2-19-8233/91

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Ele Liiv (eesistuja), Margo Klaar, Merike Varusk Otsuse tegemise aeg ja koht 08.03.2021, Tallinn Tsiviilasja number 2-19-8233 Tsiviilasi Vaidlustatud kohtulahend Osaühingu Mapri Ehitus hagi AS-i KC Kinnisvara, XX ja YY vastu võlgnevuse väljamõistmiseks Harju Maakohtu 06. aprilli 2020. a otsus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik AS-i KC Kinnisvara ja YY 06. mai 2020 apellatsioonkaebus XX 13. mai 2020 apellatsioonkaebus Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses 52 018,46 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus Hageja (vastustaja) Osaühing Mapri Ehitus (registrikood 10131080), lepinguline esindaja vandeadvokaat Taivo Ruus Kostja I (apellant) AS KC Kinnisvara (registrikood 10481880), lepinguline esindaja vandeadvokaat Tarmo Repp Kostja II (apellant) XX (isikukood XXXXXXXXXXX) Kostja III (apellant) YY (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Tarmo Repp Asja arutamine Kirjalikus menetluses RESOLUTSIOON:

1(11) 2. Kostjate I ja III apellatsioonkaebus jätta rahuldamata, kostja II apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.

Otsuse tervikresolutsioon kehtib järgmises sõnastuses:

XX menetluskulud maakohtus jätta 10% ulatuses hageja kanda. XX vastutab solidaarselt kostjaga I hageja menetluskulude kandmise eest 60% ulatuses. XX-l menetluskulude puudumise tõttu kohus neid kindlaks ei määra.

XX menetluskulud jätta 5% ulatuses Osaühingu Mapri Ehitus kanda.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest.

2(11) Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud 1. Osaühing Mapri Ehitus (hageja,) esitas hagi AS-i KC Kinnisvara (kostja I, vastustaja), XX (kostja II, vastustaja) ja YY (kostja III, vastustaja) vastu, milles palus: kostjalt I välja mõista põhivõlg 19 900 eurot, intress 18 514 eurot ja viivis 19 311,10 eurot ning pärast hagi esitamist sissenõutavaks muutuva intressi 0,066% protsenti päevas põhinõudelt (19 900 eurolt) alates 30.05.2019 kuni nõude rahuldamiseni ja pärast hagi esitamist sissenõutavaks muutuva viivise 0,1% päevas põhinõudelt (19 900 eurolt) alates 30.05.2019 kuni nõude rahuldamiseni; kostjalt II välja mõista solidarselt kostajaga I 30 000 eurot ja kostjalt III välja mõista solidarselt kostjaga I 30 000 eurot. Menetluskulud palus hageja jätta solidaarselt kostjate kanda.

19.12.2019 vähendas hageja intressinõuet ning palus kostjalt I välja mõista hageja kasuks hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud intressi 5639,93 eurot. Hageja märkis, et tegemist on nõude osalise tagasivõtmisega.

Kostja I vastuväited 3. Kostja I ei vaidlustanud laenu saamist, kuid hagi ei tunnistanud ja palus jätta selle rahuldamata, kuna:

3(11)

Kostja II vastuväited 4. Kostja II hagi ei tunnistanud ja palus jätta selle rahuldamata, kuna:

Kostja III vastuväited 5. Kostja III hagi ei tunnistanud ja palus jätta selle rahuldamata, kuna:

Maakohtu otsus ja põhjendused 6. Maakohus jättis 06.04.2020 otsusega läbi vaatamata hageja hagi kostja I vastu viivise 5111,11 eurot, intressi 12 874,07 eurot ning pärast hagi esitamist sissenõutavaks muutuva intressi 0,066% päevas põhinõudelt (19 900 eurolt) alates 30.05.2019 kuni nõude rahuldamiseni väljamõistmiseks ning lõpetas nimetatud nõuete osas menetluse.

