Obsah (11)

§ 73§ 2x§ 118§ 121§ 83§ 19§ 1x§ 3x§ 5x§ 57§ 58

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 17. detsember 2020 Võru kohtumaja Võrus, Vabaduse tn 13 Kriminaalasja number 1-20-7541 (kohtueelse menetluse nr 202x)

§-de 118 lg 1 p 1, 121 lg 2 p-de 2 ja 3 ja 2x lg 2 p 1 järgi lühimenetluses Prokurör Ringkonnaprokurör Terje Aleksašin Süüdistatav Dmitri Malkin (isikukood 39108115715; elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx; viibib xxxxxxxxxxxxx; määratlemata kodakondsusega; emakeel - vene keel, valdab eesti keelt; põhiharidusega; töövõimetuspensionär; kriminaalkorras karistatud Tartu Maakohtu 15.05.2017 otsusega

§ 73

sätete kohaselt

§ 2x

lg 1 p 2 järgi tingimisi vangistusega x kuud, katseajaga 1 aasta; oli kahtlustatavana kinni peetud 1x.02.-18.xxxxxxx; tõkendina kohaldatud vahistamist alates 8.09.2020) Kaitsja Vandeadvokaat Marina Valge Kohtuistungi toimumise aeg 18. november 2020 RESOLUTSIOON 1 1. Dmitri Malkin õigeks mõista

§ 2xlg 2 p 1 järgi kuriteokoosseisu puudumise tõttu Dmitri Malkini teos.

2. Dmitri Malkin süüdi mõista

§ 118lg 1 p 1 järgi ja karistada vangistusega 5 (viis) aastat.

3. Dmitri Malkin süüdi mõista

§ 121

lg 2 p-de 2 ja 3 järgi ja karistada vangistusega 2 (kaks) aastat ja x (kuus) kuud. 4.

§ x lg 1 alusel üksikkaristustest raskema suurendamise teel mõista Dmitri Malkinile liitkaristuseks 7 (seitse) aastat ja 2 (kaks) kuud vangistust. 5. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetavat karistust 7 aastat ja 2 kuud vangistust ühe kolmandiku võrra ja mõista Dmitri Malkinile lõplikuks karistuseks 4 aastat 9 kuud ja 10 päeva vangistust. 6.

§ x lg 1 alusel arvata Dmitri Malkini eelvangistuses viibitud aeg 1x.02.-18.xxxxxxx, s.o 2 (kaks) päeva karistusaja hulka ja Dmitri Malkinile kandmisele kuuluvaks karistuseks mõista 4 aastat 9 kuud ja 8 päeva vangistust. 7.

§ x lg 1 alusel arvata Dmitri Malkini karistuse kandmise aja algust alates tema vahistamisest, s.o alates 8.09.

2. KrMS § 30x lg 1 p 9 alusel tühistada Dmitri Malkinile kohaldatud tõkend vahistamine kohtuotsuse jõustumisel. 9.

§ 83

lg 1 alusel konfiskeerida Dmitri Malkinilt

§ 118

lg 1 p 1 järgse kuriteo toimepanemise vahend nuga, mis asub Lõuna prefektuuri asitõendite hoiuruumis Riia 132, Tartu.

1. KrMS § 12x lg 3 p 4 alusel hävitada Dmitri Malkinilt konfiskeeritud nuga,.
2. KrMS § 182 lg 1 alusel jätta riigi kanda: 11.
3. pool kaitsekulust kohtueelses menetluses 311,1x eurot; 11.
4. pool kaitsekulust kohtumenetluses 125,70 eurot; 11.
5. üks kolmandik sundrahast 487 eurot.
6. Dmitri Malkinilt välja mõista KrMS § 180 lg 1 alusel menetluskuluna: 12.
7. KrMS § 175 lg 1 p 3 alusel kohtuarstliku ekspertiisi kulu x eurot; 2 12.
8. KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel pool kaitsekulust kohtueelses menetluses 311,1x eurot; 12.
9. KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel pool kaitsekulust kohtumenetluses 125,70 eurot; 12.
10. KrMS § 175 lg 1 p 9 ja § 179 lg 1 p 1 alusel kaks kolmandikku sundrahast 973 eurot.
11. Juhindudes KrMS § 313 lg 1 p-s 7 ja KrMS § 180 lg 3 neljandast lausest tuleb Dmitri Malkinil menetluskulud summas 1470,8x eurot tasuda 12 (kaheteistkümne) kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest vastava kuu viimaseks kuupäevaks selliselt, et esimese 11 kuu jooksul tuleb tasuda igal kuul 122,57 eurot ja viimasel
12. kuul tuleb tasuda 122,59 eurot.
13. Menetluskulud tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE35101xxx SEB Pangas või EE502200221014193355 Swedbankis või EE401700017002872300 Luminor Bank AS viitenumbrile 9992070xxx (märkides makse selgituses: Menetluskulud asjas 1-20-7541).
14. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse need täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus ettenähtud korras. Tasumise korrast või tähtaegadest mittekinnipidamise korral kuulub otsus menetluskulude tasumata osas täitmisele koheselt ja tervikuna.
15. 4 DVD-d ja 1 CD kõnesalvestistega Häirekeskusesse ning vormikaamera salvestistega jätta KrMS § 12x lg 3 p 1 alusel kriminaaltoimiku materjalide juurde.
16. Kannatanud E. - M. P. (isikukood xxxxxxxxxxx; e-post xxxxxxxxxxx@xxxxxxxxx), M. P. (isikukood xxxxxxxxxxx; e-post xxxxxxxxxxxx@xxxxxxxxx) ja M. V. (isikukood xxxxxxxxxxx; epost xxxxxxxxxxxx.xxx@xxxxxxxxx) on KrMS § 38 lg 5 p 2 alusel taotlenud enda teavitamist süüdimõistetu Dmitri Malkini vangistusest ennetähtaegsest vabastamisest või kinnipidamisasutusest põgenemisest juhul, kui teavitamine võib ära hoida ohu kannatanule. Edasikaebamise kord Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Tartu Maakohtu Võru kohtumajale (Võrus, Vabaduse tn 13) kirjalikult 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest, s.o alates
17. detsembrist
18. Kui üks kohtumenetluse pool on nimetatud tähtaja jooksul teatanud apellatsiooniõiguse kasutamise soovist ega ole sellest loobunud, on ülejäänud kohtumenetluse pooltel apellatsiooniõigus olenemata sellest, kas nad ise on apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud. Kui ettenähtud tähtajaks ei teatata oma soovist kasutada apellatsiooniõigust, siis vormistatakse kohtuotsus ainult resolutiivosana. Apellatsiooniõiguse kasutamise korral on kohtuotsus tervikuna Tartu Maakohtu Võru kohtumaja kantseleis (Võrus, Vabaduse tn 13) kättesaadav alates 18.01.
19. Kohtuotsuse peale osas, milles tunnistati Dmitri Malkin süüdi

§ 118

lg 1 p 1 ja § 121 lg 2 p-de 2 ja 3 järgi, võivad esitada kirjaliku apellatsiooni süüdistatav ja tema kaitsja. Kohtuotsuse peale osas, milles mõisteti Dmitri Malkin õigeks

§ 2xlg 2 p 1 järgi, võib esitada apellatsiooni prokurör.

Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võib esitada apellatsiooni Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates 3 süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast. Prokurör võib esitada apellatsiooni Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates otsuse tervikuna avalikult teatavakstegemisest s.o alates 18.01.

1. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättesaadavaks tegemisest, s.o alates 18.01.2021 määruskaebuse esitamise teel otsuse teinud kohtule (Riigikohtu
2. mai
3. a määrus asjas nr 3-1-1-44-15 punktid 8-10). Süüdistus
4. Dmitri Malkinit süüdistatakse

§ 121

lg 2 p 2, 3 järgi korduvas teisele inimesele valu tekitavas kehalise väärkohtlemises ja tervise kahjustamises mh lähisuhtes. Talle heidetakse ette xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx (valdavalt xxxxxxxxxxxxxxxx-xx korteris) järgmiste tegude toime panemist - 14.xxxxxxx õhtul lükkas D. Malkin oma elukaaslast E. - M. P. , mille tagajärjel viimane kukkus kuklaga vastu uksepiita. Sellega põhjustas ta kannatanule kukla piirkonna pindmise haava ja füüsilist valu; - 15.xxxxxxx kella 21 paiku lõi D. Malkin M. P. rusikaga näkku. Sellega põhjustas ta kannatanule füüsilist valu ja näo punetuse; - 05.0x.2020 öösel tõmbas D. Malkin M. P. pikali maha ja peksis teda rusikaga pähe, samuti lõi ta M. V. rusikaga näkku ja korduvalt kehasse ning vedas E.-M. P. juustest kinni hoides mööda korterit, lõi teda käega näkku, jalaga vasakule poole selja piirkonda ja surus kätega kaelast hoides põrandale. Sellega põhjustas D. Malkin kannatanutele füüsilist valu, M. P. vasaku kõrvalesta marrastuse ja M. V. vasaku silma ümbruse hematoomi; - ajavahemikul 01.-04.xxxxxx, kindlakstegemata kuupäeval lõi D. Malkin E.-M. P. jalaga näkku, põhjustades talle füüsilist valu ja ninaverejooksu; - ajavahemikul 05.-0x.xxxxxx, kindlaks tegemata kuupäeval, haaras D.Malkin E.-M. P. käe ja peksis sellega vastu kannatanu nägu, põhjustades talle füüsilist valu ja parema silma verevalumi; - 07.xxxxxx kella 17 paiku peksis D. Malkin E.-M. P. käte ja jalgadega näkku ja kehasse, põhjustades kannatanule füüsilist valu ning otsmiku põrutuse, ninaluu murru koos ninajuurel oleva deformatsiooni, turse ja verevalumiga. 2. Samuti süüdistatakse teda

§ 118lg 1 p 1 järgi tervisekahjustuse tekitamises, millega põhjustati oht elule.

