← Eesti

2-18-6491/96

RIIGIKOHUS TSIVIILKOLLEEGIUM KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 2-18-6491 Otsuse kuupäev Tartu,

  1. mai 2021 Kohtukoosseis Eesistuja Kai Kullerkupp, liikmed Tambet Tampuu ja Urmas Volens Kohtuasi K.K. ja E.K. hagi T.V. vastu elatise saamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Ringkonnakohtu
  2. septembri
  3. a otsus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik K.K. ja E.K. kassatsioonkaebus ja T.V. kassatsioonkaebus Tsiviilasja hind Riigikohtus K.K. kassatsioonkaebuse hind 945 eurot E.K. kassatsioonkaebuse hind 945 eurot T.V. kassatsioonkaebuse hind 2610 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad Riigikohtus Hagejad E.K. ja K.K., lepinguline esindaja vandeadvokaat Senny Pello-Lepik Kostja T.V., lepinguline esindaja vandeadvokaat Äili Rodi Asja läbivaatamise kuupäev
  4. märts 2021, kirjalik menetlus RESOLUTSIOON
  5. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu
  6. septembri
  7. a otsus tsiviilasjas nr 2-18-6491 ja saata asi uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule.
  8. Rahuldada osaliselt K.K. ja E.K. kassatsioonkaebus.
  9. Rahuldada osaliselt T.V. kassatsioonkaebus.
  10. Tagastada K.K. ja E.K. kassatsioonkaebuselt tasutud kautsjon.
  11. Tagastada T.V. kassatsioonkaebuselt tasutud kautsjon. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  12. E.K. (tütar) ja K.K. (poeg) esitasid
  13. aprillil 2018 oma isa T.V. (kostja) vastu hagi, paludes kostjalt välja mõista tagasiulatuva elatisena kummagi hageja kasuks 1485 eurot ning alates hagi esitamisest igakuise elatise seaduses sätestatud miinimummääras. 2-18-6491 Hagiavalduse kohaselt leppisid hagejate ema ja kostja (vanemad) kokku, et kostja maksab hagejatele elatist seaduses sätestatud miinimummääras (miinimumelatis). Kostja täitis seda kokkulepet märtsist kuni novembrini 2017, kuid lõpetas igakuise elatise maksmise detsembris
  14. Ema juures kulub tütre vajaduste rahuldamiseks 723 eurot 23 senti ning poja vajaduste rahuldamiseks 719 eurot 85 senti. Hagejad esitasid kulutuste kohta nimekirja koos põhjendustega. Kohtu määratud kostja ja hagejate suhtluskord ei mõjuta miinimumelatise väljamõistmist. Kostja ja hagejad ei suhtle vastavalt suhtluskorrale. Faktiliselt viibivad hagejad nelja nädala jooksul ema juures 528 tundi ning kostja juures 144 tundi (u 20%).
  15. Kostja vaidles hagile vastu, paludes jätta see rahuldamata. Kostja vastuväidete kohaselt ei ole alust temalt elatist välja mõista, sest ta täidab hagejate ülalpidamise kohustust vahetult. Hagejatel on kaks kodu ning nad elavad kohtumääruse järgi poole ajast kostja juures. Kostja otsustas lõpetada elatise maksmise hagejatega sagedasema suhtlemise ning kulude vahetu kandmise tõttu. Suhtluskorra üle peetavas vaidluses määras Tallinna Ringkonnakohus
  16. mai
  17. a määrusega esialgse õiguskaitse korras suhtluskorra
  18. a suvel selliselt, et hagejad viibivad peaaegu pool aega kostja juures. Ka Tallinna Ringkonnakohtu
  19. juuni
  20. a määruse järgi viibivad hagejad ligikaudu pool aega kostja juures. Kostja on taganud hagejatele kõik vajaliku enda kodus. Kostja on tasunud tühistatud hagi tagamise määruse alusel hagejatele elatist 4072 eurot. Hagejate väidetavad kulud ema juures ei ole mõistlikud ega põhjendatud. Osa kulutusi tuleb jagada pikema ajavahemiku kui kuu peale. Kostja esitas eraldi kululiikide kohta vastuväited.
