Obsah (7)

§ 477§ 428§ 429§ 173§ 172§ 218§ 168

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Epp Tombak Määruse tegemise aeg ja koht 21. aprill 2021. a, Tartu kohtumaja, Kalevi tn 1, Tartu Tsiviilasja number 2-21-2958 Tsiviilasi A. „L. d.“ A. „L. d.“

§ 477

lg 1 vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi.

§ 428

lg 1 p 3 sätestab menetluse lõpetamise alusena hageja hagist loobumise,

§ 429

lg 1 järgi võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kohus on seisukohal, et seoses nõudest loobumisega tuleb menetlus käesolevas tsiviilasjas tsiviilasjas lõpetada. MENETLUSKULUDE JAOTUS 5.

§ 173

lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Hagita menetluses reguleerib menetluskulude jaotust

§ 172lg 1 , mille 2.

lause sätestab, et kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Avaldaja on esitanud menetluskulude nimekirja, mille kohaselt on käesoleva menetlusega seoses kantud menetluskulud kokku 510 eurot, sealhulgas riigilõiv 50 eurot ja lepingulise esindaja kulud 460 eurot tunnitasuga 120 eurot. Avaldajat menetluses 4. O. kaudu esindanud A. L. omab vastavat kvalifikatsiooni ning võib olla

§ 218lg 1 p 2 kohaselt lepinguliseks esindajaks tsiviilkohtumenetluses.

2 Avaldaja on taotlenud jätta menetluskulud

§ 168lg 5 alusel puudutatud isiku kanda.

1. Puudutatud isik vaidleb taotlusele vastu, märkides, et ei ole põhjustanud avalduse esitamist pahauskselt, vaid menetlus on põhjustatud avaldaja ebaproffessionaalsest käitumisest ja vähesest suhtlusest seoses kahjunõudega. Puudutatud isik sai nõude 1959,85 euro tasumiseks kätte 11.02.2021.a. Nõudekirjale polnud lisatud fotosid ega ekspertiisiakti, lisadest oli võimalik vaid välja lugeda, et kahju on hüvitatud ja remonditööde maksumus. Puudutatud isik helistas koheselt avaldaja esindajale, paludes esitada tõendeid kahju suuruse kohta ning märkides, et kahjunõude tasumiseks antud tähtaeg on liiga lühike (puudutatud isikul kahjunõude kättesaamisest arvates 7 päeva). Avaldaja esindaja leidis, et tähtaeg on mõistlik. Ka avaldaja esindaja ei eita telefonivestluse toimumist pärast kohtuväliselt nõude esitamist, kuid tema väitel ei taotlenud puudutatud isik pärast avaldaja selgitusi nõude tasumist osade kaupa või pikema aja jooksul, vaid keeldus nõude hüvitamisest.
2. Kuna menetlusosaliste omavahel vastuolus olevad väited kohtueelse suhtluse kohta on jäänud paljasõnalisteks ning tuleb möönda, et neid ongi raske tõendada, lähtub kohus menetluskulude jaotust kindlaks määrates faktilisest asjaolust, et puudutatud isik tasus võla ja avalduses märgitud viivise avaldusele vastamise tähtaja jooksul ning lisandunud viivised alates avalduse esitamisest kuni nõude täitmiseni koheselt, kui sai teada viivise summa. Nõude täitmisega tuleb lugeda nõue õigeksvõetuks.

§ 168

lg 5 sätestab, et kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Kuid tulenevalt osundatud paragrahvi 6. lõikest kannab menetluskulud hageja, kui kostja võtab hagi kohe õigeks ja ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks. Olgugi, et nimetatud sätted teguleerivad menetluskulude jaotuse hagimenetluses, saab kohtu hinnangul viidatud sätteid

§ 477

lg 1 järgi kohaldada ka hagita menetluses koostoimes ,

§ 172lg 1 2.lauses sätestatuga.

8. Kohus nõustub, et antud juhul on avaldaja pöördunud kohtusse ennatlikult ega ole puudutatud isikuga piisavalt kommunikeerunud võlgnevuse tasumise osas. Asjaoludest nähtuvalt ei ole puudutatud isik eitanud kahju tekkimist tema korteriomandist tulenevalt, kuid ei ole kohtuväliselt kahju hüvitanud selleks antud liiga lühikese tähtaja tõttu. Kohus nõustub puudutatud isikuga, et avaldaja väide, mille kohaselt praktika näitab, et üldjuhul ei ole võimalik kohtuväliselt kahjunõuet maksma panna on paljasõnaline ja tõendamata. Eeltoodut aluseks võttes jätab kohus menetluskulud käesolevas asjas menetlusosaliste endi kanda, see tähendab avaldaja menetluskulud puudutatud isikult välja mõistmata. Kuna kohus jätab menetluskulud pootle endi kanda, ei pea kohus vajalikuks hinnata avaldaja lepingulise esindaja õigusabikulude põhjendatust ja vajalikkust. /allkirjastatud digitaalselt/ Epp Tombak kohtunik 3