Obsah (9)

§ 182§ 663§ 667§ 466§ 654§ 651§ 652§ 180§ 191

KOHTUMÄÄRUS Kohus Kohtunik Tartu Ringkonnakohus Indrek Parrest Määruse tegemise koht ja aeg 9. september 2020, Tartu Tsiviilasja number 2-19-137131 Tsiviilasi Osaühingu Aktiva Finants hagi A.A. vastu

) 637 lg 1 p 3 alusel määruskaebuse menetlusse võtmata. Sama määrusega jättis maakohus rahuldamata kostja taotluse riigi õigusabi korras esindaja määramiseks. Maakohtu määruse kohaselt tuleb kostjal tasuda määruskaebuse esitamisel riigilõivu 50 eurot. Samas ei ületa määruskaebuse esitamisel tasumisele kuuluv riigilõiv (50 eurot) kostja kahekordset keskmist ühe kuu sissetulekut, millest on maha arvestatud mõistlikud kulud eluasemele ja transpordile. Seega ei ole täidetud

§ 182lg 2 p-s 1 sätestatud eeldus menetlusabi saamiseks.

Sellele vaatamata võimaldas maakohus kostjal tasuda riigilõiv kolme osamaksena. Maakohus arvestas kostja igakuiseid kulutusi ja kohustusi ning leidis, et riigilõivu korraga tasumine võib kostja raskesse olukorda seada. Riigilõivu tasumine kolme osamaksega ei ole kostja majanduslikku seisukorda arvestades kostja jaoks liigselt koormav. Maakohus leidis, et kostjale riigi õigusabi korras uue esindaja määramine ei ole põhjendatud ning jäi maakohtu

1. mai
2. a määruses toodud seisukohtade juurde. Maakohus lisas, et kostjale riigi õigusabi korras esindaja määramine ei anna menetluse tulemusele midagi juurde, sest kostja on vaidlustanud määruse, millega kohus lõpetas kostjale riigi õigusabi andmise. Seejuures on kostja määruskaebus piisavalt selge, vajalike asjaolude ja põhjendustega ning seda on võimalik menetleda. Seetõttu puudub vajadus määrata kostjale riigi õigusabi korras esindaja. MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
3. Kostja esitas
4. juulil 2020 määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ning teha uus määrus, millega rahuldada kostja taotlus menetlusabi saamiseks ning anda kostjale menetlusabi riigilõivu tasumiseks määruskaebuse esitamisel. Menetluskulud palub kostja jätta hageja kanda. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt võtab kostja igakuiselt pangakontolt sularaha, kuna ta on sügava liikumispuudega ning peab hooldustöötajale tasuma toidu ja ravimite ostmise eest. Kostja on ka XX, mistõttu peab ta ostma XX. Samuti tasub kostja sularaha eest taksoarveid. Kostja on teinud mitmeid kandeid internetis (nt PayPal) põhjusel, et ta saaks osaleda 3 rahvusvahelistel maali konkurssidel. Samas on need summad kostjale tema toetajate poolt sularahas tagasi makstud. Kostjal ei ole alates maikuust rahaliste vahendite puudumise tõttu võimalik tasuda võlausaldajatele maksegraafiku alusel. Kostja õde ja ema annavad talle iga kuu lõpus toiduraha. Kostjale ei kohaldu sotsiaalhoolekande abi, kuna tema igakuine sissetulek on suurem kui 400 eurot. Maakohus tegi vaidlustatud määruse põhjusel, et kostja kaebus ei jõuaks ringkonnakohtusse. Kostja hinnangul ei vastanud maakohtu poolt välja toodud faktilised asjaolud tegelikkusele ning sellise lahendi eesmärgiks oli kaitsta advokaati. Kostja arvates tuleb riigi õigusabi tema suhtes lõpetada advokaadi asjatundmatuse, mitte selle tõttu, et kostja on ise võimeline oma õigusi kohtus kaitsma. Kostjal puuduvad piisavad juriidilised teadmised. Samuti on tal raske tervislik seisund.
5. Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ning saatis

§ 663lg 5 alusel läbivaatamiseks ja lahendamiseks Tartu Ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 12. Ringkonnakohus, tutvunud kaebuse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu määrus tuleb

§ 667lg 2 alusel tühistada osas, milles maakohus kohustas kostjat tasuma 2.

juuni 2020. a määruskaebuse esitamisel riigilõivu (50 eurot). Muus osas ei ole maakohtu määrust vaidlustatud ning see on

§ 466lg 3 esimese lause järgi jõustunud.