  21. Harju Maakohus jättis
  22. novembri
  23. a otsusega hagi rahuldamata ning poolte menetluskulud poolte endi kanda. Tallinna Ringkonnakohus rahuldas
  24. detsembri
  25. a otsusega hagejate apellatsioonkaebuse osaliselt ning tühistas maakohtu otsuse ja saatis asja samale maakohtule uueks menetlemiseks eelmenetluse staadiumis.
  26. Harju Maakohus jättis
  27. mai
  28. a otsusega hagi rahuldamata ning poolte menetluskulud nende endi kanda. Maakohus leidis, et kostja täidab ülalpidamiskohustust ning ei ole alust eeldada, et ta seda edaspidi ei tee. Maakohus tuvastas, et kummagi hageja vajaduste rahuldamiseks kulub 605 eurot 89 senti kuus, sh eluasemekulu 197 eurot 33 senti, lasteaiakulu 88 eurot 56 senti, toidukulu 150 eurot, kulud hügieenile, majapidamistarvetele ja ravimitele 30 eurot, kulud riietele ja jalanõudele 80 eurot, hagejate füüsilise ja vaimse arenguga seotud kulud ning hagejate sünnipäeva tähistamise kulud 50 eurot ning hagejate isikukaitse ja turvalisusega seotud kulud 10 eurot. Suhtluskorra kohaselt peaksid hagejad kostja juures viibima pool aega, mitte 20%, nagu väidab ema. Hagejate kostja juures viibimise aega ei tule määrata tundide järgi. Kostja esitatud dokumentaalsed tõendid kinnitavad, et kostja peab hagejaid vahetult ülal ajal, mil hagejad on tema juures. Kostja on taganud hagejatele enda juures kõik elamiseks vajaliku.
  29. Hagejad esitasid maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, paludes maakohtu otsuse tühistada ning teha uus otsus, millega hagi rahuldada ja jätta menetluskulud kostja kanda. Kostja leidis vastuses hagejate apellatsioonkaebusele, et see tuleb jätta rahuldamata. 2

(8)2-18-6491
  1. Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palus tühistada maakohtu otsuse osas, millega maakohus jättis menetluskulud menetlusosaliste endi kanda, ning teha tühistatud osas uus otsus, millega jätta menetluskulud hagejate kanda. Hagejad leidsid vastuses kostja apellatsioonkaebusele, et see tuleb jätta rahuldamata. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
  2. Tallinna Ringkonnakohus rahuldas
  3. septembri
  4. a otsusega hagejate apellatsioonkaebuse osaliselt ning tühistas maakohtu otsuse osas, millega maakohus jättis hagejate hagi kostja vastu elatise saamiseks täielikult rahuldamata. Ringkonnakohus tegi uue otsuse, millega rahuldas hagi osaliselt ja mõistis kostjalt kummagi hageja kasuks alates
  5. detsembrist 2017 kuni
  6. septembrini 2020 välja elatise 1563 eurot 26 senti ning alates
  7. oktoobrist 2020 kuni kummagi hageja täisealiseks saamiseni elatise 64 eurot 24 senti kuus. Ringkonnakohus jättis kostja apellatsioonkaebuse rahuldamata ning kummagi poole menetluskulud poolte endi kanda. 7.
  8. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohus lahendanud poolte vaidlust nõuetekohaselt. Muu hulgas on maakohus eiranud ringkonnakohtu varem antud juhiseid. Maakohus jättis vaidlust teist korda lahendades tuvastamata vaidluse lahendamise aluseks olevad olulised asjaolud, sh laste kummagi vanema juures viibimise aja, laste vajaduste rahuldamiseks kummagi vanema juures tehtavate vajalike kulutuste suuruse, kostja kantavate kulutuste suuruse ning selle, kas kostja kantud kulutuste suurus vastab tema ülalpidamiskohustuse ulatusele. 7.
