Obsah (15)

§ 199§ 65§ 213§ 64§ 68§ 74§ 75§ 78§ 63§ 202§ 215§ 21§ 344§ 56§ 57

1-20-492 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja Otsuse tegemise aeg ja koht 30. september 2020, Tallinn Kriminaalasja number 1-20-492 (19231701968) Kohtunik Mairi He

§ 199

lg 2 p 5, 7, 8, 9 ja § 213 lg 2 p 1 järgi üldmenetluses Vladislav Epelbaum süüdistuses

§ 199

lg 2 p 4, 7, 8 järgi üldmenetluses Prokurör Eve Soostar Süüdistatav Valeri Hindrimäe – isikukood: 37803150282; viibib vahi all Tallinna Vanglas; Eesti Vabariigi kodanik; emakeel: eesti ja vene keel; keskharidus; töökoht: xxxx; kahtlustatavana kinni peetud 09.10.2019.a - 11.10.2019.a; eelnevalt kriminaalkorras karistatud, viimati: Harju Maakohtu 08.12.2016.a kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-16-6346

§ 199

lg 2 p 9, § 344 lg 1 järgi lõpliku liitkaristusena vangistusega 7 kuud;

§ 65

lg 1 alusel loeti mõistetud karistus kui kergem karistus kaetuks Harju Maakohtu 06.11.2015.a otsusega mõistetud raskema karistusega – 11 kuud vangistust, mõistes liitkaristuseks kohtuotsuste kogumise 11 kuud vangistust ning loeti karistus kantuks.

§ 213lg 2 p 1 järgi ettenähtud kuriteo eest mõisteti V.

Hindrimäele karistuseks vangistus 3 aastat, karistuse kandmise alguseks loeti 17.03.2016.a. Vabanes 15.03.2019.a. Tõkend Vahistamine 1 1-20-492 Kaitsja Leelo Viil (määratud korras) Süüdistatav Vladislav Epelbaum – isikukood: 39112029515, elukoht: xxxx; Eesti Vabariigi kodanik; emakeel: eesti ja vene keel; põhiharidus; töökoht: xxxx; eelnevalt kriminaalkorras karistatud, viimati Harju Maakohtu 10.08.2016.a otsusega kriminaalasjas nr 1-16-6255

§ 199

lg 2 p 8, 9 järgi kokkuleppemenetluses lõpliku liitkaristusena

§ 65lg 1 ja § 64 lg 1 alusel vangistusega 1 aasta 11 kuud ja 29 päeva.

Karistus täidetud 02.03.2018.a. Kaitsja Toomas Bekker (määratud korras) RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS §-st 306, § 309 lg-st 3, § 310 lg 1, § 311 ja § 312 kohus otsustas: 1. Tunnistada Valeri Hindrimäe süüdi

§ 199

lg 2 p 5, 7, 8, 9 järgi ja mõista talle karistuseks vangistus 2 aastat ja 6 kuud. 2. Tunnistada Valeri Hindrimäe süüdi

§ 213lg 2 p 1 järgi ja mõista talle karistuseks vangistus 2 aastat ja 7 kuud.

3.

§ 64

lg 1 alusel moodustada liitkaristus üksikkaristusest raskeima suurendamise teel ning mõista Valeri Hindrimäele liitkaristuseks 3 aastat ja 2 kuud vangistust. 4.

§ 68

lg 1 alusel arvata eelvangistuses viibitud aeg Valeri Hindrimäe karistusaja hulka ning karistuse kandmise alguseks lugeda Valeri Hindrimäe kahtlustatavana kinnipidamise aeg, s.o. 09.10.

2. Valeri Hindrimäele kohaldatud tõkend vahistamine tühistada kohtuotsuse jõustumisel või karistuse ärakandmisel sõltuvalt sellest, kumb tähtaeg saabub varem.
3. Tunnistada Vladislav Epelbaum süüdi

§ 199lg 2 p 4, 7, 8 järgi ja karistada teda vangistusega 1 (üks) aasta.

7.

§ 74

lg 1 ja 3 alusel määrata, et Vladislav Epelbaumile mõistetud karistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui ta 1 aasta ja 6 kuu jooksul ei pane toime uut kuritegu ning täidab

§ 75

lg 1 p 1-6 sätestatud kontrollnõudeid Tallinna Vangla kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratud kriminaalhooldaja järelevalve all. Käitumiskontrolli ajal on Vladislav Epelbaum kohustatud: - elama kohtu määratud elukohas – xxxx ilmuma kriminaalhooldaja määratud kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 2 ajavahemike järel 1-20-492 - alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. 8.

§ 78

p 1 kohaselt lugeda Vladislav Epelbaumile määratud katseaja kulgemist alates kohtuotsuse kuulutamisest, s.o. alates 30.09.

2. Rahuldada kannatanu L K esitatud tsiviilhagi täies ulatuses ning mõista VÕS § 1043, § 1045 lg 1 p 5 alusel Valeri Hindrimäelt kannatanu kasuks välja 55 eurot, mis tuleb Valeri Hindrimäel hüvitada kannatanu L K arveldusarvele nr XXXX AS Swedbank, märkides selgitusena „Valeri Hindrimäe, kriminaalasi 1-20-492, tsiviilhagi hüvitamine”.
3. Rahuldada kannatanu K K esitatud tsiviilhagi täies ulatuses ning mõista VÕS § 1043, § 1045 lg 1 p 5 alusel Valeri Hindrimäelt kannatanu kasuks välja 15,15 eurot, mis tuleb Valeri Hindrimäel hüvitada kannatanu K K arveldusarvele nr xxxx, märkides selgitusena „Valeri Hindrimäe, kriminaalasi 1-20-492, tsiviilhagi hüvitamine”.
4. Rahuldada kannatanu M T esitatud tsiviilhagi täies ulatuses ning mõista VÕS § 1043, § 1045 lg 1 p 5 alusel Valeri Hindrimäelt kannatanu kasuks välja 69,40 eurot, mis tuleb Valeri Hindrimäel hüvitada kannatanu M T arveldusarvele nr xxxx AS SEB Pank, märkides selgitusena „Valeri Hindrimäe, kriminaalasi 1-20-492, tsiviilhagi hüvitamine”.
5. Rahuldada kannatanu V S esitatud tsiviilhagi summas 2620 ning mõista VÕS § 1043, § 1045 lg 1 p 5 alusel Valeri Hindrimäelt kannatanu kasuks välja 2620 eurot, mis tuleb Valeri Hindrimäel hüvitada kannatanu V S arveldusarvele nr xxxx AS SEB Pank, märkides selgitusena „Valeri Hindrimäe, kriminaalasi 1-20-492, tsiviilhagi hüvitamine”.
6. Asitõendid: 4 DVD ja 2 CD plaati, mis asuvad kriminaalasja materjalide juures jätta kohtuotsuse jõustumisel kriminaalasja materjalide juurde.
7. KrMS § 175 lg 1 p-de 4 ja 9, § 179 lg 1 p 2 ja § 180 lg 1 alusel välja mõista Valeri Hindrimäelt riigituludesse menetluskuludena riigi õigusabi korras määratud kaitsja tasu 3170,40 eurot ja teise astme kuriteos süüdimõistmisega kaasnev sundraha 876 eurot, kokku 4046,40 eurot.
8. KrMS § 180 lg 3
9. lause alusel määrata, et menetluskulud tuleb tasuda ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest, s.o iga kuu 337,20 eurot. Menetluskulud tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank, EE502200221014193355 Swedbank, EE401700017002872300 Luminor Pank ning makse tegemisel märkida 3 1-20-492 viitenumber 99920700041764 ja selgitus „Valeri Hindrimäe, kriminaalasi 1-20492, menetluskulud.“ Viitenumbri märkimine maksekorraldusele on kohustuslik. Kui menetluskulud jäävad tähtaegselt tasumata, hakkab neid välja nõudma kohtutäitur täitemenetluse seadustiku järgses täitemenetluses.
10. KrMS § 175 lg 1 p-de 4 ja 9, § 179 lg 1 p 2 ja § 180 lg 1 alusel välja mõista Vladislav Epelbaumilt riigituludesse menetluskuludena riigi õigusabi korras määratud kaitsja tasu 1778,40 eurot ja teise astme kuriteos süüdimõistmisega kaasnev sundraha 876 eurot, kokku 2654,40 eurot.
11. KrMS § 180 lg 3
12. lause alusel määrata, et menetluskulud tuleb tasuda ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest, s.o iga kuu 221,20 eurot. Menetluskulud tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank, EE502200221014193355 Swedbank, EE401700017002872300 Luminor Pank ning makse tegemisel märkida viitenumber 99920700041780 ja selgitus „Vladislav Epelbaum, kriminaalasi 1-20492, menetluskulud.“ Viitenumbri märkimine maksekorraldusele on kohustuslik. Kui menetluskulud jäävad tähtaegselt tasumata, hakkab neid välja nõudma kohtutäitur täitemenetluse seadustiku järgses täitemenetluses.
13. Kohtuotsus anda süüdistatavatele, kaitsjatele, prokurörile ja kannatanutele ning edastada Tallinna Vanglale ja Tallinna Vangla kriminaalhooldusosakonnale. EDASIKAEBAMISE KORD Kohtuotsus on kuulutatud resolutiivosana. Kohtumenetluse pool, kes soovib otsust vaidlustada apellatsiooni korras, on kohustatud sellest Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale kirjalikult teatama 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Apellatsiooniteate esitamise korral koostab kohus tervikotsuse, mis on kättesaadav Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja kriminaalkantseleis 23.10.
14. Otsusele võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsiooni 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse kantselei kaudu kättesaadavaks tegemisest. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võib esitada apellatsiooni 15 päeva jooksul alates süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisest. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamist võib vaidlustada ka kohtuotsusest eraldi KrMS
15. peatüki kohaselt. Sellisel juhul tuleb esitada 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale teade, et soovitakse vaidlustada menetluskulud. Seejärel koostab kohus ainult menetluskulude osas põhistusi sisaldava kohtulahendi, mis on kättesaadav Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja kriminaalkantseleis 23.10.
16. Määruskaebus menetluskulude osas tuleb esitada Harju Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil menetluskulude osas põhistusi sisaldav kohtulahend oli kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. SÜÜDISTUS Valeri Hindrimäed süüdistatakse selles, et tema 18.08.2019 kella 8.45 ajal, tegutsedes ühiselt 4 1-20-492 ja kooskõlastatult grupis Vladislav Epelbaumiga, tungis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil xxxx asuva kortermaja trepikotta ja võttis sealt rattaluku lõhkumise teel D Zile kuuluva jalgratta Peugeot Dynamite, raami nr xxxx, väärtusega 500 eurot ning teise jalgratta, mille omanik ja väärtus jäid kohtueelse uurimisega tuvastamata. Samuti Valeri Hindrimäe 20.09.2019 kella 2.35 ajal tungis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil xxxx asuva kortermaja trepikotta ning seal asuvasse jalgrattaruumi, kust võttis L Kle kuuluva jalgratta Merida väärtusega 190 eurot. Samuti Valeri Hindrimäe 20.09.2019 kella 23.10 paiku tungis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil xxxx asuva autoparkla valvuriputkasse ning võttis avalikult, kuid vägivalda kasutamata, laualt V Sle kuuluva mobiiltelefoni Samsung J5 (IMEI: xxxx; IMEI 2: xxxx) maksumusega 259 eurot, milles oli Elisa kõnekaart telefoninumbrile xxxx (varaline väärtus puudub) ja mille ümber olid beeži värvi sünteetilisest materjalist ümbriskaaned maksumusega 15 eurot. Samuti võttis Valeri Hindrimäe laua alt musta värvi sülearvutikoti maksumusega 5 eurot, milles olid järgmised esemed: - musta värvi nahast rahakott maksumusega 20 eurot, milles olid kannatanu nimele välja antud pangakaart SEB Pank, kannatanu nimele välja antud ID-kaart ja kannatanu nimele välja antud ühistranspordikaart Ühiskaart, milledel varaline väärtus puudub; - musta värvi nahast portmonee (meeste rahatasku) maksumusega 20 eurot, milles oli sularaha kogusummas 300 eurot ja mälestusmedal töö eest xxxx, millel varaline väärtus puudub; - varalise väärtuseta punast värvi dokumendimapp, milles oli kannatanu nimele välja antud xxxx kodaniku pass, kannatanu nimele välja antud sünnitunnistus, sõiduauto xxxx registreerimisnumbriga xxxx tehniline pass, eelnimetatud sõiduki liikluskindlustuse sertifikaat (roheline kaart), kannatanu nimele välja antud juhiluba, kviitung arve tasumise kohta, kannatanu nimele välja antud diplom
17. klassi lõpetamise kohta, kannatanu nimele välja antud xxxx lõputunnistus, samuti eelloetletud dokumentide koopiad, perekonnafotod ning kollase plastrihmaga kell maksumusega 30 eurot. Kokku varastas V. Hindrimäe esemeid väärtusega 649 eurot. Samuti Valeri Hindrimäe, isikuna, kes on asunud varguseid toime panema süstemaatiliselt, 04.10.2019 ajavahemikul kell 12.00 kuni 15.00 tungis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil xxxx asuva korterelamu trepikotta, kust võttis rattaluku lõhkumise teel M Tile kuuluva jalgratta Rock maksumusega 545,45 eurot. Samuti Valeri Hindrimäe 09.10.2019 ajavahemikul kell 10.45 kuni 12.20 võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil rattaluku lõhkumise teel xxxx asuva korterieramu trepikoja juurest K Kle kuuluva jalgratta Trek 3500 maksumusega 454,15 eurot. Seega pani Valeri Hindrimäe toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime pandud avalikult, kuid vägivalda kasutamata, grupi poolt, sissetungimisega ja süstemaatiliselt, s.o

§ 199lg 2 p 5, 7, 8, 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Samuti süüdistatakse Valeri Hindrimäed selles, et tema isikuna, kes on varem toime pannud varguse, 20.09.2019 kella 23.10 paiku, pärast V S asjade varastamist, leidis kannatanu asjade 5 1-20-492 vahelt muu hulgas AS-i SEB Pank deebetkaardi nr xxxx ja selle PIN-koodi ning tekitas V Sle varalist kahju andmete ebaseadusliku sisestamise teel varalise kasu saamise eesmärgil, sisestades korduvalt V S pangakaarti pangaautomaatidesse ning võttes ebaseaduslikult sisestatud PIN-koodi abil kannatanu arvelduskontolt nr xxxx AS-is SEB Pank välja sularaha järgmiselt: - 20.09.2019 kell 23.18 AS-i SEB Pank pangaautomaadist nr xxxx aadressil xxxx – 500 eurot; - 20.09.2019 kell 23.19 AS-i SEB Pank pangaautomaadist nr xxxx aadressil xxxx – 500 eurot; - 21.09.2019 kell 00.46 AS-i Swedbank pangaautomaadist nr xxxx aadressil xxxx – 600 eurot; - 21.09.2019 kell 00.48 AS-i Swedbank pangaautomaadist nr xxxx aadressil xxxx– 600 eurot; - 21.09.2019 kell 02.40 AS-I Swedbank pangaautomaadist nr xxxx aadressil xxxx – 50 eurot. Kokku võttis Valeri Hindrimäe kannatanu pangakontolt ebaseaduslikult välja sularaha summas 2250 eurot. Seega pani Valeri Hindrimäe toime teisele isikule varalise kahju tekitamise andmete ebaseadusliku sisestamise teel varalise kasu saamise eesmärgil, kui see on toime pandud isiku poolt, kes on varem toime pannud varguse, s.o

§ 213lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Vladislav Epelbaumi süüdistatakse selles, et tema isikuna, kes on varem toime pannud varguse, 18.08.2019 kella 08.45 ajal, tegutsedes ühiselt ja kooskõlastatult Valeri Hindrimäega, tungis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil xxxx asuva kortermaja trepikotta ja võttis sealt D Zile kuuluva jalgratta xxxx, raami nr xxxx, väärtusega 500 eurot ning teise jalgratta, mille omanik ja väärtus jäid kohtueelse uurimisega tuvastamata. Seega pani Vladislav Epelbaum toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime pandud korduvalt, grupi poolt ja sissetungimisega, s.o

§ 199lg 2 p 4, 7, 8 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

I MENETLUSE KÄIK JA POOLTE SEISUKOHAD

1. Põhja Ringkonnaprokuratuur edastas
2. jaanuaril 2020 Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale menetlemiseks üldmenetluses kriminaalasja, kus on esitatud süüdistus Valeri Hindrimäele

§ 199

lg 2 p 5, 7, 8, 9 ja § 213 lg 2 p 1 järgi ja Vladislav Epelbaumile

§ 199lg 2 p 4, 7, 8 järgi.

1. 06.02.2020 andis Harju Maakohus Valeri Hindrimäe ja Vladislav Epelbaumi neile esitatud süüdistuses üldmenetluses kohtu alla ning jättis Valeri Hindrimäele kohaldatud tõkendi vahistamine muutmata.
2. Kriminaalasja arutati avalikel kohtuistungitel 26.05.2020, 02.06.2020, 11.06.2020, 01.07.2020, 03.07.2020, 05.08.2020, 06.08.2020 ning 15.09.
3. Valeri Hindrimäe enamus kuriteoepisoodide toimepanemist ei eitanud, kuid ei nõustunud kuriteo kvalifikatsiooniga varguste episoodides, Vladislav Epelbaum tunnistas osaliselt oma süüd, ei eitanud oma osalust. 6 1-20-492
4. Prokurör taotles Valeri Hindrimäe süüditunnistamist

§ 199lg 2 p 5, 7, 8, 9 järgi ja tema karistamist vangistusega 2 aastat ja 8 kuud.

