← Eesti

2-19-8233/91

Obsah (8)§ 163§ 168§ 654§ 165§ 175§ 171§ 9§ 177

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Ele Liiv (eesistuja), Margo Klaar, Merike Varusk Otsuse tegemise aeg ja koht 08.03.2021, Tallinn Tsiviilasja number 2-19-82

§ 163

lg 1 ei võimalda menetluskulusid välja mõista solidaarselt kõigilt kostjatelt, vaid menetluskulud peavad olema välja mõistetud osades. Kostja II hinnangul on menetluskulud liiga suured. Kui kohus jättis osaliselt hagi läbi vaatamata, oleks pidanud selles osas jätma hageja menetluskulud tema enda kanda vastavalt

§ 168lg-le 4.

Samuti oleks pidanud arvestama seda, et hageja nõuet ei rahuldatud täies ulatuses. Vastustaja seisukoht

  1. Hageja vaidleb apellatsioonkaebustele vastu ja palub jätta need rahuldamata. Hageja palub jätta menetluskulud kostjate kanda. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
  2. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsust tuleb osaliselt tühistada kostja II osas menetluskulude jaotuse ja väljamõistetavate menetluskulude suuruse osas. Muus osas jääb maakohtu otsus muutmata, kuid ringkonnakohus muudab osaliselt selle põhjendusi. Ringkonnakohus saab teha uue otsuse ilma asja maakohtule tagasi saatmata. I
  3. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega kostjate võlgnevuse kujunemise, sissenõutavuse ja suuruse kohta ning ei korda neid (

§ 654lg 6).

11.

  1. Põhjendatud on iseenesest apellatsioonkaebuse väide, et maakohtu istungil väljendas kostja I seisukohta, et temalt väljamõistetav viivis ei tohiks ületada põhivõlga ja hageja peaks põhjendama endal kahju tekkimise. Protokollist ei nähtu, et maakohus oleks täpsustanud, kas tegemist on kostja I viivise vähendamise taotlusega, samuti ei teinud maakohus hagejale ettepanekut tõendada, et tal on tekkinud põhivõlga ületav kahju. Samas ei ole see endaga kaasa toonud olukorda, kus kostjalt I oleks välja mõistetud viivis suuremas ulatuses kui põhivõlg. Maakohus rahuldas hageja nõude resolutsiooni punktis 4 nii nagu see oli esitatud esialgses hagiavalduses: „
  2. Välja mõista AS-lt KC Kinnisvara viivis 0,1 % põhinõudelt (s.o 19 900 eurolt) alates 30.05.2019 kuni põhinõude tasumiseni Osaühingu Mapri Ehitus kasuks.“ Hageja on 14.08.2019 menetlusdokumendis nõuet täpsustanud ja palunud välja mõista edasiulatuva viivise 0,1% päevas, kuid sõna „päevas“ puudub esialgses hagiavalduses. 7

