← Eesti

3-21-679/5

Obsah (8)§ 121§ 2§ 37§ 120§ 4§ 43§ 77§ 175

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-21-679 Määruse kuupäev 8. aprill 2021 Kohtunik Juhan Siider Kohtuasi X. kaebus Tartu Vangla kohustamiseks lõpetada tema kuulumine riski

§ 121lg 4 ja § 204 lg 1).

Muus osas määruse peale määruskaebust ei saa esitada. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

  1. X.(kaebaja) esitas
  2. märtsil 2021 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles palub tühistada ja lõpetada tema kuulumine riskirühma ning tema suhtes kohaldatud kaitsevisolatsioon. Ühtlasi palub kaebaja Tartu Vanglalt tema kasuks välja mõista mittevaralise kahju hüvitis summas 600 eurot. Kaebaja põhjendab, et vangla meditsiiniosakond diagnoosis tal alusetult astma, määras ta seetõttu riskirühma kuuluvaks ning on tema suhtes alates
  3. detsembrist 2020 kohaldanud kaitsevisolatsiooni. Kaebajal ei ole astmat ning talle on määratud vale raviskeem. Ka eriarst ei ole kaebaja diagnoosi kinnitanud. Kaitsevisolatsiooni kohaldamisega on kaebajalt võetud ära võimalus osaleda taasühiskonnastavates programmides ja jumalateenistusel. Kaebusele on lisatud riigilõivu tasumisest vabastamise taotlus.
  4. Tartu Vangla esitas kohtule
  5. aprillil 2021 vastusena kohtunõudele kaebuse asjaoludega seonduvad dokumendid. 3-21-679 KOHTU SEISUKOHT
  6. Esmalt märgib kohus, et võtab halduskohtumenetluse seadustiku (

) § 62 lg 2 alusel käesoleva asja materjalide juurde haldusasja nr 3-21-385 juurest kaebaja

  1. detsembri
  2. a ja
  3. jaanuari
  4. a kahju hüvitamise taotlused ning kaebaja
  5. detsembri
  6. a,
  7. jaanuari
  8. a,
  9. jaanuari
  10. a,
  11. jaanuari
  12. a ja
  13. veebruari
  14. a avaldused. Samuti kaebaja
  15. jaanuari
  16. a vaided ning Tartu Vangla
  17. detsembri
  18. a vastuse nr 6-43/2342-2,
  19. veebruari
  20. a vastuse nr 6-43/2402-2,
  21. veebruari
  22. a vastuse nr 6-24/274-2,
  23. veebruari
  24. a otsuse nr 1-11/36-2 ja
  25. veebruari
  26. a otsuse nr 1-11/37-
  27. Tegemist on käesoleva vaidlusega seonduvate dokumentidega, mida veel asja juures ei ole.
  28. Haldusasja materjalidest selgub, et seoses COVID-19 pandeemiaga on Tartu Vanglas terviseseisundi tõttu riskirühma kuuluvad kinnipeetavad eraldatud riskirühma mittekuuluvatest kinnipeetavatest kas eraldi osakonda või kambrisse. Riskirühma kuuluvatel kinnipeetavatel ei ole võimalik osaleda taasühiskonnastavates tegevustes, tööhõives ega jumalateenistustel vangla kirikus. Kuivõrd kaebajal on diagnoositud astma, on ka tema hinnatud riskirühma kuuluvaks kinnipeetavaks ning tema suhtes kohaldatakse kaitsevisolatsiooni. Meditsiiniosakond määrab riskirühma kuuluvad isikud, kuid ei määra kaitsevisolatsiooni ega kehtesta sellest tulenevaid piiranguid. Riskirühma kuuluvate isikute kohtlemise otsustab vangla (Tartu Vangla
  29. märtsi
  30. a otsus nr 1-13/340-2,
  31. märtsi
  32. a otsus nr 1-13/18-2 ning
  33. veebruari
  34. a vastus nr 6-43/103-2, 6-43/104-2, 6-43/102-2, 6-43/45-2, 6-43/42-2, 6-43/34-2).
  35. Kohus lähtub kaebuse tõlgendamisel

§ 2lg-st 4 tulenevalt kaebaja tegelikust tahtest.

Kohus saab aru, et kaebaja nõuab

§ 37

lg 2 p 2 alusel Tartu Vangla kohustamist lõpetada tema kuulumine riskirühma ja tema suhtes kohaldatud kaitsevisolatsioon. Samuti nõuab kaebaja

§ 37lg 2 p 4 alusel vangla tekitatud mittevaralise kahju hüvitamist.

Kaebusest ning teistest haldusasja materjalidest nähtuvalt on kaebaja hinnangul talle kahju tekitanud Tartu Vangla meditsiiniosakond, kuivõrd meditsiiniosakond on diagnoosinud kaebajal ekslikult astma, määranud talle vale raviskeemi ning määranud kaebaja vale diagnoosi tõttu riskirühma kuuluvaks. Meditsiiniosakonna otsustused on toonud kaasa ka kaitsevisolatsiooni kohaldamise ning sellega kaasnevad piirangud (vt ka kaebaja 28. detsembri 2020. a ja 27. jaanuari 2021. a kahju hüvitamise taotluste põhjendusi). 6.

§ 120

lg 1 p 8 kohaselt kontrollib kaebuse saanud alluvusjärgne kohus, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks. Kohtu hinnangul kuulub kaebus tervikuna tagastamisele. 7. Osas, milles kaebaja nõuab vangla kohustamist lõpetada tema kuulumine riskirühma ja vangla tekitatud mittevaralise kahju hüvitamist, kohaldub

§ 121lg 1 p 1.