  9. Ringkonnakohus lähtus sellest, et: 1) pooltel ei ole erimeelsusi selle üle, et vanemad peavad täitma laste ülalpidamise kohustust, ega selle üle, et vanemate ülalpidamisvõime on nende varalist seisundit arvestades võrdväärne; 2) kostja tasus
  10. aasta novembrini hagejatele miinimummääras elatist; 3) lapsed viibivad osa ajast ema juures ja osa ajast kostja juures; 4) pooltel on erinev arusaam sellest, kui suure osa ajast veedavad lapsed kostjaga ja kui suure osa ajast emaga ning kui suured on laste vajaduste rahuldamiseks tehtavad kulutused kummagi vanema juures; 5) erinev on ka poolte arusaam sellest, kas kostja on täitnud ülalpidamiskohustust ilma elatist maksmata piisavalt ning kas ka edaspidi on hagejate ülalpidamiseks piisav, et kostja kannab hagejatega koos viibimise ajal nende kulutusi vahetult. 7.
  11. Ringkonnakohtu hinnangul on lapse ülalpidamise kohustuse täitmise kontekstis eelkõige oluline see, kui palju aega veedavad hagejad tegelikult kostjaga, sest üksnes ajal, mil hagejad on koos kostjaga, saab kostja oma ülalpidamiskohustust vahetult täita. Kui kohus on määranud vanema ja lapse suhtlemise korra (suhtluskord), siis saab kohus eeldada, et vanem täidab selles korras märgitud aegadel vahetult lapse ülalpidamise kohustust. Sellise eelduse saab aga teine vanem ümber lükata, kui ta tõendab, et tegelikult suhtlevad vanem ja laps vähem. Küll aga saab kohus ülalpidamiskohustuse ulatust edasiulatuvalt määrates lähtuda sellest, kui palju peab vanem kehtiva suhtluskorra alusel saama lastega koos viibida ning sellest tulenevalt lapsi vahetult ülal pidama. Ringkonnakohus juhindus elatise vaidlust lahendades sellest, et kostja viibis alates
  12. detsembrist 2017 kuni
  13. septembrini 2019 hagejatega koos 21% ajast ning alates
  14. septembrist 2019 39% ajast. Eeltoodu kinnitab, et hagejatel ei ole vahelduvat elukohta, nagu väidab kostja. Seega ei ole alust kostja ja hagejate suhtlemise ulatust arvestades eeldada, et kostja rahuldas ja rahuldab ka edaspidi hagejatega koos viibides vahetult poole hagejate vajadustest ja täidab sellega seaduses sätestatud ulatuses hagejate ülalpidamise kohustust. Küll aga on hagejad viibinud ja viibivad ka edaspidi olulise osa ajast kostja juures, mida tuleb elatist välja mõistes arvestada. 3
(8)2-18-6491 7.
  1. Kostjal lasuva ülalpidamiskohustuse ulatuse määramiseks tuleb esmalt tuvastada, kui suured on hagejate põhjendatud vajaduste rahuldamiseks tehtavad kulutused kummagi vanema juures. Kuigi ema esitas hagejate nimel hagi miinimumelatise saamiseks ja leidis, et seetõttu ei ole vaja laste vajadusi ja nende rahuldamiseks tehtavate kulutuste suurust tõendada, on kostja hagile vastu väites esile toonud, et ka tema kannab kulusid hagejate vajaduste rahuldamiseks. Samuti on ema kohtumenetluses hiljem väitnud, et hagejate tegelikud vajadused on suuremad, kui hagejate eeldatav miinimumvajadus. Seda arvestades pidid hagejad tõendama, et nende vajaduste rahuldamiseks tehtavate kulutuste suurus on miinimumist suurem. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole asjas tõendatud, et kummagi hageja vajaduste rahuldamiseks kulub ühes kuus rohkem kui Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäär. 7.