D. Malkin lõi 1x.xxxxxxx kella 1x-17 paiku xxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxxxxx-xx korduvalt M. P. noaga rindkere ja jäsemete piirkonda. Sellega tekitas ta kannatanule rindkereõõnde tungiva torkehaava rindkere paremal külgpinnal, mis põhjustas veri-õhkrinna, haavad vasakul küünarvarrel ja paremal reiel. Rindkereõõnde tungiv haav põhjustas eluohtliku tervisekahjustuse. 3. D. Malkinit süüdistatakse ka

§ 2x

lg 2 p 1 järgi valdaja tahte vastaselt elamiseks kasutatavasse ruumi ebaseaduslikus tungimises. 05.0x.2020 öösel tungis ta valdaja tahte vastaselt akna kaudu sisse xxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxxxxx-xx oma endise elukaaslase E. - M. P. kasutuses olevasse korterisse. Kohtuotsuse põhjendused 4 4. Kohus võtab seisukoha

§ 118

lg 1 p 1 (I) ja

§ 121

lg 2 p 2 ja 3 (II) järgi esitatud süüdistuse tõendatuse ja kvalifikatsiooni osas. Seejärel käsitletakse

§ 2xlg 2 p 1 järgi esitatud süüdistusega seonduvat (III).

Kohus mõistab karistuse (IV) ning lahendab menetluskulud (V) ja muud lahendamisele kuuluvad küsimused (VI).

1. D. Malkin on E. - M. P. elukaaslane ja noorema lapse isa. M. P. on E. - M. P. ametlik abikaasa ja keskmise lapse isa (I kd lk 38). E. - M. P. sõnul on tema ja süüdistatava läbisaamine üldiselt hea, kuid pinged said alguse sellest, kui vanglast vabanes tema abikaasa M. P. , kellega ta enam koos ei ela (I kd lk 112). (I)
2. Tõendid on kattuvad asjaoludes, et D. Malkin 1x.xxxxxxx kella 1x-17 paiku xxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxxxxx korteris nr x lõi korduvalt M. P. noaga rindkere ja jäsemete piirkonda, tekitades kannatanule rindkereõõnde tungiva torkehaava rindkere paremal külgpinnal, mis põhjustas veri-õhkrinna, haavad vasakul küünarvarrel ja paremal reiel. Noaga löömise tulemusena rindkereõõnde tungiv haav põhjustas M. P. eluohtliku tervisekahjustuse. Nimetatud asjaolusid tõendavad kogumis 1x.xxxxxxx sündmuskoha vaatlusprotokoll (I kd lk 2-1x), 1x.xxxxxxx kiirabikaart (I kd lk 21), 1x.xxxxxxx indikaatorvahendi kasutamise protokoll (I kd lk 4x), 1x.xxxxxxx D. Malkini kahtlustatavana kinnipidamise protokoll (I kd lk 47-49), kannatanu E.-M. P. 17.xxxxxxx ülekuulamise protokoll (I kd lk 37-39), kannatanu M. P. 17.xxxxxxx ülekuulamise protokoll koos fotodega (I kd lk 33-3x), 1x.03.2020 asitõendi vaatlusprotokoll (I kd lk 24), 17.04.2020 ekspertiisiakt nr 20E-LÕI002x (I kd lk 28-32), ja kahtlustatava Dmitri Malkini 18.xxxxxxx ülekuulamise protokoll (I kd lk 51-5x).
3. Nimelt on nii M. P. , E.- M. P. kui ka D. Malkin andnud ütlusi selle kohta, et M. P. tuli pühapäeval, 1x.xxxxxxx korterisse xxxxxxxxxxxxxxxx-xx, kus elasid koos D. Malkin ja E. - M. P. lastega. E. - M. P. sõnul tuli M. P. korterisse lõuna paiku. Alguses oli korteris koosviibimine rahulik ning tarvitati alkoholi. Ühel hetkel jäi D. Malkin elutoas magama. M. P. ja E.- M. P. käisid sel ajal xxxxx poes arutamas E. - M. P. seotud võlga poe ees. Pärast tõid nad lapsed tädi juurest koju ning E.-M. P. sõnul läks ta pärast xxxxx poes käimist D. Malkini juurde magama. M. P. jäi samal ajal elutuppa. Kella 14 paiku xxxxx poes käimist ning tagasi korterisse jõudes D. Malkini magamist on kinnitanud ka M. P. . Kuna E. - M. P. oli enda sõnul väga väsinud, siis jäi ta koheselt magama ning kuulis läbi une kolinat ja röökimist, kuid ei näinud, mis M. P. ja D. Malkini vahel aset leidis.
4. M. P. sõnul ta ei mäleta, mis 1x.xxxxxxx korteris juhtus, kuid ühel hetkel tundis ta rinnus valu ja tahtis ära minna. M. P. selgitas, et kui ta on palju joonud, siis tal hakkab vahel sees valus. Majast väljudes jalutas M. P. xxxxx bussijaama suunas. Hiljem tuli järgi ka D. Malkin, kes helistas 112 ja kutsus abi. M. P. oli kokku neli noahaava rindkeres, reies ja käsivarres. Haavast tuli verd ja M. P. hingeldas. M. P. oli juhtunu pärast šokis ning selle tõttu pühapäeva õhtu sündmusi täpselt ei mäleta. Kiirabikaardi kohaselt ütles M. P. , et teda löödi metsas ja ei tea, kes lõi. M. P. ei soovi, et kuriteo toime pannud isikut vastutusele võetaks. 5
5. D. Malkini sõnul sai ta ärkamise järel aru, et M. P. oli käinud koos E. - M. P. xxxxx poe juures võlgadest rääkimas. E. - M. . Malkini ärkamise ajal veel magas. D. Malkin sai selle peale vihaseks – E. - M. talle küla peal häbi tegemas. Lisaks vihastas D. Malkinit asjaolu, et E. - M. olid seljas teised riided, kui enne D. Malkini magama minemist ning tal tekkis mõte, et M. P. on pealt näinud, kuidas E. - M. vahetab ja ehk on nad ka omavahel vahekorras olnud. Pärast ärkamist käis D. Malkin ka ise xxxxx poe juures ära ning korterisse tagasi jõudes E. - M. veel magas elutoas. M. P. istus voodi serval ning D. Malkinile lõi pähe suur armukadedus. Kõigepealt peksis D. Malkin voodi serval istuvat M. P. taburetiga selga. Selle tagajärjel taburet purunes. Löömise ajal tõusis M. voodilt üles. Edasi läks D. Malkin kööki ning võttis kätte M. hirmutamiseks noa. D. Malkini sõnul ta tahtis, et M. P. hakkaks teda kartma ning lahkuks korterist – ta ei tahtnud M. vigastusi tekitada. D. Malkin aga läks väga närvi ning lõi M. P. suunas mitmel korral käes olnud noaga. Pigem oli tegemist noaga vehkimisega, sest löögid ei olnud tehtud täis jõuga. M. P. pani endale ka käsi ette, kui D. Malkin tema suunas noaga lõi. Terve selle aja E. - M. . Pärast noaga vehkimist viis D. Malkin noa tagasi kööki. Kui M. P. pani koridoris endale jopet selga, siis samal ajal E. - M. ning ütles, et „M. sa ei pea ära minema“. M. hakkas selle peale saapaid jalast ära võtma. Selle peale D. Malkin vihastas veelgi rohkem ning võttis koridoris olevalt M. selja tagant jopest kinni ning lükkas ta korteri uksest välja ja pani ukse lukku. Korteris ringi vaadates aga märkas D. Malkin elutoas maas ja voodil üsna palju verd ning ehmus selle peale ära ja sai aru, et oli teinud pimedas vihas valesti ning M. elu võib olla ohus. Seetõttu D. Malkin väljus korterist ning suundus xxxxx bussijaama suunas. Ta nägi M. P. bussijaama pingil pikali ning sai sellest aru, et M. ei ole hea olla. D. Malkin helistas koheselt 112 ja hakkas sealt saadud nõuannete järgi M. P. aitama. M. P. seljas olnud tumeda T-särgi tõttu ei olnud verd näha, kuid oli tunda, et särk oli märgunud. D. Malkin võttis seljast oma pusa ja asetas selle M. P. rinnas oleva haava peale ning surus kõvasti kinni. D. Malkini poolset abi andmist on tunnistanud ka kannatanu M. P. , kelle sõnul D. Malkin tõesti võttis seljast pluusi ning pani selle rindkere haava peale. Kui sündmuskohale saabus kiirabi, siis D. Malkin tunnistas autojuhile M. P. noaga löömise üles. Politseinike sündmuskohale saabudes hakkas tal hirm ning seetõttu väitis ta, et M. lõi noaga metsas võõras mees. Tegelikult aga lõi M. P. noaga D. Malkin enda elukohana kasutatavas korteris ise ning korteri köögi kraanikaussi pani ta ka verise noa. D. Malkin kahetseb puhtsüdamlikult, et kuriteo toime pani.
6. Põlva Maakonnas xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxxxxx korteri nr x ja selle lähiümbruses asuva sündmuskoha olustikku pärast D. Malkini poolset M. P. noaga löömist kajastab sündmuskoha vaatlusprotokoll. Selle kohaselt trepikoja põrandal
7. korruse mademel, korteri nr x ukse pakul, esikus, elutoa ukse esikupoolsel küljel, elutoa akna all voodi madratsil, voodi ees põrandal ja magamistoa laelambi kuplil leidub verekahtlast määrdumist (voodi ees põrandal oli ka vereloik), vereplekke ja -pritsmeid. Köögis laual oli kööginuga, mille tera oli samuti mõlemalt poolt määrdunud verekahtlase ainega.
8. D. Malkin oli kuriteo toimepanemise ajal joobes (I kd lk 4x). D. Malkin peeti kahtlustatavana kinni (I kd lk 47-49).
9. M. P. tekitatud kehavigastuste raskust kinnitavad ka kiirabikaart ja ekspertiisiakt nr 20ELÕI002x. Nimetatud tõendite kohaselt on M. P. 1x.xxxxxxx kell 17.00 löödud noaga rindkere piirkonda, reie ja küünarvarre piirkonda. Noaga löömiste tulemusena tekkisid M. P. umbes 3 cm 6 haav paremal rindkere eespinnal VII roide piirkonnas, mis tungis rindkereõõnde, haav paremal reie eespinnal 5 cm ülespoole, vasaku küünarvarre välisküljel ja umbes 2 cm haav küünarnuki piirkonnas. Samuti on M. P. vasakul näopoolel täppverevalumid ja kõrvalest sinakas. Haavast rinnas tekkis traumaatiline verirind, mis vajas dreneerimist. Kehavigastuste mõõtmeid, paiknemist ja morfoloogilisi iseärasusi arvestades võivad need olla tekkinud 1x.xxxxxxx aset leidnud ründe käigus löökidest torke-lõikevahendiga (nt noaga) rindkere ja jäsemete piirkonda. Vigastused võivad olla tekkinud sündmuskoha vaatluse fotodel ja asitõendi vaatluse fotodel kujutatud noaga löömise tagajärjel. „Tervisekahjustuse kohtuarstliku tuvastamise korrast“ (Vabariigi Valitsuse 13.08.2002 määrus nr 2x) lähtudes on M. P. esinev rindkereõõnde tungiv haav eluohtlik tervisekahjustus.
10. Asjas on seega leidnud tõendamist, et 1x.xxxxxxx ründas D. Malkin M. P. noaga ja tekitas talle mitmeid vigastusi. Kuigi M. P. ise on väitnud, et ta ei tea, kes teda ründas ning ülekuulamisest jääb mulje, nagu ta ei oleks noaga löömist tundnudki (väites, et tal hakkab alkoholi liigsest tarbimisest mõnikord sees valus), siis tuleneb kogutud tõenditest, et noaga lööjaks oli D. Malkin. Selle kuriteo toimepanemist on tunnistanud ka D. Malkin ise. Kohtu hinnangul on M. P. ütlused selges vastuolus teiste tõenditega ja ilmselgelt kantud tahtest varjata enda ründaja isikut ning takistada tema karistamist. Kohus jätab M. P. ütlused kui ebausaldusväärsed tõendikogumist välja.
11. D. Malkin ise nimetab oma tegevust „noaga vehkimiseks“, sest löögid ei olnud täie jõuga tehtud. Enda sõnul ta ei tahtnud tegelikult vigastusi tekitada, läks aga väga närvi ja lõi M. P. suunas mitmel korral.

