lg 1, § 418 lg 2 p 1 järgi ning karistati vangistusega 1 (üks) aasta 27 (kakskümmend seitse) päeva tingimisi 2-aastase katseajaga käitumiskontrolliga
järgi, allutades teda kriminaalhooldusametniku järelevalve alla kohustades järgima
Kohtuotsus jõustus 01.12.
lg 2 p 2 - mitte tarvitama alkoholi; 2.
lg 2 p 2-1 – mitte omama või tarvitama narkootilisi või psühhotroopseid aineid;
lg 2 p 4 – asuma tööle või võtma ennast arvele Töötukassas kahe nädala jooksul peale vanglast vabanemist. Prokuratuuri seisukoht Viru Maakohtule edastatud seisukohas teatas prokurör, et ei soovi osa võtta Jaak Kalevi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokuratuur nõustub vangla arvamuses toodud argumentidega ning toetab Jaak Kalevi ennetähtaegset vabastamist. Kohtuistung 12.10.2020 kohtuistungil palub Jaak Kalev vabastada ta karistuse kandmisest enne tähtaega. Ta ei saanud töötada halva tervise tõttu. Tal on XXX. Soovib elada ema juures. Ema on XXX, vajab hooldust. Vabaduses püüab endale tööd leida. Ta saab töötada ehituses. Paneb ennast Töötukassas arvele. Tahab loobuda alkoholi tarvitamisest. Ta ei osta enam ühtegi püssi. Uusi kuritegusid ei pane enam toime. Ta on valmis täitma kontrollnõudeid kohtu poolt määratud aja jooksul. Kaitsja on seisukohal, et esinevad alused Jaak Kalevi tingimisi vabastamiseks. Isik on käitunud õiguskuulekalt, tal ei ole ühtegi distsiplinaarkaristust. Riskid, mis on seotud relva kasutamisega, on maandatud. J. Kalev soovib alkoholist loobuda. J. Kalev on XXX, ja temalt ei saa tööl käimist nõuda, ta vajab ravi. Kaitsja nõustus kriminaalhooldaja arvamusega, et karistusaja lõpuni tuleb allutada isik käitumiskontrollile ja kohustada teda mitte tarvitada alkoholi ja arvele võtta end töötukassas. Kaitsja palub taotlus rahuldada. Kohtumääruse põhjendused 2 Kohus, tutvunud asja materjalide ja prokuröri seisukohaga ning ära kuulanud süüdimõistetu leiab, et isik ei kuulu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisele. Formaalsed eeldused ennetähtaegseks vabastamiseks
lg-te 1 ja 2 järgi on tingimisi enne tähtaega vangistuse vabastamise formaalseks eelduseks karistusajast teatava pikkusega osa ärakandmine. Ärakantud karistusaja arvutamisel lähtutakse kohtuotsuses KrMS § 313 lg 1 p 6 kohaselt märgitud vangistuse kandmise alguse kuupäevast. Juhul, kui isik viibis enne süüdimõistva otsuse jõustumist vabaduses, ei saanud kohus karistuse kandmise täpset kuupäeva otsuse resolutsioonis kajastada ja selle arvutamisel võetakse KrMS § 414 lg 2 järgi aluseks süüdimõistetu vanglasse jõudmise aeg (vt Riigikohtu 18. aprilli 2011 otsus asjas nr 3-1-1-18-11, p 9.2). Sellest algusajast lähtub vangla vangistusseaduse (VangS) § 76 lg 1 järgi kohtule tingimisi ennetähtaegse vabastamise otsustamiseks materjalide saatmisel ning ka VangS § 73 kohaselt kinnipeetava vangistusest vabastamisel seoses karistuse ärakandmisega. Käesoleval juhul Tartu Maakohtu 15.11.2018 kohtuotsusega nr 1-18-9002 tunnistati Jaak Kalev süüdi
lg 1, § 418 lg 2 p 1 järgi ning karistati tingimisi vangistusega 1 (üks) aasta 27 (kakskümmend seitse) päeva katseajaga 2 aastat
järgi, allutades teda kriminaalhooldusametniku järelevalve alla ning kohustades järgima
Kohtuotsus jõustus 01.12.