  2. Maakohus tuvastas asjas esitatud tõendite alusel põhjendatult, et kummagi hageja eluasemekulu on ema juures 197 eurot 33 senti, lasteaiakulu 88 eurot 56 senti ja hagejate isikukaitse ja turvalisusega seotud kulud 10 eurot kuus. Ringkonnakohus ei nõustunud aga maakohtuga osas, millega maakohus tuvastas, et kummagi hageja toidukulu on 150 eurot, kulud hügieenile, majapidamistarvetele ja ravimitele 30 eurot, kulud riietele ja jalanõudele 80 eurot ning hagejate füüsilise ja vaimse arenguga seotud kulud ning hagejate sünnipäeva tähistamise kulud 50 eurot kuus. Praegusel juhul ei ole hagejatel õnnestunud tõendada, et kulutused eelnimetatud vajaduste rahuldamiseks on väidetud suurusega. Kui vanem ei suuda tõendada, et lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavate kulutuste suurus on miinimumist suurem, saab kohus lähtuda eeldusest, et lapse vajaduste rahuldamiseks kulub kahekordne miinimumelatis perekonnaseaduse (PKS) § 101 lg 1 tähenduses. 7.
  3. Ka kostja ei ole tõendanud, et hagejate vajaduste rahuldamiseks tehtavad põhjendatud kulud oleksid tema juures viibimise tõttu miinimumist suuremad. Kuna hagejad on viibinud ja viibivad ka edaspidi olulise osa ajast kostja juures, siis iseenesest on neil vajadus kahe elukoha järele ning kostja juures viibimise ajal ka toidu, riiete ja jalanõude ning muude tarbeesemete järele. 7.
  4. Ringkonnakohus luges kummagi hageja vajaduste rahuldamiseks tehtavate kulutuste suuruseks
  5. aasta detsembris 470 eurot,
  6. aastal 500 eurot,
  7. aastal 540 eurot ja
  8. aastal 584 eurot kuus. Kostja pidi kandma
  9. a detsembris kummagi hageja ülalpidamise kulusid 235 eurot,
  10. aastal 250 eurot kuus,
  11. aasta jaanuaris 270 eurot ning
  12. aastal 292 eurot kuus. Praegusel juhul saab kostja ja hagejate koos viibimise aega arvestades eeldada, et kostja rahuldas alates
  13. detsembrist 2017 kuni
  14. septembrini 2019 vahetult hagejate igapäevaseid vajadusi 21% ulatuses ning alates
  15. septembrist 2019 tegi ja teeb seda eelduslikult 39% ulatuses. Seega saab eeldada, et kostja rahuldas kummagi hageja vajadusi vahetult
  16. aasta detsembris 98 eurot 70 senti,
  17. aastal 105 eurot kuus,
  18. aasta jaanuarist augustini (k.a) 113 eurot 40 senti kuus ja alates
  19. a septembrist 210 eurot 60 senti kuus ning alates
  20. aasta jaanuarist 227 eurot 76 senti kuus. Kokku ei ole vahetu ülalpidamine katnud alates
  21. aasta detsembrist kuni
  22. aasta septembrini (k.a) kummagi hageja vajaduste rahuldamiseks tehtavaid kulutusi 3599 euro 26 sendi ulatuses. Selles ulatuses on põhjendatud mõista kostjalt välja kummagi hageja kasuks elatis. Seda arvestades pidi kostja lisaks vahetule ülalpidamisele maksma mõlemale hagejale nimetatud ajavahemikel kokku lisaks elatist 7198 eurot 52 senti. Kostja on lisaks vahetule ülalpidamisele tasunud kohtumenetluse ajal hagi tagamise määruse alusel hagejate ülalpidamiseks kokku elatist 4072 eurot. Seega tuleb kostjal tasuda selle ajavahemiku eest hagejate ülalpidamiseks veel elatist 3126 eurot 52 senti, s.o 1563 eurot 26 senti hageja kohta. Alates
  23. a jaanuarist pidi kostja kandma kulusid 292 eurot 4
(8)2-18-6491 hageja kohta kuus, kuid tegi seda 227 euro 76 sendi ulatuses, st vahetu ülalpidamine ei katnud kummagi hageja kuludest 64 eurot 24 senti kuus. 7.
