Menetluskuludest tuleb jätta hageja kanda 30% ja kostja kanda 70% ning menetluskulude hagejalt ja kostjalt väljamõistmisel tuleb arvestada nimetatud proportsiooni.
4.
lg 1 teises lauses sätestatud määras alates kohtuotsuse jõustumisaest kuni täitmiseni. 4.
lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 30 päeva möödumisel kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni. 4.
lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 30 päeva möödumisel kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni.
) § 113 lg 1 teise lause järgses määras, s.o 8% aastas. Hagiavalduse kohaselt sõlmis kostja 16.08.2017 Ühisraha OÜ-ga internetiportaali vahendusel laenulepingu nr Y170812010, mille alusel sai kostja laenu 1000 eurot, tähtajaga üks aasta, intressimääraga 34% aastas. Laen tuli tagastada maksegraafiku alusel, iga kuu
A.A. 9. oktoobri 2019 taotluse riigi õigusabi saamiseks jättis maakohus rahuldamata. Maakohus jättis hagilt tasutud riigilõivu 77% ulatuses (173,25 eurot) kostja ja 23% ulatuses (51,75 eurot) hageja kanda ning mõistis kostjalt välja hageja kasuks riigilõivu katteks 173,25 eurot ja viivise väljamõistetud menetluskulult
lg 1 teises lauses ettenähtud määras alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni. Hageja õigusabikulud jättis maakohus 77% ulatuses kostja ja 23% ulatuses hageja kanda. Hageja õigusabikulud määratakse summaliselt kindlaks tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 177 lg 1 p 2 korras. Kostja õigusabikulud jättis maakohus 77% ulatuses kostja ja 23% ulatuses hageja kanda. Maakohus mõistis välja kostja riigi õigusabi tasu ja kulude katteks riigi tuludesse kostjalt 279,97 eurot ja hagejalt 83,63 eurot. Väljamõistetud riigi õigusabi tasu ja kulud tuleb tasuda riigi tuludesse 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulude maksmisega viivitamise korral tuleb tasuda lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist
Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt tuleb kostja 09.10.2019 korduv taotlus riigi õigusabi saamiseks jätta rahuldamata. Maakohus andis 05.10.2018 määrusega kostjale riigi õigusabi tagasimaksekohustusega vastavalt lõpplahendile. 14.01.2019 määruses hindas maakohus kostjale osutatud riigi õigusabi ja jättis riigi õigusabi osutaja vahetamata. 17.04.2019 määrusega vabastas maakohus advokaadi T. Metsma kostjale riigi õigusabi osutamise kohustusest, leides, et kostja ei ole enam riigi õigusabi saama õigustatud isik, kuna ta on võimeline ise oma õigusi kaitsma. Tartu Ringkonnakohus jättis 04.09.2019 määrusega maakohtu määruse muutmata, põhjendades täiendavalt, et advokaadi esindus ei ole maakohtu menetluses enam vältimatult vajalik. Möödunud seitsme kuu kestel on kostja esitanud menetlusdokumente, taotlusi ja osalenud sisukohaselt kohtumenetluses. Seetõttu ei ole põhjust 17.04.2019 määruses võetud seisukohta muuta. Samal seisukohal on olnud ringkonnakohus 04.09.2019 määruses. Olukord, kus õigusabi saaja esitab advokaadile nõude esitada kohtumenetluses just neid väiteid, mida peab vajalikuks õigusabi saaja, ning peab advokaadi väiteid lubamatuks, viitab selgelt, et õigusabi saaja on võimeline oma positsiooni ise kujundama ja kohtumenetluses esindama. Esitatud tõendid tõendavad, et Ühisraha OÜ kandis 970 eurot kostja näidatud pangakontole kostja esitatud laenutaotluse põhjal koostatud laenulepingu alusel. Kostja on esmases vastuses hagile kinnitanud, et taotles Ühisraha OÜ-lt laenu ja sõlmis Ühisraha OÜ-ga laenulepingu. Kontole kanti 970 eurot, kuna laenusummast peeti kinni kostja kohustus maksta lepingutasu. Portaali hinnakirja järgi on