Eelnimetatud sätte kohaselt tagastab kohus kaebuse määrusega selle esitajale, kui vaidluse lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses.

§ 4

lg 1 kohaselt on halduskohtu pädevuses avalikõiguslikus suhtes tekkinud vaidluste lahendamine, kui seadus ei näe ette teistsugust menetluskorda. 7.

  1. Kaebajal astma diagnoosimine, diagnoosist tulenevalt ravi määramine ning haiguse tõttu kaebaja riskirühma kuuluvuse tuvastamine on Tartu Vangla meditsiiniosakonna poolt tervishoiuteenuse osutamine. Tervishoiuteenuse osutamine vanglas ning sellega kaasnevad meditsiinilised otsused, ravivõtted jms ei erine olemuslikult tervishoiuteenuse osutamisest mujal. Ehkki vanglas tervishoiuteenuste osutamist on täiendavalt reguleeritud avaliku õiguse 2 3-21-679 normidega, reguleerivad seda olukorda esmajoones siiski samad normid, mis kehtivad tervishoiuteenuste osutamisel väljaspool vanglat. Meditsiiniosakonna tervishoiutöötaja on tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 20 ja § 21 järgi vanglas haiglavälist eriarstiabi andev arst ning vanglaarsti poolt tervishoiuteenuse osutamisel tekib vangla ja kinnipeetava vahel eraõiguslik lepinguline suhe. Tervishoiuteenuse osutamise või sellest keeldumise otsustamine toimub seega eraõiguslikus suhtes ja tekkinud vaidlused lahendatakse tsiviilkohtumenetluses maakohtus. Maakohtu pädevuses on ka tervishoiuteenuse osutamisega või osutamata jätmisega põhjustatud kahju hüvitamise nõuete läbivaatamine (Riigikohtu halduskolleegiumi
  2. detsembri
  3. a otsus asjas nr 3-3-1-69-10, p 9 ja
  4. detsembri
  5. a otsus asjas nr 3-3-1-53-10, p 9; Riigikohtu erikogu
  6. aprilli
  7. a määrus asjas nr 3-3-4-1-11, p 9 ja
  8. oktoobri
  9. a määrus asjas nr 3-3-1-50-14, p-d 10-11). 7.
  10. Seega osas, milles kaebaja soovib vaidlustada tervishoiuteenuse osutajate tegevust, on tegemist eraõigussuhtest tuleneva vaidlusega. Eraõigussuhtest tulenevad vaidlused vaadatakse läbi tsiviilkohtumenetluses vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-le 1 ning kohtuasja on TsMS § 9 lg 1 kohaselt pädev esimese astmena menetlema maakohus. Kaebajal on võimalik oma õiguste kaitseks pöörduda maakohtu poole. 7.
  11. Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus

§ 121lg 1 p 1 alusel X.

kaebuse osas, milles ta nõuab vangla kohustamist lõpetada tema kuulumine riskirühma ja vangla tekitatud mittevaralise kahju hüvitamist. 8. Kuigi kaitsevisolatsiooni kohaldamist puudutavas osas kuulub vaidlus halduskohtu pädevusse, ei ole nõude sisuline menetlemine käesoleva asja raames lubatav.

§ 121

lg 1 p 3 kohaselt tagastab kohus kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebaja on halduskohtule varem juba esitanud kaebuse sama nõudega samal alusel ning varasem kaebus on kohtu menetluses. 8.

  1. Kaebaja on juba
  2. veebruaril 2021 esitanud Tartu Halduskohtule kaebuse, milles nõuab Tartu Vangla kohustamist lõpetada talle kohaldatud kaitsevisolatsioon samadel asjaoludel nagu käesolevas asjas (haldusasi nr 3-21-385). Tartu Halduskohus jättis
  3. märtsi
  4. a määrusega asjas nr 3-21-385 kaebaja riigilõivu tasumisest vabastamise taotluse eelnimetatud kohustamisnõude osas rahuldamata ning andis kaebajale tähtaja riigilõivu tasumiseks. Seega on kaebaja nõue vangla kohustamiseks lõpetada tema suhtes kaitsevisolatsiooni kohaldamine juba halduskohtus ettevalmistavas menetluses. Kaebaja riigilõivu tasumise tähtaeg ei ole haldusasjas nr 3-21-385 veel möödunud ning kaebajal on võimalik kohustamisnõude sisuline menetlemine saavutada viimati nimetatud haldusasjas riigilõivu tasumisega. 8.
  5. Seega tagastab kohus

§ 121lg 1 p 3 alusel X.

kaebuse osas, milles ta nõuab vangla kohustamist lõpetada tema suhtes kaitsevisolatsiooni kohaldamine. 9. Kohus selgitab, et vastavalt

§ 43

lg-le 2 ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti kohtusse ning kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.

  1. Kuna kohus tagastab kaebuse, siis puudub vajadus lahendada kaebaja taotlust riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks ning kohus jätab taotluse läbi vaatamata.
  2. Kohus kuulutab haldusasja menetluse kinniseks, kuna haldusasja toimik sisaldab läbivalt andmeid kaebaja tervise kohta, asja kinniseks kuulutamine on vajalik kaebaja eraelu kaitseks ning huvi asja avaliku arutelu vastu ei ole kaebaja eraelu kaitse huvist suurem (

§ 77lg 1 3 3-21-679 koosmõjus Ts

MS § 38 lg 1 p-ga 3). Ühtlasi asendab kohus avaldatavas kohtulahendis

§ 175lg 3 alusel kaebaja nime tähemärgiga X.

(allkirjastatud digitaalselt) Juhan Siider 4

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.