Obsah (4)

§ 15§ 10§ 31§ 5

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Ulvi Loonurm, Meeli Kaur, Mati Maksing Määruse tegemise aeg ja koht 23.04.2021, Tallinn Kohtuasja number 2-20-17919 King Crown Group Oy avaldus

§ § 5 lg 2, § 15 lg 5). Menetluse käik

1. 03.12.2020 esitas King Crown Group Oy (võlausaldaja) avalduse Detailplus OÜ (võlgniku) pankroti väljakuulutamiseks. Võlausaldaja esitas pankrotiavalduse, kuna võlgnikul oli tasumata neljast arvest tulenev võlgnevus summas 47 221 eurot 36 senti. Võlausaldaja esitas 13.11.2020 võlgnikule pankrotihoiatuse. Kuivõrd võlgnik võlgnevust ei likvideerinud, siis järelikult on ta maksejõuetu ja seega on pankrotiavalduse esitamise eeldused täidetud.
2. Võlgnik leiab, et nõue oli alusetu. Arved olid tasumata, kuna võlausaldaja teostatud tööd olid puudustega ja selle kohta oli esitatud talle objekti ülevaatuse raport, kus nõuti kõigi tööde ümbertegemist. 1
3. Võlausaldaja rentis tööjõudu objektile Soomes. Pooled vaidlesid selle üle, kas lisaks tööjõu rentimisele renditi ka töövahendeid ja töö juhtimist. Võlgnik leidis, et võlausaldaja tegi ebakvaliteetset tööd ja käesolevat vaidlust ei ole võimalik lahendada läbi pankrotimenetluse. Lisaks ei ole võlgnik püsivalt maksejõuetu, majandustegevus toimub ja 2020 aasta keskmine käive oli üle 100 000 euro. Maakohtu määrus.
4. Maakohus jättis võlausaldaja avalduse rahuldamata pankrotiseaduse (

) § 15 lg 3 p-de 1 ja 4 alusel ning lõpetas asja menetluse. Menetluskulud jättis kohus võlausaldaja kanda. Võlgnikul kindlaksmääratavad kulud puudusid. Pankrotiseaduse (

) § 15 lg 3 p 1 sätestab, et kohus jätab võlausaldaja pankrotiavalduse alusel ajutise halduri nimetamata, kui võlgnik vaidleb nõudele põhjendatult vastu ja kohus leiab, et vaidlus nõude üle tuleb lahendada väljaspool pankrotimenetlust. Maakohtu hinnangul vaidleb võlgnik nõudele põhjendatult vastu, mistõttu vaidlus tuleb lahendada väljaspool pankrotimenetlust. Pankrotimenetlus eeldab, et võlausaldaja nõue on selge. Pankrotimenetluses ei ole võimalik sarnaselt hagimenetlusega nõude aluseks olevate asjaolude väljaselgitamine, so tuvastama kokkulepete sisu ja lepingu täitmise asjaolusid. Võlgnik esitas pankrotiavalduses märgitud nõude kohta piisavalt vastuväiteid, mille tõttu nõude suuruse ja aluse hindamine kuulub hagimenetlusse. Riigikohus on asunud seisukohale, et kui võlgnik on nõudele vastu vaielnud, esitanud oma põhjendused ja tõendid ning nõude olemasolu kindlakstegemine eeldab asjaolude tuvastamist ja õiguslike hinnangute andmist mahus, mis väljub pankrotimenetluse raamest, ei saa pankrotiavalduse aluseks olevat nõuet lugeda selgeks ja seda tuleb tõendada hagimenetluses (nt Riigikohtu 6.03.2002 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-1702, p 10). Lisaks ei ole võlgniku püsiv maksejõuetus piisavalt põhistatud. Maakohus jättis menetluskulud

§ 15lg 6 alusel võlausaldaja kanda.

