Obsah (4)

§ 79§ 84§ 33§ 29

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Kohtunik Liina Naaber-Kivisoo Otsuse tegemise aeg ja koht 07.04.2021, Narva kohtumaja Menetluse liik Lihtmenetlus Tsiviilasja number 2-20-8867 Tsiv

§ 79alusel alates 18.11.2019 (dtl 16 - 17).

1. Kohus juhib tähelepanu, et töötamise registreerimisel on kohustatud isikuks tööd võimaldav isik, kes on kohustatud töötamise registris registreerima maksukorralduse seaduse § 251 lõigetes 4, 5 ja 51 nimetatud isikute töötamise alustamise, peatumise, lõpetamise ja selle liigi ning muud töö tegemisega seotud andmed. Töötamise registreerimine peab toimuma hiljemalt tööd tegeva tööle asumise hetkeks.
2. Kostja väide, et hageja võis töötada alltöövõtja juures on vastuoluline, kuna sellisel juhul ei oleks kohustust olnud ka kostjal teha kandeid töötamise registris. Kuna tööandja kohustus ongi sõlmida kirjalikult töölepinguid, siis on hagejal väga raske nende puudumisel töösuhet tõendada. Olenemata asjaolust, et töötamise register on informatiivne, siis leiab kohus, et antud juhul on kostja ise need kanded registrisse teinud, tema eest ei saanud kolmas isik neid teha. Väide, et hageja töötas alltöövõtja juures ei ole tõendatud. Seega leiab kohus, et antud juhul on tõendamist leidnud, et hageja ja kostja vahel olid töölepingulised suhted.
3. Töölepingu seaduse (

) § 28 lg 2 p 2 kohaselt on tööandja mh kohustatud maksma töö eest töötasu kokkulepitud tingimustel ja ajal.

§ 84

lg 1 kohaselt töölepingu lõppemisega muutuvad kõik töösuhtest tulenevad nõuded sissenõutavaks.

§ 33

lg 1 kohaselt maksab tööandja töötajale töötasu üks kord kuus, kui tasu maksmiseks ei ole kokku lepitud lühemat tähtaega. 10. Hageja palub välja mõista 1584 eurot, tunnitasuga 12 eurot. Saamata jäänud töötasu ning tunnitasu osas kostja sisulisi vastuväiteid ei esitanud. Kui töötajale lepingu järgi makstava töötasu suurust ei ole kokku lepitud või kui kokkulepet ei suudeta tõendada, on töötasu suuruseks kollektiivlepingus ettenähtud, selle puudumisel sarnase töö eest sarnastel asjaoludel tavaliselt makstav tasu (

§ 29lg 2).

Kohtule tõendeid kokkuleppest esitatud ei ole. Soomes majaehitussektoris alates 01.06.2019 kehtiva kollektiivlepingu järgi on väheste kogemustega töötaja töötasu 12,08 eurot tunnis ja algaja oskustöölise töötasu 13,24 eurot tunnis. (https://rakennusliitto.fi/wp-content/uploads/2014/11/MAJAEHITUSSEKTOR-2019Talonrakennusala-1.pdf) Seega leiab kohus, et kohaldada tuleb kollektiivlepingu sätet, mille kohaselt on vähese kogemusega töötaja tasu 12,08 eurot. Töötaja on esitanud andmed töötatud aja kohta, mille kohaselt septembris 2019 on töötunde 140 tundi ja oktoobris 92 tundi, seega kokku 232 töötundi, mis teeb töötasuks kokku 2802,56 eurot (dtl 30-31,49-50). 3 Kostja on ka ise kinnitanud, et töötajad olid tööl kuni 11.10.2019 (dtl 54). 11. Tööandja kohustus on kokku leppida töötasus brutosummas ja kokkulepitud töötasust arvestada maha töötaja maksukohustus ehk töötasust kinnipeetavad seaduses ettenähtud maksud ja maksed (

§ 29lg 3).

Seega leiab kohus, et aluseks tuleb võtta brutosummad.

1. Hageja kinnitas, et on saanud kätte 1200 eurot (neto), mis on brutosummana 1429,79 eurot, seega kohustub kostja tasuma lisaks brutosummas 1372,77 eurot. Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlamääramine
2. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 173 lg 4 sätestab, et menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse.
3. TsMS § 163 lg 1 näeb ette, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus rahuldades hagi 87% ulatuses. Kohus jätab kostja menetluskulud kostja kanda. Hageja menetluskulud jätab kohus 87% ulatuses Fincaff OÜ kanda ja 13% ulatuses hageja kanda. Hageja on esitanud menetluskulude nimekirja, mille kohaselt on hageja esindaja osutanud hagejale 5 tunni ulatuses teenust, tunnihind 100 eurot. Kohus leiab, et lepingulise esindaja tunnitasu 100 eurot koos käibemaksuga on põhjendatud ja mõistlik. Kuid kohus on seisukohal, et esindaja ajakulu ei ole põhjendatud kogu ulatuses välja mõista. Menetluses ei ole esitatud õiguslikku analüüsi ega mahukaid dokumente. Nii töövaidluskomisjonile esitatud avaldus kui ka hagi on mõlemad samasisulised, seega ei ole nimetatud dokumentide koostamisele ja tõendite kogumisel saanud kuluda enam kui 2,5 tundi kokku. Seega on põhjendatud õigusabikulu kokku 3,5 töötundi ehk 350 eurot (summa sisaldab käibemaksu). Nimetatud summast 87% on 304,50 eurot. Seega mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja põhjendatud ulatuses menetluskulu summas 304,50 eurot.
4. Hageja palub kostjalt välja mõista viivise menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras vastavalt TsMS § 177 lg
6. TsMS § 177 lg 2 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks viivis tasumata menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. /allkirjastatud digitaalselt/ Liina Naaber-Kivisoo Kohtunik 4