Maakohus rahuldas hagi osaliselt ning mõistis kostjalt I välja võlgnevuse 44 754,96 eurot (sh põhivõlgnevus 19 900 eurot, intress 5543,86 eurot, viivis 19 311,10 eurot) ning viivise 0,1 % põhinõudelt (19 900 eurolt) alates 30.05.2019 kuni põhinõude tasumiseni. Maakohus mõistis kostjalt II hageja kasuks välja otsuse resolutsiooni p-s 3 märgitud võlgnevuse, kuid mitte suuremas summas kui 30 000 eurot. Maakohus mõistis kostjalt III hageja kasuks välja otsuse resolutsiooni p-s 3 märgitud võlgnevuse, kuid mitte suuremas summas kui 30 000 eurot.

Menetluskulud jäid solidaarselt kostjate kanda. Maakohus mõistis solidaarselt kostjatelt välja menetluskulud 4265 eurot ning viivise väljamõistetud menetluskulude (s.o 4265 eurot) tasumata osalt VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni.

Maakohus tuvastas dokumentaalsete tõendite (30.04.2014 laenulepingu, selle lisa ja hageja võlgnevuse arvestuste) alusel järgmised asjaolud:

4(11)

Laenu põhivõlgnevus 8500 euro ulatuses muutus sissenõutavaks 01.06.2016 ning 11 400 euro ulatuses 01.01.2017. VÕS § 108 lg 1 kohaselt, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Seega on kostja I osas VÕS § 108 lg 1 alusel põhinõue summas 19 900 eurot põhjendatud.

Seoses kostja II vastu suunatud nõudega tuvastas maakohus dokumentaalsete tõendite (laenulepingu ja käenduslepingute) alusel järgmised asjaolud:

25.01.2016 sõlmitud käenduslepingu p 1 kohaselt vastutab käendaja võlausaldaja ees laenulepingust tulenevate rahaliste kohustuste täitmise eest ning käendaja vastutuse rahaline maksimumsumma on selgelt ja üheselt mõistetavalt 30 000 eurot. Arvestades 25.01.2016 allkirjastatud käenduslepingu teksti (s.h ka laenulepingu teksti), siis ei sõlmitud nendega uut eraldiseisvat võlasuhet, vaid sellega muudeti 30.04.2014 sõlmitud laenu- ja käenduslepingu tingimusi. Seega eksisteerib hageja ja kostja I vahel ainult üks laenusuhe, mida tagab hageja ja kostja II vaheline üks käendussuhe. See nähtub selgelt ka hagi lisast 2, milleks on allkirjastatud digikonteiner, kus sisaldub varem 30.04.2014 sõlmitud laenulepingu lisa nr 1, millega hageja andis kostjale I täiendava laenusumma. Samas konteineris sisaldub kostja II allkirjastatud käendusleping, mille punktidest c ja d nähtub selgelt käendaja soov käendada 24.01.2016 hageja ja kostja I vahel sõlmitud laenulepingu lisa, mille alusel andis hageja täiendavat laenu summas 8500 eurot varem sõlmitud laenulepinguga samadel tingimustel. 30.04.2014 sõlmitud lepingut kostja II ei ole vaidlustanud.

Kuna kostja II ei ole esitanud tõendeid ega vastuväiteid, et võlgnevus hagejale oleks tasutud, siis on hageja nõue kostja II vastu põhjendatud. Tähtsust ei oma asjaolu, et kostja II on oma vastuses 25.01.2016 sõlmitud käenduslepingu üles öelnud VÕS § 154 lg 1 alusel. Kohus selgitas, et käenduslepingu sõlmimise ajal ei olnud tegemist tulevase kohustuse, vaid juba kehtiva kohustuse tagamiseks antud käendusega. VÕS § 154 lg 2, § 154 lg 3 tulenevalt ei mõjuta ülesütlemine juba tekkinud käenduse kehtivust.

