lg 6 kohaselt seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Eelnenud menetlus 1. Renovum OÜ (hageja) esitas 05.02.2020 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse D. V. (kostja I), A. G. ja A. G. (kostja II) vastu 6400,00 euro saamiseks ja menetluskulu hüvitamiseks. Solidaarvõlgniku A. G. osas koostas kohus 01.06.2020 eraldi määrusena maksekäsu
D. V. ja A. G. esitasid nõudele maksekäsu kiirmenetluses vastuväite, mistõttu jätkus menetlus nende vastu hagimenetlusena. 22.10.2020 vähendas hageja kostja I esitatud vastuväidetest tulenevalt oma nõuet. Poolte seisukohad
) § 442 lg 5 kohaselt otsuse resolutsiooniga lahendab kohus selgelt ja ühemõtteliselt poolte nõuded ja veel lahendamata taotlused. Seega võtab kohus esmalt seisukoha hagist osalise loobumise taotluse osas. 22.10.2020 esitas hageja kohtule taotluse, mille kohaselt vähendab oma nõuet põhivõla, intressi ja viiviste osas. Sellega seoses väheneb ka hagi hind 4318,77 euroni. Ehkki hagiavalduse esitamisel tasus hageja maksekäsu kiirmenetluses ja hagimenetluses riigilõivu kokku 450 eurot, tuleks uue vähendatud hagihinna järgi tasuda 350 eurot. 09.12.2020 kohtuistungil hageja täpsustas, et soovib hagist osaliselt loobuda ning soovib, et talle tagastataks pool riigilõivude vahest, s.o 50 eurot. Kostjad taotlusele vastuväiteid ei esitanud. 6.
lg 1 p 3 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud.
lg 1 järgi võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kohus leiab, et praegu tuleb hageja osaline loobumine vastu võtta lõpetada menetlus osas, mis ületab põhivõlga summas 3331,39 eurot, intressi summas 483,59 eurot ning viivise seadusjärgset määra. Kohus rahuldab menetluse lõpetamise avalduse
Kohus selgitab, et kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga samade kostjate vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle (
). 7.
lg 2 p 2 alusel rahuldab kohus hageja taotluse poole menetluses tasutud riigilõivude vahe tagastamiseks. Kuivõrd hageja on hagist osaliselt loobunud, tuleb talle tagastada pool hagi esitamisel tasutud riigilõivu ja vähendatud hinnaga hagi riigilõivu vahest. Kohus nõustub hageja arvestustega ja tagastab hagejale 50 eurot. 8. Järgnevalt lahendab kohus asja sisuliselt kostja II A. G. suhtes. A. G. ja Renovum OÜ esitasid kohtule 21.06.2020 kompromissi, mille kohaselt oleks kostja II pidanud hagejale osamaksetena tasuma 6612 eurot. 09.12.2020 kohtuistungil hageja avaldas, et loobub kompromissist ega ei soovi selle kinnitamist. Kuna hageja kompromissist loobus, ei saa kohus seda kinnitada. 09.12.2020 kohtuistungil sõlmisid hageja ja kostja I D. V. kompromissi, mille kohus 11.12.2020 määrusega kinnitas. Kuna kostja II A. G. 09.12.2020 kohtuistungile ei ilmunud ega muul viisil oma seisukohta ei avaldanud, ei saanud kohus tema suhtes kompromissi kinnitada. Hageja selgitas kohtuistungil, et soovib kostja A. G. suhtes asja lahendamist kas tagaseljaotsusega või sisuliselt ilma kostja II kohalolekuta lähtuvalt uuest vähendatud haginõudest.
kohaselt kui kostja ei ilmu kohtuistungile, muu hulgas eelistungile, teeb kohus kohale ilmunud hageja taotlusel kas tagaseljaotsuse, lahendab asja sisuliselt või lükkab asja arutamise edasi. Kohus peab võimalikuks lahendada asi sisuliselt ilma kostja II kohalolekuta, lähtudes uuest vähendatud haginõudest.
Menetluskulud 11.1. Menetluskulude jaotuse puhul tuleb arvestada, et hageja on hagist osaliselt loobunud.
lg 4 kohaselt kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Esialgne hagi hind oli 6507,06 eurot ning pärast osalist hagist loobumist 4318,77 eurot. Seega loobus hageja hagist ligikaudu kolmandiku ulatuses, mistõttu peaks jääma ka 1/3 menetluskuludest hageja kanda. 11.2. Ülejäänud 2/3 menetluskuludest tuleb jätta kostja II kanda.
lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.
lg 3 I lause kohaselt kui otsus on tehtud solidaarvõlgnikest kostjate kahjuks, vastutavad kostjad menetluskulude eest samuti solidaarselt. Praegusel juhul ei oma menetluskulude jaotusel tähtsust, et kostjad osalesid menetluses erinevas ulatuses. Hagimenetluses osales peamiselt kosta I, kelle suhtes on kinnitatud kompromiss. Ehkki kostja II ei ole aktiivselt menetluses osalenud, on hageja poolt haginõude vähendamine ja teised menetlustoimingud olnud tema huvides. Nimelt on need oluliselt vähendanud ka temalt väljamõistetavat summat. Esialgse kompromissi kohaselt oleks kostja II pidanud tasuma 6612 eurot, kuid käesoleva otsusega mõistis kohus välja 4256,77 eurot ja lisanduva viivise. Seetõttu puudub alus kostja II kanda jäävat menetluskulude osa vähendada seetõttu, et ta menetluses aktiivselt ei osalenud. 11.
lg 1 ja 2 alusel osaliselt hageja taotluse menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks. Taotluse kohaselt on hageja menetluskulu 1438,00 eurot, mis koosneb hagiavalduselt tasutud riigilõivust summas 350 eurot, maksekäsu kiirmenetluse kuludest summas 20 eurot, sõidukuludest 18,00 eurot ning õigusabikulust summas 1050 eurot. Riigilõivust poole on kohus hagejale kompromissi kinnitamisel tagastanud, seega tuleb pool riigilõivu (175 eurot) hageja menetluskulude hulgast kohe maha arvestada. Sõidukulud 18 eurot ja maksekäsu kiirmenetluse kulud 20 eurot on põhjendatud ja vajalikud. Kohus peab ka hagejal hagi koostamisele ja täpsustamisele kulunud ajakulu mõnevõrra ülepaisutatuks. Hageja on kulutanud esmalt kliendiga vestlusele 0,5 tundi, Riigikohtu praktika ja tõenditega tutvunud 1,5 tundi, hagiavaldust koostanud 3 tundi ning veel hagiavaldust täpsustanud 1,5 tundi, kokku 6,5 tundi. Kohus leiab, et põhjendatud ajakulu oleks asja sisu ja mahtu ning vaidluse olemust arvestades nende toimingute eest 4,5 tundi, ülejäänud osas peab kohus hageja taotlusi põhjendatuks. Seega tuleb hageja menetlustoimingute ajakulu vähendada kahe tunni võrra, põhjendatud ajakulu õigusabitoimingutele on kokku 6,75 tundi. Arvestades hageja lepingulise esindaja töötasu 120 eurot tund, käibemaksu ei lisandu, on põhjendatud kulu 810 eurot. Kokku on hageja põhjendatud menetluskulud (175 + 20 + 18 + 810) = 1023 eurot. Sellest kuulub kostjalt II väljamõistmisele 2/3 ehk 682 eurot. 13.
alusel rahuldab kohus ka kostja taotluse menetluskuludelt viivise /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.