Obsah (4)

§ 75§ 63§ 68§ 74

Kriminaalasi nr 1-20-2245 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 8. aprill 2021. a, Jõgeva kohtumaja Kriminaalasja number 1-20-2245 Kohtunik Marek Vahing Taotluse esitaja Tartu

§ 75

lg 2 p 5 alusel kohustus alluda sõltuvusravile (alkoholismiravi), pöördudes ravile hiljemalt 1 (ühe) kuu jooksul alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest. Mairot Mandelil on kohustus alluda ravile vastava näidustuse olemasolul meditsiinipersonali poolt määratud aja jooksul. Edasikaebamise kord Määrusele võib 15 päeva jooksul alates kättetoimetamisest esitada määruskaebuse Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumajale. TAOTLUSE SISU JA MENETLUSE KÄIK 1. Mairot Mandel on süüdi tunnistatud Tartu Maakohtu 27.03.2020. a otsusega kriminaalasjas nr 120-2245

§-de 424 lg 1 ja 4231 järgi ning karistuseks on mõistetud

§ 63

lg 1 alusel 8 kuud vangistust.

§ 68lg 1 alusel arvati karistusaja hulka M.

Mandeli kahtlustatavana kinnipidamise aeg 25.03. - 27.03.2020, s.o 3 päeva ning lõplikuks karistuseks mõisteti 7 kuud 27 päeva vangistust.

§ 74lg 1, 3 alusel vangistust ei pöörata täitmisele, kui M.

Mandel 1 aasta 8 kuu pikkuse katseaja jooksul ei pane toime uut kuritegu ja täidab talle

§ 75

lg 1 p-des 1-6 sätestatud kontrollnõudeid ning

§ 75

lg 2 p-des 2, 8 sätestatud kohustusi mitte tarvitada alkoholi ja osaleda sotsiaalprogrammis. Katseaja algust arvestatakse alates kohtuotsuse kuulutamisest, s.o alates 27.03.2020 ja käitumiskontrolli nõuete kohaldamist kohtuotsuse jõustumisest, s.o alates 14.04.

1. Katseaja kestus on 27.03.2020 – 27.11.
3. 11.12.
4. a esitas kriminaalhooldusametnik M. Mandeli kohta esimese erakorralise ettekande ettepanekuga pikendada katseaega ühe kuu võrra seoses 9.11.
5. a registreerimiskohustuse rikkumisega. Tartu Maakohtu 15.01.
6. a määrusega jäeti nimetatud taotlus rahuldamata, sest rikkumine ei olnud tahtlik. Kohtumäärus jõustus 6.02.
8. 24.03.
9. a on kriminaalhooldusametnik esitanud teise erakorralise ettekande ettepanekuga määrata M. Mandelile katseajaks kohustus alluda eelneval nõusolekul sõltuvusravile, sest hooldusalune rikkus 30.01.2021 alkoholi tarvitamise keeldu ja kontrollile allumise kohustust. Kriminaalhooldusametniku hinnangul on M. Mandelil jätkuvalt probleeme kohustuse mitte tarvitada alkoholi täitmisega ning alkoholi tarvitamine on uute kuritegude toimepanemise peamine riskitegur. Määratav lisakohustus alluda ettenähtud ravile võib aidata süüdimõistetul paremini mõista oma alkoholitarvitamise probleemi ja sellega seonduvaid riske. KOHTU SEISUKOHT
10. KrMS § 432 lg 1 alusel lahendatakse kohtulahendi täitmisega seonduvad küsimused täitmiskohtuniku määrusega kirjalikus menetluses kohtumenetluse pooli kohtusse kutsumata, kui osundatud paragrahvi lõikest 3 ei tulene teisiti. 5.

§ 74

lg 4 kohaselt, kui süüdlane katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi või paneb toime tema karistamise aluseks olnud kuriteoga samalaadse väärteo, võib kriminaalhooldusametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus määrata täiendavaid kohustusi vastavalt käesoleva seadustiku § 75 lõikes 2 sätestatule, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistuse täitmisele.

