3-21-723/4

TARTU HALDUSKOHUS KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-21-723 Määruse kuupäev

1. aprill 2021 Kohtunik Kadri Palm Kohtuasi Martin Villemsi (Villems) kaebus Tartu Vangla kohustamiseks juhinduma Terviseameti standarditest ja korraldustest ning lõpetama valetamine või esitama oma väidete kinnistuseks konkreetsed faktid RESOLUTSIOON Tagastada Martin Villemsi kaebus Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul arvates määruse kättesaamisest. Muud selgitused Määrus toimetatakse kätte kaebajale. ASJAOLUD JA KOHTU SEISUKOHT
2. Tartu Vangla kinnipeetav Martin Villems esitas
3. märtsil 2021 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles palus kohustada Tartu Vanglat juhinduma Terviseameti kehtestatud standarditest ja korraldustest COVID-19 piirangute rakendamisel. Samuti palus kaebaja kohustada Tartu Vanglat lõpetama valetamine Terviseameti juhiste ja suuniste ning korralduste järgimise kohta ja nendega konsulteerimise osas või esitama konkreetsed faktid eelpoolmainitud tegevuste kohta. Kaebaja sõnul on vangla tunnistanud, et ei järgi Vabariigi Valitsuse määrust, millega määratletakse lähikontaktsed, ning vangla vaideotsuses nr 1-11/71-2 sisalduvad väited viitavad sellele, et vangla rikub Terviseameti ettekirjutusi. Koos kaebusega esitas M. Villems menetlusabi taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks.
4. Tulenevalt halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 120 lg 1 p-st 8 kontrollib kaebuse saanud alluvusjärgne kohus, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks. HKMS § 121 lg 2 p 1 järgi võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus.
5. HKMS § 44 lg 1 kohaselt võib isik kaebusega halduskohtusse pöörduda üksnes oma õiguste kaitseks. Sama paragrahvi teine lõige sätestab, et muul eesmärgil, sealhulgas teise isiku õiguse või avaliku huvi kaitseks, võib isik kohtusse pöörduda vaid seaduses sätestatud juhul. Halduskohtule esitatavas kaebuses võib HKMS § 37 lg 2 p-st 2 tulenevalt nõuda muuhulgas toimingu tegemist.
6. Kohustamisnõude rahuldamine eeldab, et haldusorgan oleks kehtiva õiguse kohaselt kohustatud tegutsema ja see peab puudutama isiku õigusi (riigivastutuse seadus § 6 lg 1). Kohtu hinnangul on ilmne, et praegusel juhul pole kumbki eeldustest täidetud.
7. Kaebaja saab kohustamisnõudega nõuda üksnes konkreetse haldusakti andmist või konkreetse toimingu tegemist. Kaebajal ei ole õigust nõuda vanglale abstraktse ettekirjutuse tegemist selle kohta, et vangla peab järgima ja arvestama Terviseameti standardeid, juhiseid ja korraldusi seonduvalt COVID-19 piirangute rakendamisega, ette määratud vastuse andmist ega Tartu Vangla poolt oma väidete kinnituseks tõendite vms esitamist. Lisaks ei tulene ühestki õigusaktist kaebajale õigust pöörduda kohtusse kõikide Tartu Vangla kinnipeetavate õiguste kaitseks.
8. Kohtu hinnangul puudub kaebuses viidatud Tartu Vangla tegevustel igasugune otsene seos kaebaja õiguste ja kohustusega ning kaebuses esitatud nõuete esitamine ei aita mingil moel kaasa kaebaja õiguste kaitsele. Ka ei nähtu kaebusest, et kaebajale oleks kaasnenud negatiivseid tagajärgi sellest, et väidetavalt on vangla kaebajale valetanud ning jätnud esitama oma väiteid kinnitavad faktilised asjaolud.
9. Kui kaebaja leiab, et Tartu Vangla rikub Terviseameti poolt kehtestatud nõudeid, on kaebajal oma eesmärgi saavutamiseks võimalik esitada Terviseametile taotlus Tartu Vangla tegevuse üle järelevalve teostamiseks. Nimelt teostab nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse (NETS) § 44 lg 1 järgi Terviseamet riiklikku järelevalvet NETS ja selle alusel kehtestatud õigusaktide nõuete täitmise üle. NETS § 22 lg 3 järgi kehtestatakse nakkushaiguste tõrje nõuded ja meetmed valdkonna eest vastutava ministri määrusega. Mainitud määruseks on sotsiaalministri
10. oktoobri
11. a määrus nr 123 „Nakkushaiguste tõrje nõuded“, mille punkt 31.2 sisaldab muuhulgas juhiseid selle kohta, kuidas peavad COVID-19 nakkusesse haigestunuga lähikontaktis olnud isikud käituma. Korrakaitseseaduse § 28 lg-st 1 tulenevalt on ohu või korrarikkumise korral riikliku järelevalve üldmeetmena võimalik teha ettekirjutus. Samas pöörab kohus tähelepanu sellele, et isikul puudub subjektiivne õigus nõuda riikliku järelevalve algatamist või järelevalve raames ettekirjutuse tegemist. Puudutatud isik võib üksnes nõuda, et järelevalveorgan otsustaks järelevalvemenetluse algatamise või järelevalvemeetme rakendamise küsimuse kaalutlusvigadeta.
12. Seejuures nähtub kohtute infosüsteemist, et Tartu Halduskohtu menetluses on haldusasi nr 3-21-17, milles menetletakse M. Villemsi kaebust seoses Tartu Vanglas koroonaviiruse leviku tõkestamiseks kohaldatud piirangutega. Arvestades mainitud haldusasja sisu ning asjaolu, et haldusasjas nr 3-21-17 on küsitud ka Terviseameti arvamust, võib kohtu hinnangul kaebaja oma eesmärgi osaliselt saavutada ka haldusasjas nr 3-21-17 esitatud materjalidega tutvudes.
13. Seega arvestades kaebuses esitatud taotluste sisu, milles ei olnud esitatud ühtegi kaebaja subjektiivseid õigusi puudutavat nõuet, vaid abstraktsed nõuded COVID-19 piirangute rakendamisega seonduvate Terviseameti kehtestatud standardite ja korralduste järgimiseks ning valetamise lõpetamiseks, samuti võttes arvesse, et kaebajal puudub subjektiivne õigus nõuda, et Tartu Vangla esitaks kaebajale koostatud vastuses sisalduvate väidete kinnituseks konkreetsed tõendid, puudub praeguses asjas kaebajal ilmselgelt kaebeõigus.
14. Eeltoodud põhjendustele tuginedes tagastab kohus M. Villemsi kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel.
15. Kohus juhib tähelepanu, et HKMS § 43 lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine selle esitajalt õigust seadusega sätestatud korras pöörduda uuesti halduskohtusse. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud. 2
16. Seonduvalt kohtule esitatud riigilõivu tasumisest vabastamise taotlusega märgib kohus, et kuna kaebus kuulub tagastamisele, siis jätab kohus taotluse sel põhjusel menetlemata. (allkirjastatud digitaalselt) Kadri Palm kohtunik 3