Obsah (13)

§ 19§ 16§ 21§ 29§ 24§ 30§ 39§ 44§ 11§ 36§ 40§ 27§ 18

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Viivi Tomson, Indrek Parrest, Üllar Roostoja Määruse tegemise aeg ja koht 5. märts 2021, Tartu Tsiviilasja number 2-20-13767 Tsiviilasi OÜ Jatiina

) § 19 lg 1 p 3 alusel ja uue saneerimisnõustaja nimetamist. Ettevõtja leidis, et nõustaja on jätnud saneerimisseaduses sätestatud ülesanded täitmata, ei ole koostanud saneerimiskava, ei ole teinud ettevõtjaga koostööd ega teda abistanud, ei ole pidanud läbirääkimisi võlausaldajatega, viivitas kava edastamisega võlausaldajatele. Nõustaja on takistanud kava koostamist, asudes veel enne 4 kavaga tutvumist seisukohale, et ettevõtja on alaliselt maksejõuetu. Nõustaja tasutaotlus on põhjendamatu ja ülepaisutatud, tasu tuleks määrata 8 töötunni eest. Saneerimisnõustaja esitas 30.12.2020 maakohtule tegevuse aruande, milles toob esile, et vahetult enne aruande esitamist esitas ettevõtja nõustajale laoseisu aruande, ladu üle vaadata ei ole nõustajal õnnestunud. Aruanne sisaldab ettevõtjale mittekuuluvaid asju, mida ettevõtja kasutas liisingulepingute alusel. 18.01.2021 esitas ettevõtja maakohtule vastuvõtmata saneerimiskava kinnitamise avalduse täiendused. Dokumendis märgitakse muu hulgas, et kinnistu müügist saadud vahenditega rahuldatakse hüpoteegipidaja OP Corporate Bank plc nõuded ning suurendatakse oluliselt ettevõtja võimekust majandusraskused ületada. Kinnistu võõrandamine ei kahjusta teiste võlausaldajate huve. Ettevõtja on oluline tööandja, kuna püsivalt saab tööd kolm töötajat. 20.01.2020 kuulas maakohus ära ettevõtja juhatuse liikme, lepingulise esindaja, saneerimisnõustaja ja pankrotiavalduse esitanud isikute esindajad. 25.01.2021 edastas ettevõtja maakohtule

1. a majandusaasta aruande, mis ei ole äriregistrile esitatud, kuna on audiitori poolt kinnitamata. Ettevõtjal on vajaduse tekkimisel olemas rendipind, kuna kinnistu on võõrandatud. Kohustused on vähenenud 1 690 621 euroni, varade maht on 1 232 557,95 eurot, Same Deutz-Fahr nõue on tasaarvestatav loovutatud BNP Paribas nõudega summas 364 938,40 eurot. OP Corporate Bank on oma kõrvalnõudeid vähendanud ca 511 000 euro võrra tingimuslikult praeguse menetluse raames. MAAKOHTU LAHEND
2. Tartu Maakohus jättis
3. jaanuari 2021 määrusega OÜ Jatiina Tehnika avalduse vastuvõtmata saneerimiskava kinnitamiseks menetlusse võtmata, lõpetas saneerimismenetluse ennetähtaegselt ja vabastas vandeadvokaat A. Tammeri saneerimisnõustaja ülesannetest. Saneerimisnõustaja tasu suuruseks määras maakohus 6120 eurot (sh käibemaks), summa makstakse välja kohtu tagatiskontolt Oilseeds Trade OÜ tasutud deposiidist. Menetluskulud jäeti OÜ Jatiina Tehnika kanda. Maakohus võttis menetlusse Eesti Vabariigi (Maksu- ja Tolliameti kaudu) ja BNP Paribas Lease Group S.A. pankrotiavaldused OÜ Jatiina Tehnika vastu ning nimetas ajutiseks pankrotihalduriks vandeadvokaat Margo Normanni. Ajutisel pankrotihalduril tuleb esitada kohtule tegevuse aruanne hiljemalt
4. veebruaril
5. Võlgnikul keelati vara käsutamine ilma ajutise halduri nõusolekuta, peatati võlgniku osalemine teistes kohtumenetlustes ja arestiti kogu võlgniku vara, sh pangakontod. Võlgnikul lubati kontot kasutada ajutise halduri nõusolekul. Peatati võlgniku vara suhtes toimuvad täitemenetlused. Määruse kohaselt ei ole