5(11) Seoses kostjalt III vastu esitatud nõudega tuvastas maakohus käenduslepinguga, poolte kirjavahetusega 2016 aasta 22. ja 24. jaanuarist järgmised asjaolud:

Käenduslepingust tulenev hageja nõue ei ole aegunud. Ühel saldoteatisel viivisenõude kajastamata jätmine ei muuda viivisenõuet hea usu põhimõtte vastaseks ega välista hageja viivisenõude maksmapanekut kohtus. Kostja III ei ole esitanud tõendeid, et laenukohustus oleks täidetud. Seega on hageja nõue kostja III osas põhjendatud.

Kostjate I ja III apellatsioonkaebus 7.

Apellatsioonkaebuses paluvad kostja I ja III tühistada maakohtu otsuse kostjate I ja III vastu hagi rahuldavas ulatuses ning teha uus otsus, millega jätta hagi kostjate I ja III vastu rahuldamata või alternatiivselt saata asi maakohtule uueks arutamiseks. Kostjad I ja III paluvad jätta menetluskulud hageja kanda. Kostjad I ja III jäävad maakohtus esitatud seisukohtade juurde.

Maakohus on vastuolus Riigikohtu praktikaga mõistnud kostjalt I välja edasiulatuva viivise, mis ületab põhinõuet (19 900 eurot). Kohus oleks pidanud piirama välja mõistetava viivise summaga 19 900 eurot.

Maakohtu otsuse resolutsioon on ebaselge, sest välja on mõistetud üksnes 19,90 (19 900 x 0,001) ehk viivis 0,1 % põhinõudelt (s.o 19 900 eurolt). Maakohus on jätnud ebaõigesti arvestamata, et hageja viivisenõue on vastuolus hea usu põhimõttega, sest hageja on varasemalt saldoteatisega viivisenõudest loobunud. Maakohus on jätnud arvestamata, et hageja käenduslepingust tulenev nõue kostja III vastu on lõppenud/aegunud. Käenduskohustus ei kestnud kauem kui 30.06.2017. Maakohus on oluliselt rikkunud tõendite hindamise põhimõtteid.

Kostja II apellatsioonkaebus 8.

Kostja II palub maakohtu otsuse tühistada ja jätta hagi kostja II vastu rahuldamata.

Kostja II leiab, et otsuse resolutsiooni p 4 on ebatäpne, sest seal ei näidata viivise 0,1% perioodi (kas see on päevas/kuus/aastas). Resolutsiooni p 3 kohaselt on viivis välja mõistetud summas 19 311,10 eurot, samas kui rahuldatud põhinõue on olnud 19 900 eurot. Seega viivisenõue on saavutamas põhinõudega võrdset piiri. Selliste viiviste väljamõistmisel on kohtupraktika kohaselt nõutav, et hageja näidanuks üle põhinõude tekkivate viiviste osas vastava kahju tekkimist. Vaidlust ei ole selles, et sellist kahju ei ole hageja näidanud ega tõendanud. Kostja II on seisukohal, et tema käendaja vastutus on piiratud 13 000 euroga. Kostja II ütles käenduslepingu üles.

6(11) Kostja II ei nõustu otsuse põhjendusega, et saldoteatisega ei olnud hageja loobunud seda seisu ületavast nõudest. Hageja oli ilmselgelt teinud tahteavalduse siduvaks saldosummaks ning seega loobunud seda ületavast hetkevõlgnevusest (viivistest).

Kostja II vaidleb vastu sellele, et kostjalt II kui käendajalt on välja mõistetud võlgnevus solidaarselt kostjaga I, kuid mitte solidaarselt kostjaga III. Kui kostjad II ja III on kostja I käendajad, siis peavad ka kostjate II ja III kohustused hageja ees olema solidaarsed. See on oluline, sest siis saab kostja II kui käendaja nõude tasumisel pöörata oma nõude mitte üksnes kostja I kui põhivõlgniku vaid ka kostja III kui teise käendaja vastu.

