← Eesti

2-20-114596/21

Obsah (9)§ 175§ 150§ 143§ 32§ 701§ 456§ 689§ 178§ 149

RIIGIKOHUS TSIVIILKOLLEEGIUM KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 2-20-114596 Määruse kuupäev Tartu, 12. mai 2021. a Kohtukoosseis Eesistuja Peeter Jerofejev, liikmed Kai Kullerkupp ja Tambet Tampuu Kohtuasi

) § 168 lg 5 järgi kostja kanda. Hageja väitis, et kulutas õigusabile 1560 eurot. Menetluskulude nimekirja hinnates järeldas kohus, et lepingulise esindaja kulud olid usutavas suuruses. Maakohtu hinnangul ei olnud põhjendatud õigusabi kulu välja mõista hagihinnast suuremas ulatuses, sest see oleks ebaproportsionaalne hageja saavutatava hüvega. Praegusel juhul oli hagi hind 672 eurot 93 senti. Hageja nõudega proportsionaalseks menetluskuluks luges maakohus 672 eurot 93 senti. 4. Hageja esitas maakohtu määruse peale Tallinna Ringkonnakohtusse määruskaebuse, milles palus määruskaebuses tühistada maakohtu määrus osas, milles kohus jättis 1158 euro 57 sendi ulatuses tema menetluskulude rahalise suuruse kindlaks määramata ja kostjalt välja mõistmata. Hageja palus 2

(6)2-20-114596 teha tühistatud osas uue määruse, millega jätta menetluskulud 1831 euro 50 sendi ulatuses kostja kanda.
  1. Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse ja andis kostjale tähtaja sellele vastamiseks. Kostja leidis, et määruskaebus tuleks jätta rahuldamata ja maakohtu määrus muutmata. Maakohus määruskaebust ei rahuldanud ja edastas selle lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
  2. Tallinna Ringkonnakohus tühistas
  3. septembri
  4. a määrusega maakohtu määruse osas, millega maakohus jättis kostjalt hageja kasuks välja mõistmata menetluskulude hüvitise 271 eurot 50 senti. Ringkonnakohus tegi selles osas uue määruse, millega mõistis nimetatud summa täiendavalt kostjalt hageja kasuks välja. Kokku mõistis ringkonnakohus kostjalt hageja kasuks välja hüvitise 944 eurot 43 senti ja seadusjärgse viivise sellelt summalt. Maakohtu määrust ei ole vaidlustatud osas, milles maakohus võttis vastu hageja hagist loobumise ja lõpetas tsiviilasja menetluse, mõistis välja kostjalt hageja kasuks menetluskulu 672 eurot 93 senti ning määras tagastada hagejale pool menetluses tasutud riigilõivust. Ringkonnakohtus on vaidlus üksnes hageja menetluskulude rahalise kindlaksmääramise üle. Ringkonnakohus järgis Riigikohtu seisukohta, mille järgi üldjuhul ei tohiks väljamõistetava menetluskulu suurus rahaliste nõuete puhul ületada tsiviilasja hinda. Avalduses taotletava hüve väärtus ja selle üle vaidlemise menetluskulud peaksid olema mõistlikus proportsioonis ja väljamõistetava menetluskulu mõistlikuks piiriks võiks rahaliste nõuete puhul olla üldjuhul hagihind. See tagaks menetlusosalisele ühtlasi ka võimaliku menetluskulu ettenähtavuse mingilgi määral juhuks, kui ta peab kohtulahendi alusel kandma teise menetlusosalise menetluskulu. Tsiviilasja hinnast suurema menetluskulu väljamõistmine rahalise nõudega asjas oleks õigustatud üksnes asja erilise keerukuse ja suure mahu puhul. Lepingulise esindaja kulu võib konkreetse tsiviilasja keerukust ja mahtu arvestades olla vajalik ja põhjendatud ka väiksemas ulatuses kui tsiviilasja hind, seda eriti suurema tsiviilasja hinnaga asjades (Riigikohtu
  5. mai
  6. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-4-15, p 14). Menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on

