3-21-777/4

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Halduskohus Kohtunik Sirje Kaljumäe Määruse tegemise aeg ja koht

1. aprill 2021, Tartu Haldusasja number Haldusasi 3-21-777 Xi taotlus esialgse õiguskaitse kohaldamiseks Menetlustoiming Esialgse õiguskaitse taotluse lahendamine RESOLUTSIOON
2. Jätta Xi esialgse õiguskaitse taotlus läbi vaatamata.
3. Asendada kohtulahendi avaldamisel taotleja nimi tähemärgiga.
4. Võtta asja juurde Tartu Halduskohtu
5. märtsi
6. a ja
7. märtsi
8. a määrused haldusasjas nr 3-20-
9. Edasikaebamise kord Määruse resolutsiooni p 1 peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
10. Tartu Vanglas kinni peetav isik X (edaspidi ka taotleja) esitas
11. aprillil 2021 Tartu Halduskohtule pöördumise, milles kirjeldab järgmist. Tartu Vangla üksuse juht D. Bronzova väitis oma
12. märtsi
13. a vastuses nr 1-10/355-7 kohtule, et Xil on kambris kambrikaaslane koos televiisoriga ja seega ei ole põhjendatud talle vangla poolt televiisori kambrisse väljastamine. Samuti väideti, et kui Xil ei ole televiisorit, siis ei kaasne talle sellega mingeid pöördumatuid tagajärgi. Taotleja märgib kohtule esitatud pöördumises, et see on väga vale ja ekslik arvamus. Psüühikahäired ei luba tal kuulata vangla raadiot, sest sealt tuleb vastik ja ärritav heli. Samas ei suuda ta olla ilma raadio või televiisorita psüühikahäirete ja vaimse puude tõttu. Isiklikud normaalsed raadiod võeti ära ja televiisor on ainuke asi, mis on tema jaoks vanglas tähtsam kui elu ning seda veelgi enam olukorras, kus teda hoitakse üksikvangistuses. Tema kambrikaaslane paigutati
14. aprillil 2021 teise kambrisse ja X jäi oma kambrisse üksinda. Nüüd ei ole tal isegi televiisorit, mis leevendaks tema kannatusi. Tal on paanikahood ja ta kardab, et tal tuleb psühhoos. X palub kohustada vanglat väljastama talle kambrisse televiisor ja lubada saata talle vabadusest digiboks. Kui digiboks on 2-3 nädala pärast kambris, siis võib vangla talle ajutiselt väljastatud televiisori tagasi võtta. Taotleja märgib, et tegemist on uue esialgse õiguskaitse taotlusega vangla poolt televiisori väljastamiseks (kasvõi laos asuv televiisor, mille talle kinkis teine kinnipeetav) ja vabadusest talle digiboksi saatmise lubamiseks. Ta on vanglaametnik D. Bronzova käitumise tõttu olnud televiisorita umbes viis kuud, mis tekitab väga suurt stressi ja pinget.
15. Vastuseks kohtunõudele edastas Tartu Vangla
16. aprillil 2021 kohtule järgmised dokumendid: Tartu Vangla direktori
17. aprilli
18. a käskkiri nr 1-1/47; Xi vaie Tartu Vangla direktori
19. aprilli
20. a käskkirja nr 1-1/47 peale; Xi vanglale esitatud pöördumine (registreeritud 15.04.2021 nrga 6-24/966-3) koos lisataotlusega (registreerimisnumbrita); Xi vanglale esitatud pöördumine (registreeritud 13.04.2021 nr-ga 6-24/1269-2); Xi vanglale esitatud pöördumine (registreeritud 15.04.2021 nr-ga 6-24/1346-1). Lisaks selgitas vangla oma vastuses kohtule, et praegusel ajal on kinnipeetavatel, kellel on kambrisse lubatud isiklik teler, võimalik vaadata kambris televiisorit. Samuti on lubatud kinnipeetavatel kambrikaaslase loal vaadata kambrikaaslase televiisorit. Seoses COVID-19 levikuga ei ole hetkel võimalik kinnipeetavatel telerit vaadata eluosakonna ühisruumis. Kinnipeetavatel (sealhulgas ka kinnipeetav X), kellel ei ole televiisorit, mis võtab vastu digisignaali, on võimalik soetada vangla kaupluse vahendusel digiboks. Täiendavalt tõi vangla vastuses välja, et kinnipeetav Xil on pooleli ka teine kohtumenetlus (haldusasi nr 3-20-2461) seoses Tartu Vangla kohustamisega võimaldada soetada Tartu Vangla kauplusest digiboks. KOHTU SEISUKOHT
21. Kohus mõistab Xi
22. aprillil 2021 kohtule esitatud pöördumist selliselt, et ta soovib esitada kohtule uut esialgse õiguskaitse taotlust seonduvalt vanglas televiisori vaatamise problemaatikaga. Haldusasjast nr 3-20-2461, milles esitatud vangla
23. märtsi
24. a vastusele nr 1-10/355-7 taotleja viitab, nähtub, et
25. märtsi
26. a määrusega on jäetud tema esialgse õiguskaitse taotlus, milles totleja soovis kohtumenetluse ajaks endale kambrisse digiboksi või digiboksiga televiisori väljastamist. Xi esialgse õiguskaitse taotlus jäeti rahuldamata esialgse õiguskaitse vajaduse puudumise tõttu, sest tema kambrikaaslasel oli teler, mida ka Xil on võimalik vaadata. Käesolevas asjas esitatud esialgse õiguskaitse taotluses viitab taotleja asjaolude muutumisele. Nimelt paigutati
27. aprillil 2021 tema kambrikaaslane (koos televiisoriga) teise kambrisse ning seega puudub taotlejal võimalus televiisori vaatamiseks, sest ta paikneb nüüd kambris üksinda.
