Obsah (4)

§ 102§ 105§ 96§ 97

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Viivi Tomson, Triin Uusen-Nacke, Üllar Roostoja Määruse tegemise aeg ja koht 19. aprill 2021, Tartu Tsiviilasja number 2-21-5358 Tsiviilasi C.C. ha

) § 96 ja § 97 p 3 järgi kohustatud vanemat ülal pidama ainult niivõrd, kuivõrd isik ise ei suuda oma varalise seisundi tõttu seda teha. Hagiavaldusest ei nähtu A.A. ülalpidamise vajadus ega vara, sh sissetuleku suurus, et teha kindlaks ülalpidamiskohustuse ulatus ja poolte osad selles. Samuti ei nähtu hagiavaldusest, kas kostjal oli ema ülalpidamise kohustus või oli kostja sellest

§ 102lg 1 alusel oma varalise seisundi tõttu osaliselt või täielikult vabanenud.

Eeltoodust tulenevalt ei ole hagi esitatud kujul võimalik rahuldada ning selle menetlusse võtmisest tuleb keelduda tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 371 lg 2 p 2 alusel hagi perspektiivituse tõttu. Hagiavalduse kohaselt laekus A.A. pension tema kontole ja jagatakse pärijate vahel. Pärandaja vara suurus, poolte kohustuste ulatus ja osad selguvad ning tuleb jagada pärimismenetluse käigus ja vaidluse korral kohtus, sh pärandvara ühisuse lõpetamise/pärandvara jagamise hagi esitamisega (pärimisseaduse (PärS) §-d 152, 154). Kui hageja on tasunud sotsiaalteenuste eest rohkem kui oli vajalik, võib tegemist olla käsundita asjaajamisega võlaõigusseaduse (VÕS) § 1018 mõistes ning soodustatud isikuks oli A.A. (surnud), kellelt võib nõuda tehtud kulutuste hüvitamist. Kostja soodustatud isik ei olnud ja selliste kulude hüvitamise eest ei vastuta. Tegemist ei ole ka VÕS § 65 järgsete solidaarvõlgnikega. 2 MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED 3. C.C. esitas määruskaebuse, milles taotleb Viru Maakohtu 9. aprilli 2021 määruse tühistamist ja hagi menetlusse võtmist. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt on maakohus hagi aluseks olevaid asjaolusid ebaõigesti käsitlenud ja kvalifitseerinud poolte vahelise õigussuhte valesti.

§ 105

lg 3 kohaselt mitu sama astme sugulast täidavad ülalpidamiskohustust osavõlgnikena. Iga osavõlgniku kohustuse suurus määratakse kindlaks võrdeliselt tema sissetuleku ja varalise seisundiga, arvestades ka tema ning ülalpidamist saama õigustatud isiku vahelisi suhteid. VÕS § 63 lg 1 järgi, kui mitu isikut peavad täitma sama osadeks jagatava kohustuse, peavad nad seda tegema võrdsetes osades. Seaduses või tehinguga võib ette näha osavõlgnike kohustuse täitmise ebavõrdsetes osades. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatut ei kohaldata, kui mitu isikut peavad kohustuse täitma solidaarvõlgnikena. Lisatud pärimistunnistusest nähtuvalt on pärandvara jagatud ja pärimismenetlus läbi viidud. Pärimismenetlusele viitamine on asjakohatu juba seetõttu, et A.A. ei sõlminud ise hooldekoduga lepingut, seega ei olnud tal seoses hooldusteenusega täitmata kohustusi, mis oleksid läinud pärimisele. Tegemist ei olnud ka käsundita asjaajamisega VÕS § 1018 mõistes, sest hageja oli kostjaga samal määral kohustatud A.A.le ülalpidamist andma. A.A. paigutati hooldusteenusele pärast kahte Xi, mille tõttu ta ei saanud enam iseseisvalt hakkama ega suutnud korraldada ka hooldusteenuse eest tasumist, mistõttu tekkis lastel

§ 96

esimese lause ja § 97 p 3 järgi kohustus seda kõike korraldada ning hooldusteenuse eest tasuda. Kontole laekunud pensioni ei olnud A.A. tervise tõttu võimeline käsutama. Ilma volituseta ei olnud ka hagejal õigust ema rahalisi vahendeid hooldekodu arvete tasumiseks käsutada. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

1. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu vaidlustatud määrus tuleb TsMS § 667 lg 2 alusel tühistada ja asi tuleb saata maakohtule C.C. hagi menetlusse võtmise otsustamiseks. Määruskaebus kuulub rahuldamisele.
2. Hageja nõudis kostjalt nende ema hooldusteenuste eest tasutud summade ½ osas väljamõistmist. Maakohus keeldus hagiavalduse menetlusse võtmisest TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel ning leidis, et hagi on perspektiivitu. Maakohtu põhjenduste kohaselt ei nähtu hagiavaldusest A.A. (poolte ema, surnud X) ülalpidamise vajadus ega see, kas kostjal oli oma ema ülalpidamise kohustus ning seetõttu ei ole võimalik esitatud hagi rahuldada. Ringkonnakohus maakohtu seisukohaga ei nõustu. 6.

§ 96

järgi on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased.

§ 97

p 3 kohaselt on ülalpidamist saama kohustatud isikuks muu abivajav alaneja või üleneja sugulane, kes ei ole võimeline ennast ise ülalpidama. Vastavalt

§ 105lg-le 3 mitu sama astme sugulast täidavad ülalpidamiskohustust osavõlgnikena.

Iga osavõlgniku kohustuse suurus määratakse kindlaks võrdeliselt tema sissetuleku ja varalise seisundiga, arvestades ka tema ning ülalpidamist õigustatud isiku vahelisi suhteid. 3 Nimetatud sätetest tulenevalt on hageja ja kostja kohustatud ülal pidama oma abivajavat ema osavõlgnikena. Sellist seisukohta kinnitab ka Riigikohtu praktika (vt Riigikohtu 27.05.2013 kohtuotsus tsiviilasjas nr 3-2-1-52-13, p 10). Seetõttu on vale maakohtu seisukoht, et esitatud hagi on perspektiivitu. Ringkonnakohus rõhutab siinkohal, et hagiavalduse menetlusse võtmise staadiumis ei ole kohtul õigust hinnata tõendeid. 7. Menetluskulude jaotuse otsustab maakohus asja uuel läbivaatamisel (TsMS § 173 lg 3). Määruskaebuse esitajal on õigus TsMS § 150 lg 1 p 5 alusel taotleda maakohtult määruskaebuselt tasutud riigilõivu tagastamast. /allkirjastatud digitaalselt/ Viivi Tomson /allkirjastatud digitaalselt/ Triin Uusen-Nacke 4 /allkirjastatud digitaalselt/ Üllar Roostoja