(11)Otsuse resolutsiooni p 4 ei ole ebaselge, sellega on välja mõistetud kostjalt I välja viivist 0,1% põhivõlalt ehk 19,90 eurot. Seega on resolutsiooni punktides 3 ja 4 väljamõistetud viivis kokku 19 311,10 + 19,90 = 19 331 eurot ja see ei ületa põhivõlga 19 900 eurot. Selline resolutsioon ei saa kahjustada kostjate I-III õigusi. Sellisel kujul rahuldatud otsusele oleks saanud esitada apellatsioonkaebuse hageja. 11.
  1. Kolleegium leiab, et maakohus võis kasutada intressikalkulaatorit, kuid korrektne olnuks viidata selle kättesaadavusele (https://www.viivisekalkulaator.ee/debt). Teades nõude sissenõutavaks muutumise ja võla tasumise tähtaega (maakohus on need asjaolud tuvastanud), on kalkulaatoriga kerge vaevaga tuvastatav intressi ja viivise suurus. Kostjad I ja III ei ole toonud esile, et maakohtu viivisekalkulaatoriga tehtud arvutustes on vead ja ringkonnakohus kontrollimisel neid ei täheldanud. 11.
  2. Samuti ei ole maakohus hagi rahuldamisel kostja II ja III vastu rikkunud tõendite hindamise põhimõtteid. Maakohus leidis põhjendatult kostja III suhtes esitatud nõuet analüüsides, et hageja poolt esitatud
  3. ja
  4. jaanuari
  5. a kirjavahetusest nähtuvalt on ümber lükatud kostja III väited, et kostjale III olid käenduslepingut sõlmides p-des c ja d viited 24.01.2016 sõlmitud laenulepingu lisale teadmata. E-kirjavahetusest (tl 127128) nähtub, et kostja II kirjutab 22.01.2016 hagejale „Tegin laenulepingu lisa. Kirjutasin L-le ka, et summasid täpsustada.“ 24.01.2016 kirjutab hageja „Lisasin täpsustatud summad ja käenduslepingud. Palun vaadake ja saatke allkirjastatult tagasi, siis saan koha ülekande ära teha“ ning kostja II vastab hagejale: „Saadan lepingud meiepoolsete allkirjadega.“ Nimetatud e-kirjavahetus on peetud hageja ja kostja II vahel, kuid koopiate adressaatideks on alati olnud ka kostja III. Seega ei ole põhjendatud kostjate II ja III seisukohad, et nad pidasid käendatavaks kohustuseks üksnes 30.06.2014 antud laenu ja mitte laenulepingu lisa alusel 24.01.2016 antud täiendavat laenu, mille tagastamise tähtaeg oli 31.05.
  6. Kuna hageja pöördus kohtusse 30.05.2019, ei ole hageja nõue kostjate II ja III suhtes aegunud. Hageja esitatud poolte ekirjavahetuse 2018-
  7. aastast jättis kohus põhjendatult hindamata ega ole leidnud, et see kirjavahetus tõendaks hageja nõuet. 24.01.2016 käendusleping koos sellele eelnenud ekirjavahetusega kogumis ei tõenda kostjate II ja III väidet, et kostjaga III sõlmitud käenduslepingu kohaselt oli laenu tagastamise tähtaeg 30.06.
  8. Põhjendatud on maakohtu seisukoht, et kostja II poolt 25.01.2016 menetlusdokumendis käenduslepingu ülesütlemine ei oma mõju juba käenduslepingust tekkinud kohustustele ja ei saa olla aluseks hagi rahuldamata jätmisele VÕS § 154 lg-test 2 ja 3 tulenevalt.
  9. Põhjendatud on maakohtu seisukoht, et ühekordse saldoteatisega ei loobunud hageja viivistest. Sellisele järeldusele saanuks asuda, kui hageja oleks jätnud korduvalt ja pikema aja jooksul saldoteatistel viivise märkimata (vt nt RKTKo 3-2-1-131-11, p 11).
  10. Hageja palus kostjalt II võlgnevuse välja mõista solidaarselt kostjaga I ja kostjalt III samuti solidaarselt kostjaga I. Käenduslepingud kostjatega II ja III on sõlmitud eraldiseisvalt. Kohustust käendanud isikute vastutus on põhimõtteliselt võimalik nii solidaarse kui ka osavastutuse põhimõttel. Hageja nõuetest on selgelt aru saada, et hageja käsitab kostjaid II ja III osa- ja mitte solidaarvõlgnikena. Kostja II ei vaielnud hageja sellisele nõudele vastu ega väitnud, et poolte kokkuleppest tulenevalt käendasid kostjad sama kohustus sama summa 8
(11)ulatuses. Kostja II ei ole maakohtu menetluses ega ka apellatsioonkaebuses toonud esile asjaolusid, et poolte tahe oli suunatud sellele, et kostja II ja III vastutavad käendajatena solidaarselt üksnes 30 000 euro ulatuses. Nimetatud väited oleks apellatsioonimenetluses esitatud ka hilinenult, nende hilinenud esitamist ei ole kostja II põhjendaud ja ringkonnakohus nendega seetõttu ei arvesta (

§ 654lg 4).