§ 118

lg 1 p 1 näeb ette vastutuse elule ohtu põhjustava tervisekahjustuse tekitamise eest. Selle sätte järgi saab karistada üksnes sellist raske tagajärje põhjustanud isikut, kellel oli tahtlus tekitada kannatanule tervisekahjustus ehk põhikoosseisule (

§ 121lg 1 alt 1) vastav tagajärg.

Kohtu hinnangul tekitas D. Malkin kannatanule kehavigastused vähemalt kaudse tahtlusega. Nagu ka süüdistatav ise möönab, läks ta närvi ja lõi kannatanut mitmel korral. Isegi kui nendesse löökidesse polnud rakendatud kogu jõud, on tavalise elukogemuse pinnalt ilmne, et 21,5 cm pikkuse teraga nuga (I kd lk 17) tekitab inimkehasse tungides vigastusi. See, kas D. Malkini tahtlus ulatus raske tagajärje tekkimiseni, ei oma teo kvalifitseerimise seisukohast tähendust.

§ 19

kohaselt isik vastutab seaduses sätestatud enamohtliku tagajärje eest, kui ta põhjustas selle vähemalt ettevaatamatusest. Süüteokoosseis on sellega täidetud.

1. Teo õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad. D. Malkin on süüvõimeline ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. II
2. Kohus käsitleb esmalt kuupäevadel xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx-xxxxxxxxxx aset leidnud kehalise väärkohtlemise episoode, kuna D. Malkin on nende osas end süüdi tunnistanud. Süüdistus leidis tõendamist E. - M. P. ütlustega (II kd lk 5-7, I kd lk 37-39), D. Malkini ütlustega (II kd lk 49-51), kiirabikaardiga (I kd lk 21), M. P. antud ütlustega (I kd lk 33-34), politsei vormikaamera salvestistega ja asitõendi vaatlusprotokolliga (I kd lk 24).
3. E.-M. P. ja D. Malkin on andnud sarnase sisuga ütlusi selle kohta, et reedel, 14.xxxxxxx lükkas D. Malkin E. - M. xxxxxxxxxxxxxxxx korteri koridoris. Selle tulemusel E. - M. vastu köögiukse piita ning kuklale juuste piirkonda tekkis veritsev ja valus haav. D. Malkini sõnul hakkas 7 M. P. E. - M. helistama ning sõnumeid saatma ja tahtis tulla oma väidetavat last vaatama. D. Malkinile aga see mõte ei meeldinud, et M. Põlvamaale tuleb. Kui E. - M. rääkis, siis olid nad korteri koridoris. E. - M. D. Malkini suunas lahtise käega ning D. Malkin sain käega vastu põske, kuid valu ei tundnud. D. Malkin sai selle peale pahaseks, et E. - M. M. külla kutsuda ja ta lükkas E. - M. endast eemale. Lükkamise tulemusena E. - M. ja kukkus peaga vastu köögiukse piita ning lõi oma pea tugevasti ära. Juuste sisse kuklasse tekkis haav, aga E. - M. kiirabist. Häirekeskusesse helistamisest keeldumist on kinnitanud E.-M. P. ka ise. Seoses 1x.xxxxxxx aset leidnud noarünnakuga vaatas sündmuskohale tulnud kiirabi üle ka E.-M. P. ning tuvastas tal kuklas pindmise 2 cm haava (I kd lk 21).
4. Kuigi kiirabikaardil on kirjas, et peaga vastu uksepiita kukkumine leidis aset 15.xxxxxxx, siis nii D. Malkini kui ka E.-M. P. ütlustega on tuvastatud, et tegelikult leidis nimetatud sündmus aset 14.xxxxxxx. Lükkamise kallaaega või ajavahemikku ei ole kannatanu ega kahtlustatav ülekuulamistel osanud öelda. Lähtudes aga D. Malkini ütlustest, saab asuda seisukohale, et lükkamine võis aset leida õhtusel ajal. Riigikohtu praktikast tulenevalt saab kuriteosündmust ajalises mõttes lugeda tuvastatuks mitte üksnes siis, kui seda on tehtud kas sekundilise või minutilise täpsusega, vaid ka ajahetke või ajavahemikuna (vt RKKKo 3-1-1-85-08, p 13.1 koos edasiste viidetega). Järelikult on süüdistusaktis leidnud piisava täpsusega kajastamist kuriteosündmuse toimumise aeg. Samuti on süüdistatavale olnud menetluse vältel arusaadav, kus ja millal toime pandud teos teda süüdistatakse.
5. Haav E.-M. P. kukla piirkonda tekkis seetõttu, et D. Malkin tõukas teda ning selle tagajärjel E. - M. pea kuklapoolega vastu köögiukse piita. D. Malkini tegevuse ja kannatanul esineva vigastuse vahel on kausaalne põhjuslik seos. D. Malkin oma käitumisega täitis

§-s 121 sätestatud objektiivse koosseisu. 20. Kohtu hinnangul pani D. Malkin teo toime

§ 1xlg 4 mõttes vähemalt kaudse tahtlusega.