lepingutasu eraisiku laenult 3% laenusummalt, s.o 30 eurot. Kostjale saadeti meeldetuletusi kohustuste täitmise kohta alates 23.09.2017, kuna graafikujärgne esimene makse tuli teha 15.09.2017. Meeldetuletused saadeti veel 23.10.2017, 4 18.11.2017 ja 16.01.2018, samal kuupäeval ka laenulepingu ülesütlemise teade. Alates 18.09.2017 kuni 16.01.2018 on kostjale helistatud 17 korral, selgitatud kohustuste täitmise vajadust, hoiatatud lepingu ülesütlemisega, saadetud veelkord laenuleping. Kostja on algselt andnud lubadusi kohustust täita, viimastel kordadel on vastanud, et ei tea, millal saab tasuda. Need tõendid tõendavad, et kostja ei ole teinud ühtki makset ning samuti et kostja on olnud laenuandjaga pidevas kontaktis, kuid ei ole vaidlustanud laenu saamist ega kohustuse tekkimist. 19.02.2018 loovutas Ühisraha OÜ nõude kostja vastu hagejale, teatades kostjale sellest 19.02.2018 e-kirjaga kostja e-posti aadressil. Tegemist on kehtiva lepinguga. Laenuandja ja kostja vahelises tehingus puudub viide rahapesu või terrorismi rahastamise asjaoludele. Kostja viidatud reeglite rikkumine ei tooks ka kaasa laenulepingu tühisust või kehtetust. Laenuandja on kostja isikusamasuse tuvastanud piisava põhjalikkusega ning rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse sätteid arvestades (tegi kindlaks isiku- ja kontaktandmed (kostja laenutaotluse kaudu), suhtles kostjaga isiklikult kostja e-posti aadressil, on usaldanud teise laenuandja poolt 31.01.2013 teostatud isikusamasuse tuvastamist, on saanud kostjalt tema enda näidatud numbriga kontoväljavõtte). Laenuraha on jõudnud kostja kontole. Pooled on laenulepingu sõlminud kostja esitatud taotluse alusel ning laenulepingus on kajastatud
§-s 141 loetletud andmed, pooled on leppinud kokku laenulepingu olulistes tingimustes. Laenuandja on piisava põhjalikkusega kontrollinud kostja võimekust kohustusi täita ja jõudnud õigele järeldusele, et kostja on selleks laenuks krediidivõimeline. Laenuandja küsis kostjalt teavet, et hinnata krediidivõimelisust, küsis lisaks laenutaotluses märgitule andmeid juurde (kontoväljavõte), kogus andmeid ka ise (krediidiinfo). Perioodil 01.03.–14.08.2017 on laekunud kostja kontole 12 169 eurot, mis teeb nädala sissetulekuks 553,14 eurot ja kuusissetulekuks 2212,56 eurot. Sissetulekuteks on olnud palk (500–600 eurot kuus), pension ja sotsiaaltoetus. Seega oli tegemist stabiilsete sissetulekutega. Kostja on laenutaotluses märkinud, et tema tööandja on OÜ Sajandi Lugu ja riik, kus ta on omanik. Seega kostja on palgalaekumise näidanud sõltuvana temast endast. Kostja on teinud arvestatavaid ülekandeid investeerimiskontole, nt 18.05.2017. a 310 eurot ja 200 eurot, 18.04.2017. a 200 eurot. Pangakonto ei ole arestitud ega nullis. Krediidiinfo andmetel olid kostja maksehäired lõppenud. Lisaks ei too vastutustundliku laenamise põhimõtte (
Kostja puhul ei tule lähtuda
Eeltoodu alusel asus kohus seisukohale, et kostja esindaja avaldatud omaksvõtus sisalduvad asjaolud vastavad tõele, omaksvõtt on esitatud põhjendatult ja TsMS § 231 lg 3 aluseid ei esine. Kostja ei ole teinud laenu tagasimaksmiseks ühtki makset ning on seega lepingut rikkunud. Põhivõla 1000 eurot nõue on põhjendatud. Kohus luges põhjendatuks lepingujärgse intressimäära 34% ja arvutuslikult õigeks intressiks lepingu ülesütlemise ajani 153 päeva eest 142,29 eurot. Kostjale antud krediidi kulukuse määr 55,87% ei ületa kolmekordset Eesti Panga avaldatud tarbimislaenude kulukuse määra 56,76% (3 × 18,92%), mistõttu tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 86 lg 2 p-s 2 nimetatud tehingu tühisuse eeldus puudub. Kuna laenuleping ei ole tühine ning hageja on täitnud vastutustundliku laenamise põhimõtet, siis ei tule rakendada intressi