Kostja II leiab, et otsuse resolutsiooni p 7 ja 8 on ebaõige selles osas, et hageja menetluskulud mõisteti välja kostjatelt solidaarselt. Kostja II leiab, et TsMS § 163 lg 1 ei võimalda menetluskulusid välja mõista solidaarselt kõigilt kostjatelt, vaid menetluskulud peavad olema välja mõistetud osades. Kostja II hinnangul on menetluskulud liiga suured. Kui kohus jättis osaliselt hagi läbi vaatamata, oleks pidanud selles osas jätma hageja menetluskulud tema enda kanda vastavalt TsMS § 168 lg-le 4. Samuti oleks pidanud arvestama seda, et hageja nõuet ei rahuldatud täies ulatuses.

Vastustaja seisukoht 9.

Hageja vaidleb apellatsioonkaebustele vastu ja palub jätta need rahuldamata. Hageja palub jätta menetluskulud kostjate kanda.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 10.

Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsust tuleb osaliselt tühistada kostja II osas menetluskulude jaotuse ja väljamõistetavate menetluskulude suuruse osas. Muus osas jääb maakohtu otsus muutmata, kuid ringkonnakohus muudab osaliselt selle põhjendusi.

Ringkonnakohus saab teha uue otsuse ilma asja maakohtule tagasi saatmata.

I 11.

Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega kostjate võlgnevuse kujunemise, sissenõutavuse ja suuruse kohta ning ei korda neid (TsMS § 654 lg 6).

11.1. Põhjendatud on iseenesest apellatsioonkaebuse väide, et maakohtu istungil väljendas kostja I seisukohta, et temalt väljamõistetav viivis ei tohiks ületada põhivõlga ja hageja peaks põhjendama endal kahju tekkimise. Protokollist ei nähtu, et maakohus oleks täpsustanud, kas tegemist on kostja I viivise vähendamise taotlusega, samuti ei teinud maakohus hagejale ettepanekut tõendada, et tal on tekkinud põhivõlga ületav kahju. Samas ei ole see endaga kaasa toonud olukorda, kus kostjalt I oleks välja mõistetud viivis suuremas ulatuses kui põhivõlg. Maakohus rahuldas hageja nõude resolutsiooni punktis 4 nii nagu see oli esitatud esialgses hagiavalduses: „4. Välja mõista AS-lt KC Kinnisvara viivis 0,1 % põhinõudelt (s.o 19 900 eurolt) alates 30.05.2019 kuni põhinõude tasumiseni Osaühingu Mapri Ehitus kasuks.“ Hageja on 14.08.2019 menetlusdokumendis nõuet täpsustanud ja palunud välja mõista edasiulatuva viivise 0,1% päevas, kuid sõna „päevas“ puudub esialgses hagiavalduses.

7(11) Otsuse resolutsiooni p 4 ei ole ebaselge, sellega on välja mõistetud kostjalt I välja viivist 0,1% põhivõlalt ehk 19,90 eurot. Seega on resolutsiooni punktides 3 ja 4 väljamõistetud viivis kokku 19 311,10 + 19,90 = 19 331 eurot ja see ei ületa põhivõlga 19 900 eurot. Selline resolutsioon ei saa kahjustada kostjate I-III õigusi. Sellisel kujul rahuldatud otsusele oleks saanud esitada apellatsioonkaebuse hageja.

11.2. Kolleegium leiab, et maakohus võis kasutada intressikalkulaatorit, kuid korrektne olnuks viidata selle kättesaadavusele (https://www.viivisekalkulaator.ee/debt). Teades nõude sissenõutavaks muutumise ja võla tasumise tähtaega (maakohus on need asjaolud tuvastanud), on kalkulaatoriga kerge vaevaga tuvastatav intressi ja viivise suurus. Kostjad I ja III ei ole toonud esile, et maakohtu viivisekalkulaatoriga tehtud arvutustes on vead ja ringkonnakohus kontrollimisel neid ei täheldanud.