Samuti taotles Valeri Hindrimäe süüdi tunnistamist

§ 213

lg 2 p 1 järgi ning tema karistamist vangistusega 2 aastat ja 7 kuud.

§ 63

lg 2 ja § 64 alusel taotles prokurör suurendada Valeri Hindrimäele mõistetavast karistusest üksikkaristustest raskeimat ja mõista talle liitkaristuseks vangistus 3 aastat ja 2 kuud, mille kandmise alguseks lugeda 09.10.2019, mil Valeri Hindrimäe kahtlustatavana kinni peeti. Prokurör leidis, et Valeri Hindrimäele esitatud süüdistus on õigesti kvalifitseeritud ning ka uuritud tõenditega tõendamist leidnud. Karistust kergendavaid asjaolud prokuröri hinnangul puuduvad. Prokurör leidis, et Valeri Hindrimäe on avaldanud küll kahetsust ja vabandanud kannatanute ees, kuid siirust selles ta ei näe. Tema ütlused varastamise põhjuste kohta olid ennast õigustavad. Samuti puuduvad karistust raskendavad asjaolud. 5. Valeri Hindrimäe kaitsja Leelo Viil leidis, et

§ 213

lg 2 p 1 järgi esitatud süüdistuses vaidlust ei ole, see on õigesti kvalifitseeritud ning ka kirjalike tõenditega, eelkõige konto väljavõttega tõendatud. Varguste episoodide osas leidis kaitsja, et vastavalt Valeri Hindrimäe ütlustele tuleb osade varguste episoodide puhul kõne alla kas teadvalt kuritegelikul teel saadud vara omandamine, mis oleks kvalifitseeritav

§ 202

järgi ja osade episoodide puhul oleks kindlasti ka alust rääkida asja omavolilise kasutamisest

§ 215lg 2 p 1 järgi.

18.08.2019 (D Z) varguse episoodis palus kaitsja Valeri Hindrimäe õigeks mõista, kuivõrd kaitsja hinnangul pani kuriteo toime hoopis Vladislav Epelbaum üksinda. 20.09.2020 (L K) episoodis iseenesest Valeri Hindrimäe valduse murdmist ei eita, kuid ka siin võib kaaluda kvalifitseerimist asja omavolilise kasutamisena. 20.09.2019 (V S) kuriteoepisoodis tuleks Valeri Hindrimäe käitumine kvalifitseerida

§ 215

lg 2 p 1 järgi või kui kohus sellega ei nõustus, siis

§ 199lg 2 p 4 järgi.

Samuti selles episoodis kannatanu mobiiltelefoni osas esineb kaitsja hinnangul Valeri Hindrimäe käitumises

§ 202lg 2 järgi kvalifitseeritav koosseis.

V S hagi osas leidis kaitsja, et hagi on põhjendatud üksnes summa osas, mis oli Valeri Hindrimäe poolt V S pangakaardiga pangaautomaadist välja võetud. Muus osas olid kannatanu ütlused segased ning vastuolusid täis. 04.10.2019 episoodis (M T) taotles kaitsja Valeri Hindrimäe õigeks mõistmist, kuivõrd puuduvad tõendid, mis lükkavad ümber Valeri Hindrimäe väited jalgratta otsmise kohta ning seega palus ka M Ti hagi jätta läbi vaatamata. 09.10.2019 (K K) varguse episood tuleb kaitsja hinnangul samuti ümber kvalifitseerida

§ 215lg 2 p 1 järgi, kuna Valeri Hindrimäel puudus eesmärk ratast varastada.

Kokkuvõtvalt leiab kaitsja, et varguste kvalifikatsioon saab tulla kõne alla kahe – 20.09.2019 (L K) ja 20.09.2019 (V S) episoodi puhul, mistõttu oleks tegemist üksnes § 199 lg 2 p 4 ehk korduva vargusega, kuivõrd süstemaatilisusest ei saa siinkohal kõnelda pika aja möödumise tõttu eelmiste varguste toimepanemisest.

§ 202

lg 2 ja § 215 lg 2 näevad mõlemad ette vangistuse kuni 3 a,

§ 213

lg 2 ja § 199 lg 2 näevad ette vangistuse kuni 5 aastat, mistõttu on kohtul siin valikuvõimalus Valeri Hindrimäele kohase karistuse määramisel üsna suur. Prokuröri taotletav karistus on kaitsja hinnangul väga karm. Valeri Hindrimäe puhul on puhtsüdamlik kahetsus igal juhul olemas, ta on ka tunnistanud pangakaardi episoodi, tegi valesti ja kahetseb. Prokurör on jätnud tähelepanuta ka selle, et tegelikult peale pangast välja võetud raha, on rattad ja asjad tagastatud ja see on suures osas toimunud Valeri Hindrimäe enda kaasabil. Kindlasti kohus ei pea lähtuma loogikast, et iga uus karistus peab olema eelnevast rangem, juhul kui ei ole tegemist sarnastel asjaoludel toimepandud kuritegudega ning taotles Valeri Hindrimäele mõista leebem 7 1-20-492 karistus, kui seda taotles prokurör. Karistuse raamid on 1-5 aastat, millest allapoole ei saa kalduda, kuid loodab, et kohus palju üle minimaalmäära mõistetavat karistust ei kohalda. 6. Prokurör taotles Vladislav Epelbaum süüdi tunnistada

§ 199

lg 2 p 4, 7, 8 järgi ja karistada teda vangistusega 1 aasta, mis jätta täielikult

§ 74

lg 1 ja 3 alusel täitmisele pööramata tingimusel, et Vladislav Epelbaum temale määratud 1 aasta ja 6 kuu pikkuse katseaja kestel ei pane toime uut kuritegu ja mille jooksul peab Vladislav Epelbaum täitma

§ 75

lg 1 p-des 1 kuni 6 ettenähtud kontrollnõudeid kriminaalhooldaja järelevalve all. Ka siin leidis prokurör, et grupis toime pandud vargus on kohtus uuritud tõenditega tõendamist leidnud, kuid arvestades Vladislav Epelbaumi süü suurust ja seda, et ta polnud kuriteo toimepanemise initsiaator, siis on teda võimalik karistada tingimusliku vangistusega.

1. Vladislav Epelbaumi kaitsja Toomas Bekker nõustus prokuröri karistusettepanekuga ja palus kohtul oma kaitsealusele mõista tingimisi vangistust, kuna see on asjaolusid arvestades õiglane ja põhjendatud.
2. Prokurör palus ka kannatanute tsiviilhagid rahuldada, sealhulgas V S hagi vähemalt ulatuses, mis ta on hagiavalduses esitanud ja need Valeri Hindrimäelt välja mõista. Lisaks palus süüdistatavatelt välja mõista menetluskulud. Kaitsja Viil taotles menetluskulude ajatamist ja võimalust jätta ka osad menetluskulud riigi kanda. II MAAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
3. Käesolevas jaotises põhjendab kohus oma seisukohti kuriteo faktiliste asjaolude, uuritud tõendite ja süüdistatavate süü küsimuse osas kuritegude toimepanemise aja kronoloogilises järjekorras, seejärel põhjendab kohus süüdistatavatele mõistetud karistusi (III), võtab seisukoha tsiviilhagide (IV), asitõendite (V) ning lõpuks menetluskulude osas (VI).
4. Kohtuistungi käigus kuulati üle kannatanud D Z, M T, L K, K K ja V S. Tunnistajatena kuulati üle L D, O G ja R A, uuriti hulgaliselt kirjalikke tõendeid, kus muuhulgas vaadati vahetult ka asitõendite vaatlusprotokollide lisaks olevaid videosalvestisi ning samuti andsid kohtus ütlusi süüdistatavad Vladislav Epelbaum ja Valeri Hindrimäe. Kohus hinnates kõiki tõendeid kogumis leiab, et Valeri Hindrimäe ja Vladislav Epelbaumi süü neile etteheidetavate kuritegude toimepanemises on täielikult tõendamist leidnud ning ka lõplikult õigesti kvalifitseeritud. 18.08.2019 toime pandud varguse episood
5. Valeri Hindrimäele ja Vladislav Epelbaumile heidetakse ette seda, et nad grupis 18.08.2019 kella 8.45 ajal tungisid xxxx asuva kortermaja trepikotta ja varastasid sealt rattaluku lõhkumise teel D Zile kuuluva jalgratta Peugeot Dynamite, väärtusega 500 eurot ning teise jalgratta, mille omanik ja väärtus jäid kohtueelse uurimisega tuvastamata.
6. Kannatanu D Z andis 11.06.2020 kohtuistungil ütlusi (kT I kd tl 69 pöördel), et oma Peugeot jalgratast hoidis ta trepikojas korteri ees, mis oli lukustatud ümber toru ja raami tavalise ratta lukuga. Viimati nägi oma ratast augustis 2019, kuupäeva ei mäleta ja ka ratas varastati augustis
7. Sõidab sellega igapäevaselt tööle, kui ilm lubab. Suhtles naabritega, kuid keegi midagi ei märganud. Nende trepikoda on lukus ja uks sulgub automaatselt, avada saab 8 1-20-492 magnetvõtmega. Mitu päeva pärast vargust sõitis isik tema jalgrattaga xxxx teel, üle tee xxxx majast ja kohtumine temaga oli juhuslik. Ta palus isikul peatuda, et ratas üle vaadata ja samas hakkas ka politseisse helistama, et teatada ratta avastamisest ja soovis tuvastada, kas see on ikka tema ratas, kuna tal oli avaldus tehtud selle kohta. See isik andis talle ratta ja jooksis ära. Ratta tagastamiseks mingeid vastuväiteid ta ei esitanud. Ta tundis oma ratta ära, kuna oli ainulaadne ratas, tuunitud ning sellel olid ainulaadsed kleebised ja varustus. Samuti klappis raami number. Rattal oli vahetatud sadul ja mõned lisa kleepsud olid peal, muidu oli ratas enam vähem samas seisus. Isik ütles talle, et ta ostis selle ratta xxxx tänavalt 25 euro eest. Ratta soetamisväärtus oli 500 eurot. Politseis esitati talle ka äratundmiseks fotosid, kuid ta ei tundnud isikut ära. Ta isikut tähelepanelikult ei vaadanud, kuna keskendus rattale. Kohtuistungil kannatanu samuti ei tundnud Valeri Hindrimäed ära.
8. Süüdistatav Vladislav Epelbaum andis 03.07.2020 kohtus ütlusi (kT II kd tl 137), et mõnes mõttes tunnistab ta end süüdi, et sattus kriminaalasja. Ta käis koos Valeri Hindrimäega 18.08.2019 xxxx majas. Nad jalutasid Valeri Hindrimäega ja siis Valeri Hindrimäe ütles, et tal on 2 jalgratast, sõbra oma ja on võimalus koju sõita, seega läks temaga kaasa. Ta ei saa öelda, et lihtsalt jäi vahele, vaid tunnistab oma süüd. Nad võtsid kaasa kaks ratast. Tema võttis ratta siis, kui rattad olid juba all välisukse juures. Mingit pikka juttu Valeri Hindrimäega sellest polnud, lihtsalt ütles ühe sõna ja nad läksid. Valeri Hindrimäe lihtsalt ütles, et sõber elab siin. Valeri Hindrimäe ise elab tema teada kusagil xxxx. Kui Valeri Hindrimäe ütles talle, et võta pusa ja kata kaamera kinni, siis ta sai aru, et see on vargus, kuid jätkas tegutsemist. Ka ise tunnistas kohtuistungil, et salvestiselt nähtav on vargus. Ta küsis Valeri Hindrimäelt, et kas viimane ei tõmba talle mingeid probleeme kaela, kuid Valeri Hindrimäe palus mitte muretseda. Veel küsis, et kui rattad on sõbra omad, siis milleks kaamera vaja kinni katta. Valeri Hindrimäe aga vastas, et pane kinni ja ära muretse. Rattad tõi alla Valeri Hindrimäe, aga välja sõitsid nad kumbki eraldi rattaga. Nad sõitsid esmalt xxxx parki, istusid seal pingil ja Valeri Hindrimäe remontis ratast. Peale seda sõitsid nad tema kodu poole. Üks ratas jäi tema trepikotta, aga teisega sõitis Valeri Hindrimäe ära. Siis tuli Valeri Hindrimäe umbes 4 tunni pärast tagasi, võttis teise ratta ning läks sellega samuti ära. Miks Valeri Hindrimäe on öelnud, et ta oli seal üksi ta ei oska öelda, videost on ju näha, et nad olid koos. Nad said sel päeval juhuslikult kokku, jalutasid natuke, siis läksid kasiinosse ja sealt siis trepikotta. Trepikoja uks oli lahti. Ta ise rataste juures ei käinud, ta ootas all, seega ei tea ka mismoodi need rattad olid kinnitatud. Ta ei oska seletada, miks ta ei lõpetanud tegevust, kui sai aru, et need ei ole Valeri Hindrimäe tuttava rattad. Said Valeri Hindrimäega vanglas tuttavaks umbes 2017, usaldas teda. Seda, et need rattad ei ole Valeri Hindrimäe tuttava omad, seda ta ei mõelnud, kuid tundus kahtlane ning kui ta kinni peeti, siis ta kohe küsis uurijalt, et kas Valeri Hindrimäe pärast. Siis sai aru, milles probleem on. Ära sõitsid nad üsna kiiresti, 30-40 minutit tema koju, kuid ei varjanud ennast. Vastuseks prokuröri küsimusele täpsustas Vladislav Epelbaum, et trepikojas ratastest juttu ei olnud, Valeri Hindrimäe ütles ainult üks kord kasiino juures, et varsti võime minna rataste järgi, et on olemas. Kahetseb, et käis seal. Palub karistuseks tingimisi vangistust, kuna tal on väike laps, on töökoht olemas. Valeri Hindrimäe helistas talle kohtuprotsessi ajal enne ühte istungit ja teatas, et istungit ei toimu ja seetõttu läks ta rahuliku südamega tööle.
9. Süüdistatav Valeri Hindrimäe andis 05.08.2020 kohtus ütlusi (kT II kd tl 165), et suhtles Vladislav Epelbaumiga 2019 suvel, said juhuslikult kokku juba 17.08.2019 bussis. Olid sel 9 1-20-492 päeval koos umbes kella 14:35-ni ning siis said õhtul uuesti kokku, Vladislav Epelbaumil oli abi vaja ja kuna bussid enam ei sõitnud, siis ta jäi Vladislav Epelbaumi juurde. Nad pidutsesid. Ta lahkus koos Vladislav Epelbaumiga umbes 7:15 ajal hommikul. Kella 6 paiku hommikul sai ta kõne tuttavalt, kes palus xxxx tänavalt jalgratas ära tuua, samast paraadnast, kus elab Z. Tuttav läks pidutsema, oli purjus ja helistas talle, et kas ta saab ratta viia tema naisele, kuna ta ei teadnud, millal ise saab järgi minna. Tuttava naine elab xxxx tänaval Selveri vastas. Vladislav Epelbaum ei kuulnud seda kõnet, kuna ta eemaldus selleks ajaks. Tuttav ütles talle aadressi xxxx,
10. paraadna, garaaži vastas. Ta oli läinud sinna oma rattaga. Tuttava naisega pidi ta saama kokku xxxx tn Selveri juures taga pargis, kus ta koeraga jalutab. Ta ütles Vladislav Epelbaumile, et peab sinna tänavale minema rattaga, seega on vaja võtta ratas. Vladislav Epelbaum ütles, et tuleb temaga. Ta ei öelnud Vladislav Epelbaumile, et läheb varastama, sest ta sel ajal ei mõelnud mingile varastamisele või omastamisele. Ta läks ja abistas, võtab tuttava ratta ja viib selle tema naisele. Seal paraadnas ta otsustas, et miks ta läheb üksi rattaga ja Vladislav Epelbaum hakkab sõitma bussiga. Siis ta nägi seal jalgratast Peugeot, ta oli ilma lukuta ja otsustas sel hetkel, et ajutiselt omastab selle ratta ja toob ratta tagasi kuna sõidab sealt niikui nii koju minnes läbi. Vladislav Epelbaumile ta sellest midagi ei rääkinud. See ratas asus kolmandal korrusel, ei asunud tuttava ratta läheduses, tuttava ratas asus neljandal korrusel. Kui läks sealt mööda ja nägi, siis otsustas võtta selle ratta, mis asus esimesel korrusel. Oma tuttava ratast on ta varem näinud. Esimesena viis ta oma tuttava ratta I ja II korruse padestile, siis viis Peugeot ratta alla. Ta ei tea mis Vladislav Epelbaumile pähe lõi, tema ei öelnud Vladislav Epelbaumile, et paneb varguse toime. Tema sõitis tuttava rattaga ja Vladislav Epelbaum Peugeot rattaga, see oli juhuslik. Ta ei saa aru, miks talle inkrimineeritakse vargus, sest ratas polnud tema valduses. Ta hoidis seda ja tahtis tagastada ja tagastaski kaks päeva hiljem, sest ta sai omanikuga kokku samal tänaval. Ta ei varastanud seda ratast, vaid soovis tagastada. Tal on selle tuttavaga ühine hobi, saab hakkama remondiga ja on rattamatkahuvi, seetõttu oli nõus minema ratast ära tooma. Tema treppidest ei käi, vaid jookseb ja kuna kaamera on ainult esimesel korrusel, siis sellest ei saa näha, et ta läks II ja III korrusele.
11. 12.09.2019 äratundmiseks esitamise protokollist fototabeliga (kT I kd lk 138-141), nähtub, et kannatanu D Z osutas talle esitatud fotodel Valeri Hindrimäele, kui sarnasele isikule, kelle käest ta sai oma jalgratta 20.08.2019 kätte.
12. 10.10.2019 asitõendi vaatlusprotokollist fototabeli ja salvestisega (kT I kd lk 142-153), kus on vaadeldud xxxx asuva kortermaja 18.08.2019 turvakaamerate videosalvestisi nähtub süüdistatavate liikumine ja tegevus kuriteo toimepanemise ajal. Videosalvestust vaadati vahetult ka kohtuistungil. Sellest nähtub, kuidas Valeri Hindrimäe ja Vladislav Epelbaum liiguvad Xxxx maja viimase trepikoja juurde. Trepikoja sees olevast kaamerast on näha, et Valeri Hindrimäe ja Vladislav Epelbaum toimetavad mõnda aega välisukse taga ja sisenevad trepikotta mõne hetke pärast. Esimesena siseneb Vladislav Epelbaum ja koos liigutakse üles. Samuti märkavad mõlemad I korrusel olevat turvakaamerat. Kell 8:42:05 jõudes I ja II korruse vahel oleva platvormi juurde näitab Vladislav Epelbaum Valeri Hindrimäele seal seisvat ratast ning peatuvad hetkeks. Seejärel liiguvad mõlemad edasi ülespoole kaamera vaateväljast eemale. Kell 08:58:24 tuleb Vladislav Epelbaum trepist alla kampsun käes ja arutab midagi Valeri Hindrimäega, näidates käega trepikoja väljapääsu suunas. Valeri Hindrimäed ennast kaamera vaateväljas sellel hetkel pole. Seejärel katab Vladislav Epelbaum kaamera käesoleva 10 1-20-492 kampsuniga kinni, mis hetkeks liigub eest ära ja on näha, kuidas Valeri Hindrimäe toob alla trepikoja ukse juurde kusagilt ülevalt poolt ühe ratta ning seejärel läheb I ja II korruse vahel oleval platvormil oleva ratta järgi. Kui mõlemad rattad on trepikoja ukse juures läheb ka Vladislav Epelbaum sinna ja hakkab kampsunit selga panema, sisestades üksnes käed varrukatesse ning seejärel lahkuvad trepikojast koos ratastega.
13. Jälgimisteenistuse 18.11.2019 vastuse (kT I kd lk 154-156) kohaselt viibis Valeri Hindrimäe xxxx Casinos 18.08.2019 kella 7:23 ja 7:41 ajal, mis on varguse toimepanemise koha Xxxx maja läheduses.
14. 22.10.2019 koostatud sideettevõtjalt saadud andmete protokollist skeemiga (kT I kd lk 157-159) nähtub, et Valeri Hindrimäe suhtles kuriteo toimepanemise eel telefoni teel Vladislav Epelbaumiga, kes helistas Valeri Hindrimäele 18.08.2019 kell 00:23, 01:04, 01:05 ja kell 01:
15. Valeri Hindrimäe liigub sel ajal ja viibib mastide Szolnok3, Ilmarine3 ja Maleva2 levialas. Varguse ajal telefoni ei kasutata.
16. Prokurör leidis, et kriminaalasjas kogutud ja kohtus vahetult uuritud tõenditega on kinnitamist leidnud, et kuritegu on toime pandud isikute grupis. Isegi juhul, kui Valeri Hindrimäe algul ütles Vladislav Epelbaumile, et lähevad sõbra rattale järele, sai Vladislav Epelbaum aru, et tegemist on vargusega kui Valeri Hindrimäe palus tal kaamera kinni katta. Selleks momendiks polnud vargust veel lõpule viidud. Samuti puudub prokuröri hinnangul alus kahelda Vladislav Epelbaumi ütlustes selle kohta, et Valeri Hindrimäe tal seda teha palus. Mõlemad süüdistatavad tegutsesid kooskõlastatult, ühise tahtlusega rataste vargus toime panna ning mõlema isiku teopanus oli piisavalt suur, käsitlemaks kuritegu toimepanduna isikute grupis.
17. Kaitsja Viil oli seisukohal, et kuna Valeri Hindrimäe läks enda ütluste kohaselt ära tooma tuttava ratast, millega Valeri Hindrimäe ka ära sõitis ning Vladislav Epelbaum sõitis ära kannatanu rattaga, siis tuleb varguse toimepanemine omistada üksnes Vladislav Epelbaumile ning V. Hindrimäe tuleb selles episoodis õigeks mõista. Kohus kaitsja seisukohaga ei nõustu.
18. Käesolevas episoodis sisulist vaidlust selles, et Valeri Hindrimäe ja Vladislav Epelbaum rattad võtsid ei olnud, kuivõrd see on tuvastatud videosalvestuse asitõendi vaatlusprotokolliga (kT I kd lk 142-153). Vladislav Epelbaum sisuliselt tunnistas varguse toimepanemist, kuid Valeri Hindrimäe kvalifitseeris enda käitumise asja omavolilise kasutamisena. Suurem vaidlus poolte vahel toimus selles, kas üks võetud ratastest oli Valeri Hindrimäe tuttava ratas või mitte ning kas antud varguse toimepanemises on alust rääkida süüdistatavate puhul kaastäideviijatest ehk grupis toime pandud varguse toimepanemisest.
19. Valeri Hindrimäe ütlusi tuttava ratta ära toomise kohta ei pea kohus eluliselt usutavaks ja loeb need selles osas ebausaldusväärseks. Kohus nõustub siinkohal prokuröriga, et väidetav tuttava poolt helistamine toimus Valeri Hindrimäe ütluste kohaselt esiteks tavapäratult vara ehk kella 6 paiku hommikul, mingeid juhiseid, kuidas trepikotta sisse saab, kus ratas asub, millised on ratta eritunnused, tuttava poolt ei antud. Valeri Hindrimäe avaldas oma ütlustes, et ratas pidi asuma Xxxx,
20. trepikojas. Videosalvestusest aga nähtub, et varguse panid süüdistatavad toime
21. trepikojas. Valeri Hindrimäe enda karistusõigusliku hinnangu andmise kohta oma teole märgib kohus, et ütlusi ratta ajutise omastamise kohta kohus samuti ei pea eluliselt usutavaks 11 1-20-492 ning loeb ka need selles osas ebausaldusväärseks. Valeri Hindrimäe ütlused selle kohta, et kuna koju tagasi minnes sõidab ta sealt nii kui nii mööda ja siis viib ratta tagasi, on vastuolus uuritud tõenditega. Kannatanu D Z nägi juhuslikult Valeri Hindrimäed oma rattaga 2 päeva peale vargust. Seega, kui Valeri Hindrimäel oleks olnud soov ratas tagastada, oleks ta teinud seda kohe, kui ta oma väidetava tuttava ratta ära viis. Seda ta aga ei teinud. Ka kannatanu D Zi antud ütlused lükkavad Valeri Hindrimäe sellekohased ütlused ümber. Nimelt väitis Valeri Hindrimäe D Zile juhuslikul kohtumisel, et ostis ratta 25 euro eest. Ka rataste asukoha kohta trepikojas andis Valeri Hindrimäe vastuolulisi ütlusi, mistõttu jäi tema ütluste pinnalt lõplikult selgusetuks, millisel korrusel mingi ratas asus.
22. Kaastäideviimise materiaalõiguslik määratlus sisaldub

