Obsah (10)

§ 424§ 69§ 68§ 65§ 16§ 3§ 56§ 57§ 75§ 4

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 01. märts 2021, Tallinna kohtumaja Kriminaalasja number 1-21-1020 (kohtueelses menetluses 20231702837) Kohtunik Grete

§ 424

lg 2 järgi lühimenetluses Süüdistatav Rauno Indermitte, isikukood 39008070218, Eesti Vabariigi kodanik, põhiharidus, emakeel eesti keel, elukoht xxxx, töökoht xxxx, üks kehtiv kriminaalkaristus, Harju Maakohtu 09.07.2019 kohtuotsusega nr 1-19-5588 karistati teda

§ 424lg 2 järgi ja Kr

MS § 238 lg 2 alusel vangistusega üks aasta.

§ 69

lg 1 ja lg 3 asendati ärakandmata vangistus üldkasuliku tööga 357 tundi, tähtajaga kuni kaks aastat Tõkendid Rauno Indermitte on KrMS § 217 alusel kahtlustatavana kinnipeetud 12.12.

1. 12.12.2020 kohaldatud tõkendina elukohast lahkumise keeldu Kaitsja Vandeadvokaat Mirjam Frey RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 238 lg 1 p 4 ja lg 2, § 306 ning § 309 lg 1 ja 3, § 313 maakohus otsustas:
2. Süüdi tunnistada Rauno Indermitte

§ 424lg 2 järgi ja karistuseks mõista temale vangistus 1 (üks) aasta ja 6 (kuus) kuud. 2. Kr

MS § 238 lg 2 kohaselt vähendada Rauno Indermittele mõistetavat vangistust 1/3 võrra ning lõplikuks karistuseks mõista vangistus 1 (üks) aasta. 3.

§ 68

lg 1 alusel arvestada Rauno Indermitte karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 12.12.2020, so 1 päev, ning lugeda ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 11 (üksteist) kuud ja 29 (kakskümmend üheksa) päeva vangistust. 4.

§ 69

lg 7 ja

§ 65

lg 2 alusel suurendada süüdistatavale mõistetud karistust (11 kuud ja 29 päeva) Harju Maakohtu 09.07.2019 otsusega kriminaalasjas nr 1-19-5588 mõistetud karistuse ärakandmata osa, so 58 tundi üldkasulikku tööd ehk 1 kuu 28 päeva vangistust, võrra ning mõista temale liitkaristuseks 1 (üks) aasta 1 (üks) kuu ja 27 (kakskümmend seitse) päeva vangistust.

1. Karistuse ärakandmist arvestada alates Rauno Indermitte karistuse kandmisele asumisest või tema karistuse kandmisele toimetamisest. Kohustada Rauno Indermittet ilmuma vanglasse karistust kandma kohtust saadetavas teatises märgitud ajal.
2. Rauno Indermitte suhtes kohaldatud elukohast lahkumise keelu tõkend tühistada kohtuotsuse jõustumisel.
3. Rauno Indermittelt välja mõista riigituludesse KrMS § 180 lg 1 kohaselt menetluskuluna KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel kaitsjatasu osutatud õigusabi eest 187 eurot ning KrMS § 175 lg 1 p 9 ja § 179 lg 1 p 2 alusel teise astme kuriteos süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 1,5 palga alammäära, so 876 (kaheksasada seitsekümmend kuus) eurot.
4. KrMS § 180 lg 3 alusel tuleb Rauno Indermittel tasuda menetluskulud ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest selliselt, et esimese 11 kuu jooksul tuleb tasuda igal kuul 88,58 eurot ja viimasel
5. kuul tuleb tasuda 88,62 eurot. Menetluskulud tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank AS-is, EE502200221014193355 Swedbank AS-is või EE401700017002872300 Luminor Bank AS-is. Maksekorraldusel märkida selgitusena „Rauno Indermitte menetluskulud kriminaalasjas nr 1-21-1020“ ja viitenumber
6. Viitenumbri märkimine on kohustuslik.
7. KrMS § 159 lg 3 kohaselt kriminaalmenetluse kulude tasumiseks vajalik makseinfo koos viitenumbriga tehakse avalikult teatavaks ka kohtu kantselei kaudu ja kättesaadavaks etoimiku süsteemi kaudu koos lahendiga. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud. Asitõendid Mootorsõiduk xxxx registreerimismärgiga xxxx, mis asub politseiparklas aadressil Rahumäe tee 6/1, Tallinn tagastada omanikule M Lile (isikukood xxxx) või tema poolt volitatud isikule. Edasikaebe kord Kui kohtumenetluse pool soovib esitada apellatsiooni, siis KrMS § 319 kohaselt tuleb apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatada Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. 2/9 Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist võib teatada ka elektrooniliselt. Apellatsioon esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võib esitada apellatsiooni 15 päeva jooksul alates süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast. Apellatsiooniteate esitamise korral on kohtuotsus tervikuna kättesaadav hiljemalt 23.03.
8. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamist võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS
9. peatüki kohaselt. Sellisel juhul tuleb esitada 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest teade, et soovitakse vaidlustada menetluskulusid. Seejärel koostab kohus motiveeritud kohtuotsuse ainult menetluskulude osas, mis on kättesaadav Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja kriminaalkantseleis hiljemalt 23.03.
10. Määruskaebus menetluskulude osas tuleb esitada Harju Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil motiveeritud otsus menetluskulude osas oli kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Süüdistus Rauno Indermittet (Indermitte) süüdistatakse selles, et tema olles Harju Maakohtu 09.07.2019 kohtuotsusega karistatud karistusseadustiku (