II 15. Põhjendatud on kostja II seisukoht, et

§ 163lg 1 ei võimalda mõista menetluskulusid välja kõigilt kostjatelt solidaarselt.

Samuti ei ole kostjad II ja III mitte osavaid kaasvõlgnikud ja vastutavad kumbki solidaarselt üksnes kostjaga I, aga mitte omavahel. Samuti tulnuks arvestada asjaoluga, et hageja nõue rahuldati osaliselt. Kostjad I ja III ei ole esitanud apellatsioonkaebust menetluskuludele, mistõttu ringkonnakohus ei saa väljuda apellatsioonkaebuse piiridest ega kontrollida või muuta maakohtu otsust selles osas. 15.

  1. Hageja esialgses hagis esitatud nõue kostja I vastu on 49 962,14 eurot ja kohus rahuldas hageja nõude kostja I vastu 44 754 euro ulatuses. Seega kostjad II ja III vastutavad solidaarselt kostjaga I kuni 30 000 euro ulatuses, kostjalt I on aga välja mõistetud võlgnevus 44 754,96 eurot. Seega rahuldas maakohus hagi kostja I vastu 90% ulatuses ja hageja kanda peaks jääma 10% menetluskuludest. 15.
  2. Kuivõrd kostja II vastutab omakorda 30 000 euro tasumise eest kostjaga I solidaarselt, peaks kostja II kanda jääma solidaarselt kostjaga I menetluskuludest 60% ja ainuisikuliselt kostja I kanda 40% menetluskuludest (

§ 165lg-d 1 ja 3).

Maakohtu otsust tuleb aga tühistada osaliselt kostja II apellatsioonkaebuse alusel kostja II osas ja jätta hageja menetluskulud kostjate I ja II kanda solidaarselt 60% ulatuses. 15.3. Kostja II apellatsioonkaebuse väitele, et hageja kasuks väljamõistetud menetluskulud on ülepaisutatud, vastab ringkonnakohus järgmist.

§ 175

lg 1 esimese lause järgi mõistab kohus teise menetlusosalise lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine, sh lepingulise esindaja tunnihinna hindamine, on kohtu kaalutlusotsus. Kohus teeb kaalutlusotsuse eelkõige õigusabile kulunud aja ja asja keerukuse hindamise kohta (vt nt Riigikohtu

  1. veebruari 2015 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-14, p 11). Praegusel juhul on maakohus väljamõistetavate menetluskulude suurust kohaselt põhjendanud ja ringkonnakohtul puudub alus seda põhjendust muuta. Samas, tulenevalt maakohtu otsuse muutmisest kostja II suhtes menetluskulude proportsiooni osas, vastutab kostja II solidaarselt kostjaga I 60% ulatuses hageja menetluskulude kandmise eest ehk 2559 euro ulatuses (4265 euro asemel). III
  2. Kostjate I ja III apellatsioonkaebus jääb rahuldamata. Kostja II apellatsioonkaebus rahuldatakse menetluskulude jaotuse osas. Ringkonnakohus hindab kostja II apellatsioonkaebuse rahuldamise ulatuseks 5%. Apellatsioonimenetluse kulud jäävad seetõttu solidaarselt kostja I ja III kanda ning kostja II vastutab nende kandmise eest solidaarselt kostjaga I 95% ulatuses (

§ 171koosmõjus §-ga 163 lg 1).

Vastavalt

§ 9(11) 174 lg 3 määrab apellatsiooniastmes.

ringkonnakohus kindlaks väljamõistetavad menetluskulud 16.