§ 175

lg 1 järgi kohtu diskretsiooniotsus, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda vaid juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire. Seega ei saa ringkonnakohus ümber hinnata maakohtus põhjendatuks loetud lepingulise esindaja kulusid pelgalt seetõttu, et menetlusosalise hinnangul kulus menetlusdokumendi koostamiseks vähem aega või oli menetlusosalise hinnangul õigusabi osutaja põhjendatud tunnitasu väiksem. Ringkonnakohtu hinnangul rikkus maakohus menetluskulude kindlaksmääramisel diskretsiooni piire. Nimelt vähendas maakohus hageja menetluskulusid tsiviilasja hinnani. Samas ei nähtu, et maakohus arvestas menetluskulude hindamisel hageja kõigi kuludega (riigilõiv, tõlkekulud ja esindajakulud). Samuti vähendas kohus esindajakulusid hindamata nende vajalikku ja põhjendatud suurust

§ 175lg 1 mõttes.

Maakohtu viidet esindajakulude usutavusele ei saa võrdsustada kulude vajalikkuse ja põhjendatuse hindamisega. Sellest tulenevalt tuleb maakohtu määrus tühistada vaidlustatud osas. Ringkonnakohtul on võimalik ise hinnata hageja menetluskulude vajalikkust ja põhjendatust. 3

(6)2-20-114596 Hageja nõuab kostjalt 1831 euro 50 sendi suuruste menetluskulude hüvitamist (pool tasutud riigilõivust 62 eurot 50 senti, tõlkekulud 209 eurot ja esindajakulud 1560 eurot 11 tunni ja 46 minuti eest). Kuivõrd maakohus rahuldas hageja taotluse tagastada pool riigilõivu hagist loobumise tõttu (

§ 150

lg 2 p 2), siis oli hageja taotlus mõista kostjalt välja pool tasutud riigilõivust (62 eurot 50 senti) igal juhul põhjendatud. Lisaks kandis hageja asja läbivaatamise kuluna tõlkekulusid 209 eurot, mida kinnitab tõlkebüroo arve (

§ 143p 1).

Tõlkekulude kandmine oli põhjendatud (

§ 32

lg 1 kohaselt toimub kohtumenetlus eesti keeles) ning nende väljamõistmine kostjalt hageja kasuks õigustatud. Maakohus oleks pidanud nimetatud kulud kostjalt hageja kasuks välja mõistma. Järgmiseks hindas ringkonnakohus hageja lepingulise esindaja kulude vajalikkust ja põhjendatust

§ 175lg 1 järgi.