Määruskaebus rahuldatakse. Juhindudes

§ 654

lg-st 2² ja §-st 659 esitab ringkonnakohus kohtumääruse kehtiva resolutsiooni tervikliku sõnastuse. 13. Vastavalt

§ 651

lg-le 1 ja §-le 659 kontrollib ringkonnakohus määruskaebuse põhjal maakohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Kostja on määruskaebuses palunud maakohtu määruse tühistada ja taotluse menetlusabi saamiseks riigilõivu tasumiseks rahuldada. Määruskaebusest ei nähtu, et kostja sooviks vaidlustata maakohtu määrust osas, milles kohus jättis tema taotluse riigi õigusabi korras esindaja määramiseks rahuldamata. Määruskaebuses esitatud väiteid riigi õigusabi andmise kohta on seotud maakohtu

1. mai
2. a määruse vaidlustamise sooviga kostja poolt. Ringkonnakohus kontrollib seega maakohtu määrust osas, milles maakohus kohustas kostjat tasuma
3. juuni
4. a määruskaebuse esitamisel riigilõivu (50 eurot kolme osamaksena).
5. Maakohus on
6. mai
7. a määrusega lõpetanud kostjale
8. märtsi
9. a määrusega otsustatud riigi õigusabi andmise (dtl-d 365–370). Kostja on
10. juuni
11. a määruskaebusega soovinud maakohtu
12. mai
13. a määruse vaidlustada (dtl-d 379–405). Määruskaebuse esitamisel taotles kostja riigipoolset menetlusabi riigilõivu tasumiseks. Maakohus jättis vaidlustatud määrusega kostja menetlusabi taotluse rahuldamata, kuid kohustas teda tasuma riigilõivu (50 eurot) kolme osamaksena (dtl-d 722–726). 4 15.

§ 652

lg-st 8 ja §-st 659 tulenevalt ei ole ringkonnakohus seotud määruskaebuse õigusliku põhjendusega. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus praegusel juhul ekslikult leidnud, et kostjal tuleb riigilõivu seaduse (RLS) § 59 lg 14 kohaselt tasuda Tartu Maakohtu

1. mai
2. a määruse peale määruskaebuse esitamisel riigilõivu 50 eurot. RLS § 22 lg 1 p 10 kohaselt ei võeta riigilõivu menetlusabi taotluse läbivaatamise ja selles asjas määruskaebuse esitamise eest.

§ 180

lg 1 p 3 kohaselt on riigi õigusabi menetlusabi alaliik ning seega kohaldub RLS § 22 lg 1 p-s 10 sätestatu ka riigi õigusabi taotluse puhul. Eelnevast tulenevalt ei pidanud kostja maakohtu

1. mai
2. a määruse peale esitatud määruskaebuselt riigilõivu tasuma ning lõivu tasumiseks menetlusabi saamise küsimust ei tõusetu.
3. Eeltoodust tulenevalt rahuldab ringkonnakohus määruskaebuse. Ringkonnakohus ei pea menetlusökonoomia kaalutlustel vajalikuks vastata määruskaebuse väidetele.
4. Kuivõrd maakohus ei ole otsustanud kostja
5. juuni
6. a määruskaebuse menetlusse võtmist, tuleb asi saata tagasi maakohtule määruskaebuse menetlusse võtmise otsustamiseks.

§ 663

lg 1 kohaselt otsustab maakohus määruskaebuse menetlusse võtmise viivitamata pärast määruskaebuse saamist. Kohus kontrollib, kas määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud ning kas määruskaebus on esitatud seadusega ettenähtud nõuete kohaselt ja tähtajast kinni pidades. Määruskaebuse menetlusse võtmisel kohaldatakse apellatsioonkaebuse ringkonnakohtu menetlusse võtmise kohta sätestatut, kui seadusest ei tulene teisiti. Määruskaebuse menetlusse võtmist ei pea eraldi vormistama ega sellest menetlusosalistele teatama. 18. Määruskaebuse menetlemise kulusid ei hüvitata (

§ 191lg 3).

19.

§ 191

lg 1 teisest lausest tulenevalt ei saa käesoleva määruse peale määruskaebust esitada. /allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Parrest 5