Võlgnikul menetluskulu puudub. Määruskaebus

1. Võlausaldaja esitas määruskaebuse, milles palub vaidlustatud määruse tühistada ja uue määrusega nimetada ajutine haldur või saata asi uueks lahendamiseks maakohtule. Menetluskulud palub võlausaldaja panna võlgniku kanda. Kaebuse väitel rentis võlausaldaja võlgnikule ehitusalast tööjõudu ja võlgnik jättis arved tasumata. Võlgniku vastuväited ei olnud konkreetsed- st milline töötaja, millisel päeval ja millisel töölõigul ei teinud kvaliteetset tööd. Tehtud tööde osas reklamatsioone ei esitatud. Seega on nõue selge. Kuna võlg on maksmsta, tuleb pankrotiavaldust menetleda. Menetluse edasine käik
2. Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse ja andis võlgnikule tähtaja sellele vastamiseks. Võlgnik vaidles kaebusele vastu ja palus jätta menetluskulud võlausaldaja kanda. Maakohus määruskaebust ei rahuldanud ja edastas selle lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu põhjendused
3. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus ei anna alust maakohtu määruse tühistamsieks, maakohtu vaidlustatud määrus tuleb jätta tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 659 ja § 657 lg 1 p 1 alusel muutmata ja määruskaebuse rahuldamata. Võlausaldaja kannab määruskaebuse menetlemise kulud. 2
4. Riigikohus on 12.06.2013 kohtumääruses tsiviilasjas nr 3-2-1-61-13 p-s 16 märkinud, et pankroti väljakuulutamine on TsMS § 475 lg 1 p 122 kohaselt hagita asi, mille läbivaatamisel ei ole kohus seotud menetlusosaliste esitatud taotluste, asjaolude ega nendele antud hinnanguga ning mille läbivaatamisel peab kohus kontrollima avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui selle kohta ei ole esitatud vastuväiteid (TsMS § 475 lg-d 5 ja 7).
5. Maakohus on 11.02.2021 määruse põhjendavas osas märkinud, et tsiviilasjas esineb pankrotimenetluse alustamist välistav asjaolu, kuna avaldaja ei ole nõude olemasolu tõendanud ning vaidlus nõude üle tuleb lahendada väljaspool pankrotimenetlust. Maakohus on viidanud

§ 15

lg 3 punktile 1.

§ 15

lg 3 p 1 kohaselt jätab võlausaldaja pankrotiavalduse alusel ajutise halduri nimetamata, kui võlgnik vaidleb nõudele põhjendatult vastu ja kohus leiab, et vaidlus nõude üle tuleb lahendada väljaspool pankrotimenetlust. Ringkonnakohus lisab, et ajutine haldur jäetakse nimetamata ka lisaks eeltoodule ka siis, kui võlausaldaja ei ole

§ 15

lg 3 p 4 kohaselt oma pankrotiavaldust piisavalt põhistanud või nõude olemasolu tõendanud. Võlausaldaja oli pankrotiavaldust maakohtule esitades veendunud, et piisab, kui nõue tuleneb võlgnikule esitatud tasumata arvetest. Võlausaldaja nõuab pankrotiavalduses järgnevate arvete tasumist: arve nr 410; arve nr 403; arve nr 397; arve nr 392 – kokku summas 47 221,36 eurot. Võlausaldaja arvates piisab oletusest, et raha maksmata jätmise aluseks võib olla suutmatus ehk maksejõuetus. Raha kättesaamise võimaluseks pidas võlausaldaja kohaseks esitada pankrotiavaldus. Maakohtus toimunud kahel kohtuistungil jäi võlausaldaja oma esialgse avalduse juurde. Võlgniku vastuväidetel olid osa arvetest tasumata, kuivõrd võlausaldaja töö ei olnud kvaliteetne, vaid puudustega, mille kohta oli esitatud objekti ülevaatuse raport. Nõude alusetust kinnitab asjaolu, et lisaks tegemist ei olnud pelgalt töövõtulepinguga, vaid lisaks renditi Soome objektile tööjõudu, töövahendeid ja projekti juhtimist. Võlgnik leidis, et pooltevaheline vaidlus väljub pankrotimenetluse raamest ja vaidlust ei ole võimnalik lahendada läbi pankrotimentluse. Detailplus OÜ ei ole maksejõuetu. 10. Ringkonnakohus selgitab, et