Ringkonnakohtu hinnangul olid hageja esindaja kulud vajalikud ja põhjendatud 8,5 tunni ulatuses tunnihinnaga 130 eurot: 1) materjali analüüs ja esialgse seisukoha kujundamine 0,5 tundi; 2) maksekäsu kiirmenetluse avalduse koostamine, vastuväitega tutvumine ja suhtlus kliendiga kokku 1,5 tundi; 3) hagiavalduse koostamine ja suhtlus kliendiga, kokku 3 tundi; 4) kostja vastusega tutvumine ja suhtlus kliendiga, materjali analüüs, kokku 1 tund; 5) loobumise avalduse koostamine, vastuväite kostja seisukohale, lisade komplekteerimine ja tõlkimine 2 tundi ja 6) menetluskulude nimekirja koostamine 0,5 tundi (8,5 tundi × 130 eurot tunnis = 1105 eurot). Arvestades aga menetluse käiku, poolte esitatud asjaolusid ja tõendeid, ei saa praegust vaidlust lugeda keskmisest keerukamaks või mahukamaks. Hageja ei ole toonud esile selliseid asjaolusid, mis annaksid alust mõista lepingulise esindaja kulusid välja suuremas ulatuses, kui on tema taotletava hüve väärtus (tsiviilasja hind). Hageja väitis, et tema kui välisriigi äriühing pidi oma õiguste kaitseks pöörduma Eesti kohtusse. Pelgalt see asjaolu ei anna aga alust lugeda asja keerukaks või mahukaks. Ringkonnakohus juhtis tähelepanu sellele, et kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja hageja kantud tõlkekulud ning kohus ei pidanud vaidluse lahendamisel kohaldama välisriigi õigust, mis võis muuta asja keerukamaks. Seega on alus esindajakulusid vähendada hagihinnani ning väljamõistetavaks menetluskuluks määrata 672 eurot 93 senti. Tulenevalt eeltoodust tuleb kostjal hüvitada hagejale menetluskulusid 944 eurot 43 senti (riigilõiv 62 eurot 50 senti, tõlkekulu 209 eurot ja esindajakulud 672 eurot 93 senti). Hageja taotlus jääb rahuldamata 887 euro 7 sendi ulatuses (1831 eurot 50 senti – 944 eurot 43 senti). MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED 7. Hageja palub määruskaebuses ringkonnakohtu määruse tühistada ja mõista kostjalt hageja menetluskuluna täiendavalt välja hüvitise 887 eurot 7 senti ning jätta hageja kindlaks määratud menetluskulud 1831 eurot 50 senti kostja kanda. Kostja vaidles hageja nõudele põhjendamatult vastu nii maksekäsu- kui ka hagimenetluses. Ebamõistlik on ringkonnakohtu seisukoht, et väljamõistetavad õigusabikulud ei tohiks ületada hagihinda. Olukorras, kus tsiviilasja hind on võrdlemisi väike, kahjustab selline praktika võlausaldajate õigustatud ootusi leida kohtust asjale õiglane lahendus, kuna sel juhul on tõenäoline, et õigusabikulud paratamatult ületavad tsiviilasja hinna. Sel juhul on kohtusse pöördumine majanduslikult ebamõistlik ning võlausaldaja õigused jäävad kaitseta. Võlgnikel on mugav jätta väikesed võlgnevused täitmata. 4

(6)2-20-114596 Lisaks tuleb arvestada, et välisriigi menetlusosalisel puuduvad vajalikud teadmised ja oskused, et kaitsta Eestis enda õigusi, mistõttu on tema jaoks möödapääsmatu kaasata Eestis esindaja.
  1. Kostja leidis vastuses määruskaebusele, et ringkonnakohtu määrus on õige. Üldjuhul ei tohiks väljamõistetava menetluskulu suurus ületada tsiviilasja hinda. Vaidlus ei olnud keskmisest keerulisem. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
  2. Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu määrus tuleb

§ 701

lg 3 järgi tühistada osas, millega kostjalt jäi hageja kasuks välja mõistmata 432 eurot 7 senti menetluskulude hüvitisena. Uue määrusega tuleb kostjalt hageja kasuks menetluskulude hüvitisena täiendavalt välja mõista 432 eurot 7 senti ja seadusjärgne viivis sellelt summalt. Määruskaebus rahuldatakse osaliselt. 10. Riigikohtule esitatud määruskaebuses on vaidlustatud üksnes ringkonnakohtu määruse see osa, millega hageja menetluskulude kindlaksmääramise avaldus jäi osaliselt rahuldamata. Ülejäänud osas on ringkonnakohtu määrus

§ 456lg 4 teise lause ja § 463 lg 2 koostoimes jõustunud.

11.

