) § 428 lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus selle kinnitab.
lg 2 järgi pooled esitavad kompromissilepingu allkirjastatuna kohtule või avaldavad kompromissi kohtule protokolli kandmiseks.
lg 1 alusel võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse.
lg 3 alusel ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. 3. Kohus selgitab, et
alusel, kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Menetluse lõpetamisel kompromissiga on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. 4. Kohus leiab, et taotlus kompromissi kinnitamiseks on seaduslik ja täidetav, ei ole vastuolus heade kommetega ega riku avalikku huvi ning kuulub rahuldamisele
Seoses kompromissi kinnitamisega lõpetab kohus tsiviilasja menetluse. 5.
lg 4 kohaselt võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Pooled on lühendanud määruskaebuse esitamise õigust. 6.
lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.
lg 3 2 kohaselt kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled ei ole teisiti kokku leppinud. 7. Juhindudes
lg 2 p-st 1 tuleb hagejale tagastada pool hagiavalduse esitamisel ja kostjale vastuhagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivust, kuna pooled sõlmisid kompromissi. Hagiavalduse eest tasus hageja riigilõivu 300 eurot. Tagastamisele kuulub sellest pool ehk 150 eurot. Vastuhagiavalduse eest tasus kostja riigilõivu 300 eurot. Tagastamisele kuulub sellest pool ehk 150 eurot. Riigilõiv tuleb kanda resolutsioonis näidatud arvelduskontole. 8. Harju Maakohtu 25.04.2016 määrusega kohus andis N. H riigi õigusabi kohustusega hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud 30% ulatuses kohtulahendi jõustumisest alates ühe aasta jooksul igakuiste võrdsete osamaksetena.
lg 7 kohaselt käesoleva paragrahvi lõigetes 3–6 nimetatud kohtulahendis võib kohus mõjuval põhjusel, muu hulgas kompromissi sõlmimise tõttu, ette näha kulude riigituludesse tasumise hilisema tähtpäeva või osadena tasumise kohtu määratud tähtaja jooksul, samuti vabastada isiku menetluskulude riigituludesse tasumise kohustusest. Seoses kompromissi sõlmisega rahuldab kohus N H taotluse jätta riigi õigusabikulud riigi kanda. 9. J H on taotlenud käesolevas asjas ekspertiis määramist ja on maksnud ekspertiisi kulud kohtu deposiiti. Kohus on eksperditasu eksperdile välja maksnud. Taolises olukorras ei näe
ette võimalust jätta ekspertiisi kulud riigi kanda. 10. Eeltoodust tulenevevalt kohus jätab rahuldamata J H taotluse ekspertiisikulude riigi kanda jätmiseks. (allkirjastatud digitaalselt) Marget Henriksen kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.