§-s 94 sätestatud määras ehk 0%. Viivisenõue on põhjendatud osaliselt. Hageja nõuab viivist lepingujärgses ehk intressiga võrdses määras, 34% aastas. Lepingu p 3.7 puhul on tegemist tüüptingimusega. Kokkulepitud viivisemäär 0,094% päevas ületab seadusjärgset viivisemäära 4,27 korda. Viivisemäära kokkulepe tüüptingimusena sellises määras on kostjat kui tarbijat ebamõistlikult kahjustav ja
Seega on hagejal õigus nõuda viivist seaduses sätestatud ulatuses, s.o 8% aastas. Alates 17.01.2018 kuni kohtuotsuse tegemiseni, s.o kuni 03.12.2019 (685 päeva, sh hagi esitamiseni 16.08.2018. a 212 päeva), on seadusjärgses määras sissenõutavaks muutunud viivis 150,70 eurot. 5 Sissenõudmiskulude võlgnevust on hageja õigustatud nõudma laenulepingu üldtingimuste p 7.6 ja portaali hinnakirja (meeldetuletuse kiri 5 eurot, esimene meeldetuletus tasuta) alusel ning
Tasuliste kirjade hulgast tuleb välja jätta nõude loovutamise teatis, seega hagejal on alus nõuda kostjalt sissenõudmiskulusid 30 eurot. Lepingu hooldustasu on tulenevalt lepingu juurde kuuluvast maksegraafikust ja portaali hinnakirjast 12,50 eurot (5 kuud × 2,50 eurot). Seega hagi kuulub rahuldamisele summas 1335,49 eurot (põhivõlg 1000 eurot, intress 142,29 eurot, viivis 150,70 eurot, meeldetuletuskirjade saatmine 30 eurot, lepingu hooldustasu 12,50 eurot). Hagi rahuldamise ulatus on 77,3%. Kohus jaotas hagilt tasutud riigilõivu 225 eurot võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega ning jättis riigilõivu 77% ulatuses, s.o 173,25 eurot, kostja kanda ja 23% ulatuses, s.o 51,75 eurot, hageja kanda ning mõistis hageja taotlusel kostjalt hageja kasuks välja viivise menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni
Kohus jättis hageja õigusabikulud 77% ulatuses kostja ja 23% ulatuses hageja kanda. Rahaliselt määrab kohus hageja õigusabikulud kindlaks pärast kohtuotsuse jõustumist. Kostja sai 05.10.2018 määruse alusel riigi õigusabi tagasimaksekohustusega vastavalt lõpplahendile. Kostja esindajale määrati riigi õigusabi tasu 13.05.2019 määrusega 363,60 eurot. Kohus jaotas kostja õigusabikulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega ehk 77% kostja ja 23% hageja kanda. Kostja õigusabikulud tuleb hüvitada riigi tuludesse TsMS § 179 alusel. ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
lg 1, millest tulenevalt võlgneb kostja tasumata jäänud summalt viivist
lg 1 teises lauses sätestatud määras, s.o 8% aastas; 4) on kohus ebaõiglaselt jaotanud menetluskulud. Kostja on töövõimetu sügava puudega isik. Kostja sissetulekuteks on töövõimetuspension 427,49 eurot ja sotsiaaltoetus 53,70 eurot kuus. Kohtule on teada ka kostja suhtes tehtud kohtulahenditest tekkinud kohustuste maht. Kostja majanduslikku seisundit arvestades pidanuks kohus jätma hageja menetluskulud hageja kanda ning vabastama kostja riigi tuludesse menetluskulude hüvitamisest. 6
Seega kohus rahuldas alternatiivse viivisenõude, mitte ei jätnud viivisenõuet osaliselt rahuldamata. Sellest tulenevalt on kohus valesti lugenud hagi rahuldatuks 77% ulatuses. Kohus jättis rahuldamata intressinõude summas 0,23 eurot ja sissenõudmiskulude nõude summas 5 eurot. Hagimenetlus leidis aset kostja pahatahtlikkuse (pole midagi maksnud ega üritanudki) ja pikaajalise ükskõikse suhtumise tõttu oma kohustustesse ning seetõttu oleks õige ja õiglane jätta menetluskulud täies ulatuses kostja kanda. Hagi rahuldamise proportsiooni (99,7%) alusel võiks hageja kanda jääda riigilõiv 0,68 eurot ja riigi õigusabi kulu 1,09 eurot.
