← Eesti

2-20-14673/33

Obsah (5)§ 637§ 405§ 233§ 638§ 168

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Tsiviilasja number 2-20-14673 Määruse tegemise aeg ja koht 19. aprill 2021, Tartu Kohtukoosseis Viivi Tomson, Kersti Kerstna-Vaks, Andra Pärsimägi Kohtuasi MT AU

) § 405 lg 1 esimese lause järgi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes üldisi menetluspõhimõtteid. Seadusest tulenevalt on lihtmenetluses tehtud asjades edasikaebeõigus apellatsioonimenetluses piiratud.

§ 637

lg 21 kohaselt võetakse apellatsioonkaebus

§ 405

lg-s 1 nimetatud asjas menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.

  1. Viru Maakohus märkis
  2. veebruari
  3. a otsuses selgelt, et ei anna luba otsuse edasikaebamiseks. Ringkonnakohtu hinnangul ei esine käesolevas tsiviilasjas aluseid, mis annaksid põhjuse väita, et maakohus oleks selgelt ebaõigesti kohaldanud materiaal- või menetlusõiguse normi või selgelt ebaõigesti hinnanud tõendeid. Apellatsioonkaebuses heidab hageja ette ainult seda, et maakohus ei ole oma otsuses välja toonud arvutuskäiku, kuidas maakohus jõudis hüvitatava kahju suuruseni summas 50 eurot.

§ 233

lg 1 kohaselt, kui menetluses on tuvastatud kahju tekitamine, kuid kahju täpset suurust ei õnnestu kindlaks teha või selle kindlakstegemine oleks seotud eriliste raskustega või ebamõistlikult suurte kuludega, muu hulgas kui tegemist on mittevaralise kahjuga, otsustab kohus kahju suuruse oma siseveendumuse kohaselt kõiki asjaolusid arvestades. Maakohus möönis, et antud asjas on kahju täpse suuruse kindlakstegemine komplitseeritud, kuna sisuliselt saab tegemist olla hageja saamata jäänud kasumiga (hageja ei ole tõendanud, et broneeringute tühistamisega oleks kaasnenud muud tagajärjed). Maakohus märkis, et võttis kahju hindamisel aluseks broneeringute arvu ning hagejale makstava töötasu, mille pinnalt hindas võimalikke kulusid ja seda, kui suur võiks olla võimalik hagejal saamata jäänud kasu. Ringkonnakohus on seisukohal, et maakohus ei ole hageja nõude aluseks olevate asjaolude tuvastamisel, tõendite hindamisel ega õigusnormide tõlgendamisel 2

(3)eksinud. Maakohus on kahju suuruse määranud oma siseveendumuse kohaselt, mille kujunemine on maakohtu otsuses jälgitav. 4. Kui ringkonnakohus keeldub apellatsioonkaebust menetlemast, ei toimeta ta

§ 638

lg 4 teise lause järgi apellatsioonkaebuskaebust vastustajale kätte ning apellatsioonkaebus tuleb selle esitajale koos lisadega ja kaebuse menetlusse võtmisest keeldumise määrusega tagastada. Kuna hageja esitas apellatsioonkaebuse elektrooniliselt, ei ole vaja seda tagastada.

§ 638lg 10 kohaselt loetakse, et apellatsioonkaebust ei ole esitatud.

5. Apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumise tõttu tuleb apellatsiooniastme menetluskulud jätta

§ 168lg 1 järgi hageja kanda.

Kuna kostjal ei ole selles menetlusetapis hüvitatavaid menetluskulusid tekkinud, ei tule hagejal hüvitada kostjale apellatsioonkaebuse menetlemise kulusid. /digitaalselt allkirjastatud/ /digitaalselt allkirjastatud/ /digitaalselt allkirjastatud/ Viivi Tomson Kersti Kerstna-Vaks Andra Pärsimägi 3

(3)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.