  1. Hageja on esitanud oma menetluskulude nimekirja, milles taotleb kostjatelt lepingulise esindaja kulude katteks 1265 euro (käibemaksuta) väljamõistmist. Vastustajale osutatud õigusabiteenuse sisuks on apellatsioonkaebustega tutvumine, vastuse koostamine ja kohtusse edastamine 2 h, kohtuistungiks valmistumine 3h, prognoositav osalemine kohtuistungil 0,25h, ringkonnakohtu kirjaga tutvumine 0,25h, taotluse koostamine menetluste eraldamiseks, kohtust saabunud kirja, kutse ja määrusega tutvumine, teatise koostamine kirjaliku menetlusega nõustumise kohta 0,75h, H. Hollaku kirjavahetusega tutvumine 0,25h; O. Ennoki ja T. Reppi teatistega tutvumine 0,25h; tähtaegade määramise menetlusdokumendiga tutvumine 0,25h; menetluskulu nimekirja koostamine 0,75h, kokku 8,5h. Kuni 04.12.2020 on esindaja tunnihind 140 eurot ja alates 21.12.2020 165 eurot tunnis. Kostja II menetluskulude hüvitamise taotlust ei esitanud. Toimiku materjalidest nähtub, et kostja II vajalik menetluskulu apellatsioonimenetluses on olnud riigilõiv 1100 eurot. Kostjad vastuväiteid hageja menetluskuludele ei esitanud. 16.
  2. Tegemist ei ole keerulise ja mahuka kohtuasjaga. Arvestades apellatsioonkaebuste sarnasust ning vastuse sisu ja mahtu peab ringkonnakohus apellatsioonkaebusega tutvumise ja sellele vastuse koostamise ajakulu 2h ulatuses põhjendatuks. Kohtuistungiks ettevalmistumise mõistlik ajakulu on 1h (3h asemel). Kohtuistungi kestus 12.10.2020 oli protokolli kohaselt 5min. Erinevate kohtumenetluses koostatud kirjade ja määrustega tutvumisele ning nendele vastamisele kulutatud aeg, arvestades nende lühidust ja osalt ka trafaretsust, on põhjendatud kokku 1h ulatuses. Menetluskulude nimekirja koostamise põhjendatud aeg on 15min. Eraldamise taotluse koostamise kulu jääb hageja kanda, kuna taotlust ei rahuldatud. Tunnihind 140 eurot ilma käibemaksuta on asjaolusid arvestades mõistlik, tunnihind 165 eurot ei ole asja lihtsust ja väikest mahtu arvestatud põhjendatud, sest ületab oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Seega kuulub kostjalt I solidaarselt kostjaga II ja kostjalt I solidaarselt kostjaga III väljamõistmisele apellatsioonimenetluse kulu 140*4h20min=606,67 eurot. Hagejalt tuleb kostja II kasuks välja mõista 5% tema kantud kuludest ehk 55 eurot. Arvestades, et kostja II vastutab hageja menetluskulude kandmise eest teiste kostjatega solidaarselt 95% ulatuses (ehk 576,34 euro ulatuses) ja kostja II hüvitatavad menetluskulud on 55 eurot, jääb tasaarvestuse tulemusena kostja II vastutama hageja menetluskulude tasumise eest 576,3455=521,34 euro ulatuses. 16.
  3. Lähtudes

§ 177

lg-st 4 märgib kohus vastavalt hageja taotlusele otsuse resolutsioonis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb alates otsuse jõustumisest kuni selle täitmiseni tasuda viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. 10

(11)17. Ringkonnakohus täpsustab maakohtu resolutsiooni. Hagi läbivaatamata jätmise korral ei lõpetata nõude osas menetlust, vaid hagi jääb läbivaatamata. Tegemist on kahe eraldiseisva alusega. Seetõttu tuleb resolutsioonist jätta välja otsustus menetluse lõpetamise kohta. (allkirjastatud digitaalselt) Margo Klaar, Ele Liiv, Merike Varusk 11
(11)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.