§ 15

lg 3 p 1 kohaldamiseks peab kohus kontrollima võlausaldaja pankrotiavalduse aluseks olevale nõudele esitatud võlgniku vastuväidete põhjendatust. Maakohus on leidnud, et võlgnik ei tunnista nõuet põhjendatult. Sellega tuleb nõustuda. 11. Pankrotiavalduse põhistamiseks või nõude olemasolu tõendamiseks

§ 10

lg 1 ning

§ 15

lg 3 p 4 mõttes ei piisa ainuüksi nõude (arvete summa) märkimisest, vaid võlausaldaja peab pankrotiavalduse esitamisel tõendama, et tal on võlgniku vastu nõue. Võlausaldaja on pankrotiavalduses piirdunud 4 arve loetlemisega, mis ei ole piisav pankrotiavaldusele esitatud nõuete täitmiseks. 12. Pankrotiavalduse aluseks peab olema selge nõue (nt Riigikohtu 6.03.2002 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-17-02, p 10). Nii on

§ 31

lg 1 ja § 15 lg 3 p 1 suunatud eelkõige sellele, et pankroti väljakuulutamise menetluses ei toimuks sisulise vaidluse lahendamist pankrotiavalduse esitaja ja võlgniku vahel. Sisulised vaidlused lahendatakse hagimenetluses väljaspool pankrotimenetlust. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega. 3 Maakohus leidis menetlusosaliste esile toodu ja tõendite põhjal õigesti, et võlausaldaja nõue pole selge. Lisks, et pooled vaidlevad võlausaldaja töö kvaliteedi üle, p´uudub üksmeel, milles üldse kokku lepiti, st kas võlausaldaja kasutas lisaks tööjõu rentimisele ka töövahendite rentimise ja töö juhtimisega seonduvaid teenuseid. Võlgnik esitas vastuväited, et võlausaldaja töö ei olnud kvaliteetne ja väidetav kahjusumma kujunemine pole arusaadav.

§ 10

lg 1 kohustab võlausaldajat oma nõuet tõendama ning sama paragrahvi teise lõike p 1 nimetab võlgniku maksejõuetuse põhistamisel ühe eeldusena nõude sissenõutavaks muutumise. Võlausaldaja ei ole põhistanud võlgniku maksejõuetust. 13. Ringkonnakohtu hinnangul ületaks poolte õigussuhete hindamiseks vajalike faktiliste asjaolude tuvastamine ja tõendite hindamine käesoleval juhul piirid, milles pooltevahelisi vaidlussuhteid on võimalik hinnata pankrotiavalduse menetlemisel. Nõude kontrollimisel tuleb hinnata kõiki võlgniku esitatud vastuväiteid. Praegusel juhul selleks vajalike asjaolude tuvastamine ag väljub pankrotiavalduse läbivaatamise piiridest. Võlgnik põhistas piisavalt vastuväidete aluseks olevaid asjaolusid. Seadusest ei tulene ammendavaid ja üheseid asjaolusid, mille alusel saab kohus otsustada nõude selguse üle. Maakohus ei ole ületanud praeguse vaidluse puhul diskretsioonipiire. Tegemist on hinnangulise otsustusega ja ringkonnakohus nõustub maakohtu järeldustega, et esineb

§ 15lg 3 p-s 1 nimetatud alus jätta haldur nimetamata. 14. Määruskaebuse menetlemise kulud kannab Ts

MS § 171 lg 1 alusel võlausaldaja, sest tema kaebus jääb rahuldamata. 15.

§ 5

lg 2 kohaselt võib ringkonnakohtu määruse peale esitada määruskaebuse üksnes siis, kui see on samas seaduses ette nähtud. Maakohus jättis

§ 15

lg 1 alusel ajutise halduri nimetamata ja

§ 15

lg 7 alusel lõpetas pankrotiavalduse menetluse.

ei võimalda selles osas ringkonnakohtu määruse peale määruskaebust esitada, sest

§ 15lg 5 sätestab sellise määruse korral ainult ühekordse kaebeõiguse.

16. Võlgnikul määruskaebuse menetlemisega kulusid ei tekkinud, mistõttu puudub vajadus menetluskulude kindlaksmääramiseks. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada TsMS § 178 lg 1 alusel. (allkirjastatud digitaalselt) 4