§ 19

lg 1 p 3 alusel saneerimisnõustaja vabastamine ja uue saneerimisnõustaja määramine põhjendatud. Nõustaja avaldas, et koostöö ettevõtja juhatuse liikmetega oli takistatud eelkõige ettevõtja esindajate passiivsusest, nõustaja nõutud teave esitati kas hilinemisega või puudulikult, teatud osas ei osutunud võimalikuks mõistliku aja jooksul kontrollida ettevõtja varade olemasolu. Saneerimiskava on koostatud menetlusväliste isikute poolt, kava edastati nõustajale ebapiisava ajavaruga ning edastati võlausaldajatele muutmata kujul. Võlausaldajate grupeerimine kavas, nõuete suuruse määramine, nõuete rahuldamise ulatus ja tingimused on seega kooskõlas juhatuse liikme tahtega. Enamuse pandiga tagamata või ettevõtjaga mitteseotud võlausaldajate vastuseis kavale võib olla seletatav nõuete rahuldamise madala määra ning ebatavaliselt pika perioodiga, 10 aastat, lisaks ei sisalda kava ühtegi reaalset tagatist. Nõustaja poolt kohtule esitatud negatiivne hinnang ettevõtja majandusliku olukorra kohta on kooskõlas

§ 16lg 3 p-s 2 sätestatud ülesande täitmisega.

Juhatuse liikmetest erinev hinnang ettevõtja majanduslikule olukorrale ei saa olla aluseks nõustaja vabastamisele. Nõustaja on oma arvamust põhjendanud, leides muu hulgas, et ettevõtja 5 netovara on seaduses nõutust väiksem, deklareeritud käive ei anna alust hinnata kava täitmise võimalusi positiivselt, vara koosseis ei kajasta tegelikku olukorda, kuna omavarana on näidatud kolmandatele isikute kuuluvat tehnikat. Faktiliselt õige on etteheide, et saneerimisnõustaja ei ole saneerimiskava koostanud. Selles osas on nõustaja andnud oma seletuse. Samas ainuüksi sellel alusel ei ole nõustaja vabastamine põhjendatud, kuna kava on ettevõtja esindajate tahte kohaselt koostatud ja vastab formaalselt

§ 21nõuetele.

Asjaolu, et võlausaldajad kavaga ei nõustunud, ei sõltu saneerimisnõustaja tegevusest. Saneerimiskava kohtueelne menetlus on toimunud kooskõlas

§-dega 23–26. Ettevõtja esindajad ei ole taotlenud saneerimisnõustaja vabastamist koheselt peale ilmnenud puudusi. Vastava taotlusega pidanuks kohtu poole pöörduma viivitamatult. Ettevõtja avalduse võlausaldajate poolt vastuvõtmata saneerimiskava kinnitamiseks sisulise menetluse läbiviimiseks peavad esinema

§ 29lg 1 p 1 ja p 2 asjaolud.

Hääletusprotokollist nähtub, et esimeses grupis osalesid mõlemad pandiga tagatud nõuetega võlausaldajad, kellest kava poolt hääletas OP Corporated Bank plc ja vastu Eesti Vabariik (Maksu- ja Tolliameti kaudu). Teise gruppi olid koondatud pandiga tagamata nõuetega võlausaldajad, kokku 36 isikut, hääletamisest võttis osa 14 isikut, kava poolt hääletas 8 ja vastu 6 võlausaldajat. Kava ei võetud vastu, kuna esimeses rühmas hääletas kava poolt üks võlausaldaja häälte suhtarvuga 70,27% ning teises rühmas oli kava poolt 34,71% osavõtnud häältest. Seega mõlemas rühmas jäi saavutama seadusest tulenev 2/3 häälteenamuse nõue (

§ 24lg 4).

Samas on täidetud

29 lg 1 p-de 1 ja 2 tingimused kohtule avalduse esitamiseks vastuvõtmata saneerimiskava kinnitamiseks, kuna teises rühmas võttis hääletamisest osa alla poole rühma kuuluvatest võlausaldajatest.

§ 29lg-s 3 märgitud dokumendid on kohtule esitatud.

Täiendavalt kontrollib kohus avalduse vastavust

§ 30lg 1 tingimustele.

Saneerimisteade on võlausaldajatele, kelle nõuet sooviti saneerimiskavaga ümber kujundada, kätte toimetatud, samuti on võlausaldajatele kätte toimetatud

§-s 23 märgitud teade. Saneerimiskava vastab

§ 21nõuetele.