lg 1 p 2 alusel teise astme kuriteos või ettevaatamatus esimese astme kuriteos süüdlase võib kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Jaak Kalev pani teise raskusastme kuriteod toime. 25.02.2021 seisuga on Jaak Kalev temale mõistetud karistusajast, 1 aasta 27 päeva vangistust, ära kandnud 6 kuud ja 21 päeva, mis on vähemalt pool mõistetud karistusajast ning mis on ka rohkem, kui neli kuud. Seega esinevad formaalsed alused süüdimõistetu tingimisi vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks. Üksnes formaalsete aluste täidetus ei tingi inimese vanglast vabastamist, sest seaduses märgitud tähtaja saabumine ei anna süüdlasele subjektiivset õigust enne tähtaega vabaneda (RKKKm 3-11-59-14, p 8). Nimelt eeldab kinnipeetava vabastamine ka materiaalsete aluste täidetust. Materiaalsed eeldused ennetähtaegseks vabastamiseks Karistusseadustiku (
) § 76 lg 4 sätestab, et tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, sealhulgas osalemist uue kuriteo toimepanemise riski vähendavates tegevustes või nõusolekut osaleda sellistes tegevustes käitumiskontrolli ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kriminaalkolleegium on selgitanud, et vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine sisuline eeldus on isiku edasine õiguskuulekas käitumine. Kõnealuse eelduse olemasolu saab
3 § 76 lg 4 kohaselt hinnata esmajoones selle kaudu, kuidas isik ennast karistuse kandmise ajal ülal on pidanud ja kas ta on täitnud individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärgid. Süüdlase resotsialiseerumise võimalusi tuleb seejärel hinnata veel isiku elutingimuste ja ennetähtaegse vabastamisega kaasneda võivate tagajärgede kaudu. Kuna
lg-s 4 kirjeldatud asjaolusid peab vaagima kogumis, on kohus aga õigustatud tõdema, et süüdimõistetut ei saa siiski vabastada põhjusel, et kuriteo toimepanemise asjaoludest või isiku varasemast elukäigust lähtuv ohuprognoos annab küllaldase põhjuse arvata, et ta jätkab vabaduses kuritegude toimepanemist. (Vt osutatud määrus asjas nr 3-1-1-12-17, p-d 20-21.) Jaak Kalevil on olemas kindel vabanemisjärgne elukoht, kuhu ennetähtaegse vabanemise korral elama saaks asuda. Ta soovib ennetähtaegse vabanemise korral elama minna aadressile XXX. Tegemist on XXX, mis kuulub J. Kalevi emale M K . Antud aadressil elavad J. Kalevi ema ja vennapoeg. Elukohas on olemas kõik eluks vajalik. Jaak Kalevile on koostatud individuaalne täitmiskava. J. Kalev on määratud XXX ametikohale, kuid ta ei saa töötada jalatrauma tõttu, tal on XXX. 23.10.2020 on alustatud sotsiaalprogrammiga „Õige Hetk“. Praeguse seisuga ei ole isik veel sotsiaalprogrammi läbinud. Vastavalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määrusele kohtuasjas nr 3-1-1-91-06 on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine. Seda peab isik näitama enda käitumisega karistuse kandmise ajal. Jaak Kalevi käitumine vanglas oli seaduskuulekas, kuna tal puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused. Kohtu hinnangul väärib kinnipeetava käitumine vangistuse jooksul tunnustust, kuid ainuüksi hea käitumine kinnipidamisasutuses ei veena kohut piisavalt selles, et isik oleks teinud temale mõistetud karistusest endale vajalikud järeldused. Positiivne on see, et Jaak Kalevil on eriala. Ta omab XXX. Tal on majanduslik toimetulekuoskus, kuna töötas üle 10 aasta ametlikult S V OÜ-s. Pärast koondamist töötas mitteametlikult erinevatel ehitustöödel. 2006. aastast läks tööle M OÜ-sse, kust tuli ära, kuna jäi XXX. K-raha andmetel võlad puuduvad. Vabaduses on J. Kalevil toetust pakkuv lähisuhtevõrgustik. Tema lähedasteks on ema ning vend. Vaatamata sellele, et suhted lähedastega on pingelised seoses J. Kalevi alkoholi kuritarvitamise ning hoolimatu eluviisiga, on lähedased valmis isikut igakülgselt toetama enne tähtaegse vabanemise korral. Kohus on seisukohal, et vaatamata sellele, et Jaak Kalevi vabanemisjärgsed elutingimused on head, puuduvad distsiplinaarkaristused ning lähisuhtevõrgustiku olemasolu, tuleb tema puhul siiski teha negatiivne ohuprognoos, s.o uue kuriteo risk on kinnipeetava vabastamiseks liialt suur. Jaak Kalevi puhul annavad aluse rääkida kõrgendatud retsidiivsusriskist tema karistusandmed ning isikut iseloomustatavad andmed. Karistusregistri andmetel omab J. Kalev üks kehtiv kriminaalkaristus. Kannab karistust ähvardamise toimepanemise eest ning tulirelva ebaseadusliku käitlemise eest. Soodusteguriteks on puudulik probleemide lahendamise oskus ning alkoholi tarvitamine. Tartu Maakohtu 15.11.2018 otsusest on Jaak Kalev tunnistatud süüdi
