terviseprobleemidele, mis takistavad tal sissetuleku hankimist. Kostja ei ole esile toonud, et ta oleks osaliselt töövõimetu või et ta muul objektiivsel põhjusel ei suuda teenida sissetulekut, mis tagaks tema laste ülalpidamise seaduses sätestatud vajalikus määras. Kostja on viidanud oma autoimmuunsushaigusele, kuid ei ole välja toonud ega tõendanud, kuidas see takistab tal erialase töö tegemist. Apellatsioonkaebuses märgib kostja esmakordselt, et haigus 6 2-20-110386 tingib suurenenud unevajaduse, kuid ei ole ka selle kohta ühtegi tõendit esitanud. Maakohus tuvastas, et kostja erialaks on arvutid ja Internet ning veebis kodulehtede loomine. Kostja eriala IT vallas võimaldab tal eelduslikult teenida kõrgemat töötasu kui 100 eurot kuus. Samuti nähtub kostja elustiilist ja väidetest, et kostja tegelik sissetulek on oluliselt suurem. Kostja elab uue perekonnaga üüritud majas, milleks kulub 1700 eurot kuus. Väidetavalt üüris ta nii kalli maja just laste huve silmas pidades, et lapsed saaksid tema juures tervislikult elada. Kostja väidetel on ta ilma kindla alalise ja ajutise sissetulekuta juba
  51. aastast. Vastuses hagile loetleb kostja olulisi kulutusi, mida ta on lastele viimase aasta jooksul teinud ja kavatseb ka edaspidi teha. Seda ei ole võimalik teha, teenides 100 eurot kuus. Seega ei ole kostja oma tegelikke sissetulekuid kohtule avaldanud.
  52. Kostja väitis üldsõnaliselt, et hagejate ülalpidamiseks ei kulu tegelikult igakuuliselt summat, mis moodustub kahekordsest miinimumelatisest, see on 584 eurot. Kostja väide laste kulutuste kohta omaks tähtsust vaid juhul, kui esineb seaduses sätestatud alus elatise väljamõistmiseks miinimumist väiksemas summas. Kuna käesoleval juhul sellise aluse olemasolu tõendatud ei ole, ei ole kostja väited hagejate tegelike kulude osas, sealjuures viide mastaabisäästule, asjakohased.
  53. Peretoetuste maksmine ei anna samuti alust vähendada elatist alla miinimummäära. Riiklike peretoetuste maksmine võiks olla mõjuv põhjus koostoimes muude asjaoludega (nt vanemate halva varalise seisundiga või kui pool on tõendanud, et laste vajadused on miinimummäärast väiksemad, vt RKTKo nr 2-16-11905, p 19 esimene lõik ja seal viidatud varasem praktika). Ringkonnakohus tuvastas, et muid asjaolusid selles tähenduses ei esine, st ka peretoetuse maksmine ei võimalda välja mõista elatist alla miinimumi.
  54. Otsuse resolutsiooni sõnastamisel tuleb lähtuda kehtivast seadusest. Maakohtu otsuse resolutsioon on kooskõlas PKS § 101 lg-ga 1 ja seda pole alust muuta kostja poolt soovitud viisil. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
  55. TsMS § 173 lg 1 kohaselt määrab kohus asjas tehtavas lõpplahendis kindlaks menetluskulude jaotuse. Maakohus jättis menetluskulud poolte endi kanda ja selles osas pole otsust vaidlustatud.
  56. Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisel jäävad TsMS § 171 lg 1 alusel apellatsioonimenetluse kulud kostja kanda.
  57. Kuna maakohtu menetluskulud jäid poolte endi kanda, pole vaja neid kindlaks määrata. TsMS § 174 lg 3 järgides määrab ringkonnakohus kindlaks ringkonnakohtu menetluskulud.
  58. Tulenevalt menetluskulude jaotusest tuleb need rahaliselt kindlaks määrata hagejate kulunimekirja põhjal. Hagejad taotlevad kokku 270 euro hüvitamist (kummalegi hagejale 135 eurot) 1,5 t õigusabi eest tasumääraga 150 eurot/t, millele lisandub käibemaks. Hagejate esindaja tutvus kaebusega ja koostas vastuse (1,5 t). Need toimingud on vajalikud ja põhjendatud, samuti on mõistlik tasumäär. Hagejad kinnitasid, et ta ei saa tagasi õigusabikulus sisalduvat käibemaksu. Vastavalt hagejate taotlusele ja TsMS § 177 lg-le 4 tuleb kostjal hüvitamisele kuuluvatelt kuludelt tasuda viivist. (allkirjastatud digitaalselt) 7

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.