) § 424 lg 2 järgi kvalifitseeritavas kuriteos, juhtis uuesti, st korduvalt ja tahtlikult 12.12.2020 kella 03:39 ajal Harjumaal, Saue vallas, Turba alevikus, Tööstuse tänav xxxx juures mootorsõidukit xxxx registreerimismärgiga xxxx olles joobeseisundis (alkoholi sisaldus väljahingatavas õhus 0,94 mg/l) ja omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtumisõigust. Sellise käitumisega rikkus Rauno Indermitte liiklusseaduse (LS) § 69 lg 1 ja § 69 lg 2 p 1 ning korrakaitseseaduse (KorS) § 36 lg 1 nõudeid. LS § 69 lg 1 kohaselt ei tohi juht ei tohi olla joobeseisundis. Joobeseisundi või LS § 69 lg 3 nimetatud piirmäära ületamine tuvastatakse KorS-is sätestatud korras. LS § 69 lg 2 p 1 alusel loetakse alkoholijoobes olevaks mootorsõidukijuht, trammijuht ja maastikusõidukijuht kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. KorS § 36 lg 1 kohaselt on joobeseisund alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. Seega pani Rauno Indermitte toime korduva mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise, see on

§ 424lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Kohtumenetluse käik Harju Maakohtu 12. veebruari 2021 kohtumäärusega anti Rauno Indermitte kohtu alla

§ 424lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises.

Kriminaalasja arutati lühimenetluses 01. märtsi 2021 toimunud kohtuistungil. Rauno Indermitte tunnistas end temale esitatud süüdistuses kohtuistungil süüdi, oli nõus asja lahendamisega lühimenetluses ja kinnitas, et jääb kohtueelses menetluses antud ütluste juurde. Prokurör taotles Rauno Indermitte süüdi tunnistamist

§ 424lg 2 järgi ja tema karistamist vangistusega 1 aasta ja 9 kuud.

Vastavalt lühimenetluse sätetele palus prokurör arvestada sellest maha 1/3 ning mõista karistuseks 1 aasta ja 2 kuud, millest omakorda arvata maha eelvangistuses viibitud aeg, so 1 päev.