§ 21

lõikes 2, mille esimese lause kohaselt järgneb vastutus kaastäideviimise eest siis, kui vähemalt kaks isikut panevad süüteo toime ühiselt ja kooskõlastatult. Tegemist on omistamisnormiga, mille alusel üks isik vastutab ka teise poolt faktiliselt tehtu eest nii, nagu ta oleks seda ise teinud. Kohtupraktikas omaksvõetud seisukoha järgi tuleb

§ 21

lg 2 esimest lauset sisustada teovalitsemise teooriast lähtudes kui funktsionaalset teovalitsemist. Teovalitsemise teooria kohaselt ei ole nõutav, et täideviijana käsitatav isik realiseeriks tingimata ja alati ise kas tervikuna või osaliselt süüteokoosseisu objektiivsed tunnused, kuid kõik täideviijad peavad ühtsest tahtest hõlmatud ja kuriteokoosseisu tunnustele vastavate sündmuste kulgemist enda kontrolli all hoidma. Iga täideviija panus süüteo toimepanemisse peab olema oluline, mis tähendab, et isiku süüditunnistamiseks kaastäideviijana peab kohus sellist järeldust põhjendama ja ära näitama need faktilised asjaolud, mis on aluseks väitele, et konkreetne isik on andnud kaastäideviimise kvaliteediga teopanuse ühise teoplaani realiseerimisse (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsus kohtuasjas 3-1-1-10-15 p 12).

1. Kohus nõustub prokuröriga, et tegemist on grupiviisilise vargusega, mis on toime pandud sissetungimisega. Oluliseks tõendiks on siin videosalvestis, kus on oluline välja tuua mõned asjaolud. Nimelt on sellest tuvastatav, et trepikoja uks oli lukus, kuna salvestiselt nähtuvalt süüdistatavad toimetavad ukse taga mõnda aega enne kui sisenevad. Seega ei vasta süüdistatavate ütlused tegelikkusele selle kohta, et trepikoja uks oli lahti. Nii Valeri Hindrimäe kui Vladislav Epelbaum liiguvad trepil vaikselt, mis on tuvastav nende kõnnakust. Koheselt kui Vladislav Epelbaum jõuab I ja II korruse vahel oleva platvormi lähedale ja näeb ratast, annab sellest märku Valeri Hindrimäele. Nad seisatavad korraks, arutavad midagi ja siis liiguvad edasi üles poole. Mõne hetke pärast liigub Vladislav Epelbaum kampsun käes kaamera suunas ning arutab midagi Valeri Hindrimäega ja näitab käega trepikoja välisukse suunas. Näha on ka see, et Valeri Hindrimäe ei hakka rattaga alla tulema enne, kui Vladislav Epelbaum kaamera kinni katab. Kuna kaamera ees olev kampsun vajub aegajalt eest ära, siis on näha kuidas Valeri Hindrimäe kiiruga toob rattad alla. Märkimist väärib veel see, et trepikotta sisenedes ei ole Valeri Hindrimäel kapuutsi peas, kuid rattaid alla tuues on tal see pähe tõmmatud. Selline Valeri Hindrimäe käitumine kinnitab kohtule soovi olla varjatud. Oluliseks peab siinkohal kohus ka süüdistatavate lahkumise hetke trepikojast. Nimelt hakkab Vladislav Epelbaum trepist alla minnes omale kampsunit selga panema, kuid lahkumisega on nii kiire, et seda lõpuni ta ei jõuagi teha, vaid jõuab käed sisestada üksnes varrukatesse ja selliselt ka lahkutakse.
2. Kohus leiab, et kogutud tõenditega, eelkõige videosalvestisega on üheselt tuvastamist leidnud, et süüdistatavad tegutsesid käesoleva varguse toimepanemisel kaastäideviijatena ning 12 1-20-492 nende tegevus oli hõlmatud ühtsest tahtlusest, mistõttu vastutavad mõlemad süüdistatavad ühiselt grupis ja sissetungimisega toime pandud varguse eest. Tahtluse osas leiab kohus uuritud tõendeid kogumis hinnates, et mõlemad süüdistatavad panid kuriteo toime kavatsetusega. Seega vastab süüdistatavate käitumine nii varguse toimepanemise objektiivsetele kui subjektiivsetele tunnustele – tegutsedes võõra vallasasja (D Zile ja kohtueelses menetluses tuvastamata isikule kuuluva ratta) omastamise eesmärgil (kavatsetus), tungisid luku avamise teel Xxxx kortermaja trepikotta, võtsid D Zile kuuluva ja kohtueelse menetlusega tuvastamata isikule kuuluva jalgratta kehtestades jalgratastele uue valduse ning lahkusid trepikojast koos jalgratastega. Selliselt panid Valeri Hindrimäe ja Vladislav Epelbaumi toime grupis sissetungimisega varguse ehk