1. Kriminaalhooldusametnik heidab M. Mandelile ette 30.01.2021 alkoholi tarvitamise keelu rikkumist ja ametniku kontrollile mitteallumist. 30.01.2021 indikaatorvahendi kasutamise protokolli ja joobeseisundile viitavate tunnuste kirjeldamise protokolli kohaselt tuvastas politseiametnik M. Mandelil viimase elukohas 30.01.2021 kell 9.30 alkoholi tarvitamisele viitavad tunnused (silmade punetus; häiritud reaktsioonikiirus; aeglane kõne; aja-, isiku- ja kohatajus esineb häireid; koordinatsiooni kerged häired; ärritunud ja omamehelik käitumine – isik on agressiivselt meelestatud). M. Mandel keeldus indikaatorvahendisse puhumast. 22.02.2021 kirjalikus seletuses selgitas hooldusalune, et oli 30.01.2021 seltskonnas ühe õlle võtnud.
2. Indikaatorvahendi kasutamise protokoll, joobeseisundile viitavate tunnuste kirjeldamise protokoll ja hooldusaluse kirjalik seletus kogumis tõendavad, et M. Mandel tarvitas 30.01.2021 eelnenud kontrollile alkoholi. Süüdimõistetu oli alkoholi tarvitamise keelust teadlik. Seega rikkus M. Mandel tahtlikult

§-s 75 lg 2 p 2 sätestatud kohustust mitte tarvitada alkoholi. Asjaolu, kas M. Mandel tarvitas alkoholi vaimse tervise häirest tingitud mõjutatavuse tõttu, ei oma käesoleval juhul tähtsust, kuna ei ole tuvastatud, et süüdimõistetu puhul oleks tegemist süüvõimetu isikuga.

1. Erakorralisest ettekandest nähtub, et M. Mandel on alkoholi tarvitamise keeldu rikkunud ka 22.07.
2. Kuna nimetatud rikkumisele on kriminaalhooldusametnik reageerinud kirjaliku hoiatusega, ei saa kohus teist korda kohaldada mingit muud

§-s 74 lg 4 nimetatud meedet. Nimetatud rikkumine samas iseloomustab süüdimõistetu katseaja kulgemist negatiivselt, sest M. Mandel on katseajal korduvalt rikkunud alkoholi tarvitamise keeldu. 9. Kuigi kriminaalhooldusametnik on erakorralises ettekandes välja toonud, et M. Mandel ei allunud 30.01.2021 kohustuse kontrollile, siis kohus sellist rikkumist ettekande materjalidele tuginedes ei tuvasta. Kohtu arvates

§-s 75 lg 1 p 3 sätestatud ametniku kontrollile allumise kohustus kehtib üksnes kriminaalhooldusametniku poolt teostatava kontrolli suhtes (vt sõnastust „alluma kriminaalhooldaja kontrollile“), mitte muuhulgas kontrolli teostava politseiametniku suhtes. Ka kriminaalhooldusseaduse § 261 kohaselt kontrollib kriminaalhooldusalusel keelatud ainete tarvitamist esmajoones kriminaalhooldusametnik seoses oma tööülesannete täitmisega. Samuti on kontrolli teostanud politseiametnik koostanud 30.01.2021 indikaatorvahendi kasutamise protokolli ja 2 joobeseisundile viitavate tunnuste kirjeldamise protokolli, mille põhjal on võimalik tuvastada süüdimõistetul alkoholi tarvitamisele viitavate tunnuste esinemine. Indikaatorvahendi reaktsioon (s.o numbriline näit, värvus vms) ei ole alkoholi tarvitamise tunnuste tuvastamisel obligatoorse tähendusega, vaid on üks tunnustest, mida tuleb hinnata kogumis teiste tunnustega.