§ 175

lg 1 järgi, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Nimetatud sätte järgi on menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine kaalutlusotsus, mille kohus teeb eelkõige õigusabile kulunud aega ja asja keerukust arvestades. Esindajakulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel tuleb arvestada mh kohtuvaidluse asjaoludega, asja keerukuse ja mahukuse, samuti menetlusdokumentide sisu ja mahuga. Lisaks eeltoodule tuleb hinnata ka esindaja ühe tööühiku hinna, s.o esindaja tunnitasu põhjendatust ja vajalikkust (vt kokkuvõtvalt Riigikohtu

  1. aprilli
  2. a määrus tsiviilasjas nr 2-19-10324/42, p 17).
  3. Ringkonnakohus leidis Riigikohtu varasemale seisukohale tsiviilasjas nr 3-2-1-4-15 viidates, et kuna tsiviilasja hind oli 672 eurot 93 senti ning vaidlus ei olnud eriliselt keeruline ega mahukas, tuleb esindajakulusid vähendada tsiviilasja hinnani ning mõista kostjalt hageja kasuks välja tema esindaja kulu 672 eurot 93 senti. Hageja määruskaebuse kohaselt piiras ringkonnakohus hüvitatavat esindajakulu alusetult tsiviilasja hinnaga. Kolleegium nõustub hagejaga.
  4. Riigikohus on
  5. aprilli
  6. a määruses tsiviilasjas nr 2-19-10324/42 muutnud Riigikohtu varasemaid seisukohti ja leidnud, et ei ole põhjendatud siduda menetluskulusid kandma kohustatud menetlusosaliselt väljamõistetava menetluskulu suuruse ülempiiri rangelt tsiviilasja hinnaga (vt lähemalt nimetatud määruse p 19). Seega on ringkonnakohus põhjendamatult piiranud kostjalt hageja kasuks väljamõistetavat esindajakulu tsiviilasja hinnaga.
  7. Kolleegium leiab olevat võimaliku teha ilma asja tagasi saatmata tühistatud osas uue määruse. Nimelt on ringkonnakohus määruse põhjendavas osas analüüsinud hageja menetluskulude põhjendatust ja vajalikkust

§ 175lg 1 tähenduses ja leidnud, et põhjendatud menetluskulu on 1105 eurot.

Ringkonnakohus on leidnud, et hageja esindaja kulud olid vajalikud 8,5 tunni ulatuses tunnihinnaga 130 eurot (ilma käibemaksuta). Ringkonnakohus ei ole hinnanud tsiviilasja keskmisest keerukamaks või mahukamaks. Üksnes Riigikohtu varasema seisukoha tõttu siduda menetluskulude väljamõistmise määr üldjuhul tsiviilasja hinnaga jättis ringkonnakohus menetluskulud kogu põhjendatuks loetud ulatuses, st 1105 euro suuruses summas välja mõistmata. 5

(6)2-20-114596 Kolleegiumi hinnangul ei ole ringkonnakohus oma otsustuse tegemisel kaalutlusõiguse piire ületanud. Kostja ei ole Riigikohtule esitanud väiteid selle kohta, et hageja 1105 euro suurune esindajakulu oleks põhjendamatu. Kostja on nii ringkonnakohtule kui ka Riigikohtule esitatud seisukohtades tuginenud vaid üldisele põhimõttele, et temalt hageja kasuks väljamõistetava menetluskulu suurus ei tohi üldjuhul ületada tsiviilasja hinda ja et tegemist ei olnud keskmisest keerukama vaidlusega. Kuna ringkonnakohus pidas põhjendatud esindajatasuks 1105 eurot, kuid mõistis sellest välja 672 eurot 93 senti, tuleb kostjalt täiendavalt välja mõista 432 eurot 7 senti (1105 – 672,93). 15.

§ 689

lg 21 järgi esitab kolleegium kohtulahendi kehtiva resolutsiooni tervikliku sõnastuse. 16. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud menetluskulusid

§ 178lg 4 järgi ei hüvitata.

17. Määruskaebuse osalise rahuldamise tõttu tuleb määruskaebuselt tasutud kautsjon

§ 149lg 4 esimese lause alusel tagastada. (allkirjastatud digitaalselt) 6

(6)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.