Ühegi loetletud nõude osas ei ole menetlusosalised vastuväited esitanud. Saneerimisnõustaja arvamuse kohaselt on ettevõtja püsivalt maksejõuetu, saneerimiskavas kirjeldatud tegevused pigem ei anna soovitud tulemust, ei selgu, millise tegevussuuna arvelt kavatseb ettevõtja nõuete rahuldamiseks vajaliku käibe saavutada. Kavas on sellisteks tegevusteks nimetatud varuosade müüki ja teatud kaubamärkide tehnika müüki, samas ei ole ette näidata reaalset tulemit viimase aasta jooksul, tehnika müügiga tegeleb konkureeriv äriühing, varuosade lao ülevaatamisel ei ilmnenud lao piisavat koosseisu. Olukorras, kus omakapital on negatiivne, majandustegevust ei toimu, ettevõtja on võõrandanud olulise osa oma varast, millega on osaliselt vähendatud kolmanda isiku kohustusi pandipidaja ees, ei ole saneerimine kavas kirjeldatud kujul tõenäoline. Kinnistu võõrandamisel eelistati ühe võlausaldaja huve, kuna nõude rahuldamine toimus koheselt ja ebaproportsionaalselt, võrreldes teise pandipidaja ning teiste võlausaldajatega. Tegemist ei ole olulise tööandjaga, praegu on kaks töötajat, juhatuse liikme sõnul võib tulevikus tööd saada kuni 3 inimest. Eelneva põhjal tuleb avaldus vastuvõtmata saneerimiskava kinnitamiseks jätta menetlusse võtmata ja lõpetada saneerimismenetlus ennetähtaegselt

§ 39

lg 2 p 4 alusel kooskõlas

§ 30

lg-ga 6.

§ 44

lg 1 järgi langevad ära kõik saneerimismenetluse algatamise tagajärjed.

§ 11

lg 1 p 4 kohaselt lükkas kohus võlausaldajate pankrotiavalduse alusel pankrotimenetluse algatamise otsustamise edasi kuni saneerimismenetluse lõpetamiseni. Saneerimismenetluse lõppemise tõttu tuleb jätkata pankrotimenetlusega ja nimetada ajutine haldur. Saneerimisnõustaja taotletud tasu 6120 eurot (sh käibemaks 1020 eurot) on põhjendatud. Nõustaja aruandes loetletud ülesanded ja ajakulu (42,5 tundi) on kooskõlas asja materjalidega. Arvestades ettevõtja iseloomustust (võlgnevuste suurus, iseloom), võlausaldajate arvu ja 6 kohtumenetluse asjaolusid, on nõustaja täidetud ülesanded ja maht põhjendatud. Siinjuures ei ole põhjendatud ettevõtja vastuväited tasutaotluse p-dele 2 ja

1. Nõustaja on ärakuulamisel kirjeldanud tehtud toiminguid ja selgitanud ajakulu. Menetluses on tegemist 45 võlausaldajaga, sh välismaised võlausaldajad, kellele nõustaja väljastas teated ja tõlked. Arvestades vandeadvokaat A. Tammeri kutseoskust, on põhjendatud ka töötunni hind 120 eurot. MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED
2. OÜ Jatiina Tehnika esitas määruskaebuse, milles taotleb Tartu Maakohtu
3. jaanuari 2021 määruse tühistamist ning uue määruse tegemist, millega OÜ Jatiina Tehnika avaldus rahuldada ja võtta vastuvõtmata saneerimiskava kinnitamise avaldus menetlusse, määrata kaks eksperti, kes annavad saneerimiskavale hinnangu, ning vabastada saneerimisnõustaja A. Tammer ja nimetada uus saneerimisnõustaja. Määruskaebuse esitaja taotles ka määruskaebuse tagamist, millise taotluse jättis maakohus
4. veebruari 2021 määrusega rahuldamata. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt: 1) puudus pankrotiavalduste menetlusse võtmiseks ja ajutise halduri nimetamiseks õiguslik alus. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 478 lg 3; § 466 lg 3,