11.3. Samuti ei ole maakohus hagi rahuldamisel kostja II ja III vastu rikkunud tõendite hindamise põhimõtteid. Maakohus leidis põhjendatult kostja III suhtes esitatud nõuet analüüsides, et hageja poolt esitatud 22. ja 24. jaanuari 2016. a kirjavahetusest nähtuvalt on ümber lükatud kostja III väited, et kostjale III olid käenduslepingut sõlmides p-des c ja d viited 24.01.2016 sõlmitud laenulepingu lisale teadmata. E-kirjavahetusest (tl 127128) nähtub, et kostja II kirjutab 22.01.2016 hagejale „Tegin laenulepingu lisa.

Kirjutasin L-le ka, et summasid täpsustada.“ 24.01.2016 kirjutab hageja „Lisasin täpsustatud summad ja käenduslepingud. Palun vaadake ja saatke allkirjastatult tagasi, siis saan koha ülekande ära teha“ ning kostja II vastab hagejale: „Saadan lepingud meiepoolsete allkirjadega.“ Nimetatud e-kirjavahetus on peetud hageja ja kostja II vahel, kuid koopiate adressaatideks on alati olnud ka kostja III. Seega ei ole põhjendatud kostjate II ja III seisukohad, et nad pidasid käendatavaks kohustuseks üksnes 30.06.2014 antud laenu ja mitte laenulepingu lisa alusel 24.01.2016 antud täiendavat laenu, mille tagastamise tähtaeg oli 31.05.2016. Kuna hageja pöördus kohtusse 30.05.2019, ei ole hageja nõue kostjate II ja III suhtes aegunud. Hageja esitatud poolte ekirjavahetuse 2018-2019. aastast jättis kohus põhjendatult hindamata ega ole leidnud, et see kirjavahetus tõendaks hageja nõuet. 24.01.2016 käendusleping koos sellele eelnenud ekirjavahetusega kogumis ei tõenda kostjate II ja III väidet, et kostjaga III sõlmitud käenduslepingu kohaselt oli laenu tagastamise tähtaeg 30.06.2014.

12.

Põhjendatud on maakohtu seisukoht, et kostja II poolt 25.01.2016 menetlusdokumendis käenduslepingu ülesütlemine ei oma mõju juba käenduslepingust tekkinud kohustustele ja ei saa olla aluseks hagi rahuldamata jätmisele VÕS § 154 lg-test 2 ja 3 tulenevalt.

13.

Põhjendatud on maakohtu seisukoht, et ühekordse saldoteatisega ei loobunud hageja viivistest. Sellisele järeldusele saanuks asuda, kui hageja oleks jätnud korduvalt ja pikema aja jooksul saldoteatistel viivise märkimata (vt nt RKTKo 3-2-1-131-11, p 11).

14.

Hageja palus kostjalt II võlgnevuse välja mõista solidaarselt kostjaga I ja kostjalt III samuti solidaarselt kostjaga I. Käenduslepingud kostjatega II ja III on sõlmitud eraldiseisvalt.

Kohustust käendanud isikute vastutus on põhimõtteliselt võimalik nii solidaarse kui ka osavastutuse põhimõttel. Hageja nõuetest on selgelt aru saada, et hageja käsitab kostjaid II ja III osa- ja mitte solidaarvõlgnikena. Kostja II ei vaielnud hageja sellisele nõudele vastu ega väitnud, et poolte kokkuleppest tulenevalt käendasid kostjad sama kohustus sama summa 8(11) ulatuses. Kostja II ei ole maakohtu menetluses ega ka apellatsioonkaebuses toonud esile asjaolusid, et poolte tahe oli suunatud sellele, et kostja II ja III vastutavad käendajatena solidaarselt üksnes 30 000 euro ulatuses. Nimetatud väited oleks apellatsioonimenetluses esitatud ka hilinenult, nende hilinenud esitamist ei ole kostja II põhjendaud ja ringkonnakohus nendega seetõttu ei arvesta (TsMS § 654 lg 4).