  1. Arvestades seda, et kummagi hageja vajadused tuleb ka edasiulatuvalt lugeda kaetuks kahekordse miinimumelatise suurusega (584 eurot) ning alates
  2. a oktoobrist peavad hagejad viibima aastas kostja juures 39% ajast, saab ka elatist edasiulatuvalt välja mõistes juhinduda sellest, et kostja rahuldab vahetult 39% hagejate ülalpidamisvajadusest. Seega ei piisa ka tulevikus kostja vahetust kulude kandmisest hagejate ülalpidamise kohustuse nõuetekohaseks täitmiseks ning kostjalt tuleb alates
  3. oktoobrist 2020 kuni hagejate täisealiseks saamiseni mõista kummagi kasuks lisaks vahetule ülalpidamisele välja elatis 64 eurot 24 senti kuus. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
  4. Hagejad esitasid ringkonnakohtu otsuse peale kassatsioonkaebuse, paludes ringkonnakohtu otsuse tühistada osas, milles jäeti hagejate hagi osaliselt rahuldamata ja millega hagejate menetluskulud maakohtus jäeti hagejate endi kanda. Hagejad paluvad teha uue otsuse, millega hagi rahuldada ja mõista kostjalt hagejate kasuks välja seaduses sätestatud miinimumelatis ajavahemiku
  5. detsember 2017 kuni
  6. aprill 2018 eest ja alates
  7. aprillist 2018 kuni hagejate täisealiseks saamiseni. Juhul kui Riigikohus ei saa uut otsust teha, paluvad hagejad saata asja samale ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks. Hagejad leiavad, et ringkonnakohus ei ole nende vajaduste rahuldamiseks kummagi vanema juures tehtavate kulude suurust nõuetekohaselt tuvastanud, sh seda, milliseid kulusid kannab kostja. Ringkonnakohus on osa tõendatud ja vajalikke kulusid (kulud logopeedile, psühhiaatrile, treeningutele, ravimitele) jätnud põhjendamatult arvestamata. Ringkonnakohus ei ole kujundanud seisukohta hagejate toidukulude, hügieenikulude, majapidamistarvete ja ravimikulude, riietele ja jalanõudele tehtavate kulude, hagejate füüsilise ja vaimse arenguga seotud kulude ning hagejate sünnipäeva tähistamise kulude kohta. Ringkonnakohus on asunud ekslikult seisukohale, et hagejate põhjendatud ja vajalikud kulud ühes kuus on PKS § 101 lg-s 1 sätestatud alammääras. Samuti ei nõustu hagejad sellega, et kostja kannab ajal, mil hagejad viibivad kostja juures, ka kõiki hagejatega seotud kulutusi. Osa hagejate ülalpidamise kulutustest ei sõltu sellest, kumma vanema juures hagejad viibivad ja kui suur on nende ja kostja suhtlemise osakaal. Ringkonnakohus ei ole tuvastanud, milliseid kulusid kostja suhtlemiskorra ajal kannab. Hagejad leiavad, et kostja kannab vahetult hagejatega koos olemise ajal üksnes eluaseme- ja toidukulusid, kuid kõik muud kulud kannab ema. Ringkonnakohus on ebaõigesti jaotanud poolte menetluskulud. Ringkonnakohus tuvastas, et kostja on oma ülalpidamiskohustust rikkunud. Kostja on keeldunud alates
  8. aasta detsembrist elatise tasumisest, mistõttu oli hagiavalduse esitamine õigustatud ning vajalik. Ringkonnakohus on jätnud apellatsiooniastme menetluskulud jaotamata.