§ 65

lg 2 järgi palus prokurör mõista liitkaristus suurendades karistust Harju Maakohtu 09. juuli 2019 otsusega mõistetud karistuse ära 3/9 kandmata osa võrra. See on 58 tundi ühiskondlikult kasuliku töö tundi, mis on ümber arvutatult 58 päeva ehk 1 kuud ja 28 päeva vangistust. Liitkaristuseks tuleb mõista 1 aasta 2 kuud 27 päeva. Kaitsja leidis, et Rauno Indermittele esitatud süüdistus on põhjendatud ja süüdistatav on oma süüd tunnistanud. Kaitsja rõhutas, et Rauno Indermitte on tegelenud oma alkoholiprobleemiga ja palus mõista minimaalne vangistus, et Rauno Indermittel oleks võimalik töökohale tagasi minna ja võimaldaks resotsialiseeruda, sest Rauno Indermittel on kaks alaealist last, keda ta on rahaliselt toetanud. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED Kohus käsitleb esmalt Rauno Indermittele esitatud süüdistust (I). Seejärel peatub kohus Rauno Indermittele mõistetaval karistusel (II). Pärast seda lahendab kohus muud kohtuotsuse tegemisel tõusetunud küsimused (III). I Süüdistus

§ 424

lg 2 järgi Kohtu hinnangul on kohtumenetluses avaldatud ja vahetult uuritud tõenditega tõendamist leidnud Rauno Indermittele süüdistuses etteheidetud tegu ja kohus põhjendab seda järgmiselt. Eelnevalt märgib kohus, et kohtulikul uurimisel esitatud dokumentaalsed tõendid on asjakohased, lubatavad ja usaldusväärsed. Samuti on usaldusväärne tunnistaja kohtueelses menetluses antud ütlus. Süüdistatav jäi kohtuistungil kohtueelses menetluses antud ütluste juurde. Süüdistatava kohtueelses menetluses antud ütluse loeb kohus usaldusväärseks.

