← Eesti

2-21-1271/7

Obsah (9)§ 187§ 661§ 430§ 431§ 4511§ 2§ 4§ 150§ 168

KOHTUMÄÄRUS Kohtu nimetus Harju Maakohus Kohtunik Toomas Ventsli Kohtujurist Allar Kirikmäe Määruse tegemise aeg ja koht 09. aprill 2021.a, Tallinna kohtumaja, Lubja tn 4, Tallinn Tsiviilasja number 2

§ 187lg 6 ja § 442 lg 6).

I. Asjaolude kirjeldus

  1. Harju Maakohus lahendas 01.03.2021 tagseljaotsusega Energo Veritas OÜ (hageja) hagiavalduse A V ja Mototer OÜ (kostjad) vastu.
  2. Hageja ja kostjad esitasid 02.03.2021 Harju Maakohtule kompromissilepingu, mis sisaldas järgmisi tingimusi, poolte taotlusi ja kinnitusi: „Hageja on esitanud hagiavalduse kostjate vastu põhivõlgnevuse 31193,24 euro, viivise 13569,06 euro ja leppetrahvi 300 nõudes. Kostja A V ja kostja Mototer OÜ ja hageja Energo Veritas OÜ on otsustanud lahendada vaidluse õigusrahu huvides alljärgneva kompromissiga: 2

(4)
  1. Kostja A V ja kostja Mototer OÜ tasuvad hagejale haginõude eest kokku 45912,30 eurot. 45912,30 eurot koosneb põhivõlgnevusest 31193,24 eurot, viivistest 13569,06 eurot, riigilõivust 500 eurot ja kuludest õigusabile 350 eurot.
  2. Kostjad tasuvad 45912,30 eurot osamaksetena vähemalt 4000 eurot kuus. Esimene tasumine peab toimuma hiljemalt 15.04.2021.a.
  3. Rahaline kohustus täidetakse Kreedix OÜ arveldusarvele Swedbank’is nr. EE
  5. Kompromissiga kindlaksmääramata menetluskulud jäävad poolte endi kanda.
  6. Juhul kui kostjad viivitavad igakuise osamakse tasumisega rohkem kui 7 päeva, siis kogu tasumata võlgnevuse jääk muutub sissenõutavaks ja hagejal on õigus nõuda kogu tasumata võlgnevuse kohest tasumist (kogu võlgnevus muutub sissenõutavaks).
  7. Kokkuleppe p.-s 5 sätestatud rikkumise esinemisel on hagejal õigus esitada käesolev kokkulepe täitmiseks kohtutäiturile ning taotleda sissenõude pööramist kostja varale. Kostja eelnev informeerimine käesoleva kokkuleppe täitmiseks esitamisest kohtutäiturile ei ole hagejale kohustuslik.
  8. Hageja palub tagastada pool tasutud riigilõivust summas 500 eurot Kreedix OÜ arveldusarvele Swedbank’is nr. EE
  10. Pooled ei pea vajalikuks kompromissi kinnitamiseks kohtuistungi pidamist. Seega paluvad hageja ja kostja kohtul Kompromissi kinnitamine otsustada kirjalikus menetluses, kohtuistungit pidamata.
  11. Pooled kinnitavad, et Kompromiss ei ole vastuolus heade kommete ega seadusega, samuti ei riku Kompromiss avalikke huve ning Kompromissi on võimalik täita.
  12. Kompromissi allkirjastamisega kinnitavad pooled, et on Kompromissi tingimustega tutvunud, neist aru saanud ning nendega nõus. 11.

§ 661

lg-le 4 tuginedes on Pooled kokku leppinud kompromissi kinnitavale ja menetlust lõpetavale kohtumäärusele määruskaebuse esitamise tähtaja lühendamises 1 (ühele) tööpäevale.

  1. Pooled paluvad lõpetada menetlus tsiviilasjas nr 2-21-1271.“. II. Kohtumääruse põhjendused ja seadus, millest kohus juhindus
  2. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 428 lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Vastavalt

§ 430

lg 1 võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused.

§ 430

lg 3 esimese lause kohaselt ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita.

§ 431

lg 2 teise lause kohaselt, kui menetluse lõpetab asja lahendanud kohus edasikaebetähtaja jooksul esitatud avalduse alusel, tühistab ta asjas tehtud lahendi või lahendid.