§ 199lg 2 p 7 ja 8 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

20.09.2019 varguse toimepanemise episood

1. Valeri Hindrimäele heidetakse ette seda, et ta 20.09.2019 kella 2.35 ajal tungis xxxx asuva kortermaja trepikotta ning seal asuvasse jalgrattaruumi, kust varastas L Kle kuuluva jalgratta Merida väärtusega 190 eurot;
2. Kannatanu L K andis 11.06.2020 kohtuistungil ütlusi (kT I kd tl 71), et hoidis oma ratast xxxx maja rattaparklas, mis asub I korrusel ning kuhu saab tänavalt kiibiga. Kuriteo toimepanemise ajal oli rattaparklas 6 positsiooni, praeguseks on
3. Uks on lukustatud. Ilmselt saadi sisse nuga luku keele vahele lüües. Lukk oli lõhutud, KÜ pidi seda pärast remontima. Peale vargust lukk ei lukustunud ja sai ilma kiibita sisse, enne vargust oli korras. Rattaparkla ümber on kaamerad. Salvestuselt oli näha, et isik siseneb, teeb ühe ratta lahti ja läheb rattaga minema. Tema ratas oli musta värvi Merida, lukustatud trosslukuga lukustamise aasa külge. Ratta ostuhind oli umbes 500 eurot, ostetud umbes 8a tagasi, avalduse tegemisel arvestas ka kuluastet. Ta sõitis puhkusele
4. septembril 2019, nädal enne puhkusele minemist pani ratta sinna parklasse. Kui ta läks puhkuselt tulles rattaparklasse, pani kiibi vastu ja lükkas ust, siis avastas ratta asemel tühja koha, rattalukku ka polnud. Alles lahkudes avastas, et uks ei lukustu, oli käega lahti tõmmatav. Ratta sai ta tagasi umbes kuu või nädalad hiljem, politsei helistas ja teatas, et ratas on nende käes, nad olid saanud selle pandimajast. Isik oli juba kinni peetud selleks ajaks. Tema pidi minema pandimajja xxxx tänava kandis ja tasuma ratta väljaostu umbes 55 eurot. Kviitungi viis politseile ja siis sai ratta tagasi. Miks ta pidi pandimajale väljaostu summa tasuma ta ei tea, kuid ta aktsepteeris politsei selgitust, et pandimaja on maksnud ja seega ta tasus summa pandimajale. Ratas oli samas seisus, ainult topsihoidja oli vahetatud.
5. Valeri Hindrimäe andis selles episoodis kohtus 05.08.2020 ristküsitluse käigus ütlusi (kT II kd tl 168 pöördel), mille kohaselt ta tõesti varastas kannatanu ratta, läks sinna juba varastamise kavatsusega. Tahtis selliselt anda elanikele õppetunni, kuna parkla, kust ta selle varastas, oli tema hinnangul ehitatud ebaseaduslikult, see ei ole turvaline ja on ohtlik, kuna takistab avarii väljapääsu. Parkla ukselukk oli juba enne lõhutud, lukukeel oli kinni, aga uks polnud lukus. Valis välja kannatanu ratta, sest see tundus olevat väärtuslik. Lõikas torulõikajaga läbi ratta trossluku. Ratta varguse hetkel polnud plaani, mida rattaga edasi teha. Viis ratta pandimajja, kasutas seda nagu tasulise parklana. Pantimisest saadud raha annetas heategevuseks. Rattale pandimajja järele ei läinud, kuna polnud aega. 13 1-20-492
6. Käesolevas kuriteoepisoodis on tõendiks samuti xxxx asuva rattaruumi videosalvestise 10.10.2019 koostatud asitõendi vaatlusprotokoll (kT I kd lk 160-165a), millelt nähtub selgelt, kuidas Valeri Hindrimäe siseneb 20.09.2019 kell 02:34 kapuuts peas suletud ust avades rattaparklasse ja hoiab sisenedes käes terariistale sarnast eset. Seejärel üritab ust asetada selliselt, et see lukku ei lähe. Ta liigub musta värvi ratta juurde, võtab põuest tangid ja lõikab lahti ratta luku. Rattaga lahkumise hetke videosalvestisel ei ole. Samuti on käesolevalt videosalvestiselt Valeri Hindrimäe isik üheselt tuvastatav.
7. 01.07.2020 toimunud kohtuistungil andis tunnistajana ütlusi L D (kT I kd tl 128), xxxx OÜ lombard kauba vastuvõtja, mis asub aadressil xxxx. Töötas selles ettevõttes ka 2019 septembris. Ta on süüdistatav Valeri Hindrimäed näinud. Täpset aega ei mäleta, kuid 2019 sügisel tõi Valeri Hindrimäe neile panti jalgratta, täpset marki ei mäleta. Nad tuvastavad isikud alati isikut tõendava dokumendi alusel, skaneerivad dokumendi, samuti kinnitab isik, et see ese kuulub temale. Nende firma esemeid müügiks ei võta, eriti jalgrattaid. Neile on kasulikum, kui isik ostab eseme välja ja maksab hoiustamise eest protsenti. Nad räägivad selle kohe inimesega läbi, et mis ajaks toob. Mis ajaks konkreetsel juhul sai Valeri Hindrimäega kokku lepitud, ta ei mäleta. Nende pandimajas teeb politsei iga aasta kontrolli ja järjekordsel kontrollil politsei ütles, et see ratas on varastatud ja nad võtsid selle ära. Nad andsid politseile ka lepingu originaali ja skaneerisid dokumendi. Kas selleks hetkeks, kui politsei käis oli lepingu tähtaeg juba möödas või mitte ta täpselt ei mäleta, tema teada mitte. Politsei võttis ratta ja dokumendid kaasa. Siis tuli omanik, maksis pandisumma ja nemad kirjutasid, et neil ei ole pretensioone. Dokumenteerisid selle. Kui palju aega hiljem peale politsei poolt ratta võtmist omanik maksis ta ei mäleta. Samuti ei mäleta ta, mis summa oli. Politsei kontrollib neid 3-4 korda aastas, teevad koostööd. Nad ei saa teada, kas ese on varastatud, need on nende riskid. See, et asja tegelik omanik ostab asja välja ei ole tavapraktika, kuid seda on ka varem olnud. Nende firma on sellises olukorras kannatanu, aga on moment, kus kurjategijale tehakse graafik maksmiseks. Kui kannatanu ei osta välja või kurjategija ei maksa, siis nemad lihtsalt kaotavad raha, mida nad on väljastanud. Kokku on olnud umbes 3-4 korda, kui politsei on võtnud neilt mingi eseme ära. Kui ese tuuakse neile, siis nad ei küsi seda, kas on varastatud, kuna paljud solvuvad, et nad käsitlevad neid vargana. Varem praktiseerisid seda. Neil on palju püsikliente, eriti vanu inimesi, kes toovad kulda, ostavad jälle välja. Samuti ehitajad, kes toovad tööriistu ja siis kui saavad tööle ostavad välja. 90% inimestest ostavad oma toodud asjad välja. Tema on näinud Valeri Hindrimäed nende pandimajas ühel korral. Kuna ta ei tööta seal üksi, siis ta ei tea, kas ta on ka varem seal käinud.
8. Tunnistaja L D ja kannatanu ütlusi kinnitab xxxx OÜ leping nr xxxx (kT I kd tl 166). Sellest nähtub, et Valeri Hindrimäe pantis 20.09.2019 ehk samal päeval peale varguse toimepanemist jalgratta Merida Krossway 40, mille laenu tähtaeg oli 27.09.
9. Sama marki ratas oli varastatud L Klt aadressilt xxxx rattaparklast. Samuti nähtub lepingust, et vara väärtus on 55 eurot, lepingu pikendamise maksumus on 5,15 eurot ja laenu kustutamisel on laenusaaja kohustatud tasuma pandimajalt võetud laenusumma koos intressiga summas 60,15 eurot.
10. Jalgratta Merida Cross way vaatlusprotokollist fototabeliga (kT I kd tl 167-168) nähtuvad kannatanu L K jalgratta mark Merida Cross way 40 ja raami number ja välimus. 14 1-20-492
11. 22.10.2019.a sideettevõtjalt saadud andmete protokollist skeemiga (kT I kd tl 157-159) nähtub, et Valeri Hindrimäe mobiiltelefon asus peale kuriteo toimepanemist kella 03:08 ajal Adala2 levialas, mis asub sündmuskoha xxxx vahetus läheduses.
12. Käesolevas episoodis poolte vahel sisulist vaidlust ei olnud ja Valeri Hindrimäe võttis ka rattavarguse omaks. Uuritud tõenditega on tuvastamist leidnud, et Valeri Hindrimäe tungis sisse rattaparklasse avades ukse luku ja võttis sealt võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil L Kle kuuluva jalgratta Merida Cross way, mis oli lukuga lukustusaasa külge kinnitatud. Tegemist on sissetungimisega toimepandud vargusega. Tõendid selle kohta, et rattaparkla ukselukk oli juba varem lõhutud puuduvad, samuti ei nähtu uuritud tõenditest, et uks oleks pärani lahti olnud. Seda ei väida Valeri Hindrimäe ka ise. Ka videosalvestiselt nähtub, kuidas Valeri Hindrimäe avab sisenedes suletud ukse, siseneb peale ukse avamist rattaruumi terariistale sarnane ese käes, mille ta peale sisenemist ära paneb. Seejärel üritab Valeri Hindrimäe ust asetada selliselt, et ta kinni ei läheks, millest saab järeldada, et ukselukk oli terve. Käesolevas episoodis ei ole Valeri Hindrimäe oma süüd eitanud ning on tunnistanud varguse toimepanemist – läksin sinna varguse kavatusega. Valeri Hindrimäe viis ratta panti samal päeval ja sai selle eest ka varalist kasu. Mis ta saadud rahaga tegi, ei oma antud juhul tähtsust. Samuti ei oma kuriteo kvalifitseerimisel mingit tähtsust Valeri Hindrimäe poolne etteheide rattaparkla ebaseadusliku ehituse osas ning on kohtu hinnangul asjakohatu ja üksnes Valeri Hindrimäe ennastõigustav põhjendus.
13. Seega Valeri Hindrimäe tegu on tõendamist leidnud ja vastab varguse objektiivsetele ja subjektiivsetele tunnustele - tegutsedes võõra vallasasja (L Kle kuuluv jalgratas) omastamise eesmärgil (kavatsetus), tungis xxxx asuva kortermaja rattaruumi, võttis L Kle kuuluva ratta kehtestades sellele uue valduse ning lahkus rattaparklast koos rattaga. Selline Valeri Hindrimäe käitumine on kvalifitseeritav sissetungimisega vargusena ehk

§ 199lg 2 p 8 järgi kvalifitseeritava kuriteona.