§ 424

järgi kvalifitseeritava kuriteo objektiivne koosseis koosneb kahest elemendist, so esmalt mootorsõiduki juhtimisest ning teiseks juhtimise ajal ka alkoholijoobes olekust. LS § 69 lg 1 kohaselt ei tohi juht ei tohi olla joobeseisundis. Joobeseisundi või LS § 69 lg 3 nimetatud piirmäära ületamine tuvastatakse KorS-is sätestatud korras. LS § 69 lg 2 p 1 alusel loetakse alkoholijoobes olevaks mootorsõidukijuht, trammijuht ja maastikusõidukijuht kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. KorS § 36 lg 1 kohaselt on joobeseisund alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. Kohtuistungil avaldatud Rauno Indermitte kahtlustatavana kinnipidamise protokollist (tlk 6-9) on tuvastatav, et Rauno Indermitte peeti kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 217 alusel kahtlustatavana kuriteos kinni 12.12.2020 kell 03:41 Harjumaal, Saue vald, Turba alevik, Tööstuse tänav xxxx. Rauno Indermittel oli seljas musta värvi kapuutsiga jope ja sinist värvi teksapüksid ja jalas musta värvi vabaajajalatsid kirjega Puma. Koheselt pärast kinnipidamist 12.12.2020 kell 03:41 on indikaatorvahendi kasutamise protokolli (tlk 11) kohaselt kontrollitud Rauno Indermitte alkoholijoovet indikaatorvahendiga AlcoQuant 6020 plus nr xxxx ning indikaatorvahendi reaktsioon (näit) oli 1,05 mg/l. Tõendusliku alkomeetri kasutamise protokolli ning väljatrüki (tlk 13-14) kohaselt kontrollis patrullpolitseinik M F Rauno Indermitte alkoholisisaldust väljahingatavas õhus 12.12.2020 ajavahemikul 03:59 kuni 04:04 tõendusliku alkomeetriga Dräger Alcotest 9510 EE nr ARKB-0020 ning lõplik lugem oli 1,04 mg/l, laiendmääramatusega ± 0,10 mg/l, seega oli mõõtetulemuseks 0,94 mg/l. Tõendusliku alkomeetri kasutamise protokolli ning väljatrüki lisana avaldatud taatlustunnistus (tlk 15-17) 4/9 tõendab, et nimetatud tõenduslik alkomeeter Dräger Alcotest 9510 EE nr ARKB-0020 oli taadeldud 30.10.2020. Samuti on Põhja personalitalituse juhtuvspetsialisti S S poolt 14.12.2020 koostatud tõendist nr 1.9-9/1606-1 (tlk 18-19) tuvastatav, et mõõtmise läbi viinud M F on läbinud tõendusliku alkomeetri kasutamise koolituse. Sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsuse (tlk 20) kohaselt kõrvaldas patrullpolitseinik K P Rauno Indermitte alates 12.12.2020 kell 03:41 mootorsõiduki xxxx registreerimismärgiga xxxx juhtimiselt LS § 91 lg 2 p 2 ja p 3 alusel kuni isiku kainenemiseni ja vastava kategooria juhtimisõiguse omandamiseni. Kriminaalasjas nr 20231702837 uurija Andrei Trufanovi poolt koostatud õiend (tlk 23) kinnitab, et xxxx registreerimisnumbriga xxxx on mootorsõiduk ning samuti nähtub õiendist, et Rauno Indermittel puudub juhtimisõigus. Rauno Indermitte poolt mootorsõiduki juhtimist joobeseisundis 12.12.2020 kella 03:39 ajal kinnitab ka kohtueelses menetluses tunnistajana ülekuulatud politseiametniku M F ütluse (tlk 21-22), mille kohaselt ta täites teenistusülesandeid 12.12.2020 kell 03:39 märkas Turba alevikus Tööstuse tänaval sõiduautot xxxx registreerimismärgiga xxxx, mis liikus Tehase tänava poolt Kooli tänava suunas ning mille sõidumaneer ei olnud korrapärane. Sõiduk peatus Tööstuse tänavaxxxx maja ees, juhikohalt hüppas kiirelt välja meesterahvas, kellel oli seljas must kapuutsiga jope seljas, sinised teksapüksid, jalas musta värvi vabaajajalatsid kirjega Puma ning hakkas ära kõndima Tööstuse tänav xxxx suunas. Suulise korralduse peale isik peatus ning visuaalsete tunnuste alusel selgus, et isik on alkoholijoobes, suust oli tunda tugevat alkoholilõhna, silmad punetasid, koordinatsioon ja kõne olid tugevalt häiritud. Sõidukis teisi isikuid ei viibinud. Isikuks osutus Rauno Indermitte. Kuriteo toimepanemist süüdistuses esitatud viisil tunnistas Rauno Indermitte ka kohtuistungil, kinnitades oma süüd. Samas selgitas Rauno Indermitte, et jääb kohtueelses menetluses antud ütluste juurde. Rauno Indermitte on kohtueelses menetluses kahtlustatavana antud ütluses (tlk 26) ennast mootorsõiduki xxxx registreerimisnumbriga xxxx juhtimises joobeseisundis süüdi tunnistanud. Rauno Indermitte selgitas, et 11.12.2020 oli ta õhtul kodus ja jõi vennaga ühe liitri viina kahe peale. Ta ei söönud mitte midagi. Alkoholi tarvitamisest oli möödunud kaks tundi ning ta otsustas sõita xxxx. Vahemaa tema kodust xxxx on seitse kilomeetrit aga siis ta ei olnud roolis. Roolis oli tema sõber. Jõudes xxxx, sai ta kokku sõpradega ning nad veel koos jõid viina. Kui palju ta jõi, ta ei mäleta. Tal ei olnud plaanis kaugele sõita, vaid tahtis autot ümber parkida. Ta sai sõita paar meetrit ja siis nägi politseiautot, kes ta peatas ja pani puhuma. Ta väga kahetseb juhtunut. Ta kinnitas, et juhilube tal ei ole kunagi olnud. Kohtu hinnangul on Rauno Indermitte käitumises tuvastatav kavatsetus (

§ 16lg 2), sest tema tegevus oli sihipärane.