Tõugates isikut jõuliselt peab tõukaja võimalikuks, et teine kukub kas põrandale või millelegi vastu ning möönab, et kukkumise tagajärjel võib inimene saada vigastusi. Tõukamine on tegu karistusõiguslikus mõttes ning asjaolu, et kannatanul tekib vigastus elutu objekti vastu põrkumisel, mitte vahetult tõukaja tegevuse tulemusena (st kokkupuutest tõukaja kehapinnaga), ei mängi tahtluse tuvastamisel rolli. Oluline on põhjusliku seose esinemine tõukaja teo ja tõugataval tekkinud vigastuse vahel.

1. 15.xxxxxxx osas on nii D. Malkin kui ka E.-M. P. on andnud kattuvaid ütlusi selle kohta, et sellel päeval tuli nende ühisesse korterisse M. P. ja D. Malkin lõi teda korteri koridoris rusikaga näkku. D. Malkini sõnul ei pidanud M. saabumisel tema närv enam vastu ning ta tõmbas rinnust kinni võttes M. P. korterisse ja lõi teda kahel korral rusikatega näo piirkonda. D. Malkin on M. P. löömist tunnistanud ka sündmuskohal viibinud politseinikele. Samuti viitasid D. Malkinile kui lööjale sündmuskohal viibinud kõrvalised tunnistajad ja elukaaslane E.-M. P. (politsei 15.xxxxxxx vormikaamera salvestis). M. P. oli politseinike juuresolekul visuaalselt näha vasaku sarna piirkonnas marrastus ja suu veritsemine, kuna alkokontrolli tagajärjel oli huulik verine. Vigastused on ka näha veel M. P. haiglas viibimise ajal (I kd lk 3x). 8
2. Ka M. P. ise on kinnitanud xxxxx külla E. - M. saabumist 15.xxxxxxx lõunasel ajal, kuid koridoris löömist ta ei mäleta. Samas M. P. ei mäleta, et D. Malkin oleks teda koridoris löönud. Leidis aset hoopis üksteise peale karjumine, mistõttu ka politsei välja kutsuti. Kohtu hinnangul ei oma see, kas M. P. löömist mäletab, tähendust. Rusikaga näkku löömine põhjustab eelduslikult valu ja käesoleval juhul ka vigastas M. P. . D. Malkin oma käitumisega täitis

§ 121objektiivse koosseisu.

23. Kohtu hinnangul käitus D. Malkin M. P. rusikaga näkku lüües kavatsetult

§ 1x

lg 2 mõttes, kuna käitus tõenditest lähtuvalt ilmselgelt armukadedushoos ning tema eesmärgiks oligi M. P. lüües heidutada.

1. Nii D. Malkin kui ka E.-M. P. on andnud ütlusi selle kohta, et elasid augustis 2020 koos xxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx aadressil xxxxxxxxxxxxxxxx-x. Nende ütlused kattuvad ka selles, et xxxxxxxxx või 0x.xxxxxx olid nad koos kodus xxxxx Mõisavahe tee 1x. E. M. tuli jutuks jalaga löömise intsident. Dmitri vabandas ning ütles, et kui E. - M. , siis võib talle tagasi teha. Selle peale virutas E. - M. vastu. D. Malkin aga selle peale vihastas, võttis E. - M. ja hakkas E. - M. tema oma käega näkku vasaku silma piirkonda peksma. E. - M. pikkade küünte pärast kätt löömise ajal rusikas, kuna kartis küünte silma sattumist. Löökide tagajärjel E. - M. valu ei tundnud, kuid hiljem läks silm paiste ja siniseks.
2. D. Malkini sõnul aga E. - M. tema ema ning ütles, et tahab Dmitrile kallale tulla, sest Dmitri on oma ema poolt. Kui Dmitri ütles, et tule siis, hakkas E. - M. kätega selga peksma. Dmitril peksmisest valus ei olnud. Kui E. - M. hakkas Dmitrit jalgadega näkku, pähe, kuklasse peksma, siis oli valus ja D. Malkin lõi E. - M. tema enda käega ühe korra näkku silma piirkonda. See kõik leidis aset elutoas õhtusel ajal.
3. Järelikult on D. Malkini ja E.-M. P. ütlustega leidnud tuvastamist, et D. Malkin täpselt tuvastamata kellaajal xxxxxxxxx või 0x.xxxxxx lõi tekkinud tüli käigus E.-M. P. E. - M. rusikas käega vasaku silma piirkonda. Kuna löömise tulemusena läks E. - M. siniseks ja paiste, siis pani D. Malkin toime kehalise väärkohtlemise

§ 121mõttes.

D. Malkin on ka ise selle teo toimepanemist tunnistanud. Teo toimepanemise motiivid (kannatanu sõnul tagasi tegemine, kahtlustatava sõnul ema solvamine) ei ole käesoleva teo kvalifitseerimisel olulised ning kohus ei hakka analüüsima, kelle ütlused vastavad selles osas tõele. Kohus ei näe nendes ütlustes ka asjaolusid, mis annaks alust järelda, et D. Malkin tõrjus rünnet, mistõttu pole alust asuda analüüsima hädakaitseolukorra esinemist. 27. D. Malkin pani löömisteo toime vähemalt kaudse tahtlusega

§ 1xlg 2 mõttes.

Mõistliku elukogemuse pinnal on arusaadav, et teisele inimesele ka inimese enda käega näkku löömine võib põhjustada valu või tervisekahjustuse ja sellise teo toimepanemisel mööndakse vastavate tagajärgede tekkimist. Kuigi E.-M. P. on löömist kirjeldanud kui peksmist (st mitmete löökide tegemist) ning D. Malkini sõnul lõi ta E. - M. ühe korra, siis nimetatud erisus ütluste sisus ei muuda 9 teole antavat õiguslikku hinnangut. Ka üks löök, mille tagajärjel tekivad silmaga nähtavad vigastused (hematoom, turse) täitab kehalise väärkohtlemise koosseisu.