20.09.2019 varguse ja arvutikelmuse toimepanemise episoodid

1. Valeri Hindrimäele heidetakse ette seda, et ta 20.09.2019 kella 23.10 paiku tungis xxxx asuva autoparkla valvuriputkasse ning varastas avalikult laualt V Sle kuuluva mobiiltelefoni Samsung J5 maksumusega 259 eurot, milles sisaldus Elisa kõnekaart telefoninumbrile xxxx (varaline väärtus puudub) ja mille ümber olid beeži värvi sünteetilisest materjalist ümbriskaaned maksumusega 15 eurot. Samuti varastas Valeri Hindrimäe laua alt musta värvi sülearvutikoti maksumusega 5 eurot, milles olid rahakott maksumusega 20 eurot, milles olid kannatanu nimele välja antud SEB Pank pangakaart, ID-kaart ja ühistranspordikaart Ühiskaart, musta värvi nahast portmonee (meeste rahatasku) väärtusega 20 eurot, milles oli sularaha kogusummas 300 eurot ja mälestusmedal töö eest xxxx, millel varaline väärtus puudub; punast värvi dokumendimapp, milles oli kannatanu nimele välja antud xxxx kodaniku pass, kannatanu nimele välja antud sünnitunnistus, sõiduauto xxxx registreerimisnumbriga xxxx tehniline pass, eelnimetatud sõiduki liikluskindlustuse sertifikaat (roheline kaart), kannatanu nimele välja antud juhiluba, kviitung arve tasumise kohta, kannatanu nimele välja antud diplom
2. klassi lõpetamise kohta, kannatanu nimele välja antud xxxx lõputunnistus, samuti eelloetletud dokumentide koopiad, perekonnafotod ning kollase plastrihmaga kell väärtusega 30 eurot. 15 1-20-492 Seejärel V. Hindrimäe lahkus sündmuskohalt, olles varastanud V Sle kuuluvaid esemeid koguväärtusega 649 eurot. Samuti heidetakse Valeri Hindrimäele ette seda, et tema 20.09.2019 kella 23.10 paiku, pärast V S asjade varastamist, leidis kannatanu asjade vahelt muu hulgas AS-i SEB Pank deebetkaardi nr xxxx ja selle PIN-koodi, seejärel sisestas korduvalt V S pangakaarti pangaautomaatidesse ning võttis ajavahemikul 20.09.2020 kell 23:18 kuni 21.09.2020 kell 02:40 ebaseaduslikult sisestatud PIN-koodi abil kannatanu arvelduskontolt nr xxxx AS-is SEB Pank välja sularaha kokku viiel korral kogusummas 2250 eurot.
3. Kuivõrd käesoleva kuriteo episoodiga on omavahel seotud kaks Valeri Hindrimäele esitatud süüdistust – varguse toimepanemine ning arvutikelmus ehk kannatanu V S pangakaardiga ebaseaduslikult sularaha väljavõtmine kogusummas 2250 eurot ning kuriteo asjaolud ning tõendid on samad, siis käsitleb kohus neid koos.
4. Kannatanu V S andis 11.06.2020 kohtuistungil ütlusi (kT I kd tl 73), et on pensionär, kuid 2019 töötas xxxx parklas valvurina. Seal toimus ka tema asjade hõivamine 20.09.2019 kella 11:25 paiku õhtul. Parklamaja on nö väike putka, mis koosneb kahest osast ja kus on lahtikäiv aken. Ühes osas on arvuti, teler, mikrolaineahi, laud ja aken, sealt nad võtavad klientidelt raha. Siis on uks, mis viib teise ossa, mis on nagu koridor, kus on vana tugitool, vanad rattad. Mõlemal poolel on oma uks, trepp. Uks on ketiga seest lukustatav nagu korterites. Üks uks on sisse, siis on teine uks ja siis on valvur. Teine uks ei olnud lukustatud, kuna oli rahulik ja keegi ei käinud, ainult akna kaudu. Sel õhtul ta tukastas tugitoolis teleriga toas, telekas mängis. Sadas vihma, poiss tuli, avas ukse konksu, seda saab käega avada. Tunneb poisina istungil ära Valeri Hindrimäe. Varem teda näinud ei olnud, kuid kui sisse tuli, siis nägi, sest neil oli umbes 1 meeter vahet. Ta tuli vaikselt, telefon Samsung 9 oli laual ja kott oli laua all. Koti kohta selgitas kannatanu, et ta plaanis puhkusele minna ja kõik dokumendid olid tal selles kotis. Ta tahtis kontrollida, kas autoga on kõik õigesti vormistatud, kuna pidi minema läbi teiste riikide. Valeri Hindrimäe võttis need asjad, pani selle endale üle õla ja pea ning jooksis minema. Kui ta ärkas, siis ta nägi, et Valeri Hindrimäe on selle kotiga. Kohe kui ta väljus nägi teda, ta sai tal isegi jopest kinni, kuid ta jooksis minema. Ta tuli sealt sisse, kus on valvur ehk ukse kaudu, mis on teleri toas ja kott oli tema õlal, kui ta väljus. Ta ei näinud seda hetke, kui Valeri Hindrimäe telefoni ja koti võttis. Tal oli seljas kapuutsiga kilejope, teksad ja valged tossud. Valeri Hindrimäe läks välja, teed mööda alla xxxx suunas mööda teed. 3-da trepikoja juures oli tema jalgratas Scott, see oli seal juba valmis. Kui ta sai kõigest aru, siis otsis telefoni ja nägi, et kotti pole. Ta jooksis tagasi õue ja nägi, et Valeri Hindrimäe oli ratta juures, istus rattale, tema kott õlal ja sõitis xxxx tee suunas. Valeri Hindrimäe nägi, kuidas ta tugitoolilt püsti tõusis, nad suhtlesid. Valeri Hindrimäe oli kaine ja rääkis viisakalt. Ütles, et tulin kontrollima, teie siin magate…. Telefoni soetas umbes 3 aastat tagasi, maksis 300 eurot. Kotis olid kõik dokumendid – ID kaart, pass, pangakaart, sõidupilet, kõik dokumendid, mõned arhiividokumendid olid ka. Veel olid lõputunnistus, sünnitunnistus, xxxx pass, erinevad tõendid, tolliametist maksude kohta, ka dividendide maksmise kohta. Lisaks oli dokumentide kott lukuga, milles oli raha tee peale 350 eurot ja 100 eurot, tahtis pojale kinkida, samuti autojuhiload. Kõike ta politseist ei saanud tagasi. Kui tuppa tagasi tuli, siis ta ei saanud midagi teha, ei olnud telefoni. Kuna oli reede vastu laupäeva, siis ei saanud ta midagi teha, keegi ei töötanud. Järgimisel päeval teatas ja siis soovitati minna politseisse. Pangakaardi PIN koodi arvas Valeri Hindrimäe ära, see kood 16 1-20-492 oli telefonis, ta sai selle sealt teada ja kasutas. Oli kahtlus, et Valeri Hindrimäe kasutas tema peal sprei ballooni, aga hiljem said nad teada, et selle tõi teine töötaja sinna. Tema peale seda ei lastud. Kõigepealt läks ta panka, sealt öeldi, et ta peab minema politseisse ja tooma sealt tõendi varguse kohta. Politseist sai ta paberi ja läks sellega uuesti panka ja kaart suleti alles päeval kella 15-16 paiku. Pangakaardiga võeti välja 3200 eurot pluss veel see raha mis tal oli. Ristküsitluse käigus ja kohtueelses menetluses nimetatud summade osas selgitas kannatanu, et uurija andis kõik dokumendid, tema allkirjastas, siis aga hakkas ise uuesti kontrollima ning sai teise summa ja lisaks siis juurde 150 eurot ja 350 eurot. 350 eurot oli sularahana kotis, 2x100 eurot olid eraldi ümbrikus lapsele ja lapselapsele. Kõik dokumendid oli vaja taastada.
5. Prokurör esitas kannatanu ristküsitluse käigus tõendina SEB panga õiendi koos kontoväljavõttega (kT I kd lk 79-83), et küsitleda kannatanut kontoväljavõttega seonduvalt. Konto väljavõte on ajavahemikul 04.09.2019 kuni 27.09.
6. Kontoväljavõtte kohaselt on välja võetud 2250 eurot. Vastuseks prokurörile ei osanud kannatanu selgitada tema poolt mainitud 3200 eurot, vaid märkis, et ehk siis uurija lisas midagi, millest nad rääkisid. Ei mäleta täpselt, kui lisada 350 ja 100 ja võibolla ka telefoni eest, siis tuleb 3200, kuid ei vaidle, et arveldusarvega on kõik õige. Varastatud esemete hulgas oli veel ka rahakott ja 2 käekella, mille ta ostis turult kingituseks. Samuti esitas prokurör kohtule tõendina Valeri Hindrimäe isiku läbivaatusprotokolli, mis on koostatud 10.10.2019 (kT I kd lk 86-108). Nimetatud protokollist nähtuvad Valeri Hindrimäe isiklikud asjad kinnipidamisel ja kuna oli alust arvata, et nimetatud esemete hulgas võib olla esemeid, mis kuuluvad kannatanu V Sle, siis soovis prokurör protokolli lisaks olevaid fotosid kannatanule näidata. Kaitsjatel vastuväiteid ei olnud. Kannatanu tundis fotol nr 4 ära kollase rihmaga kella, fotol nr 6 on tema ID kaart ja SEB pangakaart, neid ta tagasi ei ole saanud. Rahakoti kohta teatas kannatanu, et see on tema rahakoti moodi, kuid foto rahakotis ei ole tema oma. Seal rahakotis raha ei olnud. Fotol nr 9 tunneb ära oma SEB panga kaardi ja Ühistranspordikaardi. Rahakotti ja käekella kannatanu tagasi ei soovi, vaid jääb selles osas esitatud hagi juurde summas 50 eurot – rahakott 20 eurot ja kell 30 eurot. Dokumendid tegi kõik uued. Tagasi sai kannatanu passi, erinevad tõendid, sünnitunnistuse, kooli lõputunnistuse, täiskasvanuks saamise tunnistuse. Esemelistest asjadest, millel väärtus oli sai tagasi telefoni, kuid see oli kõlbmatu, pidi uue ostma, kuna oli märg ja ei töötanud. Kas tsiviilhagi hõlmab ka telefoni väärtust ta ei tea, tema allkirjastas selle, uurija luges kokku ja koostas. Tutvudes hagiga nõustus kannatanu, et 3200 asemel on pangast välja võetud 2250 eurot. Hagi kogusumma osas 2620 eurot ta ei oska selgitada, ta ei tea mida uurija kirjutas. Seoses rahadega vastas kannatanu kaitsjale, et 350 eurot oli eraldi väikeses kotis, siis oli 100 eurot ühes ümbrikus ja 100 eurot teises ümbrikus.
7. Seoses vastuoludega taotles kaitsja usaldusväärsuse kontrolliks avaldada kannatanu 21.09.2019 ütlused tõlkes
8. lõik (kT I kd tl 107), mille kohaselt …rahakoti kõrval lebas musta värvi PortMonet (meeste rahatasku), selle vahel oli kaks ümbrikku, kummaski oli 100 eurot, kokku 200 eurot, samuti sisaldus portmonees 50 eurot – 1 rahatäht, 20 eurot – 1 rahatäht, 10 eurot – 2 rahatähte ja 5 eurot – 2 rahatähte, kokku 300 eurot. Erinevusele summade osas vastas kannatanu, et 350 ja kaks korda 100 annabki kokku 550 eurot. Kaitsja poolt öeldud summat peab liiga väikeseks. Ta kirjeldas isegi, millised kupüürid olid, ta ei tea kuidas uurija kirja pani. Kinnitab, et protokollil on tema allkiri ning lisab, et alguses oli kõik segane, hiljem hakkas muud selguma. Kaitsja taotles kannatanu vastusega seonduvalt samuti ütluste avaldamist 17 1-20-492 26.09.2019 kannatanu ülekuulamisprotokollist, tõlkes
9. lk pöördel
10. lõik (kT I kd tl 113) esimesed kolm rida: samuti oli aruvutikotis veel musta värvi nahast portmonee väärtusega 20 eurot. Portmonee peal mingeid pealiskirju ei olnud, tootjat ei tea. Nagu ma oma varasemates ütlustes olen märkinud, oli mul portmonee vahel hoiul sularaha kogusummas 300 eurot. Nimetatud summa kinnitamise kohta selgitas kannatanu, et ta juba nõustus, ütles uurijale, et kirjutage, mis on olnud ja allkirjastasin. Teda kuulati mitu korda üle ja läks juba segi, mida ta rääkis ja mida mitte.
11. Vastuseks kaitsja küsimustele selgitas kannatanu V S, et mingist rahast isikuga juttu ei olnud. Sisenedes ütles isik, et kontrollib. Neid käiaksegi kontrollimas 12 paiku. Vastuolu tõttu taotles kaitsja avaldada 26.11.2019 protokollist
12. lõik
13. rida (kT I kd tl 117):… varas küsis minult midagi raha kohta (vist kus raha on?), mille peale ma vastasin… Vastuseks kaitsja küsimusele, mis rahast jutt võis käia vastas kannatanu, et see oli nii möödaminnes, nagu nali. Ta isegi ei omistanud tähelepanu sellele, kuna ei mõelnud, et see isik oli mingi kontrollija. Ta töötab seal 5 aastat, direktor on xxxx, tema täidab tema kohustusi. Teeb graafikuid ja maksab töötajatele palka, ta on selleks volitatud. Tema on ühe päeva tööl ja kaks vaba. Alguses sai ta tagasi mobiiltelefoni, 10 päeva hiljem koti, see kuivatati ära, aga paberid olid märjad, tegi koopiad ja uued dokumendid. Ta alguses nägi, et Valeri Hindrimäel on kott, aga ei arvanud, et see on tema oma. Kui ta tagasi oma ruumi läks, siis nägi, et tema kotti ei ole. Ta jooksis välja, isik avas ratta juures kinnitust, võttis temast kinni, aga vihma sadas ja ta libises.
14. 05.08.2020 kohtuistungil andis tunnistajana ütlusi R A (kT II kd tl 164), kes on Valeri Hindrimäe tuttav ja kelle käest ta ostis kannatanu V Sle kuuluva mobiiltelefoni Samsung. Mis asjaoludel nad tutvusid ta ei mäleta. Valeri Hindrimäe elab tema piirkonnas, Vilde teel Mustamäel. Ta andis politseile vabatahtlikult üle ühe kuldset värvi mobiiltelefoni Samsung, mille ta sai Valeri Hindrimäe käest, täpset marki ei mäleta, vist on G
15. Sellel telefonil oli ka halli värvi ümbris, kartongmaterjalist. Millal ta täpselt selle telefoni sai, ta ei mäleta. Ta vajas telefoni ja küsis Valeri Hindrimäelt, et kas tal on olemas. Vastas, et on ja ta pakkus Valeri Hindrimäele selle eest 25 eurot ja otsis selle tema käest ära. Ta ei tahtnud just Valeri Hindrimäelt telefoni osta, ta küsis paljude käest. Tal oli nupu telefon ja tahtis endale nutitelefoni. See telefon oli kasutatud, kuid töökorras. Värv oli natuke kulunud ja ka ümbris oli natuke vanaks läinud. Hind kujunes kuidagi vastastikku. Ta ütles Valeri Hindrimäele, et tal on 15-25 eurot võimalik maksta. Turuhind on sellistel telefonidel oluliselt kallim, umbes 3-4 korda. Valeri Hindrimäe ei öelnud, miks ta telefoni müüs, tal oli raha vaja, samuti oli tal teine telefon olemas, kuid ta ei tea, milline. Ta ei küsinud Valeri Hindrimäelt, kust ta selle telefoni sai, kuna see teda ei huvitanud. Alles siis mõtles selle peale, et see telefon võib olla saadud ebaseaduslikul teel, kui politsei tuli tema juurde. Politsei näitas telefoni numbrit paberil ja küsisid, et kas see on tema number ning samuti näitasid talle telefoni fotot ja küsisid, et kas ta tunneb Valeri Hindrimäed. Seepeale palusid tal telefon kaasa võtta ja nendega kaasa minna. Paroole telefonil vist vaja ei olnud, ta ei mäleta täpselt, tarkvara oli vaja uuendada. Ta paigutas telefoni lihtsalt SIM kaardi, proovis helistada, kas töötab ja siis uuendas tarkvara.
16. Valeri Hindrimäe andis 06.08.2020 kohtus ristküsitluse käigus ütlusi (kT II kd tl 185) selle kohta, et tunneb kannatanut varasemast ajast, andis
17. aastal talle parklasse hoiule autorehvid koos velgedega, maksis 4 kuu eest ette sularahas. Rehvid kingiti talle tuttavate poolt, endal tal autot polnud. Hiljem selgus, et kannatanu osalusel viidi need rehvid parklast ära, 18 1-20-492 kannatanu tunnistas oma süüd, lubas talle nende eest tasuda. Vahepeal istus ta vangis ja ei saanud raha järele minna.
18. aasta
19. septembril läks ta valvuriruumi, kus kannatanu töötab, uks oli lahti. Ruumis oli tunda alkoholi lõhna, kannatanu magas põrandal, põlved kõhupoole. Algul mõtles, et äkki on tal halb olla ja katsus pulssi, siis sai aru, et magab. Ta istus toolile ja nägi laua ja tooli vahel arvutikotti. Ta võttis põrandalt arvutikoti arvates, et seal on sees sülearvuti. Mõtles, et hommikul tuleb tagasi ja tuletab talle meelde, et kannatanu on talle võlgu. Laual olnud rahatasku 65 euroga jättis lauale, kuna sai aru, et see on parkla oma. Hakkas väljuma, kuid kannatanu ärkas ja küsis, kuidas ta sinna sattus. Ta vastas kannatanule, et jälle ta, so kannatanu magab töö ajal. Kannatanu tegi talle ukse lahti, nad ütlesid teineteisele head aega. Ta võttis valvuriputka juurest oma jalgratta ja lahkus. Ta kavatses järgmisel hommikul tulla tagasi, kuna ei näinud mõtet purjus kannatanuga rääkida. Pärast kotti vaadates selgus, et seal olid kannatanu dokumendid ja rahakott 5 euroga, samuti kommid. Ta otsustas koti koos dokumentidega tagastada kannatanule teisel viisil. Ta pani dokumendid parkla juures asuva kooli taga olevate põõsaste sisse, et keegi selle leiaks ja tagastaks kannatanule leides, et see koht oli turvalisem kui valvuriruum. Võttis kannatanu pangaarvelt raha osaliselt enda rehvide eest, PIN kood oli kirjutatud ühele paberile. Ta mõtles, et läheb hommikul tagasi parklasse ja selgitab, et ei võta kogu raha kui see raha on firma omaniku oma. Hommikul oli tal aga toimetusi ja ta ei teinud seda. Kannatanu telefoni leidis SS juurest, ca 1,5 km kaugusel parklast, mitte ei võtnud seda koos arvutikotiga. Alles hiljem avastas, et telefoniümbrise vahel on kannatanu elamisluba. Andis telefoni R Aile järgmisel päeval, mitte ei müünud. Miks kasutas kannatanu kontolt teisel korral raha võttes maski, ei oska öelda, maski leidis ja hiljem viskas ära.
20. Seoses vastuoludega Valeri Hindrimäe ütlustes taotles prokurör avaldada süüdistatava 14.11.2019 ülekuulamise protokolli tõlkes lk 172 pöördel punktis 7,
21. lõigus,
22. real (kT II kd tl 178 pöördel) olev lause: olles ukse avanud nägin ma põrandal vaibal lamamas mulle tundmatut eakat meesterahvast, kes magas norsates, kusjuures putkas oli tunda viina lehka. Valeri Hindrimäe selgitas, et putkasse sisenedes oli pime ja valgust andis ainult televiisor. Kannatanu magas põrandal nägu vaiba peal laua ees ja ukse nurga taga ning nägu oli suunaga suunaga allapoole ja ta ei saanud teda kohe tuvastada. Alles väljudes, kui seal kõrval olev valgusfoor andis valgust tundis ta ära isikuna V S. Kannatanu talle järele ei jooksnud ja mingeid ümbrikuid rahaga arvutikotis ei olnud.
23. Sündmuskoha vaatlusprotokollist fototabeliga (kT II kd tl 1-3) nähtub, et 29.10.2019 leiti xxxx asuva kortermaja ja xxxx staadioni vahel läbiva jalakäijate tee lähedal põõsastes musta värvi kunstmaterjalist arvutikott, milles asuvad erinevad paberid, fotod, dokumendid V S nimele.
24. SEB Pank vastusest päringule (kT I kd lk 79-83) nähtub V S pangakaardi nr xxxx ja kontonumber. Samuti on lisatud foto isikust, kes tegi tehingu kannatanu pangakaardiga 21.09.2019 xxxx sularahaautomaadist ning kes kannab näo ees valget maski. Isikul on seljas tume tepitud jope, mille kapuutsi sisemus on heledamat värvi ning üle õlal on must rihm. Samuti on vastusele lisatud pangakonto väljavõte. Sellest nähtub, et 20.09.2019 on V S pangakaardiga väljavõetud sularaha 500 eurot kell 23:18 ja 500 eurot kell 23:19, 21.09.2019 600 eurot kell 00:46 ning 600 eurot kell 00:48, 21.09.2020 kell 02:40 on välja võetud sularaha 50 eurot. Kokku 2250 eurot. 19 1-20-492
25. Isiku läbivaatuse protokollist (kT I kd tl 86-104), kus on teostatud Valeri Hindrimäe isiku läbivaatust ja kirjeldatud ning fotografeeritud tema ülariideid ning tema juurest leitud esemeid, on fotol nr 3 on tuvastatav V S elamisluba, fotol nr 4 on kollase rihmaga kell, mille kannatanu V S ristküsitluse käigus talle esitatud fotodelt ka ära tundis. Fotol nr 6 ja 7 on taas tuvastatav V S elamisluba. Samuti nähtub fotolt 1 ja 4 lõikamise tangid ja näpitsad.
26. Swedbank AS vastusest päringule (kT I kd tl 169-172) nähtub, et 21.09.2019 ajavahemikul kell 00:45:50 kuni kell 00:48:22 kasutati pangakaarti nr xxxx sularahaautomaadis xxxx, mis on tuvastatav SEB panga vastusest kui kannatanu V S pangakaart. Lisatud fotodelt on näha, et sularaha väljavõttev isik varjab oma nägu.
27. 10.10.2019 asitõendite vaatlusprotokollist fototabeliga (kT I kd tl 174-179), kus on vaadeldud xxxx asuva kaupluse Maxima XX turvakaamerate 21.09.2019 videosalvestisi, nähtub meesterahva riietus ja liikumine pangaautomaadi juurde ja sealt ära, varjates seejuures oma nägu.
28. 21.10.2019 asitõendite vaatlusprotokollist fototabeliga (kT I kd tl 183-187), kus on vaadeldud xxxx asuva kortermaja trepikoja turvakaamera 20.09–21.09.2019 videosalvestisi, nähtub, et 20.09.2019 kell 23:24:07 siseneb Valeri Hindrimäe jalgrattaga Scott (seda marki nimetas ka kannatanu V.S oma ütlustes) trepikotta ja tal on üle õla musta värvi sülearvutikott ning seejärel siseneb korterisse koos rattaga. Samuti nähtub, mis riietus sel hetkel Valeri Hindrimäel seljas oli. 21.09.2019 kell 00:36:54 väljub Valeri Hindrimäe korterist ja suundub trepist üles. On näha, et Valeri Hindrimäe on pannud selga teised riided. Kell 00:37:34 tuleb ülevalt alla punast värvi jalgrattaga ja väljub trepikojast. Kell 03:07:45 siseneb uuesti trepikotta, kuid ilma jalgrattata.
29. 25.11.2019 asitõendite vaatlusprotokollis fototabeliga (kT II kd tl 4-15) on vaadeldud xxxx asuva kortermaja juurest 29.10.2019 leitud ja kaasa võetud sülearvutikotti ja selles olnud esemeid, muu hulgas V S dokumente ja muid isiklikke asju. Samuti on sama vaatlusprotokolliga vaadeldud 23.10.2019 tunnistaja R. A poolt välja antud mobiiltelefoni ümbriskaasi ning 10.10.2019 Valeri Hindrimäe isiku ja asjade läbivaatusel leitud V S elamisluba.
30. 04.11.2019 asitõendi vaatlusprotokollist fototabeliga (kT II kd tl 16-19), milles on vaadeldud R. A poolt vabatahtlikult välja antud ja kannatanult varastatud mobiiltelefoni Samsung. Vaatlusest nähtuvad mobiiltelefoni mudel Samsung J5 ja selle tehnilised andmed, sh IMEI koodid: xxxx ja xxxx.
31. 20.11.2019 sideettevõtjalt saadud andmete protokollist (kT II kd tl 20-90) nähtub, millises piirkonnas ja mis ajal ning kellega suhtlemiseks on kasutatud mobiiltelefoni Samsung IMEI koodiga xxxx ajavahemikul 01.09-30.09.
32. Protokollist nähtuvalt kasutas kannatanu nimetatud telefoni viimati 20.09.2019 kell 22:18:30 ja seejärel on 26.09.2019 asunud kasutama seda telefoni teine abonent numbriga xxxx. Telefoni IMEI kood on sama, mis tuvastati R Ai poolt vabatahtlikult välja antud mobiiltelefoni vaatlusega (vt eelmine punkt)
33. Esmalt peab märkima, et kohus hindab Valeri Hindrimäe ütlused ka selles episoodis suures osas ebausaldusväärseks, kuivõrd need ei ole eluliselt usutavad ja ei kattu teiste kogutud tõenditega. Valeri Hindrimäe versiooni 4700 eurot maksvatest rehvidest ei pea kohus eluliselt usutavaks. Valeri Hindrimäe ütluste kohaselt ei olnud tal sellel ajal, kui talle rehvid kingiti autot 20 1-20-492 ja samuti pole usutav, et keegi kingib teisele isikule 4700 eurot maksvad rehvid, kellel pole isegi autot. Elulist ebausutavust kinnitab ka asjaolu, et Valeri Hindrimäe ei pöördunud väidetava rehvivargusega politseisse ning samuti ei tegelenud ta ajapuuduse tõttu selle probleemi lahendamisega varem, kuigi rehvid jäid väidetavalt V S valve alla juba 2014 aastal. Asjaolu, et ta sattus vahepeal vanglasse ei takista pöörduda avaldusega politsei poole. Kohtuistungil andis Valeri Hindrimäe ütlusi, et seoses rehvidega tunneb kannatanut juba varasemast ajast. Seoses vastuoludega avaldati Valeri Hindrimäe kohtueelses menetluses antud ütlused, mille kohaselt valvuriruumi sisenedes lamas põrandal temale tundmatu eakas meesterahvas. Vastuolu selgitades kirjeldas Valeri Hindrimäe, et ei näinud isiku nägu tulenevalt tema lamamisasendist (nägu vaiba peal laua ees ja ukse nurga taga ning nägu oli suunaga suunaga allapoole), mistõttu ta ei saanud teda kohe tuvastada. Samas andis Valeri Hindrimäe kohtuistungil ütlusi, et kannatanu magas põrandal, põlved kõhupoole. Selline Valeri Hindrimäe poolt kirjeldatud asend pole aga võimalik ning on ka vastuolus kannatanu ütlustega, mille kohaselt ta tukastas ruumis asuvas tugitoolis, samuti kannatanu ütlustega selle kohta, et varem ta Valeri Hindrimäed näinud ei olnud.
34. Valeri Hindrimäe ütlused selle kohta, et kannatanu magas oma ruumis põrandal, olles alkoholijoobes, pole samuti usutavad. Kannatanu on töötanud selles parklas 5 aastat, samuti täidab direktori kohustusi, milleks on ta volitatud ja samuti maksab töötajatele palka. Sellest tulenevalt puudub alus arvata, et kannatanu oma töökohustusi täites tarvitab sellisel määral alkoholi, et magab töö ajal oma valvuriruumis põrandal.
35. Uuritud tõenditega on tuvastatud, et Valeri Hindrimäe tungis 20.09.2019 kella 23:10 paiku xxxx asuvasse autoparkla valvuriruumi, mis oli V S töökoht ja mida ka Valeri Hindrimäe ise ei eita. Kannatanu ütluste kohaselt oli valvuriputka uks lahti, aga lukustatud seestpoolt ukseketiga, mida on võimalik väljast käega avada. Valeri Hindrimäe andis aga ütlusi, et uks oli lahti. Selles osas, et uks oli ketiga kinni ei ole kohtul kannatanu ütlustes alust kahelda. Ei saa eitada, et kannatanu andis kohtuistungil väga erinevaid ja vastuolulisi ütlusi tema kotis olevate rahasummade osas, mis olid kohati vastuolus ka omavahel ristküsitluse käigus antud ütlustega, kuid muus osas puudub kohtul alus kannatanu ütlustes kahelda ja peab neid ütlusi seega usaldusväärseks. Vastuolude tõttu usaldusväärsuse kontrolliks avaldati kannatanu ütlused üksnes rahade osas, muus osas kaitsja ütluste avaldamist usaldusväärsuse kontrolliks ei taotlenud. Mis puudutab kannatanu suunas vedeliku pihustamist, siis ka selles osas andis kannatanu kohtus usutavaid selgitusi (hiljem selgus, et spreiballooni tõi valvuriputkasse teine töötaja), mistõttu palus prokurör selle lause osa Valeri Hindrimäe süüdistusest välja jätta. Siinkohal märgib kohus, et nimetatud lause osa süüdistusest välja jätmine ei mõjuta ega muuda mingilgi määral selles kuriteoepisoodis Valeri Hindrimäele esitatud süüdistuse kvalifikatsiooni.
36. Viibides valvuri ruumis võttis Valeri Hindrimäe kannatanule kuuluva sülearvuti koti, selles olevate asjadega (arvates seal sees olevat arvuti), mida Valeri Hindrimäe ka ei eita. Samas tuleb eluliselt mitteusutavaks ja ebausaldusväärseks lugeda ka Valeri Hindrimäe ütlused osas, mis puudutab kannatanu koti ära võtmist mitte varguse eesmärgil, vaid põhjusel, et tulla hommikul tagasi kannatanuga rääkima. Kohtuistungil uuritud tõendid, eelkõige sündmuskoha vaatlusprotokoll, millest nähtub, kust kannatanu kott koos seal sees olevate dokumentide, fotode ja paberitega leiti kinnitab, et tal polnud kavatsustki kotti kannatanule tagastada. Valeri 21 1-20-492 Hindrimäe seisukohta selles, et ta pidas põõsaid dokumentide säilimiseks turvalisemaks kohaks kui valvuriruumi peab kohus asjakohatuks.
37. Kohus loeb tõendatuks ka Valeri Hindrimäe poolt kannatanu mobiiltelefoni Samsung varguse koos sülearvuti kotiga. Taaskord on kohtul põhjendatud alus lugeda Valeri Hindrimäe ütlused kannatanu mobiiltelefoni leidmise kohta ebausaldusväärseks nende elulise ebausutavuse tõttu. Sideettevõtjalt saadud andmete protokoll kinnitab, et V S kasutas oma telefoni viimati varguse toimepanemise õhtul kell 22:18:30 ehk vähem kui tund enne kuriteo toimepanemist ja seda, et kannatanu oleks oma töökohalt ära käinud ei tulene ühestki tõendist. 26.09.2019 asus kannatanu telefoni kasutama teine abonent. Pole kuidagi eluliselt usutav, et Valeri Hindrimäe leidis just V S telefoni 1,5km kauguselt ja seda samal õhtul, kui tungis sisse V S töökohta ja hõivas tema vara. Arvestades, et kannatanu vahetus algas kell 8 õhtul (kT I kd tl 75 pöördel alt
38. rida) on ka välistatud kannatanu liikumine 1,5km kaugusel töökohast. Lisaks on tunnistajana andnud ütlusi R A, kellele Valeri Hindrimäe kannatanu telefoni müüs.
39. Samuti on kannatanu ütlused varguse toimepanemise kellaaja kohta usaldusväärsed, kuivõrd Valeri Hindrimäe kasutas esmakordselt kannatanu pangakaarti juba kell 23:18, võttes välja 2x500 eurot. Seejärel läks Valeri Hindrimäe koju, sisenedes oma kortermaja trepikotta kell 23:24 koos jalgrattaga Scott ja sülearvuti kotiga, mis on tuvastatud xxxx kortermaja turvakaamera salvestusega. Kui Valeri Hindrimäe siseneb trepikotta on võimalik näha märgi jalajälgi ja see kinnitab kannatanu ütlusi selle kohta, et kuna sadas, siis ta Valeri Hindrimäed kinni püüdes libises (kT I kd tl 76 alt rida 17). Seejärel viibis Valeri Hindrimäe mõnda aega kodus ja 21.09.2019 kell 00:36 väljus korterist ning kell 00:37 trepikojast kõrgemalt korruselt võetud jalgrattaga. Kell 00:46 ja 00:48 võttis Valeri Hindrimäe taas kannatanu pangakaardiga sularaha välja, kuid seekord 2x600 eurot. Viimane sularaha väljavõtt toimus kell 02:40, kui Valeri Hindrimäe võttis välja 50 eurot ning läks peale seda koju. Seda kinnitab taas xxxx turvakaamerate salvestus, millest nähtub, et kell 03:07 siseneb Valeri Hindrimäe trepikotta.
40. Selles episoodis on Valeri Hindrimäele esitatud süüdistus muuhulgas varguse toime panemine avalikult. Avaliku varguse osas peab kohus vajalikuks siin märkida, et vargus on avalik, kui see pannakse toime kannatanu või kolmanda isiku nähes ja kui toimepanija arvab, et süüteokohal viibiv isik saab aru tema teo õigusvastasusest. Antud juhul nägi kannatanu, et Valeri Hindrimäe lahkus kotiga ja koheselt tuppa sisenedes sai aru, et Valeri Hindrimäel oli üle õla tema kott ja laual polnud ka telefoni. Peale seda jooksis kannatanu talle järgi ja ka haaras tema jopest kinni. Seega pidi Valeri Hindrimäe aru saama ja ka sai aru, et tema tegevust on märgatud, mida kinnitab ka Valeri Hindrimäe vastus kaitsja küsimusele, kas kannatanu nägi temal kotti käes, et jah, kuna ma ei varjanud seda (kT II kd tl 186 ülevalt rida 20).
41. Eeltoodut arvestades ja kogutud tõenditele tuginedes on kohus seisukohal, et V S suhtes toime pandud teod on Valeri Hindrimäe pannud toime kavatsetusega. Seega leiab kohus, et Valeri Hindrimäe süü V Slt vara hõivamises on tõendamist leidnud ja vastab varguse objektiivsetele ja subjektiivsetele tunnustele - tegutsedes võõra vallasasja (V Sle kuuluv vara) omastamise eesmärgil (kavatsetus), tungis xxxx parkla valvuriputkasse, võttis avalikult, kuid vägivalda kasutamata V Sle kuuluva sülearvutikoti koos seal olnud esemetega ja mobiiltelefoni, kehtestades nendele uue valduse lahkudes koos hõivatud varaga. Selline Valeri Hindrimäe 22 1-20-492 käitumine on kvalifitseeritav sissetungimisega avaliku vargusena ehk