28. Asjaolude muutumisel on isikul õigus esitada kohtule uus esialgse õiguskaitse taotlus. Arvestades seda, et haldusasjas nr 3-20-2461 on kohtu menetlusse jäänud üksnes kaebaja nõue, milles ta palub kohustada Tartu Vanglat võimaldama tal soetada Tartu Vangla kauplusest digiboks (
29. märtsi
30. a määrus haldusasjas nr 3-20-2461, resolutsiooni p 8), siis ei kattu käesolevas asjas esitatud esialgse õiguskaitse taotlus otseselt haldusasja nr 3-20-2461 vaidluse esemega ning kohus lahendab selle eraldiseisvas menetluses
31. Xi esialgse õiguskaitse taotlus on mõistetav sellisena, et tema sooviks on: 1) digiboksi saamine ja 2) ajutiselt (kuni vabadusest digiboksi saabumiseni) vangla poolt televiisori kambrisse väljastamine või alternatiivselt laos oleva ja taotlejale kingitud televiisori väljastamine.
32. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 249 lg 5 sätestab, et esialgse õiguskaitse määruse tegemiseks võib taotluse esitada pärast haldusorganile vaide esitamist, koos kaebusega või pärast kaebuse esitamist. 2 Kohtule ei nähtu kohtute infosüsteemist Xi esialgse õiguskaitse taotluses sisalduvate nõuetega seonduva kaebuse menetlemist. Samuti on taotleja käesolevas asjas esitatud pöördumises konkreetselt viidanud, et tegemist on uue esialgse õiguskaitse taotlusega (s.o mitte kaebusega). Seega oleks taotleja esialgse õiguskaitse taotlus lubatav vaid juhul, kui parasjagu oleks käimas samade nõuetega seonduv vaidemenetlus.
33. Samaaegselt kohtule esialgse õiguskaitse taotluse esitamisega on X pöördunud Tartu Vangla poole mitme taotlusega. Tartu Vangla poolt
34. aprillil 2021 kohtule esitatud dokumentidest nähtub, et
35. aprillil 2021 on ta pöördunud Tartu Vangla poole taotlusega, milles palub endale vangla poolt väljastada televiisori või digiboksi kuni ajani, mil ta saab vabadusest digiboksi. Lisaks palub X taotluses lubada tal vaadata ühisruumis televiisorit seni, kuni kambris tekib see võimalus. Samal päeval ehk
36. aprillil 2021 on X esitanud vanglale teabenõudena pealkirjastatud pöördumise (registreeritud 13.04.2021 nr-ga 6-24/1269-2), milles palub lubada endale vabadusest saata digiboksi või siis lubada seda laenutada. Ühtlasi on Xi poolt
37. aprillil 2021 allkirjastatud taotlus (registreeritud vanglas 15.04.2021 nr-ga 6-24/966-3), milles ta palub täna lahendada probleemi, et vangla väljastaks talle digiboksi või televiisori kuni karantiin lõpeb või kuni ta muretseb endale televiisori vabadusest. Tartu Vangla märgib
38. aprillil 2021 kohtule esitatud vastuses, et Xi pöördumistele ei ole veel vastuseid koostatud.
39. Kohus leiab, et Xi poolt
40. aprillil 2021 kohtule esitatud esialgse õiguskaitse taotlus on oma sisult seotud taotleja poolt samal päeval Tartu Vanglale esitatud pöördumistega. Ka vanglale esitatud pöördumistes taotleb X endale televiisori või digiboksi väljastamist kuni vabadusest digiboksi saabumiseni. Kuna vangla ei ole kaebaja taotluseid veel lahendanud, siis ei ole asjas käimas veel vaidemenetlust, mille raames saaks esialgset õiguskaitset kohaldada. Kohus märgib, et praegusel ajal ei ole teada, millisele otsusele vangla kaebaja
41. aprilli 2021 pöördumiste osas jõuab. Siinkohal märgib kohus teadmiseks Xile, et teise kinnipeetava poolt talle kingitud televiisori väljastamine talle ei ole võimalik, sest selline kinke teel saadud ese ei ole vanglas lubatud (vt vangla sisekorraeeskirja § 57 lg 1). Xi sarnased nõuded kinke teel saadud televiisori väljastamiseks on varasemalt jäetud rahuldamata (nt haldusasjad nr 3-17-1712 ja 3-19-401) ja haldusasjas nr 320-2461 on sellises nõudes menetlus lõpetatud
42. märtsi
43. a määrusega Eeltoodut arvestades leiab kohus, et taotleja on esialgse õiguskaitse taotlusega pöördunud kohtu poole ennatlikult. Kuna asjas ei ole käimas vaidemenetlust, siis ei ole tema esialgse õiguskaitse taotlus kohtus lubatav ja kohus jätab selle läbi vaatamata HKMS § 55 lg 2 alusel. Kohtu hinnangul ei ole vaidemenetluse puudumine esialgse õiguskaitse taotluse kõrvaldatav puudus, vaid lubatavuse eeldus, mille täitmata jätmise korral puudub isikul õigus esialgse õiguskaitse taotlust esitada.
44. Taotlejal on võimalik esialgse õiguskaitse taotlusega kohtu poole pöörduda uuesti, kui vangla peaks tema
45. aprilli
46. a taotlused jätma rahuldamata ja kui ta on seejärel algatanud vaidemenetluse. (allkirjastatud digitaalselt) Sirje Kaljumäe kohtunik 3