Rauno Indermitte poolt antud ütluste kohaselt jõi ta õhtul kodus koos vennaga ühe liitri viina /…./. Jõudes xxxx, sai ta kokku sõpradega ning nad jõid veel koos viina. Kui palju ta jõi, ta ei mäleta. Tal ei olnud plaanis kaugele sõita, vaid tahtis autot ümber parkida (tlk 17). Seega olles terve õhtu ja öö tarbinud kanget alkoholi leidis Rauno Indermitte, et ta peab ise sõiduki ümber parkima, mitte ei palunud seda kellelgi teisel teha. Rauno Indermitte pidi teadma oma seisundist ehk alkoholijoobest ning asudes sellises seisundis juhtima mootorsõidukit, näitab see, et Rauno Indermitte pani kuriteo toime eesmärgipäraselt. Samuti peab kohus vajalikuks märkida, et lisaks joobe olemasolule puudus Rauno Indermittel üleüldse õigus mootorsõidukit juhtida. Eeltoodud tõendeid kogumis hinnates leiab kohus, et Rauno Indermitte tegu vastab joobeseisundis mootorsõiduki juhtimise objektiivsetele ja subjektiivsetele tunnustele. Nii dokumentaalsete tõendite, tunnistaja, kuid ka Rauno Indermitte enda ütlustega on kohus tuvastanud, et Rauno Indermitte juhtis 12.12.2020 kella 03:39 ajal Harjumaal, Saue vallas, Turba alevikus, Tööstuse tänav xxxx juures mootorsõidukit xxxx registreerimismärgiga xxxx 5/9 olles alkoholi tarvitamisest tingitud joobeseisundis, kuivõrd tema alkoholi sisaldus väljahingatavas õhus oli 0,94 mg/l. Tunnistaja ütluse kohaselt äratas mootorsõiduki sõidumaneer tähelepanu ning sõiduki juhil, kelleks osutus Rauno Indermitte, esinesid visuaalsel vaatlusel joobeseisundile viitavad tunnused, so tugev alkoholilõhn, punetavad silmad ning koordinatsiooni ja kõne häired. Seega on kohtu hinnangul tõendamist leidnud, et Rauno Indermitte rikkus LS § 69 lg 1 ja § 69 lg 2 p 1 ning KorS § 36 lg 1 nõudeid. Mootorsõiduki juhtimisega joobeseisundis pani Rauno Indermitte toime

§ 424

järgi kvalifitseeritava kuriteo.

§ 3

lg 5 sätestab, et kui isik paneb toime teo, mis vastab nii väärteo- kui ka kuriteokoosseisule, karistatakse isikut üksnes kuriteo eest. Rauno Indermittele on süüdistuses ette heidetud ka juhtimisõiguseta mootorsõiduki juhtimist, mis on kvalifitseeritav LS § 201 järgi väärteona (tlk 28). Kuivõrd juhtimisõiguseta (LS § 201) ja joobeseisundis (

§ 424

) mootorsõidukiga sõitmine Rauno Indermitte poolt on vaadeldav ühe teona, saab nende tegude puhul rääkida ideaalkogumist

§ 3lg 5 tähenduses.

Seega tuleb Rauno Indermitte käitumist kvalifitseerida üksnes

§ 424järgi ning juhtimisõiguseta mootorsõiduki juhtimine neeldub selles.

Rauno Indermitte on Harju Maakohtu 09.07.2019 kohtuotsusega nr 1-19-5588 süüdi tunnistatud ja karistatud

§ 424

lg 2 järgi korduvas joobeseisundis mootorsõiduki juhtimises (tlk 30-31) ja nimetatud karistus on kehtiv. Kuivõrd Rauno Indermitte on joobeseisundis mootorsõidukit juhtinud ajal, mil tal on kehtiv karistus

§ 424

lg 2 järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemise eest, on Rauno Indermitte tegu kvalifitseeritav

§ 424lg 2 järgi ehk korduvas joobeseisundis mootorsõiduki juhtimises.

Kohus ei ole tuvastanud ühtegi õigusvastasust või süüd välistavat asjaolu. Lähtudes eeltoodust leiab kohus, et on täielikult tõendatud Rauno Indermitte poolt

§ 424

lg 2 järgi kuriteo toimepanemine ning Rauno Indermitte tuleb süüdi mõista

§ 424lg 2 järgi.

II Karistus Karistuse mõistmisel lähtub kohus

§ 56

lg 1 alusel isiku süü suurusest ja võtab arvesse karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

§ 424

lg 2 näeb karistusena ette kuni 4-aastase vangistuse.