§ 199lg 2 p 5, 8 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

62. Arvutikelmuse süüdistuses ehk kannatanu V S pangakaardiga sularaha väljavõtmise osas on Valeri Hindrimäe süü omaks võtnud ja samuti puudus kohtus igasugune vaidlus selle süüdistuspunktiga seonduvalt. Sellegipoolest märgib kohus, et eelkirjeldatud uuritud tõenditega on üheselt leidnud tõendamist ka Valeri Hindrimäe poolt V S pangakaardiga sularaha väljavõtt kokku viiel korral kogusummas 2250 eurot. Riigikohus on oma otsuses nr 3-1-1-36-15 p 15 märkinud, et tegu, mis seisneb kannatanu tahte vastaselt võõra pangakaardiga ja võõrast PINkoodi kasutades pangaautomaadist sularaha hõivamises, kui see pandi toime varalise kasu saamise eesmärgil ning sellega tekitati teisele isikule varalist kahju, tuleb see kvalifitseerida arvutikelmusena

§ 213

järgi ja seetõttu on ka Valeri Hindrimäe käitumine kvalifitseeritav

§ 213järgi sätestatud kuriteona.

Kannatanu V S sülearvuti kotis oleva raha ja tsiviilhagi osas tervikuna võtab kohus seisukoha allpool tsiviilhagisid käsitlevas punktis. 04.10.2019 toime pandud varguse episood

1. Valeri Hindrimäele heidetakse ette seda, et ta 04.10.2019 ajavahemikul kell 12.00 kuni 15.00 tungis xxxx asuva korterelamu trepikotta, kust varastas rattaluku lõhkumise teel M Tile kuuluva jalgratta Rock maksumusega 545,45 eurot.
2. Kannatanu M T andis 11.06.2020 kohtus ütlusi (kT I kd tl 70 pöördel), et oma ratast hoidis ta trepikojas, mis oli koos lapse rattaga trosslukuga lukustatud. Lukk käis võtmega. Varastati ainult tema ratas Crossrider, lapse ratas jäi alles. Neil käis varguse hetkel majas remont, mistõttu oli sissepääs lihtsustatud, ehitusmehed sõelusid edasi-tagasi. Ukse lukk oli juba lõdva ja ukse vedru oli sellises seisus, et võis ka lahti jääda ja mitte lukustuda. Kuupäeva, millal ratas täpselt varastati ta ei suuda meenutada, tegi sel päeval kohe ka politseisse avalduse. Ta tuli varguse päeval kell 12 töölt ja kui eksabikaasa tuli töölt kella 17 ajal, siis ta küsis, kus ratas on. Ta sai sellest shoki. Läks vaatama ja ainult lapse ratas oli alles, tema ratas koos lukuga oli läinud. Ratas oli ostetud 2016-2017 ja maksis umbes 500-700 eurot. Ratta sai ta kätte pandimajast umbes kuu aega hiljem, politsei helistas talle ja ta ise läks pandimajja järgi. Maksis ratta eest pandimajale umbes 51 eurot. Tsiviilhagi on esitatud summas 69,40, mis koosneb pandimajale tasutud summast ning luku maksumusest. Ülekuulamise alguses ütles kannatanu, et ta ei ole kindel, kas on kohtunud Valeri Hindrimäega või mitte, ta ei saa olla päris kindel, et see tema oli. Nimelt paar päeva varem sai ta aru, et teda jälgiti, tunti tema vastu huvi. Ta hoiab ratast
3. korrusel akna all. Ta lukustas ratast ja tõstis pilgu aknast välja. Nägi, et inimene jooksis trepikoja poole. See isik märkas, et ta nägi teda, mille peale isik pöördus momentaalselt ümber, tõmbas kapuutsi pähe ja jooksis ära. See oli kiire liigutus, isik pidi üles vaatama. Inimene, kes tõmbab kapuutsi pähe ei soovi, et teda nähakse. Ta on kuulnud, et nii kogutakse infot. Kui ratas paar päeva hiljem varastati, siis ta seostas seda isikut ratta vargusega. Ta ei saa öelda, et see isik oli Valeri Hindrimäe, kuna silmside oli nii kiire. Varem seda isikut ei ole näinud.
4. Valeri Hindrimäe andis kohtus selles episoodis ütlusi 06.08.2020 (kT II kd tl 184), et ostis kõnealuse jalgratta xxxx poe taga napsutavalt tuttavalt meesterahvalt 40 euro ja paki suitsude 23 1-20-492 eest. Algul soovis meesterahvas ise ratast pantida, kuid xxxx poe pandimajas polnud ruumi. Seejärel helistas ta xxxx tee pandimajja, et uurida, kas seal on ruumi. Kuna ta soovis seda rattaomanikku aidata, siis ta ostiski lõpuks ratta ära. Mees tegeleb rattavõistlustega ja seeläbi teab teda. Ta sõitis sellega kalmistule, aga kuna vihma hakkas sadama, andis ta ratta xxxx asuvasse pandimajja.
5. Kannatanu M Ti elukaaslase T K poolt uurijale edastatud e-kirjast ja sellele lisatud fotodest (kT II kd tl 23-27) nähtuvad kannatanu jalgratta andmed, sh raami nr xxxx ja välimus, milleks on RM CrossRide 500 Rock Machine ning sarnase jalgratta müügikuulutusest internetipoes.
6. 01.07.2020 toimunud kohtuistungil andis tunnistajana ütlusi O G, OÜ xxxx klienditeenindaja (kT I kd tl 127). Nende firma asub xxxx ja nad annavad laenu asjade eest, tuuakse ka jalgrattaid. Töötas selles firmas ka 2019 oktoobris. Valeri Hindrimäe nime teab, ta tõi jalgratta ja mäletab seetõttu, et politsei tuli kontrollima, kas ta on andnud mingeid asju sisse ja ütles selle nime. Vaatas arvutist järgi ja nägi, et andis ja näitas politseile. Kui keegi soovib asja neile anda, siis nad kontrollivad isikukoodi, pandile annavad ainult isikut tõendava dokumendi alusel. Aegajalt nad küsivad ka isikutelt, kust toodud ese pärit on. Ta juba tunneb neid, kes tihti käivad. Nemad võivad varastada, aga Valeri Hindrimäe tuli esmakordselt. Mis ratta ta täpselt tõi ta ei mäleta. Lepingu järgi pidi ta toodud ratta välja ostma 2 nädala jooksul. Pandi summa oli 50 eurot. Rahasumma ütleb klient ise, mis ta soovib. Lepingu tähtaeg sõltub ka sellest, kuidas isik palub. Ratast see isik välja õigeaegselt ei ostnud. Politsei tuli, selgitas kõik välja ja võtsid ratta ära. Siis tuli rattaomanik ja tema maksis 50 eurot selle ratta eest. Ratas oli selleks ajaks politsei poolt ära viidud. Neil oli esmakordselt nii, et tuleb omanik ja tahab maksta, sest kui võetakse asjad ära, siis keegi ei ole maksnud.
7. xxxx OÜ 04.10.2019 leping nr 19100401 (kT II kd tl 28) tõendab, et 04.10.2019 pantis Valeri Hindrimäe jalgratta xxxx asuvasse pandimajja 56 euro eest tähtajaga kuni 04.11.
8. Laenu intress on 18 eurot kuus. Samuti on märgitud lepingus Valeri Hindrimäe elukoha aadressiks xxxx, mis aga ei ole Valeri Hindrimäe tegelik elukoha aadress. Seda, et Valeri Hindrimäe elab xxxx kinnitab lisaks kohtus kontrollitud ankeetandmetele ka läbiotsimise protokoll Valeri Hindrimäe elukohas xxxx (kTII kd tl 51-77).
9. 13.11.2019 asitõendi vaatlusprotokollis koos fototabeliga (kT II kd tl 29-32) on vaadeldud xxxx xxxx OÜ poolt politseile välja antud jalgratast raaminumbriga xxxx Crossride 500, mis kattub kannatanu M Ti jalgratta passis oleva rattaraami numbriga.
10. 14.11.2019 sideettevõtjalt saadud andmete protokoll skeemiga (kT II kd tl 33-35) tõendab, et Valeri Hindrimäe kasutas 04.10.2019 oma mobiiltelefonis kahte erinevat abonentnumbrit. Kella 11:17-ni viibis Valeri Hindrimäe xxxx masti levialas ja hakkas liikuma xxxx masti levialasse (ajavahemik 12:54-13:17). Kell 13:16 viibis ta xxxx levialas ja kell 14:07 xxxx levialas. Sel ajal helistab ta xxxx asuva pandimaja numbrile xxxx. Kell 21:22 viibib Valeri Hindrimäe xxxx masti levialas.
11. Kohus on seisukohal, et ka käesolevas kuriteo episoodis tuleb Valeri Hindrimäe ütlused osaliselt lugeda ebausaldusväärseks eluliselt mitteusatuvuse tõttu. Nimelt avaldas Valeri Hindrimäe ütlustes, et see mees, kellelt ta ratta lõpuks ostis 40 eurot ja paki suitsu eest tegeleb 24 1-20-492 rattavõistlustega. M Ti ratta väärtus oli umbes 500 eurot. Kui arvestada Valeri Hindrimäe versiooni, siis tekib põhjendamatult küsimus sellest, miks peaks rattavõistlustega tegelev inimene, kes peaks üsna hästi kursis olema ka rataste ja nende väärtustega, müüma ratta 40 euro ja paki suitsu eest? Isegi juhul, kui pantimise soovi versiooni pidada usutavaks, oleks sellisel juhul mainitud isik ise helistanud pandimajja ja leidnud võimaluse oma hinnalist ratast pantida. 40 euro eest üsna väärtusliku ratta müük rattavõistlustega tegeleva isiku poolt ei tundu usutav ka keskmisele mõistlikule inimesele. Kannatanu M T andis ütlusi, et varguse päeval ta tuli töölt koju kella 12 ajal (käib rattaga) ja kui eksabikaasa tuli kella 17 ajal, siis enam ratast ei olnud. Sideettevõtjalt saadud andmete protokollist nähtub, et Valeri Hindrimäe viibis kell 14:07 xxxx levialas, kust ta helistab xxxx asuva pandimaja numbrile. Kohus ei välista seda Valeri Hindrimäe versiooni, et xxxx poe juures asuvas pandimajas ei olnud ruumi ja seepärast helistas ta ka xxxx pandimajja, kuid kohtu veendumus, just Valeri Hindrimäe käekirja jalgrataste varguse osas arvestades on see, et ta mitte ei tahtnud seda väidetavat tuttavat aidata, vaid ta ise plaaniski seda ratast pantida xxxx pandimajas. Sellele viitab ka tema liikumise trajektoor sideettevõtjalt saadud andmete protokolli pinnalt, kus ta hakkas kell 12:54 liikuma xxxx masti levialast, mis on xxxx vahetusläheduses, läbi xxxx leviala xxxx masti levialasse ja lõpuks teeb kell 14:07 kõne xxxx levialas. Kuivõrd aga Valeri Hindrimäe enda ütluste kohaselt seal pandimajas polnud ruumi, sõitiski ta Männiku pandimajja. Ka kannatanu ütlused teda eelnevalt jälginud isiku suhtes on siinkohal olulised. Kannatanu märkis, et kui neil oli selle isikuga ratast lukustades silmside, siis pani see isik kapuutsi pähe, keeras ringi ja jooksis minema. Ka Valeri Hindrimäe riietus on kõikide varguste puhul olnud selline, mis võimaldab kasutada kapuutsi ja mida ta on ka korduvalt kasutanud. Asjaolu, et siin puudub videosalvestis ei tähenda, et teiste tõendite ja Valeri Hindrimäe sarnast käitumismustrit (modus operandi) arvestades ei ole Valeri Hindrimäe süü M Ti jalgratta varguses tõendatud.
12. Tahtluse osas leiab kohus, et Valeri Hindrimäe pani käesoleva kuriteo toime kavatsetusega. Seega vastab Valeri Hindrimäe käitumine nii varguse toimepanemise objektiivsetele kui subjektiivsetele tunnustele – tegutsedes võõra vallasasja (M Tile kuuluv jalgratas) omastamise eesmärgil (kavatsetus), tungis xxxx asuva kortermaja trepikotta, võttis M Tile kuuluva ratta kehtestades sellele uue valduse ning lahkus koos rattaga. Selline Valeri Hindrimäe käitumine on kvalifitseeritav sissetungimisega vargusena ehk