§ 30lg 7; § 11 lg 1 p 4 ja Pankr

S § 15 lg 4 sätetest tulenevalt lõpeb saneerimismenetlus 27.01.2021 määruse jõustumisel ning kohus ei saa enne määruse jõustumist jätkata pankrotiavalduste läbivaatamisega. Kohus jättis tähelepanuta võlgniku 28.09.2020 vastuse pankrotiavaldusele, milles võlgnik mh vaidles pankrotiavalduse esitaja nõudele vastu ja taotles pankrotiavalduse PankrS § 15 lg 3 p 1 alusel rahuldamata jätmist; 2) esineb alus saneerimisnõustaja vabastamiseks ja nõustaja tasu oluliseks vähendamiseks. Tasu 6120 eurot on põhjendamatu ning vastuolus nõustaja töömahu, saneerimisseaduses sätestatu ja riigikohtu praktikaga (3-2-1-25-11, p 88). Saneerimisnõustaja saneerimiskava koostama ei asunud ja ettevõtjat ei abistanud. Nõustaja on kahjustanud nii ettevõtja kui ka võlausaldajate huve. Nõustaja ei ole teinud tööd mitte enam kui 8 tundi; 3) kohaldas kohus õigusnorme ebaõigesti, kui jättis vastuvõtmata saneerimiskava kinnitamise avalduse rahuldamata ja lõpetas saneerimismenetluse ennetähtaegselt.

§ 29

lg 1 sätestab vastuvõtmata saneerimiskava avalduse esitamise eeldusena kaks alternatiivset eeldust ning need on täidetud. Esimeses rühmas hääletas saneerimiskava poolt kahest võlausaldajast üks, kelle häälte suhtarv moodustas rühmas 70,27%. Seega esimeses rühmas hääletas saneerimiskava poolt vähemalt pool rühma kuuluvatest võlausaldajatest (

§ 29lg 1 p 2).

Teises rühmas võttis hääletamisest osa 14 võlausaldajat 36-st, s.o alla poole rühma kuuluvatest võlausaldajatest (

§ 29lg 1 p 1).

Kohus on ebaõigesti märkinud nagu oleks mõlemas rühmas jäänud saavutamata 2/3 häälteenamuse nõue. Esimese rühmas on 2/3 häälteenamus saavutatud. Samas vastuvõtmata saneerimiskava kinnitamise otsustamisel sätestab

§ 29lg 1 p 2 ½ häälteenamuse nõude.

Kohtule on edastatud

§ 29lg-s 3 sätestatud dokumendid.

Seega puudus kohtul alus saneerimismenetluse lõpetamiseks

§ 39lg 2 p 4 alusel.

Kohus pole põhjendanud

§ 30lg 1 p-s 6 sätestatud tingimuste mittetäitumist.

VÕLAUSALDAJATE SEISUKOHAD

1. Telia Eesti AS teatas, et saneerimismenetluse alguse kuupäevaga puudus Telia Eesti AS-l nõue määruskaebuse esitaja vastu.
2. Mercantile AS teatas, et määruskaebuse esitaja likvideeris võlgnevuse Mercantile AS ees.
3. Eltam OÜ teatas, et nõustub määruskaebusega. 7
4. OP Corporate Bank plc Eesti filiaal leiab, et määruskaebus tuleb rahuldada. Pankrotiavalduste menetlusse võtmiseks ei ole alust, kuna eelnevalt tuleb viia ammendavalt läbi saneerimismenetlus.
5. Luminor Liising AS leiab, et maakohus jättis õigesti vastuvõtmata saneerimiskava kinnitamise avalduse menetlusse võtmata. Kõik

§ 30lg 1 tingimused ei ole täidetud.

14. ALLTECH EESTI Osaühing on seisukohal, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata. Kuivõrd kohus lõpetas saneerimismenetluse, võis kohus sama määrusega läbi vaadata ka pankrotiavaldused. Kuna vastuvõtmata saneerimiskava kinnitamise avalduse rahuldamiseks puudub alus, jättis kohus õiguspäraselt selle

§ 30lg 6 alusel menetlusse võtmata.

15. Eesti Vabariik (Maksu- ja Tolliameti kaudu) leiab, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata. Seisukoha kohaselt esinevad

§ 30

lg 1 p-dest 4 ja 5 tulenevad eeldused vastuvõtmata saneerimiskava kinnitamise avalduse rahuldamata jätmiseks ning saneerimismenetluse ennetähtaegseks lõpetamiseks. Juhul kui avaldus oleks menetlusse võetud, ei oleks kohus saanud vastuvõtmata saneerimiskava kinnitada lähtudes

§ 36p-dest 3 ja 4.