1. Ette heidetavaid kehalise väärkohtlemise episoode kuupäevadel xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx süüdistatav ei mäleta ja end nendes süüdi ei tunnista. Kohtu hinnangul on D. Malkinile esitatud süüdistus ka selles osas leidnud tõendamist. Seda kinnitavad kogumis 07.xxxxxx kiirabikaart (II kd lk 24), 07.xxxxxx fototabel (II kd lk 15-1x), 07.xxxxxx lähisuhtevägivalla infoleht (II kd lk 17-18), 07.xxxxxx joobeseisundis isiku kainenemisele toimetamise protokoll (D. Malkin, II kd lk 19-20), kannatanu E.-M. P. 03.09.2020 antud ütlused (II kd lk 5-7), 04.09.2020 asitõendi vaatlusprotokoll (II kd lk 11-14), 0x.09.2020 patrullpolitseinik xxxxxxxxxxx ettekanne (II kd lk 21), 07.09.2020 asitõendi vaatlusprotokoll (II kd lk 9-10), tunnistaja xxxxxxxxxxxxx 08.09.2020 antud ütlused (II kd lk 30-31), kahtlustatava D. Malkini 09.09.2020 antud ütlused (II kd lk 49-51), 23.04.2020 D. Malkini kahtlustatavana antud ütlused (I kd lk x-x), 24.04.2020 asitõendi vaatlusprotokoll (I kd lk 87-88), Häirekeskuse kõnede väljavõte (I kd lk 95), patrulli teenistusleht, E.-M. P. 05.0x.2020 kannatanuna antud ütlused (I kd lk 111-114), 05.0x.2020 Põlva Haigla epikriis P-EP-7x (I kd lk 11x-117), 05.0x.2020 epikriis P-EP20-75x (I kd lk 122-123), D. Malkini 05.0x.2020 kahtlustatavana antud ütlused (I kd lk 141-142), M. P. 05.0x.2020 kannatanuna antud ütlused (I kd lk 118-120), M. V. 05.0x.2020 kannatanuna antud ütlused (I kd lk 124-12x), patrulli teenistusleht (I kd lk 9x-99), 05.0x.2020 lähisuhtevägivalla infoleht (I kd lk 100-101), 15.0x.2020 asitõendi vaatlusprotokoll (I kd lk 102-103), elukohaandmete väljatrükk (I kd lk 138).
2. 05.0x.2020 kannatanute E.-M. P. , M. P. ja M. V. ütlustest tuleneb, et nad olid kolmekesi magama läinud, kui ajavahemikus kella 00.15 – 01.00 hakkas korteri ukse taga keegi kolkima. Nad said koheselt aru, et ukse taga kolgib D. Malkin, kuna olid teadlikud tema armukadedusest. Süüdistatav kolkis ukse taga väga pikalt, umbes 20 minutit - pigem oli tegemist laamendamisega. Ühel hetkel oli kuulda, et teises toas tõugati aken lahti ja keegi tuli sisse. Tuli pandi põlema ja elutoas oli D. Malkin. D. Malkin hakkas rääkima, mida ta toas olevatele inimestele teha kavatseb. Seejärel, kui M. P. hakkas esiku suunas liikuma, lükkas D. Malkin ta maha ja hakkas M. P. peksma. D. Malkin lõi M. P. mitu korda käega pea piirkonda (s.o kuklasse ja selja piirkonda), kuid M. P. pani käed ette (löök läks käe pihta). M. P. oli põrandal pikali, ta oli kuidagi külili ja kägaras. Samal ajal D. Malkin peksis teda jalaga. Kindlasti läksid löögid pea ja kõhu piirkonda, vahel lõi D. Malkin M. P. ka rusikaga näkku, kõhtu ja selga. M. P. karjus appi ning E.-M. P. ja M. V. üritasid teda aidata, tõmmates D. Malkinit M. P. eemale. M. P. peksmist nägid pealt nii M. V. kui ka E.-M. P. . Seejärel, pärast M. P. peksmist, lõi D. Malkin M. V. rusikaga näkku, kuid M. V. õnnestus löök blokeerida. Jõulise löögi tagajärjel kukkus D. Malkin koos M. V. pikali ja D. Malkin lõi M. V. uuesti rusikaga vasaku põsesarna piirkonda ning D. Malkini käed ja jalad käisid M. V. suunas, tabades rusikaga ka alaselja piirkonda. D. Malkin lõi M. V. mitu korda ka pea piirkonda. E.-M. P. ja M. P. läksid neile vahele ning üritasid taas D. Malkinit eemale tõmmata. M. V. peksmist nägid pealt nii M. P. kui ka E.-M. P. . Seejärel lükkas D. Malkin E. - M. tuppa ja hakkas E.-M. P. juustest kinni hoides toast tuppa kiskuma, mille tagajärjel sai E.-M. P. haiget peanahale. Juustest tirimise ajal lõi D. Malkin E.-M. P. kahel korral lahtise käega näkku, löögid läksid põse piirkonda. E.-M. P. löömist on pealt näinud ka M. P. . Mingil hetkel haaras D. Malkin E.-M. P. mõlema käega kaelast ja surus teda niimoodi kinni hoides vastu põrandat. Ühe korra virutas D. Malkin E.-M. P. kõvasti jalaga selja 10 keskosast pisut üles poole vasakule ning ütles, et „sa oled surnud“. Samuti nägid nii M. P. kui ka M. V. , kuidas D. Malkini jalalöök liikus E.-M. P. suunas, kuid nad ei näinud, kas ja kuhu löök pihta läks. M. P. läks koos M. V. taaskord D. Malkinile vahele ning selle peale lõi D. Malkin uuesti M. P. kukla piirkonda ja M. V. kordamööda kätega mitmeid kordi pea piirkonda. Löömiste tulemusena tekkis M. P. kõrva peale vigastus ja M. V. vasaku silma ümbrusesse hematoom. Vigastuste olemasolu M. P. ja M. V. tõendavad ka sündmuskohal tehtud fotod kannatanutest (I kd lk 104-108) ja epikriisid nr P-EP-7x, P-EP20-75x (I kd lk 11x-117, 122-123). Kõik kannatanud on ülekuulamistel kinnitanud, et nad olid 5.0x.2020 kained, kuid D. Malkin oli joobes (I kd, lk 139).
3. D. Malkin enda sõnul 5.0x.2020 öösel toimunust midagi ei mäleta. Samas arvab, et võis seal midagi nendele meestele teha, kuid ei usu, et E. - M. midagi tegi. D. Malkin tunnistab, et on armukade E. - M. suhtes, kuna armastab veel E. - M. .
4. Kohtu hinnangul on leidnud tõendamist, et D. Malkin 05.0x.2020 öösel xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx-xx tõmbas M. P. pikali maha ja peksis teda rusikaga pähe, samuti lõi M. V. rusikaga näkku ja korduvalt kehasse ning vedas E.-M. P. juustest kinni hoides mööda korterit, lõi teda käega näkku, jalaga vasakule poole selja piirkonda ja surus kätega kaelast hoides põrandale. Oma tegevusega põhjustas D. Malkin kannatanutele füüsilist valu, M. P. vasaku kõrvalesta marrastuse ja M. V. vasaku silma ümbruse hematoomi. Kuigi D. Malkin ise antud sündmuse kohta midagi enda sõnul ei mäleta, siis ta ka ei välista nende toimumist. Tegude mittemäletamine ei tee neid olematuks. Kuigi E.-M. P. ei ole silmaga nähtavaid vigastusi tuvastatud, siis juustest tõmbamine, labakäega näkku löömine, kaelast kinni hoides maha surumine ja jalaga selja piirkonda löömine ei pruugigi nähtavaid vigastusi jätta, kuid tekitavad kindlasti valu. Kõik kolm kannatanut olid kained ning nende ütlused sündmuse toimumise tehioludes ühtivad väga olulisel määral (nt D. Malkini rünnakute järjekorra ja ründamise iseloomu osas). Kattuvus kannatanute ütlustes suurendab nende ütluste usaldusväärsust märkimisväärselt. Seega ei lükka 05.0x.2020 kolme inimese suhtes toime pandud füüsilist vägivalda ümber ka D. Malkini kohtuistungil väidetu, et ta ei usu, et oleks kolmele inimesele kallale läinud. Unustamist võib tekitada alkoholi liigne tarvitamine, kuid see ei muuda toimunud kuritegu olematuks. Samuti on arestimajas D. Malkinil tuvastatud labakäte pealmistel osadel marrastused (I kd lk 109-110). Nimetatud marrastused võisidki tekkida kannatanute peksmisest. Kui inimene lööb korduvalt rusikatega vastu inimese keha kõvemaid osi, siis tekivad kätele marrastused. Seega tuleb D. Malkini poolt toime pandud teod kvalifitseerida

§ 121järgi.

32. Kohtu hinnangul pani D. Malkin 05.0x.2020 rünnakud M. P. , M. V. ja E.-M. P. vastu toime kavatsetult

§ 1xlg 2 mõttes.

D. Malkini rünnakutele eelnenud teopilt ja rünnakute aegne käitumine viitab sellele, et ta seadis endale eesmärgiks korteris olnud isikute vigastamise ja nendele haiget tegemise ning pidi selliste tagajärgede saabumist pidama võimalikuks. Kavatsetust ei välista alkoholijoobes olek ning sündmuse toimumise unustamine, sest ilmselgelt D. Malkin jäi alkoholijoobesse tänu sellele, et ta ise enne korterisse suundumist tarvitas suurtes kogustes alkoholi.

1. E.-M. P. on andnud kannatanuna ütlusi selle kohta, et
2. aasta augustikuu alguses päevasel ajal oli ta koos D. Malkiniga sõbra juures külas. Sõber elab xxxxx külas, kuid tema täpset aadressi ei osanud E. - M. öelda. Ühel hetkel jäi sõber magama ning E. - M. koos Dmitriga kahekesi elutoas. 11 Mingil hetkel ütles ta Dmitri ema kohta, et ta on juhm või õel (täpsemalt öeldut ei mäleta). Selle peale tõusis D. Malkin diivanilt püsti ja virutas E.-M. P. jalaga näkku. Löögi tagajärjel tundis E. M. ning nina oli verine.
3. D. Malkin aga augusti alguses, ajavahemikul 01.xxxxxx – 04.xxxxxx toimunud sündmuse kohta ei oska midagi öelda, sest ta ei mäleta neid. Kohus on juba eelnevalt mitmetele tõenditele tuginedes tuvastanud, et D. Malkin tarvitab enda elukaaslase E.-M. P. suhtes regulaarselt füüsilist vägivalda, E.-M. P. ütlused koosmõjus D. Malkini toimimisviisiga annavad aluse lugeda ka see episood tõendatuks. Ka D. Malkin ise ei ole nimetatud löömist eitanud, vaid väitnud, et ei mäleta seda. Kuna D. Malkin on alkoholi liigtarbija, siis võib olla, et D. Malkin ei mäleta löömist just alkoholi tarbimise tõttu või ka ei taha seda mäletada. Kohtul puudub alus E.-M. P. ütlustes, arvestades tema ja D. Malkini vaheliste suhete vägivaldset iseloomu, kahelda. Ka kannatanu ütlused on KrMS § x lg 1 alusel tõend ning kohus peab esitatud tõendeid hindama kogumis oma siseveendumuse kohaselt. Kohtu hinnangul on E.-M. P. ütlustega leidnud tuvastamist, et D. Malkin
4. a augusti alguses (s.o ajavahemikus 01.08.-04.xxxxxx) kindlakstegemata kuupäeval xxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx lõi E.-M. P. jalaga näkku, põhjustades kannatanule füüsilist valu ja ninaverejooksu. Kuna D. Malkini teo tulemusena tekkisid kannatanul vigastused (ninaverejooks), siis tuleb D. Malkini käitumine kvalifitseerida

§ 121järgi.