§ 199lg 2 p 8 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

09.10.2019 varguse toimepanemise episood

1. Valeri Hindrimäele heidetakse ette seda, et tema 09.10.2019 ajavahemikul kell 10.45 kuni 12.20 varastas rattaluku lõhkumise teel xxxx asuva korterieramu trepikoja juurest K Kle kuuluva jalgratta Trek 3500 maksumusega 454,15 eurot.
2. Kannatanu K K andis 11.06.2020 kohtuistungil ütlusi (kT I kd tl 72), et
3. oktoobril 2019 enne kella 10:00 hommikul lukustas ta oma ratta Trek 3500 xxxx kortermaja trepikoja varikatuse posti ümber musta värvi trosslukuga, mis on võtmega suletav. See ei olnud tema elukoht, vaid ta sõitis külla sinna. Natuke peale kella 10-t sõitis ta tuttavaga autoga 1,5 tunniks ära, ratas jäi sinna. Kui tagasi tuli, siis ei olnud enam ratast, samuti ei olnud lukku. Ta otsis lukku veel kõrval olevast põõsast, kuid ei leidnud. xxxx majal kaameraid ei ole, kuid teadis, et 25 1-20-492 lähedal asuvatel hoonetel olid. Andis kaamerate informatsiooni politseile edasi. Avalduse politseisse tegi samal päeval. Lisas ka foto rattast. Ratta ostuhind oli 419 eurot. Ta sai ratta tagasi politseist umbes kuu hiljem, kuna isik oli rattaga kinni peetud. Ratas tundus samas seisus, pudelihoidja oli paindunud, 2 kodarat oli tagarattal paindunud ning tagarattal oli tugev lõtk sees. Nende parandamise summat öelda ei oska, sest oli ratta üldhooldus. Hagi on esitatud rattaluku eest, lukku ei tagastatud. Lisaks tema rattale oli ka tema sõbra ratas seal, kuid seda ei võetud.
4. Kohtule esitati tõendina K K poolt politseis ülekuulamisel lisatud foto jalgrattast ja raami numbrist (kT II kd tl 36-37). Sellest nähtuvad ratta mark, välimus ja raami number, milleks on xxxx.
5. Valeri Hindrimäe andis 05.08.2020 kohtuistungil ristküsitluse käigus ütlusi (kT II kd tl 167 pöördel), mille kohaselt muukis kannatanu ratta luku lahti kirjaklambriga, lukk jäi terveks ja ratta rooli peale. Võttis ratta
6. trepikoja eest vasakut kätt, kui seista seljaga maja poole. Ta tahtis sellega xxxx tänavale sõita ja siis ratta tagastada, aga peeti enne politsei poolt koos rattaga kinni. Varastamise soovi tal polnud, ta omastas selle.
7. 11.10.2019 asitõendi vaatlusprotokollist fototabeli, kaardi ja videosalvestisega (kT II kd tl 38-44), kus on vaadeldud on xxxx asuva kortermaja 09.10.2019 turvakaamerate videosalvestisi nähtub, kuidas Valeri Hindrimäe lahkub kodunt jalgsi aadressilt xxxx korterist kell 11:12:23 ja siis keerab xxxx maja ette. Seejärel läheb nimetatud maja esimese trepikoja ette, kõnnib vahepeal maja ees ja siis pöörab uuesti ühe trepikoja ette ning seejärel sõidab kell 11:32:36 xxxx maja eest jalgrattaga ära.
8. 23.10.2019 sideettevõtjalt saadud andmete protokollist skeemiga (kT II kd tl 45-47) nähtub, et Valeri Hindrimäe mobiiltelefoni kasutati kuriteo toimepanemise eel ja järel levialades, mis asuvad sündmuskoha piirkonnas. Oluline on siin välja tuua see, et 09.10.2019 kell 11:39 ehk 7 minutit peale K K jalgratta vargust helistab Valeri Hindrimäe, viibides xxxx masti levialas xxxx asuva pandimaja numbrile. Kohus juhib siinkohal tähelepanu, et ka M Ti rattavarguse episoodis helistas Valeri Hindrimäe xxxx pandimajja (vt kohtuotsuse p 70)
9. 13.11.2019 vaatlusprotokollist fototabeliga (kT II kd tl 48-50), kus on vaadeldud Valeri Hindrimäelt 09.10.2019 kahtlustatavana kinnipidamisel äravõetud jalgratast Trek 3500 ja mille raami number kattub K K poolt politseile edastatud rattapassis oleva rattaraami numbriga.
10. Kohus nõustub taas prokuröriga, et Valeri Hindrimäe ütlused tulevad ka selles episoodis lugeda osaliselt ebausaldusväärseks, kuivõrd need ei kattu uuritud tõenditega ja seda osas, mis puudutab Valeri Hindrimäe soovi ratas peale sõitmist kannatanule tagastada. Nii xxxx kortermaja turvakaamera salvestisest kui ka sideettevõtjalt saadud andmete protokollist nähtub üheselt, et kõigest 7 minutit peale ratta vargust helistas Valeri Hindrimäe xxxx pandimajja. Seega ei vasta Valeri Hindrimäe ütlused selle kohta, et ta kavatses K K ratta tagastada tegelikkusele.
11. Tahtluse osas leiab kohus, et Valeri Hindrimäe pani käesoleva kuriteo toime kavatsetusega. Seega vastab Valeri Hindrimäe käitumine nii varguse toimepanemise objektiivsetele kui subjektiivsetele tunnustele – tegutsedes võõra vallasasja (K Kle kuuluv jalgratas) omastamise eesmärgil (kavatsetus), võttis xxxx asuva kortermaja trepikoja eest, K Kle kuuluva ratta 26 1-20-492 kehtestades sellele uue valduse ning lahkus koos rattaga. Selline Valeri Hindrimäe käitumine on kvalifitseeritav vargusena ehk

§ 199lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

82.

§ 199

lg 2 p 9 järgi karistatakse isikut, kes paneb toime süstemaatilise varguse, s.o süstemaatiliselt võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil. Süstemaatiline vargus eeldab, et isik on toime pannud vähemalt kolm vargust, sealjuures ei ole tähtis, kas need teod tuleks üksikult subsumeerida

§ 199(kuritegu) või § 218 (väärtegu) alla.

Samuti ei ole tähtsust asjaolul, kas tegemist on lõpuleviidud vargustega või tegemist on varguste katsetega, kuid nendevaheline ajavahemik ei saa olla väga pikk. Lisaks on vajalik, et isiku poolt toime pandud teod on omavahel seotud, s.t et need üksikud vargused moodustavad teatud sisulise süsteemi. Seotud on teod omavahel eelkõige juhul, kui varastamine on kujunenud isikule elustiiliks - näiteks hangib isik endale varastades elatist, see on talle püsiva või alatise sissetuleku allikas, või sooritab süütegusid väljakujunenud harjumusest lähtuvalt. 83. Valeri Hindrimäe tunnistati Harju Maakohtu 08.12.2016 otsusega nr 1-16-6346 süüdi

§ 199

lg 2 p 9,

§ 344

lg 1 ja

§ 213lg 2 p 1 järgi ja karistati vangistusega 3 aastat (k

T II kd tl 84-85). Valeri Hindrimäe vabanes peale täielikku karistuse kandmist 15.03.2019 (kT II kd tl 92-94). 84. Vladislav Epelbaum tunnistati Harju Maakohtu 10.06.2016 otsusega nr 1-16-6255 süüdi

§ 199

lg 2 p 8, 9 järgi ja karistati liitkaristusena vangistusega 1 aasta, 11 kuud ja 29 päeva vangistust, mille karistuse kandmise algust arvestati alates 02.03.2016 (kT II kd tl 88-91). Vladislav Epelbaum vabanes peale täielikku karistuse kandmist 02.03.2018 (kT II kd tl 86). 85. Arvestades Valeri Hindrimäe varasemaid karistusi ja käesolevas kriminaalasjas viie varguse episoodi toimepanemist, siis on varguste toimepanemine ilmselgelt muutunud Valeri Hindrimäe jaoks elustiiliks hankides sel viisil elatusvahendeid. Sellest tulenevalt on kohtu hinnangul Valeri Hindrimäe käitumise puhul tegemist süstemaatilise tegevusega, mis on suunatud võõraste vallasasjade äravõtmisele, s.o süstemaatilise vargusega. Kuivõrd vargused olid toime pandud nii avalikult, grupis, kui ka sissetungimisega, siis on Valeri Hindrimäe käitumine varguste episoodides lõplikult kvalifitseeritav

§ 199lg 2 p 5, 7, 8 ja 9 järgi.

Arvutikelmuse episoodis tuleb Valeri Hindrimäe käitumine kvalifitseerida

§ 213

lg 2 p 1 järgi, kuivõrd Valeri Hindrimäe puhul on tegemist varem varguse toimepannud isikuga. 86. Vladislav Epelbaumi osas on esitatud süüdistus ühes varguse episoodis. Kuigi Vladislav Epelbaum on mõistetud eelmise kohtuotsusega süüdi süstemaatilise varguse toimepanemises, on käesolev kuriteo episood Vladislav Epelbaumil ainuke peale viimase karistuse kandmiselt vabanemist. Seetõttu tuleb Vladislav Epelbaumi käitumine kvalifitseerida korduva vargusena. Kuivõrd Vladislav Epelbaum pani varguse toime sissetungimisega ja grupis koos Valeri Hindrimäega, on Vladislav Epelbaumi käitumine lõplikult kvalifitseeritav

§ 199lg 2 p 4, 7 ja 8 järgi.

87. Süüd välistavaid ega õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus kummagi süüdistatava suhtes ei tuvastanud. Seega on tõendamist leidnud, et Valeri Hindrimäe pani toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime pandud avalikult, kuid vägivalda 27 1-20-492 kasutamata, grupi poolt, sissetungimisega ja süstemaatiliselt, s.o

§ 199lg 2 p 5, 7, 8, 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Samuti on tõendamist leidnud, et Valeri Hindrimäe pani toime teisele isikule varalise kahju tekitamise andmete ebaseadusliku sisestamise teel varalise kasu saamise eesmärgil, kui see on toime pandud isiku poolt, kes on varem toime pannud varguse, s.o

§ 213lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Samuti on tõendamist leidnud, et Vladislav Epelbaum pani toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime pandud korduvalt, grupi poolt ja sissetungimisega, s.o

§ 199lg 2 p 4, 7, 8 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

III KARISTUS 90. Karistuse mõistmisel arvestab kohus

§ 56

lg 1 sätestatud karistamise alustega, milliste kohaselt on karistamise aluseks esmajoones isiku süü. Samuti arvestatakse karistuse mõistmisel kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Kehtiva kohtupraktika (Riigikohtu otsused nr 3-1-1-52-13, 3-1-1-58-13) kohaselt, tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. 91. Valeri Hindrimäele

§ 199

lg 2 p 5, 7, 8, 9 ja Vladislav Epelbaumile

§ 199

lg 2 p 4, 7, 8 järgi inkrimineeritava kuritegude toimepanemise eest on karistusena ette nähtud rahaline karistus või kuni 5-aastane vangistus. Valeri Hindrimäele

§ 213

lg 2 p 1 järgi inkrimineeritava kuriteo toimepanemise eest on karistusena ette nähtud vangistus 1 kuni 5 aastat. 92. Eripreventsiooni arvestades juhib kohus tähelepanu süüdistatavate karistusregistri väljavõttetele (kT II kd tl 81-83, 86-87), mille kohaselt on mõlemaid süüdistatavaid varem korduvalt karistatud, mida tuleb karistuse mõistmisel arvestada. Üldpreventsioonist lähtuvalt leiab kohus, et ühiskond ei saa leebelt reageerida olukorrale, kus üks isik elatub teiste isikute arvelt ning teadmine, et selliseid isikuid karistatakse pikemaajalise vangistusega mõjub positiivselt ka ühiskonna turvalisusele.

§ 199

lõike 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest ette nähtud sanktsiooni keskmine määr on 2 aastat ja 6 kuud.

§ 213

lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest ette nähtud sanktsiooni keskmine määr on 3 aastat. Valeri Hindrimäe 93. Süü suuruse hindamisel arvestab kohus seda, et Valeri Hindrimäe on toime pannud 5 varguse episoodi, mis on toime pandud avalikult, kuid vägivalda kasutamata, grupis, sissetungimisega ning süstemaatiliselt ja ühe arvutikelmuse episoodi. Vargused pani Valeri Hindrimäe toime varalise kasu saamise eesmärgil ning on oma tegudega tekitanud kannatanutele varalist kahju, millest tulenevalt on kannatanud esitanud ka tsiviilhagid. Valeri Hindrimäe enda ütluste kohaselt võttis ta mitmel korral rattad üksnes ajutiseks kasutamiseks ja 28 1-20-492 soovis need kannatanutele tagastada, mis aga ei vasta tõele, kuivõrd kogutud tõenditega on tuvastatud, et Valeri Hindrimäe pantis rattad kohe peale nende vargust. Kohus peab oluliseks siinkohal märkida, et karistuse määramisel ei oma tähtsust kui palju Valeri Hindrimäe rataste pantimisest kasu sai või mis ta pantimise eest saadud rahaga tegi. Kannatanutelt oli ebaseaduslikult hõivatud nende vara ja neile oli tekitatud kahju. Samuti on kõik kuriteod lõpule viidud. Arvutikelmuse episoodi puhul märgib kohus lisaks, et Valeri Hindrimäe võttis kannatanu pangakaardiga koheselt peale varguse toimepanemist 1000 eurot välja ning peale südaööd ehk uute limiitide ulatuses uuesti 1250 eurot. Kohus ei saa märkimata jätta, et tegemist oli pensionärist kannatanu pangakaardiga, mida Valeri Hindrimäe kasutas. Samuti on Valeri Hindrimäed ka varasemalt karistatud

§ 213lg 2 p 1 järgi.