lg 1, § 418 lg 2 p 1 järgi ning karistatud selle eest, et tema tõukas kannatanu õlast, haaras tema käest korteri võtmed ja võttis dressipükste vööpiirkonnast stardipüstoli, vehkis sellega kannatanu suunas, nõudes raha tasumist (võlga). Peale seda kasutas sama relvataolist eset enda käes hoides teise kannatanu suunas, hirmutades teda. Sama otsusega pani J. Kalev toime tulirelva, tulirelva oluliste osade ebaseadusliku käitlemise, nimelt ta olles karistatuna 03.04.2014 Viru Maakohtu Rakvere kohtumajas
lg 1 järgi, hoidis ebaseaduslikult enda elukohas, XXX, tulirelvi ja selle olulisi osasid. J. Kalevi karistati tingimisi vangisusega. Ta on korduvalt rikkunud kohtu poolt määratud kohustust mitte tarvitada alkoholi, selletõttu karistus pöörati täitmisele. Seega 4 võib järeldada, et isikul on kuritegelikud hoiakud, mis on seotud alkoholi tarvitamisega. Kohus ei näe asjaolusid, mis annaksid aluse kindlalt väita, et isiku hoiakud on vangistuse ajal nii muutunud, et uue kuriteo toimepanemise risk on oluliselt vähenenud. J. Kalevi käitumine näitab tema ohtlikkust ning annab põhjendatud aluse karta vägivaldse käitumise kordumist alkoholi mõju all. Tema käitumine on eriti ohtlik koostoimes relva kasutamisega, kui ta hoiab oma kodus relvi, kannab relva kaasas enesekaitseks tänaval liikudes. Uute kuritegude toimepanemist võib Jaak Kalevi puhul soodustada alkoholi kuritarvitamine, kuna viimase kuriteo pani ta toime alkoholijoobes. 04.08.2020 tuli vanglasse karistust kandma alkoholijoobes. Joobeseisundis võib käituda vägivaldselt. Katseajal rikkus ta lisakohustust mitte tarvitada alkoholi, mistõttu pöörati vanglakaristus täitmisele. J. Kalev ei näe oma alkoholi tarbimises probleemi. Motivatsioon alkoholi kuritarvitamisest vabaneda on madal. Kohus on seisukohal, et olukorras, kui alkoholi tarvitamisega seotud probleemid on olemas, isik aga eitab probleemide olemasolu, uute kuritegude toimepanemise oht alkoholi mõju all suureneb. Arvestades seda, et isik ei ole läbinud vanglas mingit sotsiaalprogrammi, eirab probleemi olemasolu, motivatsioon alkoholi tarvitamisest vabaneda on madal, kahtleb kohus, et isik suudab vabaduses
ket eluviisi hoida ning uusi kuritegusid mitte toime panna. Kinnipeetava Jaak Kalevi iseloomustusest nähtuvalt ta on impulsiivne. Tal on puudulik probleemide lahendamise oskus. Tihti kasutab konfliktsituatsioonide lahendamiseks õigusrikkumisi. Õigustab oma käitumist, näeb süüd teistel. Ta ei teadvusta kuriteo toimepanemise soodustegureid, seega ei näe vajadust ka muutumiseks. Isiku iseloomustatavatest andmetest nähtuvalt puudub kohtul veendumus, et J. Kalev suudab vabaduses õiguskuulekalt käituda ning uusi kuritegusid mitte toime panna. Märkimisväärne on see, et varasem viibimine vangistuses ei ole pannud J. Kalevi mõtlema oma tegude tagajärgedele ning esile kutsunud muutust tema käitumises. Samuti puudub kohtul kindlustunne, et isik oleks motiveeritud täitma kriminaalhooldusega kaasnevaid tingimusi, sest Tartu Maakohtu 15.11.2018 otsusega mõistetud karistuse kandmisel ta rikkus korduvalt kohustust mitte tarvitada alkoholi ning tulemusena oli kohtuotsus pööratud täitmisele. Eeltoodu alusel kohus leiab, et antud juhul puuduvad alused Jaak Kalevi tingimisi ennetähtaega vabastamiseks. Ohuprognoos J. Kalevi puhul annab küllaldase põhjuse arvata, et vabaduses võib ta jätkata kuritegude toimepanemist, mistõttu J. Kalev tuleb jätta tingimisi ennetähtaega vabastamata. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus Jaak Kalevi tingimisi enne tähtaega vabastamata. Seisukoht menetluskulude hüvitamise osas Kohtuistungil osales süüdimõistetu Jaak Kalevi kaitsja vandeadvokaadi abi Merike Allikmäe riigi õigusabi korras. Kohus rahuldas kaitsja tasutaotluse täies ulatuses, s.o summas 64,80 eurot, kuna pidas kaitsja poolt osutatud õigusabi, s.o asja materjalidega tutvumist ning istungil osalemist põhjendatud kaitsetoiminguteks ning ka nendeks toiminguteks kulutatud aeg on kohtu hinnangul usutav ja põhjendatud. Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 tuleb kõnealune menetluskulu J. Kalevilt välja mõista. KrMS § 180 lg 3 alusel annab kohus võimaluse tasuda menetluskulu kuue kuu jooksul alates kohtumääruse jõustumisest. Kohus lähtus määrust tehes eeltoodust ja juhindus
MS §§ 426, 432, 384, 387. 5 /digitaalselt allkirjastatud/ Innokenti Menšikov Kohtunik 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.