Määruskaebuse esitaja ei ole oluline ettevõtja ega tööandja. Saneerimiskavas ei ole pandiga tagatud võlausaldajaid koheldud võrdselt: Maksu- ja Tolliameti põhinõue on põhjendamatult viidud osaliselt teise rühma ja esimese rühma pandiga tagatud nõuetele kohaldatakse erinevat nõude rahuldamise tähtaega. Eelistatud on võlausaldajat OP Corporate Bank plc. Määruskaebuse esitaja on püsivalt maksejõuetu. Maksuvõlg on jätkuvalt kasvanud. Maksuvõla ajatamine ei ole aidanud makseraskusi ületada. Määruskaebuse esitaja on toonud välja, et vara müügiga on kohustused võlausaldajate ees vähenenud, kuid vähenenud on ka varad. 25.01.2021 äriregistrile esitatud

1. a majandusaasta aruandes on sõltumatu audiitor viidanud puudustele raamatupidamise aruandes ja leidnud, et esineb oluline ebakindlus seoses tegevuse jätkuvusega. Asjaolusid, mille esinemisel jätab kohus ajutise halduri nimetamata, ei esine.
2. BNP Paribas Lease Group S.A. palub jätta kaebeõiguse puudumise tõttu määruskaebus menetlusse võtmata osas, milles on vaidlustatud ajutise halduri nimetamine ja pankrotiavalduse tagamise abinõude kohaldamine. Ülejäänud osas jätta määruskaebus rahuldamata ja maakohtu määrus muutmata. Alternatiivselt jätta määruskaebus tervikuna rahuldamata. Seisukoha kohaselt oli maakohus PankrS § 15 lg-st 4 tulenevalt õigustatud lahendama koos saneerimismenetluse lõpetamisega ka ajutise halduri nimetamise küsimuse. Samuti on kohus põhjendatult kohaldanud PankrS §-s 18 ja §-s 20 ettenähtud abinõusid võlgniku vara säilitamiseks. Sisutu on määruskaebuse esitaja etteheide tema õiguste rikkumisest seoses pankrotiavalduse kättetoimetamata jätmise ja sellele vastu vaidlemise võimaluse piiramisega. Pankrotiavaldus on menetlusse võetud ning määruskaebuse esitaja esitas pankrotiavaldusele 28.09.2020 vastuväited. Samuti võttis määruskaebuse esitaja lepingulise esindaja kaudu osa 29.09.2020 eelistungist, kus ajutise halduri nimetamist arutati. Kohus jättis õigesti vastuvõtmata saneerimiskava kinnitamise avalduse menetlusse võtmata. Määruskaebuse esitaja oli püsivalt maksejõuetu juba enne saneerimisavalduse esitamist. Seda kinnitab saneerimiskava, milles puudub positiivne tulevikustsenaarium, mille kaudu likviidsus taastada ja võlausaldajate nõuded rahuldada. Saneerimiskava eesmärgiks oli pankrotimenetluse edasilükkamine. Kuna

§ 30

lg 1 p-des 4 ja 5 sätestatud eeldusi ei esine, ei oleks kohtul olnud võimalik taotlust vastuvõtmata saneerimiskava kinnitamiseks rahuldada. Kohus on õigesti arvestanud ka seda, et

§ 40

lg 2 järgi tuli saneerimismenetlus ennetähtaegselt lõpetada püsiva maksejõuetuse tõttu. Maakohtu otsustus saneerimismenetluse ennetähtaegse lõpetamise kohta on kooskõlas Riigikohtu juhistega (3-2-1-21-11, p 35). 8 Taotlus saneerimisnõustaja vabastamiseks ja uue nimetamiseks ei ole põhjendatud ega võimaldaks määruskaebuse esitajal saavutada taotletavat eesmärki. Saneerimisseadus ei näe ette saneerimiskava korduvat esitamist võlausaldajatele vastuvõtmiseks. Samuti ei ole määruskaebuse esitaja selgitanud, millised asjaolud on muutunud, mida uue saneerimiskava koostamisel arvesse võtta. Saneerimisnõustaja tegevus oli kooskõlas

