Obsah (6)

§ 392§ 45§ 657§ 633§ 403§ 405

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Andra Pärsimägi, Triin Uusen-Nacke, Kersti Kerstna-Vaks Otsuse tegemise aeg ja koht 22. jaanuar 2021, Tartu Tsiviilasja number

§ 392lg 1).

1. Kostja (vastustaja) palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata. Kostja palub apellatsioonkaebust hagi täiendamise osas mitte menetleda ning jätta rahuldamata hageja taotlus võtta vastu uued tõendid. Menetluskulud palub kostja jätta hageja kanda koos seadusest tulenevas määras viivise tasumise kohustusega. Apellatsioonkaebuse väide, mille kohaselt sõlmisid hageja ja kostja
2. veebruaril 2017 tarbijakrediidilepingu nr X, on vale ja eksitab kohut. Kostja taotleb, et ringkonnakohus võtaks kõnealuses küsimuses seisukoha ja vajadusel karistaks hagejat (

§ 45lg 5).

Hageja esitas apellatsioonkaebusega lubamatult uue tõendina kinnituskirja, millega tõendab, et A.A.l oli

1. augustil 2020 õigus välja anda nõude loovutamisega seonduvat kinnituskirja. Hageja oleks saanud nimetatud tõendi esitada juba maakohtus. Kostja ei nõustu, et TsÜS § 129 lg 1 ja § 121 lg 2 alusel saab hageja tugineda tehingu hilisemale heakskiidule, kui palub analoogia korras lugeda, et A.A.l oli õigus kinnituskirja anda. Võlaõiguses puudub säte, mis võimaldaks kohaldada seaduse analoogiat võlaõigussuhetes ning teiseks ei ole võimalik heaks kiita tehingut/tahteavaldust, mida pole toimunud. Nõude loovutamise dokument oli esitatud ilma allkirjata. Seega saab asuda seisukohale, et kostja teavitamist nõutud vormis tahteavaldusega ei ole üldse toimunudki ja seega ei ole ka tehingut/tahteavaldust, mida hiljem heaks kiita. Hageja ei ole esitanud maakohtus ega apellatsioonimenetluses mitte ühtegi tõendit, et A.A. oleks olnud esialgse võlausaldaja töötaja või muu isik, kelle eest esialgne võlausaldaja vastutab või oli esialgse võlausaldaja majandus- või kutsetegevuses kaupu müüv või teenuseid osutav isik. Eeltoodust tulenevalt ei ole hageja tõendanud ka TsÜS § 116 lg-st 2 ega TsÜS § 121 lg-st 1 tekkiva esindusõiguse eelduseid. Muus osas jääb kostja maakohtus esitatud seisukohtade ja tõendite juurde. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
2. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb tühistada menetlusõigusnormi olulise rikkumise tõttu ning tsiviilasi tuleb saata maakohtule uueks läbivaatamiseks (

§ 657lg 1 p 3).

Hageja määruskaebus kuulub rahuldamisele osas, milles taotletakse tsiviilasja saatmist uueks läbivaatamiseks maakohtule.

1. Maakohus tuvastas põhjendatult, et kostja sõlmis Placet Group OÜ-ga laenulepingu. Hageja väidab, et ta omandas nõude loovutuse teel Placet Group OÜ-lt. Kostja vaidles hagile vastu, väites, et esialgne võlausaldaja ei ole talle nõude loovutamisest seaduses ettenähtud korras teatanud. Hageja ei ole tõendanud, et ta on omandanud nõude loovutuse teel. Ringkonnakohus leiab, et maakohus viitas asja lahendades põhjendatult VÕS §-le 172, kui leidis, et hageja peab tõendama mitte loovutuse kehtivust, vaid kostja loovutusest nõuetekohast 5 teavitamist. Ringkonnakohus ei nõustu maakohtu seisukohaga, et hageja ei ole tõendanud, et esialgne võlausaldaja on nõude talle loovutanud (puudub A.A. volikiri) ja kostjal on õigus kohustus täita esialgsele võlausaldajale.
2. Hageja on hagiavalduse lisana esitanud Placet Group OÜ
3. novembri 2017 teatise kostjale, kostja väitel ei ole ta teatist kätte saanud. Seetõttu soovis hageja esitada kohtule esialgse võlausaldaja kinnituse nõude loovutamise kohta. Hageja esitas sellise dokumendi maakohtule
4. augustil
5. Placet Group OÜ nimel on dokumendi digitaalselt allkirjastanud A.A., kes ei ole Placet Group OÜ juhatuse liige.
6. Ringkonnakohus võtab asja juurde hageja poolt koos apellatsioonkaebusega esitatud uue dokumentaalse tõendi - Placet Group OÜ juhatuse liikme kinnituse, et A.A.l oli õigus Placet Group nimel välja anda
7. augustil 2020 kinnitust selles, et Placet Group OÜ on nõude kostja vastu loovutanud hagejale. TsÜS § 129 lg 1 kohaselt on isikul, kelle nimel esindusõiguseta isik tehingu tegi, see hiljem heaks kiita. Hageja on tõendanud sellega A.A. esindusõiguse
8. augusti 2020 loovutamisdokumendi allkirjastamiseks. Hageja on esitanud kostjale VÕS § 172 kohase loovutusdokumendi ja kostja ei saa sel põhjusel keelduda kohustuse täitmisest uuele võlausaldajale. Ringkonnakohus leiab, et koos apellatsioonkaebusega