Eelkirjeldatu põhjal hindab kohus Valeri Hindrimäe süüd nii varguste kui ka arvutikelmuse toimepanemises keskmiseks, mis välistab ka karistusena rahalise karistuse kohaldamise. 94. Edasi hindab kohus Valeri Hindrimäe karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude olemasolu. Valeri Hindrimäe on avaldanud kahetsust oma tegude pärast ja ka vabandanud osade kannatanute ees, kuid hinnates kohtuistungil Valeri Hindrimäe hoiakut ja suhtumist oma tegudesse ja kannatanutesse leiab kohus, et süüdistatava kahetsus ei ole siiras ning sellesse tuleb suhtuda äärmiselt kriitiliselt. Ka Riigikohus on märkinud, et karistuse kergendamiseks ei piisa paljasõnalisest kahetsuse avaldamisest, vaid kahetsus peab olema siiras ja kajastuma ka süüdistatava hoiakus tema poolt toimepandud teo suhtes (Riigikohtu otsuse nr 3-1-1-18-14 p 11). Puhtsüdamlik kahetsus on eelkõige vabandamine kannatanu ees, seda Valeri Hindrimäe kohtuistungil iseenesest osaliselt väljendas, kuid lisaks vabandusele tegi Valeri Hindrimäe kannatanute suunas ka erinevate etteheidetavate alatoonidega märkuseid - küll rattaparkla ebaseadusliku ehituse kohta, küll selle kohta, et ratas polnud lukustatud või kuidas ratast hoida ei tohiks. Samuti puudub puhtsüdamlik kahetsus, kui süüdistatav ei ole talle etteheidetavat tegu omaks võtnud ning on vaidlustanud süüteo toimepanemise ja taotleb enda õigeksmõistmist. Valeri Hindrimäe eitas osasid kuriteoepisoode, mistõttu kaitsja taotles ka D Zilt ja M T varguste episoodides Valeri Hindrimäe õigeks mõistmist, samuti olid Valeri Hindrimäe kohtuistungil antud ütlused peamiselt ennastõigustavad. Kohtu hinnangul näitab just taoline ennastõigustav suhtumine oma teosse ja kannatanutesse puhtsüdamliku kahetsuse puudumist ning ka seda, et Valeri Hindrimäe ei ole aru saanud oma teo keelatusest. Kahetsuse avaldamist on võimalik süüdistataval kergekäeliselt väljendada, kuivõrd see on

§ 57

lg 1 p 3 kohaselt üks karistust kergendavatest asjaoludest, ent pelgalt selle väljendamine ei too kaasa automaatselt karistuse kergendamist, vaid kohus peab veenduma selle siiruses. Antud juhul kohus selles ei veendunud. Kaitsja leidis, et kuna kannatanud said rattad pandimajast kätte Valeri Hindrimäe abiga, tuleks seda kergendava asjaoluna arvestada. Kohus sellega ei nõustu ja toetab prokuröri positsiooni. Nimelt D Zi ratta puhul oli tegemist puhta juhusega, et kannatanu oma ratta tagasi sai ning K K rattaga peeti Valeri Hindrimäe kinni hoopis teise kuriteo episoodiga seoses. Seda, et kaks jalgratast saadi pandimajast kätte ei pea kohus piisavaks, et arvestada seda Valeri Hindrimäe karistust kergendava asjaoluna. Muid karistust kergendavaid asjaolusid nagu ka karistust raskendavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. 95. Eeltoodust tulenevalt mõistab kohus Valeri Hindrimäele varguste toimepanemise eest karistuseks sanktsiooni keskmise määra ehk 2 aastat ja 6 kuud vangistust ning arvutikelmuse toimepanemise eest 2 aastat ja 7 kuud vangistust.

§ 64

lg 1 kohaselt mõistetakse 29 1-20-492 samaliigiliste põhikaristuste korral liitkaristus mõistetud üksikkaristustest raskeima suurendamise teel või loetakse kergem karistus kaetuks raskeima karistusega. Kuriteo toimepanemise asjaolusid ja süü suurust arvesse võttes ei ole käesoleval juhul põhjendatud kergema karistuse kaetuks lugemine raskema karistusega, vaid kohus peab põhjendatuks üksikkaristusest raskeima osalist suurendamist. Ka Riigikohus on oma otsuses nr 3-1-1-20-16 märkinud, et liitkaristuse mõistmisel mõne kuriteo ebaõiguse sootuks arvestamata jäämise vältimiseks tuleks pigem hoiduda absorbtsioonipõhimõtte rakendamisest. Seetõttu mõistab kohus

§ 64

lg 1 alusel Valeri Hindrimäele liitkaristuseks vangistuse 3 aastat ja 2 kuud vangistust.

1. Riigikohus on väljendanud seisukohta, et alles pärast seda, kui kohus on otsustanud, milline peaks olema toimepandud konkreetse teo eest sellele konkreetsele süüdistatavale mõistetav karistus, saab järgmise sammuna hakata kaaluma, kas kõne alla võiks tulla ka tema tingimuslik karistusest vabastamine. Kohtupraktikas on seejuures asutud seisukohale, et vaid erandlikud süüteo toimepanemise asjaolud ja süüdlase isik on aluseks karistuse kandmisest tingimisi vabastamise vaagimiseks. Vähemalt ühte neist asjaoludest peab iseloomustama nn märkimisväärne eripära (Riigikohtu otsus nr 3-1-1-99-06). Erinevalt karistuse mõistmisest, kus karistuse mõistmise alusena prevaleerib isiku süü, on karistusest tingimisi vabastamise korral aluseks kuriteo toimepanemise asjaolud ning süüdlase isik, mis kas iseseisvalt või ka koostoimes teevad põhikaristuse reaalse ärakandmise ebaotstarbekaks (Riigikohtu otsus nr 31-1-40-04).
2. Valeri Hindrimäel on kaks kehtivat kriminaalkaristust varavastaste kuritegude toimepanemise eest, viimati karistati teda 08.12.2016.a 3-aastase reaalse vangistusega, mille kandmiselt ta vabanes 15.03.
3. Käesolevate kuritegude toimepanemist alustas Valeri Hindrimäe kõigest 5 kuu möödumisel peale viimase karistuse kandmiselt vabanemist ning kõik kuriteod on toime pandud 1,5 kuu jooksul. Süüdlase isiku puhul tuleb karistusest tingimisi vabastamine kõne alla eelkõige juhul, kui teda ei ole varem kriminaalkorras karistatud. Seega ei ole Valeri Hindrimäe puhul tegemist isikuga, kes on esmakordselt süüdi mõistetud ja keda mõjutaks lühemaajaline vangistus, vaid tegemist on korduvalt vangistust kandnud isikuga. Sellest tulenevalt puudub igasugune alus kaaluda Valeri Hindrimäe suhtes karistusest osaliselt tingimisi vabastamist ja mõistetud liitkaristus kuulub ära kandmisele täies ulatuses alates Valeri Hindrimäe kahtlustatavana kinnipidamisest, s.o alates 09.10.
4. Tõkend vahistamine tühistada kohtuotsuse jõustumisel või vangistuse ärakandmisel, sõltuvalt sellest, kumb tähtaeg saabub varem. Vladislav Epelbaum
5. Vladislav Epelbaumi süü suuruse puhul arvestab kohus seda, et tema on toime pannud ühe varguse episoodi. Kogutud tõendite pinnalt saab järeldada, et Vladislav Epelbaum ei olnud D Zilt rattavarguse toimepanemise initsiaator, mistõttu saab juba öelda, et tema süü on keskmisest määrast väiksem. Samuti ei tuvastanud kohus, et ta oleks saanud varguse toimepanemise tulemusena varalist kasu. Varguse toimepanemist ta ei eitanud. Samas tuleb arvestada, et Vladislav Epelbaum on varem kriminaalkorras karistatud, omades kolme kehtivat karistust varavastaste kuritegude toimepanemise eest, mistõttu on ka Vladislav Epelbaumi puhul rahalise karistuse kohaldamine välistatud. Rahalist karistust ei taotlenud ka süüdistatav ise ega ka tema 30 1-20-492 kaitsja. Kuritegu oli toime pandud grupis ja sissetungimisega. Kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid kohus Vladislav Epelbaumi puhul ei tuvastanud. Seetõttu leiab kohus, et Vladislav Epelbaumile tuleb mõista karistuseks 1 aasta vangistust.
6. Tulenevalt käesoleva kohtuotsuse punktis 96 märgitust leiab aga kohus, et Vladislav Epelbaum on isikuks, kelle suhtes on võimalik jätta mõistetud vangistus

§ 74

lg 1 ja 3 alusel tingimisi kohaldamata määrates Vladislav Epelbaumile katseajaks 1 aasta ja 6 kuud. Vladislav Epelbaum vabanes viimase karistuse kandmiselt 2018 aasta kevadel ja käesolevas asjas heidetakse talle ette ühe kuriteo episoodi toimepanemist, mille ta pani toime 1,5 aastat peale viimase karistuse kandmiselt vabanemist. Selle pinnalt saab öelda, et käesolev episood oli pigem Vladislav Epelbaumi elus juhuslikku laadi. Samuti on tal on olemas ametlik töökoht. Arvestades aga Vladislav Epelbaumi varasemat tausta, siis on kohtu hinnangul põhjendatud katseajal allutada Vladislav Epelbaum käitumiskontrollile ja kriminaalhooldaja järelevalve alla. Eeltoodu alusel määrab kohus, et Vladislav Epelbaumile mõistetud 1-aastast vangistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui ta ei pane 1 aasta ja 6 kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab

§ 75

lg 1 punktides 1-6 sätestatud käitumiskontrolli nõudeid ja kohustusi kriminaalhooldaja järelevalve all. Vladislav Epelbaumile määratud katseaja alguseks tuleb lugeda

78 kohaselt kohtuotsuse kuulutamise aeg, s.o. 30.09.

1. IV TSIVIILHAGID
2. Käesolevas kriminaalasjas on esitatud tsiviilhagid järgmiste kannatanute poolt: - kannatanu L K esitas tsiviilhagi Valeri Hindrimäe vastu vargusega tekitatud varalise kahju hüvitamise nõudes summas 55 eurot (kT I kd tl 7-8), - kannatanu K K esitas tsiviilhagi Valeri Hindrimäe vastu vargusega tekitatud varalise kahju hüvitamise nõudes summas 15,15 eurot (kT I kd tl 9), - kannatanu M T esitas tsiviilhagi Valeri Hindrimäe vastu vargusega tekitatud varalise kahju hüvitamise nõudes summas 69,40 eurot (kT I kd tl 10-11), - kannatanu V S esitas tsiviilhagi Valeri Hindrimäe vastu varguse ja arvutikelmusega tekitatud varalise kahju hüvitamise nõudes summas 2620 eurot (kT I kd tl 12-13).
3. KrMS § 37 lg 1 kohaselt on kannatanu füüsiline või juriidiline isik, kellele on kuriteoga või süüvõimetu isiku poolt õigusvastase teoga vahetult tekitatud füüsilist, varalist või moraalset kahju. VÕS § 1043 kohaselt teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi. Vastavalt VÕS § 1045 lg 1 p 5 sätetele on kahju tekitamine õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega. Kahju hüvitamise eesmärk on VÕS § 127 lg 1 kohaselt kannatanu asetamine olukorda, mis oleks võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise aluseks olevaid asjaolusid ei oleks olnud. Lähtuvalt VÕS § 128 lg 1-3 võib hüvitamisele kuuluv kahju olla varaline või mittevaraline. Varaline kahju on eelkõige otsene varaline kahju ja saamata jäänud tulu. Otsene varaline kahju hõlmab eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse.
4. Kohtumeneltuse käigus tekkis tsiviilhagidega kaks vaidlust. Esiteks tekkis Valeri Hindrimäel küsimus, miks on ta kohustatud hüvitama kannatanutele L Kle ja M Tile 31 1-20-492 pandimajaga seotud kulud. Rataste asukohad oli politsei tuvastanud ja ka ühel juhul pandimajast ära võtnud, seega oli kannatanute enda vaba tahe tasuda pandimajadele ratta väljaostu summa. Raha tasumist selgitasid kohtuistungil tunnistajatena üle kuulatud pandimaja töötajad O G ja L D, et tegemist on pandimaja kahjuga ja kui rattaomanik ei tasu pandimajale laenusummat, siis on neile tekitatud kahju. Kohus leiab, et kannatanute poolt pandimajaga seotud kulu ja sellest tulenevalt ka esitatud hagi on igati põhjendatud. Ei saa eeldada, et kui kannatanu on tasunud süüdistatava poolt varastatud ja pandimajja viidud ratta eest laenusumma koos intressiga, siis kannatanul ei teki õigust esitada selles summas tsiviilhagi. M T sai oma ratta tagasi pandimajast ja ilma laenusummat tasumata ta seda tagasi ei oleks saanud. L K käitus tasumise osas vastavalt politseist saadud juhistele. Antud olukorras on tegemist otseselt vargusega seotud varalise kahjuga, kuivõrd see on seotud otseselt varguse esemega, mistõttu on selle nõude esitamine tsiviilhagis ka igati põhjendatud. Lisaks pandimaja summadele on kannatanud lisanud hagides ka rattalukkude kahjud. Seega on kannatanute L K, M Ti ja K K hagid põhjendatud ja kuuluvad täies ulatuses rahuldamisele ja Valeri Hindrimäelt väljamõistmisele.
5. Teine tsiviilhagiga seonduv vaidlus oli kannatanu V S varguse episoodis ja seda rahasummade osas, mis kannatanul oli arvutikotis (arvutikelmusega tekitatud kahju 2250 euro osas vaidlus puudub). Kuigi kannatanu V S andis kohtus vastuolulisi ütlusi sülearvutikotis olnud rahasummade kohta ja need läksid kohati vastuollu ka kohtuistungil antud ütlustega, peab kohus usutavaks kannatanu ütlusi summade osas, mis ta andis kohtueelses menetluses, mis kaitsja taotlusel avaldati ja mis on kirjas hagiavalduses (vt kohtuotsuse punkt 40). Kannatanu selgitas kohtuistungil väga põhjalikult, et ta plaanis puhkusele sõita ja rahad olid mõeldud nii tee peale kui ka kingituseks lähedastele. Arvestades kotis olnud dokumentide sisu ja mahtu, puudub kohtul igasugune alus kannatanu ütlustes selles osas kahelda, et ta planeeris puhkusele sõitu ja selleks tarbeks oli tal seal ka sularaha. Kannatanu kohtuistungil vastuolude tõttu avaldatud ütlused olid antud peale kuriteo toimepanemist, kohtuistungil andis kannatanu ütlusi aga alles 11.06.2020, s.o. ligi 9 kuud hiljem. Arvestamata ei saa jätta siinkohal ka kannatanu vanust ja tema suhtes kuriteo toimepanemisega tekitatud emotsioonaalset ja hingelist erutust, mis väljendus selgelt ka kohtuistungil, mistõttu võis see mõjutada ka arvandmetes eksimist. Selles, et kannatanul sülearvutikotis üldse raha ei olnud puudub samuti kohtul igasugune alus kahelda. Sellest tulenevalt loeb kohus tõendatuks kannatanu V S hagi summas 2620 eurot, mis koosneb pangaautomaatist väljavõetud 2250 eurost, musta värvi rahakoti maksumusest 20 eurot, musta värvi portmonee maksumusest 20 eurot, selles olnud sularahast 300 eurot ning kollase rihmaga kella maksumusest 30 eurot. Kohtuistungi käigus tuvastati, et kollase rihmaga kell asub Valeri Hindrimäe isiklike asjade hulgas, mida aga kannatanu tagasi ei soovi, vaid jäi selles osas esitatud hagi juurde. Valeri Hindrimäe isiklike asjade hulgas oleva rahakoti osas selgus, et tegemist ei olnud kannatanu, vaid sarnase rahakotiga, mistõttu ka selles osas jäi kannatanu oma hagi juurde.Seega pm lammatamii V S hagi põhjendatud summas 2620 eurot ja kuulub selles ulatuses ka rahuldamisele ja Valeri Hindrimäelt väljamõistmisele.
6. Kohtus uuritud tõenditega on tuvastatud, et tsiviilhagide aluseks oleva varalise kahju tekkimine on otseselt seotud Valeri Hindrimäe poolt kavatsetult toime pandud vargustega. Kohtu hinnangul on varaline kahju tekkinud süüdistatava õigusvastase käitumise tõttu, kuivõrd see on tekitatud kannatanu omandi rikkumisega VÕS § 1045 lg 1 p 5 mõttes. Kuna 32 1-20-492 kriminaalasja kohtuliku uurimisega on tõendatud süüdistatava süü kahju tekkimises, siis tuleb kohaldada VÕS § 1043 sätteid ning varaline kahju tuleb hüvitada kahju kannatanud isikule süüliselt kahju tekitanud isikule kuuluvate varaliste vahendite arvelt, s.t varaline kahju tuleb Valeri Hindrimäelt kannatanute kasuks välja mõista ja see tuleb Valeri Hindrimäe tasuda kannatanute poolt nimetatud arveldusarvetele. V ASITÕENDID
7. 4 DVD ja 2 CD plaati, mis asuvad kriminaalasja materjalide juures jätta kohtuotsuse jõustumisel kriminaalasja materjalide juurde VI MENETLUSKULUD
8. KrMS § 175 lg 1 p-de 4 ja 9, § 179 lg 1 p 2 ja § 180 lg 1 alusel kuuluvad Valeri Hindrimäelt riigituludesse menetluskuludena väljamõistmisele riigi õigusabi korras määratud kaitsja tasu 3170,40 eurot ja teise astme kuriteos süüdimõistmisega kaasnev sundraha 876 eurot, kokku 4046,40 eurot ning Vladislav Epelbaumilt riigi õigusabi korras määratud kaitsja tasu 1778,40 eurot ja teise astme kuriteos süüdimõistmisega kaasnev sundraha 876 eurot, kokku 2654,40 eurot. Käesoleval juhul leiab kohus süüdistatavate varalist seisundit ja menetluskulude tasumise võimalusi arvestades, et nii Valeri Hindrimäe kui Vladislav Epelbaumi puhul on põhjendatud menetluskulude tasumine määrata KrMS § 180 lg 3
9. lause alusel ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Valeri Hindrimäel tuleb tasuda igakuiselt 337,20 eurot ja Vladislav Epelbaumil tuleb igakuiselt tasuda 221,20 eurot. Kui menetluskulud jäävad tähtaegselt tasumata, hakkab neid välja nõudma kohtutäitur täitemenetluse seadustiku järgses täitemenetluses. (allkirjastatud digitaalselt) Mairi Heinsalu Kohtunik 33