II 15.

Põhjendatud on kostja II seisukoht, et TsMS § 163 lg 1 ei võimalda mõista menetluskulusid välja kõigilt kostjatelt solidaarselt. Samuti ei ole kostjad II ja III mitte osavaid kaasvõlgnikud ja vastutavad kumbki solidaarselt üksnes kostjaga I, aga mitte omavahel.

Samuti tulnuks arvestada asjaoluga, et hageja nõue rahuldati osaliselt. Kostjad I ja III ei ole esitanud apellatsioonkaebust menetluskuludele, mistõttu ringkonnakohus ei saa väljuda apellatsioonkaebuse piiridest ega kontrollida või muuta maakohtu otsust selles osas.

15.1. Hageja esialgses hagis esitatud nõue kostja I vastu on 49 962,14 eurot ja kohus rahuldas hageja nõude kostja I vastu 44 754 euro ulatuses. Seega kostjad II ja III vastutavad solidaarselt kostjaga I kuni 30 000 euro ulatuses, kostjalt I on aga välja mõistetud võlgnevus 44 754,96 eurot. Seega rahuldas maakohus hagi kostja I vastu 90% ulatuses ja hageja kanda peaks jääma 10% menetluskuludest.

15.2. Kuivõrd kostja II vastutab omakorda 30 000 euro tasumise eest kostjaga I solidaarselt, peaks kostja II kanda jääma solidaarselt kostjaga I menetluskuludest 60% ja ainuisikuliselt kostja I kanda 40% menetluskuludest (TsMS § 165 lg-d 1 ja 3).

Maakohtu otsust tuleb aga tühistada osaliselt kostja II apellatsioonkaebuse alusel kostja II osas ja jätta hageja menetluskulud kostjate I ja II kanda solidaarselt 60% ulatuses.

15.3. Kostja II apellatsioonkaebuse väitele, et hageja kasuks väljamõistetud menetluskulud on ülepaisutatud, vastab ringkonnakohus järgmist. TsMS § 175 lg 1 esimese lause järgi mõistab kohus teise menetlusosalise lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine, sh lepingulise esindaja tunnihinna hindamine, on kohtu kaalutlusotsus. Kohus teeb kaalutlusotsuse eelkõige õigusabile kulunud aja ja asja keerukuse hindamise kohta (vt nt Riigikohtu 11. veebruari 2015 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-14, p 11). Praegusel juhul on maakohus väljamõistetavate menetluskulude suurust kohaselt põhjendanud ja ringkonnakohtul puudub alus seda põhjendust muuta. Samas, tulenevalt maakohtu otsuse muutmisest kostja II suhtes menetluskulude proportsiooni osas, vastutab kostja II solidaarselt kostjaga I 60% ulatuses hageja menetluskulude kandmise eest ehk 2559 euro ulatuses (4265 euro asemel).

III 16.

Kostjate I ja III apellatsioonkaebus jääb rahuldamata. Kostja II apellatsioonkaebus rahuldatakse menetluskulude jaotuse osas. Ringkonnakohus hindab kostja II apellatsioonkaebuse rahuldamise ulatuseks 5%. Apellatsioonimenetluse kulud jäävad seetõttu solidaarselt kostja I ja III kanda ning kostja II vastutab nende kandmise eest solidaarselt kostjaga I 95% ulatuses (TsMS § 171 koosmõjus §-ga 163 lg 1). Vastavalt TsMS § 9(11) 174 lg 3 määrab apellatsiooniastmes. ringkonnakohus kindlaks väljamõistetavad menetluskulud 16.1. Hageja on esitanud oma menetluskulude nimekirja, milles taotleb kostjatelt lepingulise esindaja kulude katteks 1265 euro (käibemaksuta) väljamõistmist.

