Obsah (18)

§ 177§ 168§ 429§ 477§ 2§ 200§ 327§ 475§ 667§ 651§ 487§ 3401§ 371§ 372§ 428§ 431§ 172§ 171

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Andra Pärsimägi, Triin Uusen-Nacke, Kersti Kerstna-Vaks Määruse tegemise aeg ja koht 21. aprill 2021, Tartu Tsiviilasja number 2-20-143757 Tsiviila

§ 177lõikes 2 sätestatud korras.

Edasikaebamise kord Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil ASJAOLUD

1. Lüganuse vald, Kiviõli linn, Võidu tn 10 korteriühistu (avaldaja) esitas
2. detsembril 2020 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse Viljar Tuurilt (puudutatud isik) 530,44 euro saamiseks. Puudutatud isik esitas nõudele vastuväite. Pärnu Maakohus andis nõude üle Viru Maakohtule asja menetlemise jätkamiseks hagita menetluses.
3. Maakohus jättis
4. jaanuari 2021 määrusega avalduse käiguta ja andis avaldajale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks, s.o nõude esitamiseks ja põhjendamiseks, menetluskulude nimekirja koos kulusid tõendavate dokumentidega esitamiseks ning täiendava riigilõivu tasumiseks.
5. Avaldaja esitas
6. veebruaril 2021 kohtule avalduse koos lisadega. Avaldaja palus mõista puudutatud isikult avaldaja kasuks välja võlgnevuse 361,64 eurot (põhinõue) ja viivise alates
7. veebruarist 2021 kuni põhinõude täitmiseni.
8. Maakohus jättis
9. veebruaril 2021 jättis avalduse käiguta ja andis avaldajale tähtaja 10 päeva kohtumääruse kättesaamisest avalduses olevate puuduste kõrvaldamiseks, s.o nõude kujunemisest ülevaate ja nõude aluseks olevate tõendite esitamiseks.
10. Avaldaja esitas
11. veebruaril 2021 avaldusest loobumise avalduse ning palus tsiviilasja menetluse lõpetada. Avaldaja taotles avalduselt tasutud riigilõivust poole, s.o 25 euro, tagastamist. Lisaks palus avaldaja jätta menetluskulud summas 318 eurot puudutatud isiku kanda. Avaldaja märkis, et puudutatud isik on
12. ja
13. veebruari 2021 maksetega (304,58 eurot ja 57,06 eurot) võlgnevuse täies ulatuses tasunud. Avaldaja leidis, et täiendava menetlusdokumendi koostamine puuduste kõrvaldamiseks ei ole enam asjakohane. Avaldaja loobub avaldusest seoses sellega, et pärast menetluse alustamist rahuldas puudutatud isik avaldaja nõude täielikult. Avaldaja leidis, et menetluskulud tuleb jätta

§ 168

lg 5 alusel puudutatud isiku kanda, kuivõrd puudutatud isik rahuldas nõude pärast tema vastu maksekäsu kiirmenetluses nõude esitamist. 2 MAAKOHTU SEISUKOHT 6. Maakohus keeldus avaldust menetlusse võtmast ning jättis menetluskulud avaldaja kanda. Maakohus tagastas avaldajale riigilõivu summas 50 eurot. Maakohus asus seisukohale, et käesoleval juhul ei kohaldu

§ 429

lg 1 koostoimes

§ 477

lg-ga 1, kuna kohus saab menetluse lõpetada asjas, kus avaldus on menetlusse võetud. Käesoleval juhul on kohus määranud avaldajale tähtaja avalduses esinenud puuduste kõrvaldamiseks otsustamaks avalduse menetlusse võtmine. Avaldaja ei ole avalduses esinenud puuduseid tähtaegselt (15. veebruariks 2021) kõrvaldanud, vaid on avaldanud tahet avaldust mitte menetleda. Eeltoodust tulenevalt leidis maakohus, et avaldus tuleb jätta menetlusse võtmata. Tulenevalt

§ 168

lg 1 kannab avaldaja menetluskulud, kui kohus keeldub avaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle.

§ 168lg 4 ja lg 5 sätted käesoleval juhul ei kohaldu.

Kohus jättis menetluskulud sellest tulenevalt avaldaja kanda. Puudutatud isikul menetluskulusid tekkinud ei ole. MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED 7. Avaldaja (määruskaebuse esitaja) esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada osas, millega keelduti avaldust menetlusse võtmast ja jäeti avaldaja menetluskulud avaldaja kanda. Avaldaja palub teha tühistatud osas uue määruse, millega võtta avaldus menetlusse, võtta vastu avaldusest loobumine ja jätta menetluskulud avaldaja kanda ning mõista menetluskulud puudutatud isikult avaldaja kasuks välja. Maakohtu määruse kohaselt oleks avaldaja pidanud olukorras, kus tal enam nõuet (v.a menetluskulud) puudutatud isiku vastu ei ole, saavutama menetlusliku olukorra, et avaldus oleks menetlusse võetud ning alles siis oleks maakohus saanud kohaldada

§ 168lg 4 ja 5 sätteid.