§ 424

lg 4 kohaselt ei jäeta mõistetud karistust täielikult tingimisi kohaldamata ja kohaldatakse lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmist. Seega on kohaldatavaks karistuse liigiks eranditult vangistus. Hinnates Rauno Indermitte süü suurust kuriteo toimepanemisel, tuleb kohtu hinnangul arvesse võtta tuvastatud alkoholijoobe suurust. Rauno Indermittel tuvastati sõiduki juhtimiselt kinnipidamise järgselt alkoholisisaldus väljahingatavas õhus vähemalt 0,94 mg/l. Arvestades sellist näitu, võib asuda seisukohale, et Rauno Indermitte süü on keskmine, kuivõrd piirmäära ei ole olulisel määral ületatud. Samas võtab kohus süü suuruse hindamisel arvesse asjaolu, et Rauno Indermitte osales liikluses öisel ajal ning väga lühikest aega, kuivõrd soovis oma autot vaid ümber parkida. Lisaks on Rauno Indermitte tunnistanud oma eksimust ning avaldanud puhtsüdamlikku kahetsust, mida kohus arvestab karistust kergendava asjaoluna (

§ 57lg 3).

Samas nähtub aga karistusregistri väljavõttest, et Rauno Indermittel on üks kehtiv 6/9 kriminaalkaristus (tlk 28). Rauno Indermitte tunnistati Harju Maakohtu 9. juuli 2019 otsusega süüdi samuti

§ 424lg 2 alusel ning temale mõisteti karistuseks vangistus 1 aasta 6 kuud, mida Kr

MS § 238 lg 2 alusel vähendati ühe kolmandiku võrra. Ärakandmisele kuuluvaks vangistuseks mõisteti

§ 68lg 1 alusel 11 kuud ja 27 päeva.

Mõistetud ärakandmata vangistus asendati üldkasuliku tööga, mille täitmise tähtajaks määrati 2 aastat. Üldkasuliku töö tegemise ajaks allutati Rauno Indermitte

§ 75

järgi käitumiskontrollile.

§ 75

lg 2 p 2 ja 5 alusel kohustati Rauno Indermittet järgima käitumiskontrolli ajal kohustust mitte tarvitada alkoholi ning alluma käitumiskontrolli ajal alkoholisõltuvusravile. Seega on Rauno Indermitte pannud toime uue mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise poolteist aastat pärast tema süüditunnistamist samalaadse kuriteo eest. Eeltoodut kokku võttes ning arvestades Rauno Indermitte süü suurust, kergendava asjaolu esinemist ning varasemat karistust, tuleb kohtu hinnangul mõista Rauno Indermittele sanktsiooni keskmäärast väiksem vangistus ning Rauno Indermittet tuleb karistada

§ 424lg 2 järgi 1 aasta ja 6 kuu pikkuse vangistusega.

Rauno Indermitte tunnistas kohtuistungil alkoholiprobleemi olemasolu ning selgitas, et on asunud sellega aktiivselt tegelema ning lasknud teha süsti, mis aitab tal probleemist üle saada. Rauno Indermitte on mõistnud oma järjekordse eksimuse põhjust ning astunud samme, et edaspidi sellist eksimusi vältida. Vaatamata aga asjaolule, et Rauno Indermitte on võtnud tarvitusele meetmeid vähendada võimalikku uue kuriteo toimepanemise riski ning soovi edaspidi elada õiguskuulekat elu, nähtub kohtule esitatud materjalidest, et uue kuriteo on Rauno Indermitte pannud toime tehes veel eelmise kohtuotsusega määratud üldkasuliku töö tunde. Samuti määrati eelmise kohtuotsusega, et Rauno Indermitte peab alluma kriminaalhooldusele ning mitte tarvitama alkoholi. Alkoholijoobes ja vastava kategooria mootorsõidukijuhi juhtimisõigust omamata mootorsõiduki juhtimine kujutab endast liikluses ohu loomist ja on seega objektiivselt ühiskonnas taunitav käitumine. Igaühele kogemuslikud on igapäeva elu sündmused selles, et joobeseisundis mootorsõiduki juhi hoolimatus võib põhjustada traagilise tagajärje juhile endale või kaasliiklejatele, mõnikord ka liiklusest kõrval seisvale isikule või tema varale. Seetõttu on avalikkuse taluvuspiir põhjendatult madal liikluseeskirju eiravate mootorsõiduki juhtide suhtes. Kohtu hinnangul on joobeseisundis mootorsõidukit juhtinud isikule mõistetud karistusel laiem tähendus, kui ainult konkreetse süüdlase teole riikliku hukkamõistu avaldamine ja konkreetse süüdimõistetu edasise õiguskuulekuse saavutamine. Seega arvestades varasemat karistust ning asjaolu, et Rauno Indermittel puudub üldse mootorsõiduki juhtimisõigus, ei ole kohtu hinnangul võimalik enam kaaluda asenduskaristuse kohaldamist, kuivõrd just asenduskaristuse kohaldamine, kui viimane abinõu, ei ole suunanud teda õiguskuulekalt käituma. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et Rauno Indermittele mõistetud vangistuslik karistus tuleb tal ära kanda reaalselt. Kuivõrd kriminaalasi lahendati lühimenetluses, tuleb Rauno Indermittele mõistetavat karistust KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada ühe kolmandiku võrra, mõistes Rauno Indermittele karistuseks 1 aasta vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvestada Rauno Indermitte karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg

1. detsember 2020, so 1 päev, ning lugeda ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 11 kuud ja 29 päeva vangistust. Rauno Indermitte on teo toime pandud eelmise kohtuotsusega, so Harju Maakohtu
2. juuli 2019 otsusega määratud üldkasuliku töö tegemise ajal.

§ 69

lg 7 sätestab, et kui süüdlane paneb üldkasuliku töö tegemise ajal toime uue kuriteo, mille eest teda karistatakse vangistusega, asendatakse talle mõistetud üldkasuliku töö tegemata osa

§ 69lg 6 sätestatud vahekorras.

Liitkaristus mõistetakse vastavalt

§ 65

lg 2 sätestatule.

§ 65

lg 2 kohaselt kui süüdlane paneb pärast kohtuotsuse kuulutamist, kuid enne karistuse täielikku ärakandmist toime uue kuriteo, suurendatakse uue kuriteo eest mõistetud karistust eelmise kohtuotsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra. Rauno Indermitte on üldkasuliku töö tundidest tegemata 58 tundi.

§ 69lg 6 sätestatust lähtuvalt on see 1 kuu ja 28 päeva vangistust.

Seega tuleb Rauno Indermittele 7/9 liitkaristuseks mõista vangistus 1 aasta 1 kuu ja 27 päeva vangistust. Kohtuistungil palus nii Rauno Indermitte, kuid ka tema kaitsja, et kohtu poolt mõistetav vangistus võiks olla minimaalne, millega anda Rauno Indermittele võimalus säilitada oma töökoht ja lapsi rahaliselt toetada. Kohus peab siinkohal vajalikuks märkida, et vangistusliku karistuse kandmisel on võimalik taotleda vangistusseaduse § 20 ja justiitsministri

1. märtsi 2008 määruse nr 9 § 17 kohaselt ka avavanglasse üleviimist, mille kaudu on Rauno Indermittel võimalus kiiremini taastada töösuhe oma tööandjaga ja seeläbi jätkata ka laste toetamist. III Muud küsimused Tõkend Harju Maakohtu
2. veebruari 2021 kohtumäärusega anti Rauno Indermitte kohtu alla ning temale kohtueelses menetluses kohaldatud tõkend jäeti muutmata, sest kohus leidis, et tema kättesaadavus kriminaalmenetluse läbiviimiseks oli oluline. Kuivõrd Rauno Indermittele on käesoleva kohtuotsusega mõistetud vangistuslik karistus, mille kandmist peab ta alustama kohtuotsuse jõustumisel, siis tuleb elukohast lahkumise keelu tõkend tühistada kohtuotsuse jõustumisel. Menetluskulud KrMS § 173 lg 1 p 1 kohaselt on kriminaalmenetluse kuludeks menetluskulud. KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Käesolevas kriminaalasjas on menetluskuluks esmalt KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt määratud kaitsjale määratud tasu. Kohtueelses menetluses on Rauno Indermitte määratud kaitsjale vandeadvokaadile Mirjam Freyle määratud õigusabi osutamise eest tasu 119 eurot (tlk 40-43) ning kohtumenetluses 68 eurot (tlk 50). Seega on kriminaalasjas määratud kaitsjale tasu kokku summas 187 eurot. Kriminaalmenetluse kuluks on KrMS § 175 lg 1 p 9 mõttes ka süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha.