  9. Kostja vaidles kassatsioonkaebusele vastu, paludes jätta selle rahuldamata.
  10. Kostja esitas ringkonnakohtu otsuse peale kassatsioonkaebuse, paludes ringkonnakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega jätta maakohtu otsus muutmata osas, milles maakohus jättis hagi rahuldamata. Kostja palub tühistada maakohtu otsuse osas, millega kohus jättis kostja menetluskulud tema enda kanda ja menetluskulude rahalise suuruse kindlaks määramata, ning jätta menetluskulud hagejate kanda. 5
(8)2-18-6491 Kostja leiab, et ringkonnakohus ei ole nõuetekohaselt tuvastanud, kui palju aega on hagejad viibinud kummagi vanema juures suhtluskorda reguleerivate kohtumääruste alusel. Ringkonnakohus on lähtunud üksnes ema esitatud andmetest. Ringkonnakohus ei ole arvestanud hagejate tegelikke vajadusi, kostja panust laste vajaduste vahetul katmisel ega suhtluskorda, mis on vanematele täitmiseks kohustuslik ning mis mõjutab otseselt hagejatele elatise maksmise ulatust. Kostja eeldas, et hagejad viibivad temaga kehtivate kohtumääruste järgsete suhtluskordade kohaselt, ning tegi ka sellest tulenevalt vastavaid kulutusi hagejate toidule, riietele ja kandis muid kulusid hagejate ülalpidamiseks. Ringkonnakohus ei ole hinnanud vanemate tehtud ja tõendatud kulutusi. Kostja leiab, et tunnipõhine laste kulude arvestus on vale. Laste eluasemekulu on märgatavalt suurem kostja juures nii asukoha kui ka peaaegu kolm korda suurema pinna tõttu, mis on otseselt hagejate kasutada ning mille tõenduseks esitas kostja kohtule ka võrdlevad üürihinna dokumendid, mida ringkonnakohus ei ole arvesse võtnud. Hagejad elavad sisuliselt vahelduva elukohaga ning kostja juures on neil märksa suuremad igapäevased kulutused, sest seal on hagejatel kaks suurt tuba – magamistuba ja mängutuba. Ringkonnakohus on ekslikult leidnud, et kostja on hagejate emast lahuselav vanem ning ei ole saanud osaleda hagejate eest hoolitsemises vastavalt kehtinud ja praegu kehtivale suhtluskorrale. Rahvastikuregistri andmetel elavad hagejad koos kostjaga. Kostja ei nõustu sellega, et ringkonnakohus jättis poolte menetluskulud nende endi kanda. Kostja arvates võib tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lg 1 olla põhiseadusega vastuolus.
  1. Hagejad vaidlevad kostja kassatsioonkaebusele vastu, paludes jätta selle rahuldamata. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
  2. Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu otsus tuleb TsMS § 692 lg 1 p 1 järgi tühistada materiaalõiguse normi väära kohaldamise tõttu. Asi tuleb TsMS § 691 p 2 alusel saata uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule. Hagejate ja kostja kassatsioonkaebused rahuldatakse osaliselt.
  3. Kolleegium käsitleb esmalt elatisnõude eeldusi olukorras, kus lapsed viibivad vaheldumisi olulise aja mõlema teineteisest lahus elava vanema juures. 13.
  4. PKS § 100 lg 2 esimese lause kohaselt täidab vanem alaealise lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Kõnealuses sättes on eelkõige silmas peetud olukorda, kus lapse elukorralduse raskuskese on peamiselt seotud ühe vanema elukohaga, kes korraldab suurel määral lapse igapäevaelu praktilisi küsimusi ja annab ühtlasi põhilise panuse lapse eest hoolitsemisse ning tema vajaduste vahetusse katmisesse. Sel juhul on ootuspärane, et lapsest lahus elav ja lapse vajaduste katmisel väiksemal määral osalev vanem panustab lapse ülalpidamisse ja täidab ülalpidamiskohustust lapsele elatise maksmisega. PKS § 100 lg-t 2 on vaja aga täpsemalt tõlgendada olukorras, kus alaealine laps elab vanemate kokkuleppe või kohtulahendi alusel olulise osa (eelduslikult vähemalt 40%) ajast kummagi vanema juures, st et lapsel on vahelduv elukoht. Sellisel juhul peavad mõlemad vanemad eelduslikult last vahetult ülal ajal, mil laps elab kummagi vanema juures, kattes ka lapse põhivajadused (vt ka Riigikohtu
  5. jaanuari
  6. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-165-13, p 12;
  7. juuni
  8. a otsus 6
(8)2-18-6491 tsiviilasjas nr 3-2-1-35-17, p 23.1). Kolleegium leiab, et eelnimetatud juhul ei esine PKS § 100 lg 2 esimeses lauses käsitletud olukorda, kus vanem ei ela lapsega koos või ei osale lapse kasvatamises. 13.
