Obsah (10)

§ 657§ 442§ 654§ 230§ 5§ 171§ 174§ 175§ 149§ 177

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Vallo Kariler, Kaija Kaijanen ja Ande Tänav Otsuse tegemise aeg ja koht 09. aprill 2021, Tallinn Kohtuasja number 2-19-1076

§ 657lg 1 p 1 alusel jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata.

22. Ringkonnakohtu hinnangul kohaldas maakohus otsuse tegemisel materiaalõiguse norme õigesti ega rikkunud menetlusnorme. Maakohtu otsuse põhjendav osa vastab

§ 442lg-s 8 sätestatule.

Nimetatud sätte kohaselt peab otsuse põhjendavas osas märkima kohtu poolt tuvastatud asjaolud ja nendest tehtud järeldused, tõendid, millele on rajatud kohtu järeldused, samuti seadused, mida kohus kohaldas. Kohus peab otsuses põhjendama, miks ta ei nõustu hageja või kostja faktiliste väidetega. Kohus peab otsuses kõiki tõendeid analüüsima. Kui kohus mõnda tõendit ei arvesta, peab ta seda otsuses põhjendama. Seda on maakohus nõuetekohaselt ka teinud. Ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuse põhjendustega ja tulenevalt

§ 654lg-s 6 sätestatust neid ei korda.

Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.

1. Hageja ei nõustu maakohtu põhjendustega osas, milles maakohus leidis, et hageja ei ole võlgnevust summas 3885,66 eurot kostjale tasunud. Seega ei ole vaidluse all see, et hagejal kuulub tsiviilasjas nr 2-08-69576 tehtud 01.12.2009 kohtumäärusega kinnitatud kompromissi alusel tasumisele elatis seaduses sätestatud miinimummääras. Samuti ei ole vaidluse all võlgnevuse kujunemine alates
2. a kuni 14.04.2019 summas 3885,66 eurot.
3. Sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagis saab tugineda muuhulgas väitele, et võlgnik on täitedokumendis nimetatud kohustuse (osaliselt või täielikult) juba täitnud (vt nt Riigikohtu 28.04.2010 otsust tsiviilasjas nr 3-2-1-31-10, p 18). Tulenevalt üldisest tõendamiskoormusest (

§ 230lg 1) peab seega hageja tõendama, et ta on kohustuse täitnud.

Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et hageja ei ole tõendanud nimetatud summas võlgnevuse tasumist. Hageja väitel võttis hageja vend QQ kostjaga

1. a ühendust ja tasus võlgnevuse sularahas. Kostja eitas sularaha saamist. Seejärel esitas hageja kohtule taotluse kuulata hageja vend sularaha üleandmise osas üle. Maakohus jättis hageja taotluse tunnistaja ülekuulamiseks rahuldamata ja ka hageja vande all üle kuulamata, põhjendades seda sellega, et hageja ei ole esile toonud, mis ulatuses tema vend võlgnevuse tasus ja teise põhjusena märkis maakohus, et pooled olid kokku leppinud elatise maksmise pangaülekandega. Seega on maakohus taotluse rahuldamata jätmist põhjendanud. Hageja ei ole apellatsioonkaebuses esile toonud, et maakohus oleks taotluse rahuldamata jätmisega menetlusõiguse norme rikkunud, vaid hageja hinnangul oleks maakohus pidanud hagejale selgitama täiendavate tõendite esitamise vajadust. Ringkonnakohus ei nõustu hageja etteheitega. Hageja on maakohtu istungil kinnitanud, et tal muid tõendeid sularaha üleandmise kohta esitada ei ole. Sellises olukorras puudus maakohtul vajadus selgitada hagejale täiendavate tõendite esitamise vajadust ja anda selleks tähtaeg.
2. Ringkonnakohtu hinnangul heidab hageja maakohtule ebaõigesti ette, et maakohus rikkus uurimispõhimõtet ega selgitanud välja, kas hageja väited võlgnevuse tasumise kohta vastavad tõele. Kohus menetleb hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel (

§ 5lg 1).

Seega tuleb kõigepealt poolel esile tuua oma väited ja esitada taotlused. Seejärel tulenevalt vastaspoole vastuväidetest tuleb poolel oma väiteid tõendada (

§ 230lg 1).

Kohus saab tuvastada asjaolusid üksnes lähtudes sellest, kas tegemist on vaidluse all mitteoleva asjaoluga või on pool asjaolu esinemist tõendanud. Käesoleval juhul on vaidluse all hageja väide võlgnevuse tasumise kohta. Hageja oma väidet tõendanud ei ole, mistõttu kohus ei saanud muul viisil asuda välja selgitama, kas hageja on võlgnevuse tasunud ega hagimenetluse võistlevuse põhimõttest tulenevalt ise tõendeid koguma asuda. 5 2-19-10760 Lisaks märgib ringkonnakohus, et hageja väited võlgnevuse tasumise kohta sularahas on üldsõnalised ning hageja ei olnud esile toodud, millal ja mis summades võlgnevust sellisel viisil kustutati. Samuti oli hageja väidete kohaselt võlgnevust tasutud üksnes