1. M. Mandelit iseloomustab positiivselt, et ta on ettekande kohaselt registreerimiskohustust täitnud korrektselt. Samuti on M. Mandel enamjaolt oma kohustusi täitnud rahuldavalt ning läbis kriminaalhoolduse raames perioodil 01.12.2020 29.01.2021 sotsiaalprogrammi „Liiklusohutusprogramm“ - isik osales aktiivselt programmis ning töötas kaasa.
2. M. Mandeli senise kriminaalhoolduse pinnalt saab järeldada, et ta ei ole suutnud täielikult alkoholi tarvitamise keelust kinni pidada. Hooldusalusel on tuvastatud kahel korral alkoholi tarvitamise keelu rikkumine. Samuti on süüdimõistetu karistamise aluseks olnud kuriteod toime pannud alkoholijoobe seisundis. Sellise käitumisega aga rikub M. Mandel kohtuotsusega määratud alkoholi tarvitamise keeldu. Sellise tendentsiga kaasneb risk, et katseaja läbimine ebaõnnestub, sest pidevad rikkumised annavad aluse pöörata mõistetud karistus täitmisele. M. Mandeli isikut ja senise kriminaalhoolduse kulgu arvestades on vajalik tema õiguskuuleka käitumise ja katseaja eduka läbimise tagamiseks määrata talle lisakohustus pöörduda alkoholi tarvitamise vastasele ravile. Nimetatud lisakohustuse määramist on taotlenud ka kriminaalhooldusametnik. Samuti on nimetatud kohustuse võtmiseks 22.03.2021 andnud kirjaliku nõusoleku ka süüdimõistetu. Sõltuvusravile pöördumise kohustuse määramine suurendab tõenäosust, et süüdimõistetu katseaja edasine läbimine möödub rikkumisteta.
3. Kohus peab siinkohal vajalikuks märkida, et ei pea õigeks piiritleda sõltuvusravi ainult raviprogrammiga „Kainem ja tervem Eesti“, nagu on ettepaneku teinud kriminaalhooldusametnik. Samuti on esmase hindamise teenus ainult üks osa programmi „Kainem ja tervem Eesti“ ülesehitusest. Kuna M. Mandel on andnud põhimõttelise nõusoleku osaleda sõltuvusravil, siis võimaldab kohus süüdimõistetul pöörduda enda poolt valitud raviprogrammi (sh soovi korral programmi „Kainem ja tervem Eesti“). Ravil osalemise kohustust on võimalik täita ka erialaspetsialisti (arsti) poole pöördudes ning tema poolt määratud ravile alludes (s.o väljaspool programme). Samuti selgitab kohus süüdimõistetule, et sõltuvusravil osalemise kohustus hõlmab endas nii kohustust pöörduda ravile kui ka alluda ravile meditsiinipersonali poolt vajalikuks peetud aja jooksul. Ravile allumise näidustuse tuvastab meditsiinipersonal. See tähendab, et kui M. Mandel ei pöördu ravile või katkestab ravi omal algatusel, loetakse nimetatud asjaolu

§-s 75 lg 2 p 5 sätestatud ravile allumise kohustuse rikkumiseks.

1. Olgu lisatud, et kui M. Mandel jätkuvalt rikub alkoholi tarvitamise keeldu või teisi talle kohtuotsusega pandud kohustusi, on kriminaalhooldajal võimalik esitada uus erakorraline ettekanne, mis võib päädida M. Mandelile mõistetud karistuse täitmisele pööramisega.
2. Eeltoodu ja

§ 74lg 4 alusel kohus määrab M.

Mandelile

§ 75

lg 2 p 5 alusel kohustuse pöörduda ja alluda vastava näidustuse olemasolul alkoholi tarvitamise vastasele ravile. Et kohustuse täitmine oleks kontrollitav, määrab kohus ravile pöördumiseks mõistliku tähtaja. Tähtaja järgimiseks on oluline, et süüdimõistetu oleks kohtu poolt antud tähtaja jooksul pöördunud tervishoiuteenuse osutaja poole. Ravile allumise kohustuse täitmise seisukohalt on oluline, et süüdimõistetu täidaks kõrvalekaldumatult talle määratud raviskeemi. /allkirjastatud digitaalselt/ Marek Vahing Kohtunik 3