  1. Seejuures ei ole vahelduva elukoha kindlakstegemiseks ainumäärav, et laps elaks kummagi vanema juures 40–50% ajast. Täpse ajalise jaotuse saavutamine vanemate kokkuleppel või kohtulahendiga ei ole praktikas enamasti realistlik. Seetõttu tuleb lapse vahelduva elukoha olemasolu hindamisel lisaks kummagi vanema juures viibitud ajavahemiku pikkusele arvestada ka muid asjaolusid tuvastamaks, kas lapse vahetu ülalpidamine, tema eest vahetu hoolitsemine, igapäevaelu tegevuste ja toimingute korraldamine ning muude jooksvate vajaduste katmine jaguneb vanemate vahel enam-vähem võrdselt või on niisuguse vahetu ülalpidamise põhiraskus siiski ühel vanematest. 13.
  2. Kolleegium leiab, et kui lapsel on vahelduv elukoht, peab lapse kasuks ühelt vanemalt elatise väljamõistmise eeldusena olema esile toodud, et vaatamata lapse kummagi vanema poolsele vahetule ülalpidamisele on lapse vajaduste katmine raskendatud seetõttu, et vanemad ei ole jõudnud lapse ülalpidamiseks tehtavate kulutuste jaotamises omavahel kokkuleppele või ei täida üks vanem sellist kokkulepet ning selle tõttu tuleb teisel vanemal teha puudujääva osa katteks suuremaid kulutusi. Juhul kui selliseid asjaolusid ei esine, ei teki kummalgi vanemal lisaks ülalpidamise vahetule andmisele PKS § 100 lg-st 2 ja § 105 lg-st 3 tulenevat kohustust maksta lapsele elatist.
  3. Järgnevalt käsitleb kolleegium hagejate nõuet saada kostjalt elatist möödunud aja eest olukorras, kus lapsed viibisid kostja juures vähem aega, kui nad oleksid pidanud viibima suhtluskorra järgi. See nõue hõlmab osaliselt tagasiulatuvat (s.o elatishagi esitamisele eelnenud aja eest võlgnetavat) ülalpidamist PKS § 108 järgi alates detsembrist 2017, teisalt ka hagimenetluse kestel (s.o alates
  4. aprillist 2018) sissenõutavaks muutunud elatist. Ringkonnakohus rahuldas selles osas hagi osaliselt ja mõistis kostjalt kummagi hageja kasuks ajavahemikul
  5. detsembrist 2017 kuni
  6. septembrini 2020 välja elatise 1563 eurot 26 senti. 14.
  7. Ringkonnakohus leidis, et ülalpidamiskohustuse täitmist tuvastades ei saa lähtuda kohtulahendiga kindlaksmääratud suhtluskorrast, vaid juhinduda tuleb sellest, kui palju aega viibis kostja lastega tegelikult koos. Kolleegium selle seisukohaga ei nõustu, kuna sellest juhindumine raskendab laste ülalpidamisega seotud vaidluste lahendamist, luues täiendava tõendamiskoormise. Teisalt pisendab selline lähenemine vanemate kokkuleppel või kohtulahendiga kindlaks määratud suhtluskorra tähendust, võimaldades vanemal suhtluskorrast ühepoolselt kõrvale kalduda ning selle kaudu omakorda mõjutada teisel vanemal rahaliste kohustuste tekkimist ja suurust. Praegusel juhul oli vaidluse all lisaks see, kas kohtu määratud (sh esialgse õiguskaitse korras määratud) suhtluskordade põhjal sai lugeda tõendatuks, et hagejatel oli vahelduv elukoht mõlema vanema juures (vt käesoleva otsuse p-d 13.1 ja 13.2). Ringkonnakohus on põhjendamatult keskendunud üksnes sellele, kui palju aega hagejad tema hinnangul kummagi vanema juures viibisid. 14.
  8. Lapsele möödunud aja eest elatise väljamõistmise nõude lahendamisel ei ole ainumääravat tähtsust sellel, kui suuri kulutusi on üks või teine vanem teinud lapse ülalpidamiseks ja kas vanemate varalised panused on olnud võrdväärse suurusega. Oluline on see, kas kõik lapse vajadused on olnud kaetud. Kui lapse vajadused on rahuldatud seeläbi, et üks vanematest on kulusid kandnud rohkem ja teine vähem, kui on talle langev osa PKS § 105 lg 3 mõttes, siis võib suuremas osas lapsele ülalpidamist andnud vanemal olla tagasinõudeõigus teise vanema vastu (vt võlaõigusseaduse § 78 lg 4), arvestades mh vanema enda käitumist suhtluskorra täitmisel (tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 138). 7
(8)2-18-6491 14.