§ 16lg 3 p-ga 2.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

1. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata, kuid ringkonnakohus täpsustab maakohtu määruse resolutsiooni p-i 11 ning loeb selle õigeks järgmises sõnastuses: “ Peatada võlgniku osalemine teistes kohtumenetluses, mis on alanud enne
2. jaanuari 2021 hageja või kostjana, kui kohtumenetlus puudutab võlgniku vara, mis pankroti väljakuulutamise korral muutuks pankrotivaraks. Kohtumenetlus peatub kuni pankrotiavalduse lahendamiseni.“ Muus osas tuleb maakohtu määrus jätta muutmata.
3. Riigikohus on 18.11.2020 määruses tsiviilasjas nr 2-18-15384 asunud seisukohale, et kui selgub, et võlgnik on püsivalt maksujõuetu, tuleb võlgade ümberkujundamise avaldus jätta menetlusse võtmata VÕVS § 17 lg 2 järgi. Samas määruses võib maakohus juhul, kui esinevad vastavad alused, kuulutada välja võlgniku pankroti. Kuigi maakohus menetles võlgniku saneerimisavaldust, on eelnimetatud Riigikohtu seisukoht kohaldatav ka praegusel juhul. Sarnaselt võlgade ümberkujundamise menetlusega on saneerimismenetluse puhul tegemist samuti maksejõuetuse menetlusega ning mõlemal juhul on eesmärgiks vältida pankrotimenetluse venimist. Seetõttu on ebaõige määruskaebuses esitatud seisukoht, et maakohus ei oleks saanud enne vastuvõtmata saneerimiskava menetlusse võtmata jätmise määruse jõustumist jätkata pankrotiavalduste läbivaatamisega ning nimetada ajutist pankrotihaldurit. Seega ei ole maakohus kohaldanud ebaõigesti

§ 11lg 1 p-i 4.

1. Maakohus nimetas OÜ Jatiina Tehnika ajutiseks pankrotihalduriks Margo Normanni (vt maakohtu määruse resolutsiooni p 8). PankrS § 15 lg 5 kohaselt ajutise halduri nimetamata jätmise määruse peale võib pankrotiavalduse esitanud isik esitada määruskaebuse. Seega ei saa vaidlustada maakohtu määrust, millega ajutine haldur nimetati. Maakohus võttis võlgniku määruskaebuse menetlusse ja saatis selle lahendamiseks ringkonnakohtusse. TsMS § 664 lg 2 kohaselt kui määruskaebus on ringkonnakohtu arvates ebaõigesti menetlusse võetud, jätab ringkonnakohus määruskaebuse määrusega läbi vaatamata. Ringkonnakohus leiab, et võlgniku määruskaebus tuleb osas, milles vaidlustati ajutise halduri nimetamist, jätta TsMS § 664 lg 2 alusel läbi vaatamata.
2. PankrS § 18 lg 4 kohaselt määruse peale, millega pankrotiavaldus tagati, võib esitada määruskaebuse isik, kelle õigust on määrusega kitsendatud. Nimetatud sättest tulenevalt on võlgnikul õigus vaidlustada maakohtu määrust osas, millega tagati pankrotiavaldus. Maakohtu määruse resolutsiooni p 11 kohaselt peatas maakohus võlgniku osalemise teistes kohtumenetlustes. Iseenesest õige on määruskaebuses esitatud väide, et selline maakohtu määruse resolutsioon ei ole kooskõlas PankrS § 20 lg-s 3 sätestatuga. Lähtudes PankrS § 20 lg-s 3 märgitust loeb ringkonnakohus õigeks maakohtu määruse resolutsiooni järgmises sõnastuses: „ Peatada võlgniku osalemine teistes kohtumenetlustes, mis 9 on alanud enne 27.021.2021 hageja või kostjana, kui kohtumenetlus puudutab võlgniku vara, mis pankroti väljakuulutamise korral muutuks pankrotivaraks. Kohtumenetlus peatub kuni pankrotiavalduse lahendamiseni.“ Vastavalt PankrS § 18 lg-s 1 sätestatule võib kohus pankrotiavalduse tagamiseks rakendada kõiki hagi tagamise abinõusid. Praeguses asjas keelas maakohus võlgnikul oma vara käsutamise ilma ajutise halduri nõusolekuta; peatas võlgniku osalemise enne käsutuskeeldu alanud kohtumenetluses hageja või kostjana, kui kohtumenetlus puudutab võlgniku vara, mis pankroti väljakuulutamise korral muutuks pankrotivaraks; arestis võlgniku kogu vara, sh pangakontod ning lubas võlgnikul pangakonto kasutamist ajutise halduri nõusolekul ning peatas võlgniku vara suhtes toimuvad täitemenetlused. Kuigi maakohtu määruse põhjendavas osas puuduvad põhjendused eelnimetatud hagi tagamise abinõude rakendamise kohta, ei ole ringkonnakohtu arvates alust hagi tagamise abinõusid tühistada. Hagi tagamise abinõude rakendamine on põhjendatud eelkõige sellega, et tegemist on pankrotimenetlusega, mille eesmärgiks on võlausaldajate nõuete rahuldamine. 20.01.2012 kohtuistungil on saneerimisnõustaja kinnitanud, et võlgnikul varade väärtus on reaalselt kuni 200 000 eurot ning nõudeid ca 1,4 miljonit eurot. Seega ainuüksi võlausaldajate nõuete suurus kinnitab pankrotiavalduse tagamise abinõude rakendamise vajadust. Vara käsutamine ja pangakonto kasutamine on võlgnikul lubatud ajutise halduri nõusolekul. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt on pankrotiavalduse tagamise abinõude rakendamine alusetu eelkõige seetõttu, et jõustunud ei ole vastuvõtmata saneerimiskava menetlusse võtmata jätmise määrus. Nagu ringkonnakohus käesoleva määruse p-s 18 märkis, oli maakohtul õigus määrata ajutine haldur samas määruses, milles maakohus jättis menetlusse võtmata võlgniku avalduse vastuvõtmata saneerimiskava kinnitamiseks.
3. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et puudus alus saneerimisnõustaja vabastamiseks ja võlgniku sellekohase avalduse rahuldamiseks.