§ 633

lg 4 alusel esitatud uus tõend on esitatud tähtaegselt, hageja on põhjendanud tõendi esimese astme kohtus esitamata jätmise põhjuse. Ringkonnakohus võtab tõendi asja juurde. 11. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on rikkunud asja läbivaatamisel eelmenetluse ülesandeid ja selgitamiskohustust (

§ 392lg 1 ja 2).

Maakohus määras asja 7. septembri 2020 määrusega poolte nõusolekul

§ 403

alusel kirjalikku menetlusse ja määras kindlaks lõppeisukohtade esitamise tähtajaks

1. september
2. Eelnevalt oli maakohus
3. juuni 2020 kirjades pooltele käsitlenud selgitamiskohustuse täitmiseks üksnes kostja vastutustundliku laenamise vastuväitega seonduvat. Seega tuleb nõustuda hagejaga, et maakohtu otsus oli talle üllatav. Ringkonnakohus märgib, et kui kohus otsustab asja menetleda üksnes kirjalikult, ilma pooli suuliselt ära kuulamata, ei tohi see kaasa tuua oluliste menetlusõiguste järgimata jätmist. Kohtu kohustus asjaolude väljaselgitamisel ja eelmenetluse ülesannete täitmiseks peab kirjalikuks menetluses toimuma samas ulatuses kui siis, kui asja vaadatakse läbi kohtuistungil. Eelmenetluse ülesannete täitmiseks võib kohus nõuda menetlusosalistelt selgitusi ja neid küsitleda. Käesoleval juhul oleks maakohus saanud poole küsitlemise kaudu välja selgitada A.A. esindusõiguse.
4. Arvestades hagi hinda on tegemist lihtmenetlusega (

§ 405

). Riigikohus on korduvalt selgitanud, et see, kas tegemist on lihtmenetluse asjaga, sõltub üksnes nõude väärtusest, mitte aga kohtu vastavasisulisest otsustusest (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-79-14, p 13). Lihtmenetluse asja on kohtul õigus menetleda omal äranägemisel lihtsustatud korras, järgides üksnes üldisi menetluspõhimõtteid, sh on kohtul õigus koguda tõendeid ka omal algatusel (

§ 405lg 1 p 8).

1. Kostja on esitanud vastuseks hagile mitmeid vastuväiteid. Kostja on seisukohal, et laenuleping on tühine ning Placet Group OÜ on laenu andmisel rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet, mistõttu taotles kostja intressi ümberarvestust. Maakohus ei ole neid kostja vastuväiteid pooltega menetluses arutanud ega nende vastuväidete osas seisukohta võtnud. Seetõttu ei saa ringkonnakohus ise asja lõpuni arutada, vaid saadab tsiviilasja tagasi maakohtule uueks läbivaatamiseks. 6 Asja uuel arutamisel peab maakohus arutama pooltega õiguslikku olukorda, selgitama neile tõendamiskoormist ja võtma kõiki kostja vastuväiteid arvestades seisukoha hagi põhjendatuse osas.
2. Menetluskulude jaotuse määrab kindlaks maakohus asja uuel läbivaatamisel. (allkirjastatud digitaalselt) Andra Pärsimägi (allkirjastatud digitaalselt) Triin Uusen-Nacke 7 (allkirjastatud digitaalselt) Kersti Kerstna-Vaks