35. Kohtu hinnangul pani D. Malkin löömisteo toime kavatsetult

§ 1xlg 2 mõttes.

Jalalöök on kohtu hinnangul käelöögist tugevam ja oluliselt halvemini kontrollitav. Teo väline pilt viitab sellele, et kehaline väärkohtlemine oli lööja eesmärgiks.

1. Kannatanu E.-M. P. ütluste kohaselt läks ta 07.xxxxxx päeval koos D. Malkiniga vastaskorterisse (xxxxxxxxxxxxxxxx-x, xxxxx küla) elava naabri xxxxxxxxxxxxx juurde. D. Malkini ja E.-M. P. J. J. juures 07.xxxxxx pealelõunasel ajal viibimist on kinnitanud ka J. J. (II kd lk 30-31). J. J. sõnul oli E. - M. küll silma all vanem sinikas, kuid muid vigastusi tal ei näinud. J. J. ei näinud ka Dmitri ja E. - M. tüli (kella 15-1x vahel, kui J. J. korterist lahkus, oli kõik veel rahulik ning tagasi tulles olid elukaaslased lahkunud). Külas olles tarvitati ühiselt alkoholi ja mingi aja pärast läks Dmitri J. elutuppa magama, E. - M. jäi kööki. Köögis hakkas E. - M. telefonitsi tuttava meesterahvaga Tallinnast. Dmitri tuli ühel hetkel kööki ning E. - M. Dmitri vahel algas rüselemine - Dmitri rebis E. - M. telefoni käest. Rüseluse käigus lõi D. Malkin E.-M. P. mitmel korral käte ja jalgadega keha ja näo piirkonda (täpsemalt ei mäleta, kuhu ja millega, sest E. - M. alkoholi tarvitanud). Ühel hetkel lõi D. Malkin E.-M. P. oma jäsemega (ei tea täpselt, millisega) vastu nina. Löögi tagajärjel tundis E. - M. valu ning ninast tuli veri välja. Seejärel haaras E. - M. ja jooksis korterist välja Dmitri ema korteri ukse taha. D. Malkin järgnes ning üritas ema nähes uuesti E. - M. jalaga näkku lüüa, kuid ei saanud pihta.
2. D. Malkin oma ütluste kohaselt mäletab, et käis 07.xxxxxx koos E. - M. K. xxxxxx pool külas. J. J. pool käimist D. Malkin ei mäleta. Kaido pool aga tekkis tal E. - M. tüli, kuid füüsilist vägivalda ei olnud. D. Malkin ei ole aru saanud, et E. - M. oleks katki olnud, kuid E. - M. , et ninaluu on katki just D. Malkini pärast. D. Malkini sõnul ajab E. - M. tema kaela. Kuid on ka võimalik, et D. Malkin ongi pannud toime sellised teod, miski pole välistatud. Aga ta tõesti ei mäleta. 07.xxxxxx koostatud lähisuhtevägivalla infolehest tuleneb, et D. Malkin E. - M. ei tunnista. 12
3. D. Malkini poolt jalaga näkku löömist on E.-M. P. korduvalt kinnitanud nii Häirekeskusele tehtud kõnes, sündmuskohale tulnud kiirabitöötajatele kui ka politseiametnikele. Samuti on E.-M. P. korduvalt erinevatele inimestele rääkinud, et kui ta oli jõudnud Dmitri ema ukse taha, siis temale järgi tulnud D. Malkin tõmbas E. - M. pealt ära ja viskas trepi pealt alla. E. - M. trepi peal paar astet ning kukkus peaga vastu trepikäsipuud. Dmitrit ja E. - M. nägid enda ukse taga ka Dmitri ema O. M. ja õde E. K. , kuid löömist nad ei näinud. Dmitri olevat E. - M. teda naabri korteris löönud ka silma pihta. Erinevatele isikutele räägitu sisu sarnasus jalaga näkku löömise osas suurendab E.M. P. ütluste usaldusväärsust.
4. Kuigi kannatanu ülekuulamisel ei osanud öelda, millal tema löömine aset leidis, on 07.xxxxxx Häirekeskuse kõnesalvestisega tõendatud, et D. Malkini ema helistas Häirekeskusesse kell 17.
5. Kõne kohaselt poeg ja elukaaslane joovad ja kaklevad. Samuti nägi Dmitri ema O. Malkina E. - M. veriseid ja siniseid käsi. Ka E.-M. P. helistas ise kell 17.37 Häirekeskusesse. Sündmuskohale tulnud kiirabiametnikule rääkis E. - M. , et löömine oli toimunud kella 17 ajal. Politseiametniku vormikaamera salvestiselt nähtub, et kell 17.50 alanud küsitlemisest oli E. - M. teist korda jalaga löömine aset leidnud pool tundi tagasi (s.o umbes kell 17.20) ja esimene jalaga löömine oli naabri juures korteris. Kuigi asitõendi vaatlusprotokollis on sündmuse toimumise kuupäevana märgitud 07.09.2020, on tegemist ilmselge eksitusega, kuna sündmus leidis Häirekeskusesse tehtud kõnede ja kiirabikaardi kuupäevast lähtudes aset ikkagi 07.xxxxxx. Lõppkokkuvõttes võib asuda seisukohale, et D. Malkini poolsed E.-M. P. löömised leidsidki aset 07.xxxxxx kella 17 paiku õhtul naabri J. J. korteris ja O. Malkina korteri ukse taga trepikojas.
6. 07.xxxxxx politsei poolt kell 18 paiku xxxxx külas Mõisavahe tee 1x juures tehtud fotodel on näha, et E.-M. P. parem silmaalune on sinine, nina verine, mõlemad labakäed pealt ja alt ning küünarvarred verekoorikutega kaetud. Fotod kinnitavad E.-M. P. ütlusi selle kohta, et D. Malkini poolse vägivalla tarvitamise tagajärjel tekkisid talle erinevad vigastused. Vigastuste tekkimist kinnitab ka 07.xxxxxx kiirabikaart, mille kohaselt oli E. - M. silma juures verevalum, marrastused üle nina, ninajuurel deformatsioon ja tekkiv turse, ninas kuivanud vere koorikud, samuti kuivanud veri huultel. Hematoomid on ka vasakul käel ning kätel on kuivanud veri. Samuti on tuleneb 07.xxxxxx joobeseisundis isiku kainenemisele toimetamise protokollist (II kd lk 19-20), et D. Malkini parem säär ja parem käsi olid marraskil. Nimetatud asjaolu viitab kohtu hinnangul kaudselt sellele, et D. Malkin on paremat kätt ja paremat säärt löönud millegi kõva vastu, mis võib olla ka teise inimese kehapind.
7. Kohus loeb eelnevaga tõendatuks, et D. Malkin 07.xxxxxx kella 17 paiku xxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxxxxx-x korteri köögis peksis E. - M. P. käte ja jalgadega näkku ja kehasse, põhjustades kannatanule füüsilist valu ning otsmiku põrutuse, ninaluu murru koos ninajuurel oleva deformatsiooni, turse ja verevalumiga. Kuigi D. Malkin ise teo toimepanemist kas ei mäleta või ei tunnista, siis nimetatud asjaolu ei tee toimepandud kuritegu olematuks. Kohus peab ebausaldusväärseks D. Malkini väiteid selle kohta, et ta ei viibinud löömiste toimepanemise ajal, s.o 07.xxxxxx J. J. pool, kuna seal viibimist on tunnistanud nii J. J. ise kui ka kannatanu E.-M. P. . Kokkulangevus erinevate isikute ütlustes suurendab nende ütluste 13 usaldusväärsust. Samuti on E.-M. P. muuhulgas J. J. korteris tekitatud vigastusi, mis on leidnud fikseerimist nii kiirabikaardil kui ka politseiametniku fotodega. Fotodel kajastuvad vigastused saavad tekkida ainult jõulise füüsilise vägivalla tagajärjel ning kannatanu süüdistab löömistes ainult enda elukaaslast D. Malkinit, mitte kedagi teist. E.-M. P. on korduvalt erinevatele inimestele tema suhtes toime pandud kuriteo osas rääkinud sarnast juttu. Kohus peab seetõttu tema ütlusi usaldusväärseks selles, et 07.xxxxxx lõi teda jalaga näkku D. Malkin. Süüdistatava ütlused selle kohta, et E. - M. P. üritab tegu tema kaela ajada, on ilmselgelt kantud soovist ennast vastutusest kõrvale hoida ning ei ole seotud tegelikult asetleidnuga. Kuna D. Malkini tegude tagajärjel tekkisid E.-M. P. vigastused, tuleb D. Malkini käitumine kvalifitseerida

§ 121järgi.