§ 19

lg 1 p 3 kohaselt kohus vabastab saneerimisnõustaja kui saneerimisnõustaja on jätnud oma ülesande täitmata või ei täide neid nõuetekohaselt. Selliseid saneerimisnõustajale etteheidetavaid rikkumisi asja materjalidest ei nähtu ning määruskaebuses esitatud väide, mille kohaselt on saneerimisnõustaja kahjustanud nii võlgniku kui võlausaldajate huve, on paljasõnaline.

§-s 16 on sätestatud saneerimisnõustaja ülesanded ning sama paragrahvi lg 3 p 2 kohaselt saneerimisnõustaja analüüsib saneerimismenetluse vältel ettevõtja maksevõimet ning maksejõuetuse ilmnemisel teatab sellest kohe kohtule ja ettevõtjale. Asja materjalidest nähtuvalt algatas maakohus 12.10.2020 määrusega võlgniku saneerimismenetluse, nimetas saneerimisnõustajaks A. Tammeri ning kohustas teda täitma

§-des 12 ja 16 sätestatud ülesandeid. 27.11.2020 teatas saneerimisnõustaja võlgnikule ja kohtule (IV kd, tl 48), et võlgniku suhtes on ilmnenud maksejõuetuse tunnused (

§ 16lg 3 p 2).

Eelmärgitud asjaolu võib olla üheks põhjuseks, miks võlgnik tellis saneerimiskava koostamise menetlusväliste isikute (20.01.2021 istungi protokollist nähtuvalt Caveri Õigusbüroo) poolt ja allkirjastas selle ise. Saneerimiskava jäi võlausaldajate poolt vastu võtmata ning 10.12.2020 esitas saneerimisnõustaja maakohtule kirjaliku arvamuse saneerimiskava kohta (

§ 27lg 1).

Nimetatud arvamuses (V kd, tl 117119) kinnitas saneerimisnõustaja, et ettevõtte majandusliku olukorra parandamine ja tema kasumlikkuse taastamine ei ole saneerimiskava alusel võimalik. Eeltoodust järelduvalt leiab ringkonnakohus, et saneerimisnõustajale ei saa ette heita seadusest tulenevate kohustuste mittetäitmist ning see, et võlgnik ei nõustunud võlausaldajate poolt 10 saneerimiskava mittevastuvõtmisega ja saneerimisnõustaja seisukohaga võlgniku saneerimise võimalikkuse kohta, ei tähenda saneerimisnõustaja poolt oma ülesannete täitmata jätmist. 22.