Vastustajale osutatud õigusabiteenuse sisuks on apellatsioonkaebustega tutvumine, vastuse koostamine ja kohtusse edastamine 2 h, kohtuistungiks valmistumine 3h, prognoositav osalemine kohtuistungil 0,25h, ringkonnakohtu kirjaga tutvumine 0,25h, taotluse koostamine menetluste eraldamiseks, kohtust saabunud kirja, kutse ja määrusega tutvumine, teatise koostamine kirjaliku menetlusega nõustumise kohta 0,75h, H. Hollaku kirjavahetusega tutvumine 0,25h; O. Ennoki ja T. Reppi teatistega tutvumine 0,25h; tähtaegade määramise menetlusdokumendiga tutvumine 0,25h; menetluskulu nimekirja koostamine 0,75h, kokku 8,5h. Kuni 04.12.2020 on esindaja tunnihind 140 eurot ja alates 21.12.2020 165 eurot tunnis.

Kostja II menetluskulude hüvitamise taotlust ei esitanud. Toimiku materjalidest nähtub, et kostja II vajalik menetluskulu apellatsioonimenetluses on olnud riigilõiv 1100 eurot.

Kostjad vastuväiteid hageja menetluskuludele ei esitanud.

16.2. Tegemist ei ole keerulise ja mahuka kohtuasjaga. Arvestades apellatsioonkaebuste sarnasust ning vastuse sisu ja mahtu peab ringkonnakohus apellatsioonkaebusega tutvumise ja sellele vastuse koostamise ajakulu 2h ulatuses põhjendatuks. Kohtuistungiks ettevalmistumise mõistlik ajakulu on 1h (3h asemel).

Kohtuistungi kestus 12.10.2020 oli protokolli kohaselt 5min. Erinevate kohtumenetluses koostatud kirjade ja määrustega tutvumisele ning nendele vastamisele kulutatud aeg, arvestades nende lühidust ja osalt ka trafaretsust, on põhjendatud kokku 1h ulatuses. Menetluskulude nimekirja koostamise põhjendatud aeg on 15min.

Eraldamise taotluse koostamise kulu jääb hageja kanda, kuna taotlust ei rahuldatud.

Tunnihind 140 eurot ilma käibemaksuta on asjaolusid arvestades mõistlik, tunnihind 165 eurot ei ole asja lihtsust ja väikest mahtu arvestatud põhjendatud, sest ületab oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Seega kuulub kostjalt I solidaarselt kostjaga II ja kostjalt I solidaarselt kostjaga III väljamõistmisele apellatsioonimenetluse kulu 140*4h20min=606,67 eurot.

Hagejalt tuleb kostja II kasuks välja mõista 5% tema kantud kuludest ehk 55 eurot. Arvestades, et kostja II vastutab hageja menetluskulude kandmise eest teiste kostjatega solidaarselt 95% ulatuses (ehk 576,34 euro ulatuses) ja kostja II hüvitatavad menetluskulud on 55 eurot, jääb tasaarvestuse tulemusena kostja II vastutama hageja menetluskulude tasumise eest 576,3455=521,34 euro ulatuses.

16.3. Lähtudes TsMS § 177 lg-st 4 märgib kohus vastavalt hageja taotlusele otsuse resolutsioonis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb alates otsuse jõustumisest kuni selle täitmiseni tasuda viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

10(11) 17.

Ringkonnakohus täpsustab maakohtu resolutsiooni. Hagi läbivaatamata jätmise korral ei lõpetata nõude osas menetlust, vaid hagi jääb läbivaatamata. Tegemist on kahe eraldiseisva alusega. Seetõttu tuleb resolutsioonist jätta välja otsustus menetluse lõpetamise kohta. (allkirjastatud digitaalselt) Margo Klaar, Ele Liiv, Merike Varusk 11(11)