42. Kohtu hinnangul pani D. Malkin E.-M. P. jalaga löömise toime kavatsetult

§ 1xlg 2 mõttes.

Lüües jalaga teisele inimesele näo piirkonda, seab lööja endale eesmärgiks vähemalt valu tekitamise, kui mitte ka kaasnevate kehavigastuste tekitamise. Kavatsetust ei välista asjaolu, et D. Malkin sellest sündmusest väidetavalt midagi ei mäleta. Tahtlust ei välista ka see, et lööja ei saanud aru vigastuste ulatusest (s.o ninaluu murrust). Oluline on see, kuidas tajub lööja käitumist objektiivne kõrvalseisja. 43. Kohus on juba eelnevalt tuvastanud, et D. Malkini poolt 14.02., 15.02., 5.0x, 01.08.-04.08., 05.08.-0x.08. ja 07.xxxxxx toime pandud kuriteod tuleb kvalifitseerida

§-s 121 reguleeritud kehalise väärkohtlemisena. D. Malkin pani vägivallategusid toime nii enda elukaaslase E.-M. P. kui ka M. P. ja M. V. vastu korduvalt. Tema käitumine tuleb kvalifitseerida

§ 121lg 2 p 3 järgi.

44. D. Malkini teo õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad. Enamuse kuritegude toimepanemise ajal on süüdistatav olnud alkoholijoobe seisundis.

§ 3x

sätestab, et tahtlikult või ettevaatamatusest põhjustatud joobeseisund ei välista süüd. Alkoholi kuritarvitamine on läbivalt D. Malkini kuritegusid soodustatavaks teguriks. Tema tervislikku seisundit iseloomustab Tartu Ülikooli Kliinikumi 15.03.2020 – 29.09.2020 päevikust (haigusjuht nr 20200315-113138, II kd lk 3x-39), mille kohaselt on D. Malkinil kahtlustatakse xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx tal on diagnoositud alkoholi liigtarvitamine. III 45.

§ 2x

lg 2 p 1 kohaselt on karistatav valdaja tahte vastaselt elamiseks kasutatavasse ruumi tungimine. D. Malkinit süüdistatakse 05.0x.2020 öösel valdaja tahte vastaselt akna kaudu sisse tungimises xxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxxxxx-xx oma endise elukaaslase E. - M. P. kasutuses olevasse korterisse.

1. Asja lahendamiseks tuleb välja selgitada, kes oli 05.0x.2020 kõnealuse korteri valdaja. Valdus on tsiviilõiguslik mõiste. Asjaõigusseaduse (AÕS) §-de 32 ja 33 kohaselt on valdus tegelik võim asja üle. Valdaja on isik, kelle tegeliku võimu all asi. Isik, kes valdab asja rendi-, üüri-, hoiu-, pandivõi muu selletaolise suhte alusel, mis annab talle õiguse teise isiku asja ajutiselt vallata, on otsene, teine isik aga kaudne valdaja. 14
2. Valdaja mõiste tsiviilõiguses ja karistusõiguses ei ole täielikult kattuv. Riigikohus on asunud seisukohale, et valdajana

§ 2x

mõttes tuleb vaadelda eeskätt isikut, kes teostab hoone, ruumi, sõiduki või piirdega ala üle tegelikku võimu ja kes samas soovib seda võimu teostada ehk kellel on valitsemissoov. Erinevalt tsiviilõiguslikust käsitlusest ei hõlma

§-s 2x sätestatud valdaja mõiste aga AÕS § 33 lg-s 2 nimetatud kaudset valdajat, sest viimasel puudub faktiline võim asja üle. Küll võib valdajaks

§ 2x

tähenduses olla ka isik, kelle valdus ei põhine õiguslikul alusel (AÕS § 34 (RKKKo 3-1-1-40-12 p 9 koos edasiste viidetega). 48. Toimikus asuvast üürilepingust nähtuvalt (I kd lk 120-134) tekkis D. Malkini ja E.-M. P. valdus korterile üürisuhte tõttu. Selle lepingu alusel tekkis neil korterile otsene valdus ja üürileandja jäi kaudseks valdajaks. Toimikust nähtub ka see, et üürileandja oli lepingu üles öelnud (I kd lk 135) ja 05.0x.2020 puudus korteri kasutamiseks lepingust tulenev alus. AÕS § 34 lg 1 kohaselt valdus on seaduslik või ebaseaduslik sõltuvalt sellest, kas see põhineb õiguslikul alusel või mitte. Eelviidatud Riigikohtu seisukohast nähtub aga see, et

§ 2xpuhul ei oma valduse võimalik ebaseaduslikkus asjas tähendust.

Ka ei oma see sätte puutumust üürileandja kui kaudse valdaja õigustega. Teda ei loeta

§ 2xmõistes valdajaks.

1. Kogutud ja juba eelnevalt tsiteeritud tõenditest nähtub, et 04.0x.2020 D. Malkin korterisse ukse kaudu ei pääsenud ja sisenes sinna aknast. Kannatanu E.-M. P. andis 05.0x.2020 ütlused (I kd lk 111- 114), mille kohaselt D. Malkin on tema endine elukaaslane. Sündmused leidsid aset neljapäeva ööl vastu reedet. Kannatanu ütlustest nähtub, et eelmise nädala neljapäeval ütles D. Malkin talle, et nad on lahku läinud ja kannatanu läks Tallinnasse. E.-M. P. sõnul soovis tema D. Malkiniga ära leppida ja kogu selle n-ö lahus oldud viimase nädala jooksul suhtlesid nad netis omavahel, oli nii häid suhtlusi kui ka negatiivseid ütlusi mõlemalt poolelt.
2. aasta septembris toimunud ülekuulamisel nimetab kannatanu süüdistatavat jälle oma elukaaslaseks. Nendest kannatanu ütlustest järeldab kohus, et süüdistatav ja kannatanu olid elukaaslased, st perekonnaliikmed nii enne kui ka pärast 05.0x.2020 aset leidnud sündmust.
3. Toimiku materjalide pinnalt ei ole võimalik üheselt kindlaks teha üürilepinguga seonduvaid asjaolusid. Nimelt on 24.10.2018 leping sõlmitud selliselt, et üürnikuks on nii D. Malkin kui ka E.M. P. . Ruumi valduse on vastu võtnud D. Malkin üksi (I kd lk 134). Tähtajalise üürilepingu lõpetamise teatis on saadetud ainult E.-M. P. ja see viitab 10.03.2019 sõlmitud üürilepingule. Kes selle lepingu poolteks olid, ei ole võimalik tuvastada.
4. D. Malkini ütluste kohaselt (I kd lk 141-142) on see korter tema ja E. -M. P. kasutuses olev korter. See on neil ühine, lepingul on mõlema allkirjad. Üüri maksis ta viimati aprilli eest. Rahvastikuregistri väljatrüki (I kd lk 138) oli korter registreeritud mõlema elukohana. Selline olukord on õiguslikult käsitatav kaasvaldamisena. AÕS § 50 lg 1 ja 2 kohaselt kui mitu isikut valdab asja ühiselt (kaasvaldus), võib iga kaasvaldaja või kaasvaldajad ühiselt kaitsta valdust §-des 40–48 sätestatud korras. Kaasvaldajate vahelises vaidluses valduse kasutamisõiguse ulatuse üle ei kohaldata valduse kaitse sätteid. 15
5. 03.0x.2020 tuli E.-M. P. Tallinnast koos M. P. ja M. V. xxxxx ja viimased jäid samuti xxxxxxxxxxxxxxxx-xx. D. Malkinile see olukord ei meeldinud. 04.0x.2020 hakkas D. Malkin saatma E. - M. P. armukadedusest ajendatud solvava sisuga sõnumeid ning läks lõpuks ka korteri ukse taha. Sisse teda ei lastud. E.-M. P. selgitab: „Eile (kohtu märkus: 04.0x.2020) oli meie kodus ümarlaud, kus osalesid psühholoog, lastekaitsetöötaja, sotsiaalkindlustusameti esindaja, Dmitri ja meie pere tugiisik. Osaliselt oli seal ka minu abikaasa M. . [---] Lõpuks kõik võõrad ja Dmitri lahkusid.“ Kriminaaltoimik ei võimalda arvata, et süüdistatav lahkus korterist seetõttu, et ta oli sealt minema kolinud. Asjade üldise korralduse pinnalt on eluliselt usutavam, et D. Malkin ei soovinud jääda korterisse, kuna tema elukaaslasel olid külas abikaasa ja sõber. Alkoholi tarbinuna ja elukaaslasega armukadedusest ajendatud sõnumeid vahetanuna otsustas ta naasta.
6. AÕS § 39 lg 1 kohaselt valdus lõpeb, kui valdaja loobub tegelikust võimust asja üle või kaotab selle muul viisil. Kohus ei näe tõendeid selle kohta, et D. Malkin oleks sellest valdusest loobunud. Tõendikogumi pinnalt tekivad ja jäävad kõrvaldamata kahtlused, et D. Malkin oli 05.0x.2020 E.-M. P. kõrval selle korteri valdaja. Valduse õiguslik alus võib olla nii üürisuhe kui ka võlaõigusseaduse §-st 289 tulenev perekonnaliikme kasutusõigus. KrMS § 7 lg 3 kohaselt tuleb need kõrvaldamata kahtlused tõlgendada süüdistatava kasuks. Enda korterisse akna kaudu sisenemine ei ole karistatav. Ka E.-M. P. ütlustest ( I kd lk 113) nähtub, et kannatanule ei olnud vastuvõetamatu mitte see, et D. Malkin korterisse sisenes, vaid korteris olnud inimeste peksmine. Sellele teole andis kohus hinnangu