1. aastal ja selles osas märkis maakohus põhjendatult, et hageja väide venna vahendusel sularahas tasumise põhjuse kohta on ebausaldusväärne. Hageja viitas venna vahendusel raha tasumise põhjusena sellele, et kuna täitemenetluse raames oli arestitud korter, kus elas hageja ja tema venna isa, oli vend huvitatud raha tasumisest kostjale. Täitemenetlus algatati aga
2. aastal, mistõttu polnud võimalik, et hageja andis täitemenetluse raames vennale raha
3. aastal. Seega ei saanud maakohus hageja väidetest ja kogutud tõenditest teha järeldust selle kohta, et hageja tasus võlgnevust osaliselt oma venna vahendusel. Samuti ei saanud maakohus sellest, et hageja vend kandis kostjale raha üle järeldada, et hageja vend andis raha kostjale ka sularahas.
4. Ringkonnakohus ei nõustu, et maakohus oli erapoolik kui leidis, et kostja 28.06.2019 ekirja sisu on ebaselge ja selles ei sisaldu kostja kinnitust võlgnevuse tasumise kohta. Maakohus hindas antud tõendit objektiivselt ja leidis oma siseveendumuse kohaselt, et selle kirja ebaselgus ei viita võlgnevuse tasumise kinnitamisele. Ringkonnakohus nõustub, et kostja e-kiri ei tõenda, et kostja oleks loobunud 15.06.2019 e-kirjas esitatud nõudest 3885,66 euro tasumise kohta. Kostja kirjutas 15.06.2019 e-kirjas hagejale, et võlgnevus on 3885,66 eurot (tl 16). 28.06.2019 e-kirja sisu selgitas kostja kohtuistungil selliselt, et see tähendas viimaste kuude võlgnevust. Hageja sellele selgitusele omapoolseid vastuväiteid või täiendavaid selgitusi ei esitanud. Samuti on maakohus hinnanud kostja pangakonto väljavõtet hageja poolt elatise tasumise kohta ja on jõudnud tasutud summasid ja poolte vahelist kokkulepet arvestades järeldusele, mis kinnitab kostja väidet 3885,66 euro võlgnevuse kohta. Seega leidis maakohus õigesti, et hageja võlgneb endiselt 3885,66 eurot ja sundtäitmine täiteasjas nr 034/2019/909 on põhjendatud. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
5. Kuna apellatsioonkaebust ei rahuldata, tuleb jätta apellatsioonimenetluses kantud menetluskulud

§ 171lg 1 alusel apellandi kanda.

Riigikohus märkis oma 04.11.2020 otsuses, et menetluskulude jaotus jääb alama astme kohtu otsustada, sõltuvalt asja lahendamise tulemusest. Kuna hagi jääb kokkuvõttes rahuldamata, jäävad ka kassatsiooniastme menetluskulud hageja kanda. 28. Tulenevalt sellest, et maakohus on menetluskulud rahaliselt kindlaks määranud, teeb seda

§ 174lg 1 alusel apellatsioonkaebuse lahendamisel ka ringkonnakohus.

1. Kostja esitas 25.03.20121 ringkonnakohtule menetluskulude nimekirja, milles palub hüvitada kassatsioonimenetlusega seoses kantud menetluskulud kokku 700 eurot, mis koosneb õigusabikuludest summas 600 eurot (koos käibemaksuga) ja kautsjonist 100 eurot. Menetluskulude nimekirja kohaselt on kostja lepinguline esindaja osutanud hagejale õigusabi 5 tunni ulatuses tunnihinnaga 120 eurot (käibemaksuga).
2. Ringkonnakohus leiab, et kostja menetluskulude nimekirjas märgitud toiming kassatsioonkaebuse koostamine, on põhjendatud ning selle ajakulu on õigusteenuse osutamiseks samuti põhjendatud ja vajalik.
3. Kostja lepinguliseks esindajaks oli kassatsiooniastmes vandeadvokaat, mistõttu on tunnitasumäär 120 eurot (koos käibemaksuga)

§ 175lg 1 mõttes mõistlik ja põhjendatud.

Küll aga ei pea ringkonnakohus põhjendatuks rahuldada kostja taotlust kassatsioonkaebuselt makstud kautsjoni vastaspoolelt välja mõistmiseks.

§ 149

lg 4 kohaselt tagastatakse kautsjon kassatsioonkaebuse osalise või täieliku rahuldamise korral Riigikohtu lahendi alusel. 6 2-19-10760

§ 149

lg 11 kohaselt ei saa kautsjoni hüvitamist nõuda sõltumata menetlust lõpetavast kohtulahendist vastaspoolelt või muult menetlusosaliselt. Riigikohus on käesolevas asjas tehtud 04.11.2020 otsuses märkinud, et kassatsioonkaebuselt tasutud kautsjon tagastatakse. Seega on kostjal õigus saada kautsjon tagasi ja seda ei saa nõuda vastaspoolelt. 32. Seega rahuldab ringkonnakohus kostja taotluse menetluskulude hüvitamiseks osaliselt ja mõistab hagejalt kostja kasuks välja õigusabikulud 600 eurot (käibemaksuga). 33. Lähtudes

§ 177

lg-st 4 märgib kohus vastavalt kostja taotlusele otsuse resolutsioonis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb alates otsuse jõustumisest kuni selle täitmiseni tasuda viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. (allkirjastatud digitaalselt) Vallo Kariler (allkirjastatud digitaalselt) Kaija Kaijanen (allkirjastatud digitaalselt) Ande Tänav 7