Menetluskulud tuleb jätta 70% ulatuses kostja ja 30% ulatuses hageja kanda. Vastavalt menetluskulude jaotusele tuleb pooltelt välja mõista menetluskulud. Muus osas tuleb maakohtu otsus jätta muutmata. A.A. apellatsioonkaebus tuleb rahuldada osaliselt ning Renovum OÜ vastuapellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata. 9. Maakohtu seisukoht, et hageja kontrollis piisava põhjalikkusega kostja krediidivõimelisust ja järgis seega vastutustundliku laenamise põhimõtet, on ekslik. Apellatsioonkaebus on selles osas põhjendatud.
lg 1 kohaselt on krediidiandja kohustatud seoses tarbijakrediidiga järgima vastutustundliku laenamise põhimõtet. Selleks peab krediidiandja enne lepingu sõlmimist: 7 1) omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksma (krediidivõimelisus) ja 2) hindama tarbija krediidivõimelisust. Seega on krediidiandja kohustatud välja selgitama ja arvesse võtma kõiki asjaolusid, mis võivad mõjutada laenu tagasimaksmise tõenäosust (tarbija regulaarne sissetulek, kohustuste olemasolu jms). Seejuures on krediidiandja
lg 2 järgi kohustatud täitma eelnimetatud kohustusi nõuetekohase hoolsusega ning vaidluse korral peab krediidiandja
10. Laenutaotluse (I kd, tl 10) kohaselt on A.A. sissetulek 1000 eurot, majapidamiskulud 500 eurot kuus ja kohustused puuduvad. Samuti nähtub taotlusest, et A.A. puhul on tegemist töövõimetuspensionäriga ning tema tööandja on talle kuuluv OÜ Sajandi Lugu. Lisaks esitas kostja hageja nõudmisel kontoväljavõtte AS-st LHV Pank perioodi kohta 01.03.201714.08.2017 (I kd, tl 188-194). Kontoväljavõtte kohaselt moodustavad A.A. regulaarse igakuise sissetuleku töövõimetuspension ca 335 eurot, sotsiaaltoetus ca 54 eurot ja palk OÜ-lt Sajandi Lugu keskmiselt 510 eurot (arvestusega 5,5 kuud), kokku 898 eurot kuus. Lisaks nähtub kontoväljavõttest, et A.A. on teinud eelnimetatud ca 5,5 kuulise perioodi jooksul märkimisväärseid kulutusi hasartmängudele - ainult Google *PlariumLLC-le on A.A. teinud 19,99 euroseid ülekandeid 111-l korral kokku summas 2218,89 euro ulatuses, s.o ca 403 eurot kuus (arvestusega 5,5 kuud). Kontoväljavõttest nähtub ka see, et A.A. on saanud 05.05.2017 Monefit Estonia OÜ-lt laenu 2000 eurot ning maakohtu poolt märgitud ülekanded investeerimiskontole kokku summas 710 eurot on A.A. teinud enda teises pangas asuvale arvelduskontole. Ringkonnakohus leiab, et ainuüksi eelmärgitud andmed kontoväljavõttest oleks pidanud tekitama hagejal kui professionaalsel krediidiandjal kahtlusi, kas A.A. on suuteline igakuulist laenusummat 101,97 eurot tagasi maksma. Üldteada on asjaolu, et sotsiaaltoetust makstakse isikule, kellel on raskusi toimetulekuga. Nõuetekohase hoolsuse järgimisel oleks hageja pidanud vähemalt küsima A.A.-lt selgitusi oma varalise olukorra kohta (sh kontoväljavõttest nähtuvalt arvukate ülekannete kohta talle endale kuuluva OÜ Sajandi Lugu arvele, maksuametile esitatud tuledeklaratsioon jm). Hageja tähelepanu oleks pidanud äratama ka see, et kui A.A. on ise kinnitanud enda igakuiseks sissetulekuks 1000 eurot, siis kuidas sai hageja arvestada A.A. igakuiseks sissetulekuks 2032,67 eurot. Krediidiinfo tõendi (I kd, tl 196) väljanõudmine ei olnud hageja poolt kindlasti piisav, kuivõrd see oli vastuolus kontoväljavõttest nähtuvate andmetega. Ülaltoodu kinnitab, et hageja ei toiminud
lg 1 p-des 1 ja 2 sätestatud kohustusi täites nõuetekohase hoolsusega ning jättis kostja krediidivõimelisuse õigesti hindamata. Seetõttu on põhjendamatu ka maakohtu järeldus, et kostjale krediiti andes järgis hageja vastutustundliku laenamise põhimõtet. Ringkonnakohus peab siinkohal vajalikuks rõhutada, et kostja poolt maakohtu menetluses esitatud tõendid enda varalise olukorra kohta iseloomustavad igakülgselt tema võimetust krediiti tagasi maksta ning neid tõendeid oleks hagejal nõuetekohast hoolsust järgides olnud võimalik enne krediidi andmist koguda. Laenutaotluses ei ole A.A. muid kohustusi peale igakuiste majapidamiskulude märkinud ja on rikkunud sellega
Samas nähtub asja materjalidest, et A.A. poolt täieliku teabe esitamata jätmine ei ole toonud kaasa seaduse keeldu rikkuva tarbijakrediidilepingu sõlmimist, kuivõrd hageja krediidiandjana rikkus enda kohustusi (
lg-d 1, 2, lg 3 esimene lause ja 6) ning see rikkumine on põhjuslikus seoses krediidi andmisega. 11.