§ 4

lg 3 kohaselt on käesoleval juhul

§ 424lg 2 järgi kvalifitseeritav kuritegu teise astme kuritegu. Kr

MS § 179 lg 1 p 2 kohaselt on süüdimõistva kohtuotsusega kaasneva sundraha suurus teise astme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäära. Sundraha väljamõistmisel lähtutakse kohtuotsuse tegemise ajal kehtivast kuupalga alammäärast. Vabariigi Valitsuse 19.detsembri 2019 määruse nr 115 „Töötasu alammäära kehtestamine“ § 1 kohaselt on alates 01.jaanuarist 2020 kuutasu alammääraks täistööajaga töötamise korral 584 eurot. Seega tuleb KrMS § 179 lg 1 p 2 ja § 175 lg 1 p 9 alusel Rauno tasuda ka sundraha summas 876 eurot. Eeltoodust tulenevalt tuleb Rauno Indermittel hüvitada menetluskulud kokku summa 1063 eurot. KrMS § 180 lg 3 kohaselt arvestab kohus menetluskulusid määrates süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Kohus leiab, et vaatamata asjaolule, et Rauno Indermittel on olemas töökoht ja sissetulek, siis on oluline, et menetluskulud saaksid mõistliku aja jooksul tasutud. Kuivõrd Rauno Indermittel on kaks ülalpeetavat ning

1. märtsil 2021 peab ta minema vangistuslikku karistust kandma, 8/9 siis on kohtu hinnangul tema jaoks menetluskulude tasumine ühe kuu jooksul äärmiselt koormav ning sellega võib kaasneda oht, et Rauno Indermittel ei ole võimalik täies ulatuses menetluskulusid hüvitada. Juhul, kui menetluskulud jäävad määratud tähtaja jooksul tasumata, võivad kaasneda ka täitemenetluse kulud. Nimetatu ei kiirendaks riigile menetluskulude hüvitamist, küll aga halvendaks see Rauno Indermitte majanduslikku olukorda. Seega otsustab kohus Rauno Indermitte suhtes menetluskulud ajatada 12 kuu peale ning Rauno Indermittel tuleb alates kohtuotsuse jõustumisest tasuda menetluskulusid selliselt, et esimese 11 kuu jooksul tuleb tasuda igal kuul 88,58 eurot ja viimasel
2. kuul tuleb tasuda 88,62 eurot. Kohus selgitab, et süüdimõistetutel on mõjuvate põhjuste olemasolu korral kohtulahendi täitmise staadiumis, so pärast süüdimõistva otsuse jõustumist ja täitmisele pööramist, õigus KrMS § 423 ja § 424 alusel taotleda kriminaalmenetluse kulude tasumise tähtaja pikendamist või ajatamist kuni ühe aasta võrra. Asitõendid Rauno Indermitte on kuriteo toime pannud juhtides mootorsõidukit xxxx registreerimismärgiga xxxx. Mootorsõiduk on teisaldatud aadressile Rahumäe tee 6/1, Tallinn. Kriminaalasjas nr 20231702837 uurija Andrei Trufanovi poolt koostatud õiendi (tlk 23) kohaselt kuulub mootorsõiduk M Lile (isikukood xxxx). Eeltoodust tulenevalt ning juhindudes KrMS § 126 lg 3 p 2 tuleb mootorsõiduk xxxx registreerimismärgiga xxxx tagastada M Lile (isikukood xxxx) või tema poolt volitatud isikule. Kohus juhindus KrMS § 306, § 309, § 311, § 312, § 313, §
3. (Allkirjastatud digitaalselt) Grete Vahtra 9/9