Lõppenud nõude osas täiendava kohtu poolt nõutud menetlusdokumendi koostamine selleks, et ainult formaalselt saada tulemina avalduse menetlusse võtmise kohtumäärus, ei ole kooskõlas menetlusökonoomia põhimõttega. Sellise menetlusdokumendi koostamisega kaasnevad avaldajale täiendavad menetluskulud, mis on vastuolus

§ 2põhimõttega lahendada asi võimalikult väikeste kuludega.

Avaldaja oli

§ 200

lg-st 1 tulenevalt kohustatud kasutama oma menetlusõigusi heauskselt ning pidi seetõttu teavitama kohut puudutatud isiku poolt võlgnevuse täitmisest. Maakohus on ebaõigesti kohaldanud

§ 327

lg-t 6 ja jätnud kohaldamata

§ 429lg 1 koostoimes §-ga 477 lg 1.

Avaldaja ei nõustu, et talle saab ette heita puuduste kõrvaldamata jätmist. Kohtu määratud tähtajaks oli nõue täidetud ning ei esinenud seega kõrvaldamist vajavaid puuduseid. Seega puudusid igasugused takistused avalduse menetlusse võtmiseks ja ka sellele järgnevaks menetlustoiminguks, s.o tsiviilasja menetluse lõpetamiseks. Maksekäsu kiirmenetlus on

§ 475

lg 1 p 1 kohaselt hagita asi ehk kohus on asja juba hagita menetluses menetlenud. Maakohus ei ole selgitanud menetlusosalistele menetluslikke tagajärgi käesoleva olukorra puhuks. Ka tsiviilkohtumenetluse seadustikust ei tulene sõnaselgeid juhiseid sellise olukorra lahendamiseks. PUUDUTATUD ISIKU SEISUKOHT 8. Puudutatud isik palub jätta määruskaebuse rahuldamata ja maakohtu määruse muutmata. Menetluskulud palub puudutatud isik jätta avaldaja kanda. 3 Maakohtu määrus on põhjendatud ja seaduslik.

§ 168lg 5 ei kohaldu, kuivõrd maakohus keeldus avaldust menetlusse võtmast.

Avaldaja ise jättis avalduses puudused kõrvaldamata ning loobus avaldusest enne, kui avaldus oli menetlusse võetud. Seega ei saanud maakohus loobumise avaldust rahuldada. Puudutatud isik ei nõustu avaldaja väitega, et puudutatud isik tasus võlgnevuse pärast avaldaja poolt kohtusse pöördumist. Puudutatud isik ei teadnud, et maksekäsu kiirmenetluses vastuväite esitamise korral pöördub avaldaja nõudega maakohtusse. Avaldaja ei olnud

1. ja
2. veebruaril 2021 võlgnevust tasudes maakohtu menetlusest teadlik. Puudutatud isik vaidles ka sisuliselt avaldaja nõudele vastu põhjusel, et avaldaja ei ole puudutatud isikule esitanud nõuete aluseks olevaid dokumente. Puudutatud isik tasus nõutud summa üksnes seetõttu, et mitte tekitada probleeme teistele korteriühistu liikmetele. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
3. Ringkonnakohus tühistab maakohtu määruse menetluskulude jaotuse osas (määruse resolutsiooni p 2) menetlusnormi olulise rikkumise tõttu ja teeb selles osas uue määruse, millega jätab menetluskulud maakohtus puudutatud isiku kanda (

§ 667lg 2 esimene lause).

Maakohtu määrus jääb muutmata tsiviilasja menetlemisest keeldumise osas, kuid ringkonnakohus muudab selles osas maakohtu määruse põhjendusi. Avaldaja taotlus avaldusest loobumiseks tuleb jätta läbi vaatamata. Määruskaebus kuulub rahuldamisele osaliselt. Maakohtu määrus on jõustunud osas, millega tagastati avaldajale avalduselt tasutud riigilõiv 50 eurot ning ringkonnakohus selles osas maakohtu määruse seaduslikkust ei kontrolli (

§ 651lg 1).

1. Toimiku materjalide kohaselt esitas avaldaja
2. detsembril 2020 maksekäsu kiirmenetluse avalduse puudutatud isikult võla 530, 44 eurot sissenõudmiseks. Puudutatud isik esitas makseettepanekule vastuväite. Käesolev asi on korteriomandi asi ja nõue anti üle Viru Maakohtule asja menetlemise jätkamiseks hagita menetluses (

§ 487lg 1).

Maakohus andis 15. jaanuari 2021 määrusega avaldajale

§ 487lg 1 alusel tähtaja nõude põhjendamiseks hagita avaldusele ette nähtud vormis.