lg 6 kohaselt võib krediidiandja tarbijaga sõlmida tarbijakrediidilepingu üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. 8 Ringkonnakohus tuvastas käesoleva otsuse p-s 10, et kostja ei olnud krediidivõimeline ning hageja rikkus
lg-s 6 sätestatut.
lg 7 esimese ja teise lause kohaselt kui krediidiandja rikub käesoleva paragrahvi lõikes 6 sätestatut, loetakse tarbijakrediidilepingu intressimääraks käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Nimetatud sättest tulenevalt ei ole krediidileping tervikuna tühine, vaid üksnes intressi ja muude krediidiga seotud tasude osas (lepingu sõlmimise tasu, lepingu hooldustasu). Samas ei vabane krediidisaaja viivise ja sissenõudmistasu maksmise kohustusest. Lepingu täitmiseks kandis hageja maksekorraldusega (I kd, tl 181) kostja kontole 970 eurot, arvestades 1000 euro suurusest laenusummast 30 eurot lepingutasu katteks.
lg 7 alusel puudus kostjal kohustus lepingutasu maksta ning seetõttu tuleb vähendada väljamõistetavat krediidisumma tagasimakset 30 euro võrra. Põhivõla katteks tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista 970 eurot.
lg-st 7 tulenevalt on kostjal kohustus tasuda intressi
§-s 94 sätestatud määras. Kuna Eesti Panga poolt avaldatud andmete kohaselt oli intressimäära suuruseks intressi tasumise perioodil 0,00%, siis ei saa kostjalt intressi välja mõista. Maakohtu otsus, millega mõisteti kostjalt hageja kasuks välja intress summas 142,29 eurot, tuleb tühistada. Samuti puudub kostjal
Seetõttu tuleb tühistada maakohtu otsus, millega mõisteti kostjalt hageja kasuks välja lepingu hooldustasu 12,50 eurot. Maakohus on mõistnud kostjalt hageja kasuks viivise võlgnevuselt 1000 eurot
Kuivõrd 30 euro ulatuses on kostja põhinõude täitnud, tuleb arvestada viivist võlgnevuselt 970 eurot. Viivise algusperioodi 17.01.2018 ei ole apellatsiooniastmes vaidlustatud. Perioodi 17.01.2018 kuni 03.12.2019 eest moodustab viivise summa võlgnevuselt 970 eurot 145,85 eurot (vt viivisekalkulaator.ee). Alates 04.12.2019 peab kostja maksma viivist võlgnevuselt 970 eurot
lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni täitmiseni.
lg 1 sätestab lepingu kehtivuse ajal sissenõudmiskulude määrad meeldetuletuskirjade eest tarbijale, kusjuures ühe meeldetuletuskirja eest ei tohi nõuda üle 5 euro (arvestusega, et üks meeldetuletuskiri on saadetud tasuta). Maakohus on nimetatud sätte alusel mõistnud kostjalt välja 30 eurot ja arvestanud seejuures ülesütlemise teatise maksumuseks 15 eurot. Ringkonnakohus leiab, et kuna hageja ei ole tõendanud, et tema tegelik kahju seoses ülesütlemise teatise saatmisega oleks suurem kui 5 eurot, siis puudus maakohtul
lg-st 1 tulenevalt mõista kostjalt ülesütlemise teatise saatmise eest välja enam kui 5 eurot. Seetõttu tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista sissenõudmiskulude katteks mitte 30 eurot, vaid 20 eurot. Selles osas tuleb maakohtu otsus samuti tühistada. Lisaks märgib ringkonnakohus, et ka hagiavaldusele lisatud hageja hinnakirjast ei nähtu 15 euro suurust tasu ülesütlemise teatise saatmise eest. Kokku tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista 1135,85 eurot, sh põhivõlgnevus 970 eurot, viivis 03.12.2019 seisuga 145,85 eurot ja sissenõudmiskulud 20 eurot, lisaks viivis alates 04.12.2019 kuni põhinõude 970 eurot täitmiseni.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.