§ 4511

lg 1 kohaselt kui pärast lahendi tegemist, kuid enne selle jõustumist ja asjas edasikaebuse esitamist esitatakse taotlus hagi läbivaatamata jätmiseks või asja menetluse lõpetamiseks, muu hulgas hagist loobumise või kompromissi sõlmimise tõttu, või esitatakse hagi tagamisega seotud taotlus või muu sellesarnane taotlus, lahendab taotluse lahendi teinud kohus. Hagi läbivaatamata jätmise või menetluse lõpetamise taotluse rahuldamise korral võib kohus tehtud lahendi määrusega tühistada ning jätta hagi läbi vaatamata või lõpetada asja menetluse. Harju Maakohus lahendas 01.03.2021 tagaseljaotsusega hageja hagi kostjate vastu. Kohtute infosüsteemist nähtuvalt hageja ja kostjad said 01.03.2021 tagaseljaotsuse kätte hiljemalt 02.03.2021. Pooltel oli 01.03.2021 tagaseljaotsusele edasikaebetähtaeg kuni 01.04.2021. Hageja ja kostjad esitasid 02.03.2021 kohtule kompromissilepingu otsusele edasikaebetähtaja jooksul. Kompromissi saab sõlmida edasikaebetähtaja jooksul. Kui enne kompromissi esitamist on asjas juba mõni lahend tehtud, siis kompromissi kinnitamise määrusega see tühistatakse (

§ 431lg 2).

Edasikaebetähtaja jooksul, aga enne kaebuse esitamist, lahendab kompromissi kinnitamise avalduse lahendi teinud kohus, kes võib taotluse rahuldamise korral oma lahendi ise tühistada. Asjas varem 3

(4)tehtud otsused tuleb

§ 431lg 2 kohaselt tühistada ning need kaotavad õigusjõu.

Lahendite tühistamine on oluline selleks, et formaalselt ei jääks jõusse kaks üksteist välistavat kohtulahendit. Kui varasema lahendi alusel on alustatud täitemenetlust, saab selle TMS § 48 lg 1 p 4 järgi lõpetada nii, et täiturile esitatakse määrus, millega varasem lahend tühistati. Menetlusökonoomika seisukohalt ei ole mõistlik lahendus, kus menetlusosaline peab kompromissi sõlmimisel vaidlustama alama astme kohtu varasema lõpplahendi üksnes põhjusel, et kõrgema astme kohus saaks otsustada kompromissi kinnitamise ja menetluse lõpetamise üle. Seetõttu nähtigi

01.01.2009 jõustunud muudatustega § 431 lg 2 teises lauses ette erand, et edasikaebetähtaja jooksul esitatud avalduse alusel saab asjas tehtud lahendi või lahendid tühistada ka sama astme kohus (vt ka Kõve, V., jt.,

II kommenteeritud väljaanne, kirjastus Juura, Tallinn 2017, lk 966, 973, 982). Kohtu hinnangul, tulenevalt

§ 430

lg-st 1,

§ 431

lg-st 2 ja

§ 4511

lg-st 1, 01.03.2021 tagaseljaotsuse edasikaebetähtaja jooksul esitatud menetlusosaliste kompromiss peatas otsuse jõustumise ja otsus ei ole jõustunud. See on kooskõlas menetlusökonoomika põhimõttega (

§ 2

), sest menetlusosaline ei pea kompromissi sõlmimisel vaidlustama alama astme kohtu varasema lõpplahendi üksnes põhjusel, et kõrgema astme kohus saaks otsustada kompromissi kinnitamise ja menetluse lõpetamise üle (vt ka Kõve, V., jt.,

II kommenteeritud väljaanne, kirjastus Juura, Tallinn 2017, lk 966, 973, 982). See on ka kooskõlas põhimõttega, et kohus peab kogu menetluse ajal tegema kõik endast sõltuva, et asi lahendataks kompromissiga (

§ 4lg 4).

Kohus leiab, et käesoleval juhul puuduvad alused kompromissi kinnitamata jätmiseks. Kompromiss tuleb kinnitada ning menetlus lõpetada. Kohus kinnitab kompromissi ja tühistab asjas tehtud 01.03.2021 tagaseljaotsuse ning lõpetab tsiviilasjas menetluse. Vastavalt

§-le 432 on menetluse lõpetamisel kompromissiga samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, mistõttu ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel ja sama haginõude üle. 4.

§ 150

lg 4 järgi tagastab riigilõivu kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti.

§ 150

lg 2 p 1 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui pooled sõlmivad kompromissi. Kompromisslepingus on taotletud hagilt poole tasutud riigilõivu tagastamist kompromissilepingus märgitud kontole. Kohus määrab poole riigilõivu tagastamise vastavalt taotlusele. 5.

§ 168

lg 3 sätestab, et kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Kompromissist nähtuvalt kompromissilepingus käsitlemata poolte menetluskulud jäävad poolte enda kanda. Kohus jätab poolte menetluskulud muus osas poolte endi kanda. 6. Vastavalt

§ 661

võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Pooled on kompromisslepingust nähtuvalt lühendanud kompromissi kinnitava määrusele määruskaebuse esitamise tähtaega ühe tööpäevani. /allkirjastatud digitaalselt/ Toomas Ventsli kohtunik 4

(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.