Ringkonnakohtu hinnangul esitas avaldaja maakohtule

1. veebruaril 2021 nõuetekohase avalduse. Samal kuupäeval tegi maakohus uue puuduste kõrvaldamise määruse, millega andis avaldajale tähtaja nõude kujunemise ülevaate ja nõude aluseks olevate dokumentide esitamiseks. Maakohus ei ole vaidlustatud määruses selgelt märkinud, millisel alusel maakohus avalduse menetlusse võtmisest keeldus. Maakohtu põhjendustest on võimalik aru saada, et maakohus heidab kostjale ette maakohtu
2. veebruari 2021 määruses toodud puuduste kõrvaldamata jätmist (

§ 3401lg 2).

Ringkonnakohus märgib, et

§ 3401

lg 2 ei sätesta iseseisvat õiguslikku alust menetlusdokumendi menetlemisest keeldumiseks. Puudus, mille kõrvaldamiseks

§ 3401

lg 1 alusel tähtaeg antakse, peab olema selline, mis takistab (hagi)avalduse menetlemist. Tegemist peab olema puudusega, mis annaks

§ 371

lg 1 (p-de 9-12) või lg 2 järgi aluse hagi/avalduse menetlusse võtmisest keelduda, kuid mida on võimalik kõrvaldada (Riigikohtu

1. detsembri 2016 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-120-16, p 11). Maakohtu
2. veebruari 2021 määruses toodud puudused (nõude kujunemise ülevaate ja nõude aluseks olevate dokumentide esitamine) ei ole sellisteks puudusteks, mis välistaksid käesoleval juhul avalduse menetlusse võtmise, sh

§ 372lg 2 p 2 alusel nõude ebaselguse tõttu.

Maakohus ei ole puudutatud isikule ette heitnud ka

§ 487lg-te 1 ja 3 alusel nõude põhjenduste õigeaegset esitamata jätmist.

4 Maakohus jättis tähelepanuta avaldaja väited, et puudutatud isik oli

1. veebruariks 2021 võla tasunud. Seetõttu oli vajadus avalduses võimalike puuduste kõrvaldamiseks ära langenud.
2. Hageja esitas maakohtule
3. veebruaril 2021 taotluse avaldusest loobumiseks ja menetluse lõpetamiseks.

§ 428

lg 1 p 3 sätestab menetluse lõpetamise alusena mh avaldusest loobumise.

§ 429

lg 1 teise lause kohaselt võtab kohus hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab menetluse.

§ 477

lg 1 kohaselt vaadatakse hagita asi läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Hagita asjade menetlusse võtmisest keeldumist seadus ei reguleeri. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et avaldusest loobumise vastuvõtmiseks ja menetluse lõpetamiseks (

§ 431

) peab avaldus olema eelnevalt kohtu poolt menetlusse võetud (hagita asjas menetlus algatatud). Maakohus ei ole avaldusest loobumise avaldust lahendanud (sh ei ole jätnud seda ka rahuldamata või läbivaatamata). 12. Ringkonnakohus leiab, et maakohtul oli õigus jätta avaldus menetlusse võtmata

§ 371lg 2 p 2 ja § 477 lg 1 alusel.

Selle sätte kohaselt ei võeta hagiavaldust menetlusse, kui hagi ei ole esitatud hageja (käesolevalt avaldaja) seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole hageja (avaldaja) taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Kui puudutatud isik on oma kohustused avaldaja vastu täitnud, puudub avaldajal nõue, mille rahuldamiseks kohtumenetlust jätkata. Avaldaja ei vaja enam riigi õiguskaitset. Taotlus avaldusest loobumiseks tuleb jätta läbi vaatamata. 13. Avaldaja taotleb menetluskulude puudutatud isiku kanda jätmist. Käesolevas asjas jätkus menetlus pärast puudutatud isiku vastuväidet maksekäsu kiirmenetluses maakohtus (

§ 487lg 1).

Puudutatud isik tasus võla pärast maksekäsu kiirmenetluses vastuväite esitamist, avalduse Viru Maakohtule üleandmist ning kohtu poolt avaldajale

§ 487lg 1 alusel antud tähtaega nõude põhjenduste esitamiseks.

Puudutatud isik pidi võla tasumise ajal olema kohtumenetluse jätkumisest teadlik, sest talle oli kätte toimetatud maksekäsu kiirmenetluse avaldus, milles avaldaja taotles võlgniku vastuväite korral avalduse üleandmist menetlemiseks Viru Maakohtule. Seega võttis puudutatud isik riski, et vastuväite esitamisel maksekäsu kiirmenetluses jätkub kohtumenetlus ja tal tuleb kanda sellega kaasnevad avaldaja põhjendatud kulud. Asjaolusid arvestades on õiglane jätta menetluskulud

§ 172lg 1 teise lause alusel puudutatud isiku kanda.

14. Seoses määruskaebuse osalise rahuldamisega tuleb

§ 171

lg 1 alusel määruskaebuselt tasutud riigilõiv jätta võrdsetes osades menetlusosaliste kanda ning ülejäänud menetluskulud ringkonnakohtus menetlusosaliste endi kanda. 15. Menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel kindlaks maakohus pärast määruse jõustumist

§ 177lõikes 2 sätestatud korras.

/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Andra Pärsimägi Triin Uusen-Nacke Kersti Kerstna-Vaks 5