  1. Eeltoodud põhjendusi arvestades tuleb ringkonnakohtu otsus tühistada materiaalõiguse normi väära kohaldamise tõttu osas, milles ta rahuldas hagi ja mõistis kostjalt kummagi hageja kasuks ajavahemiku
  2. detsembrist 2017 kuni
  3. septembrini 2020 eest välja elatise 1563 eurot 26 senti. Ringkonnakohus peab asja uuel läbivaatamisel uuesti hindama, kas ja mis ajavahemikul hagejatel oli vahelduv elukoht, ning arvestama ka kolleegiumi teisi seisukohti perekonnaseaduse sätete tõlgendamisel (vt käesoleva otsuse p-d 14.1 ja 14.2).
  4. Tulevikku suunatud elatise osas otsustas ringkonnakohus, et kostjalt tuleb kummagi hageja kasuks välja mõista elatis alates
  5. oktoobrist 2020 kuni hagejate täisealiseks saamiseni (
  6. detsembril 2033) 64 eurot 24 senti kuus. 15.
  7. Kolleegium leiab, et olukorras, kus lapsed peavad vanemate kokkuleppe või kohtulahendi järgi viibima vaheldumisi olulise aja kummagi vanema juures (st tegemist ei ole vanema ja lapse lahuse elamise olukorraga PKS § 100 lg 2 mõttes, vt käesoleva otsuse p-d 13, 13.1–13.3), ei ole uusi asjaolusid esile toomata alust eeldada, et hagejate vajadused jääksid tulevikus katmata. Arvestada tuleb mh seda, kas kohtu määratud suhtluskordadest tulenes, millisel viisil pidid vanemad korraldama laste ülalpidamise olukorras, kus lapsed viibivad vaheldumisi olulise aja kummagi vanema juures, st neil on vahelduv elukoht (vt käesoleva otsuse p 13.3). Kui asja uuel läbivaatamisel leiab kinnitust, et hagejatel peaks kehtiva suhtluskorra järgi olema vahelduv elukoht mõlema vanema juures, tuleb ringkonnakohtul hinnata, kas esinevad asjaolud, mis tingivad kostjalt hagejate kasuks elatise väljamõistmise. 15.
  8. Eeltoodu tõttu tuleb ringkonnakohtu otsus tühistada materiaalõiguse normi väära kohaldamise tõttu ka tulevikku suunatud elatise väljamõistmise osas ning asi tuleb selles osas saata ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks.
  9. Hagejad on koos vastusega kassatsioonkaebusele esitanud
  10. jaanuaril 2021 lisatõendeid. Hagejad on lisatõendeid esitanud ka
  11. märtsil
  12. Kostja esitas lisatõendi
  13. jaanuaril
  14. Kassatsioonikohtuna ei ole Riigikohtul võimalik lisatõendeid vastu võtta ega neid hinnata. TsMS § 688 lg 5 esimese lause kohaselt ei kogu ega uuri Riigikohus tõendeid, välja arvatud juhul, kui tõend esitatakse ringkonnakohtu menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõendamiseks. Kuna hagejate ja kostja tõendid ei ole esitatud ringkonnakohtu menetlusõiguse normi rikkumise tõendamiseks, siis jätab Riigikohus tõendid hindamata. Kuna tõendid esitati elektrooniliselt, ei ole vajadust neid tagastada.
  15. Menetluskulude jaotus jääb TsMS § 173 lg 3 teise lause alusel ringkonnakohtu otsustada sõltuvalt asja lahendamise tulemusest.
  16. Kassatsioonkaebuste osalise rahuldamise tõttu tuleb kaebustelt tasutud kautsjonid TsMS § 149 lg 4 esimese lause alusel tagastada. TsMS § 149 lg 8 kohaselt tagastatakse kautsjon isikule, kes selle tasus või kelle eest see tasuti. (allkirjastatud digitaalselt) 8
(8)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.