§ 18

lg 2 kohaselt saneerimisnõustaja vabastamisel või saneerimiskava kinnitamisel on saneerimisnõustajal õigus saada oma kohustuste täitmiseks tehtud vajalike ja põhjendatud kulutuste eest hüvitist ja tasu oma ülesannete täitmise eest. Maakohus määras saneerimisnõustaja tasu suuruseks 6120 eurot (koos käibemaksuga) ning põhjendas seda vaidlustatud määruse lk-del 11 ja

1. Ringkonnakohus märgib, et saneerimisnõustajale tasu määramine on kohtu diskretsiooniotsustus, millesse kõrgema astme kohtus sekkub juhul, kui alama astme kohus on ületanud diskretsioonipiire. Praegusel juhul on maakohus hinnanud saneerimisnõustaja tegevuse aruannet (V kd, tl 121) ning jõudnud põhjendatud järeldusele, et kõik saneerimisnõustaja tehtud toimingud on vajalikud ja põhjendatud. Seejuures on maakohus arvestanud muu hulgas ka sellega, et menetluses osales 45 võlausaldajat (nende hulgas väljaspool Eestit asuvad võlausaldajad), kelledele tuli väljastada teated ja vastavad tõlked. Ringkonnakohus märgib, et saneerimisnõustaja tasu vähendamiseks ei anna alust see, et võlgnik ei nõustunud saneerimisnõustaja seisukohaga saneerimise võimalikkuse kohta.
2. Maakohus jättis põhjendatult võlgniku avalduse vastuvõtmata saneerimiskava kinnitamiseks menetlusse võtmata ning määruskaebuses esitatud põhjendused ei anna alust võlgniku avalduse menetlusse võtmiseks. Määruskaebuses ei ole vaidlustatud maakohtu seisukohta, et esinevad

§ 29

lg-s 1 sätestatud tingimused vastuvõtmata saneerimiskava kohtule kinnitamiseks esitamiseks. Maakohus jättis avalduse menetlusse võtmata

§ 30lg 6 alusel.

Määruskaebuses on leitud (vt määruskaebuse p 3.39 viimane lõik), et maakohus ei ole põhjendanud

§ 30

lg 1 p-s 6 sätestatud tingimuste mittetäitmist, st

§-s 29 sätestatud tingimuste täitmist. Ühtlasi on määruskaebuses viidatud Riigikohtu 01.03.2017 määruse nr 3-2-1-164-16 nendele punktidele, milles on käsitletud

§ 30lg 1 p 6 eelduste täitmist kava kinnitamiseks.

Kuna maakohus leidis, et esinevad

§ 29

lg-s 1 sätestatud tingimused vastuvõtmata saneerimiskava kohtule kinnitamiseks esitamiseks, siis ei ole määruskaebuses esitatud põhjendused asjakohased. Riigikohus on 20.10.2010 määruses tsiviilasjas nr 3-2-1-90-10 p-s 9 asunud seisukohale, et

§ 30

kohaselt rahuldab kohus vastuvõtmata saneerimiskava kinnitamise avalduse, kui on täidetud kõik

§ 30lg 1 p-des 1-6 sätestatud nõuded.

Maakohus on tuvastanud, et saneerimisnõustaja hinnangul ei ole ettevõtte saneerimine tõenäoline ja tegemist ei ole olulise ettevõtja ega olulise tööandjaga. Seega ei ole täidetud

§ 30

lg 1 p-des 4 ja 5 (saneerimisnõustaja hinnangul peab ettevõtte saneerimine olema tõenäoline ja tegemist peab olema olulise ettevõtja ja tööandjaga) ning maakohtul puudus seadusest tuleneb alus vastuvõtmata saneerimiskava kinnitamiseks. Ringkonnakohus rõhutab, et nimetatud maakohtu poolt tuvastatud asjaolusid ei ole määruskaebuses vaidlustatud. Seega puudub ringkonnakohtul ainuüksi seetõttu alus määruskaebuse rahuldamiseks.

§-st 29 ei tulene, et kohus peab vastuvõtmata saneerimiskava kinnitamise avalduse läbivaatamisel kontrollima lisaks

§-s 24 sätestatud saneerimiskava vastuvõtmise tingimusi. Seetõttu ei ole iseenesest tähendust sellel, et maakohus on ebatäpselt märkinud, et esimeses rühmas jäi saavutamata seadusest tulenev (

§ 24lg 4) 2/3 häälteenamuse nõue.

1. Määruskaebuse tagamise taotluse on maakohus lahendanud 11.02.20121 määrusega.
2. Seoses määruskaebuse rahuldamata jätmisega jäävad määruskaebuse menetlemisega seotud menetluskulud OÜ Jatiina tehnika kanda. 11 Menetluskulude rahalise suuruse määrab kindlaks pärast määruse jõustumist TsMS § 177 lg-s 2 ettenähtud korras. /allkirjastatud digitaalselt/ Viivi Tomson /allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Parrest 12 /allkirjastatud digitaalselt/ Üllar Roostoja