§ 121järgi esitatud süüdistust analüüsides.

54. Eelneva põhjal asub kohus seisukohale, et D. Malkini tegu ei täida

§ 2xobjektiivse teokoosseisu tunnuseid.

Ta oli korteri kaasvaldaja ning korteri teisel kaasvaldajal E.-M. P. puudus õigus AÕS §-st 50 tulenevalt õigus kohaldada tema suhtes valduse kaitse instituuti. D. Malkini tegevuses kuriteo objektiivsete tunnuste puudumine tingib tema õigeksmõistmise. IV 55. Karistuse mõistmisel tuleb

§ 5x

lg 1 kohaselt arvestada süüdistatava süüd, karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdistatavat edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Kohtupraktikas omaksvõetu kohaselt võetakse karistuse mõistmisel lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ja karistust kergendavad ning raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. Andes hinnangu süü suurusele, tuleb esmajoones lähtuda süüteo toimepanemise asjaoludest, mis võivad iseloomustada näiteks tegu ja tagajärge ning süüdlase käitumise motiivi ja eesmärki. Lisaks isiku süüle tuleb

§ 5x

kohaselt arvestada eri- ja üldpreventiivseid kaalutlusi, s.o võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest, ning õiguskorra kaitsmise huvisid (vt nt RKKKo 1-17-1x, p 28 koos edasiste viidetega ja RKKKo 3-1-1-x-17, p 9 koos edasiste viidetega). 56.

§ 118lg 1 näeb karistusena ette nelja- kuni kaheteistaastase vangistuse.

Seega on sanktsiooni keskmiseks määraks 8 aastat vangistust. 16 57. Sama kvalifikatsiooniga kuritegude teosüü võib olla üsna erinev. Nii on

§ 118

lg 1 tagajärgede loetelus oht elule; tervisehäire, mis kestab vähemalt neli kuud või kui sellega kaasneb osaline või puuduv töövõime; raske psüühikahäire; raseduse katkemine; nägu oluliselt moonutav ravimatu vigastus; elundi kaotus või selle tegevuse lakkamine või surm. Samadesse karistusraamidesse mahuvad ka need teod, mis täidavad mitu koosseisulist kvalifitseerivat tunnust. Eelnevad loetelu valguses saab D. Malkini teosüüd lugeda pigem väikeseks. Tema tegu täitis ühe

§ 118lg 1 kvalifitseeriva tunnuse.

Ekspertiisiaktis kajastatud informatsiooni kohaselt saadeti M. P. juba 18.xxxxxxx heas üldseisundis kodusele ravile. Süü suurust vähendavana käsitab kohus ka seda, et teo subjektiivse küljena oli tuvastatav kaudne tahtlus. 58. Karistust kergendava asjaoluna arvestab kohus

§ 57

lg 1 p 1 ja 3 kohaselt puhtsüdamlikku kahetsust, samuti kannatanule abi kutsumist. Kui kannatanu oli korterist lahkunud ja D. Malkin nägi põrandal verd, mõistis ta, et kannatanu võib vajada abi. Ta läks M. P. bussipeatusesse järele, kutsus kiirabi ning abistas kannatanut kuni kiirabi saabumiseni. 59. Kriminaalasja materjalidest nähtub üsna üheselt, et D. Malkin on enamiku talle ette heidetavad tegusid (sh raske kehavigastuse tekitamise) pannud toime armukadedusest. Järgnevalt tuleb lahendada küsimus, kas armukadedus on selles asjas käsitatav muu madala motiivina

§ 58p 1 tähenduses.

Riigikohus on asunud seisukohale, et karistust raskendava asjaoluna peab kuriteo toimepanemise motiivi käsitamine madalana kätkema endas igal üksikjuhul selle motiivi erilist hukkamõistetavust. Teomotiivi lugemine madalaks ei saa oleneda üksnes sellest, kas see on niiöelda üldinimlikult hukkamõistetav. Kohtu antav hinnang, kas kuritegu on toime pandud madalal motiivil või mitte, sõltub konkreetse teo toimepanemise asjaoludest, arvestades kuriteo eripära. Lisaks tuleb tähele panna, et kuriteo toimepanemine madalal motiivil eeldab

§ 1x

lg 2 kohaselt tahtluse vormina kavatsetust, mis tähendab süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise eesmärgiks seadmist, s.t mingi taotletav eesmärk ongi isiku liikumapanevaks jõuks. Kuigi võib nõustuda sellega, et armukadedus ei ole alati üldinimlikult hukkamõistetav, tuleb kohtul lahendada küsimus, miks saab armukadeduse motiivi käsitada teo toimepanemise asjaolusid arvestades madalana

§ 58

p 1 mõttes, s.o hukkamõistetavana (RKKKo 1-15-10119, p 38-39 koos edasiste viidetega). Kohus ei ole

§ 118lg 1 p 1 kvalifitseeritava teo osas tuvastanud tahtluse vormina kavatsetust.

Vältimaks vajadust sama teema juurde tagasi pöörduda

§ 121

lg 2 p 2 ja 3 alusel mõistetava karistuse puhul märgib kohus, et konfliktide asetleidmise põhjus – kannatanu M. P. järjepidev ilmumine süüdistatava koju ja suhtlemine tema elukaaslasega ei võimalda käsitada armukadeduse ajendil tegutsemist karistust raskendava asjaoluna.

1. Karistuse eripreventiivsele mõjule allumise prognoosib kohus keskmiseks. Heaks ei võimalda seda hinnata asjaolu, et D. Malkinit on enne kriminaalkorras karistatud (I kd lk 72 -7x). Samuti on selgelt tegemist alkoholi liigtarbijaga, kelle enesekontrolli võime on seetõttu pärsitud. Õiguskorra kaitsmise huvid karistuse korrigeerimist ei tingi.
2. Eelnevat arvesse võttes hindab kohus kohaseks karistuse, mis jääb sanktsiooni miinimumi lähedale. Kohus tunnistab D. Malkini süüdi

§ 118lg 1 p 1 alusel ja karistab teda vangistusega 5 aastat.

17 62.

§ 121lg 2 näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni 5 aastase vangistuse.

Kergemaliigilise rahalise karistuse välistab ainuüksi süü suurus. 63. Kohus loeb D. Malkini süü keskmisest suuremaks. Tema teod täitsid mõlemad

§ 121lg 2 kvalifitseerivad tunnused.

Ta pani vägivallategusid toime väga mitmel korral ja kolme erineva isiku suhtes. Rakendatud vägivalda ei ole võimalik lugeda väheintensiivseks.

1. Karistust kergendava asjaoluna arvestab kohus puhtsüdamlikku kahetsust. Karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Karistuse eripreventiivset mõju prognoosis kohus juba eelnevalt. Õiguskorra kaitsmise huvid ei tingi karistuse korrigeerimise vajadust.
2. Eeltoodut arvestades tunnistab kohus D. Malkini süüdi

§ 121lg 2 p 2 ja 3 järgi ja karistab teda vangistusega 2 aastat ja x kuud.

66.

§ x lg 1 kohaselt samaliigiliste põhikaristuste korral mõistetakse liitkaristus mõistetud üksikkaristustest raskeima suurendamise teel või loetakse kergem karistus kaetuks raskeima karistusega. Kohus ei pea võimalikuks kergemat karistust raskemaga kaetuks lugeda –

§ 121

järgi kvalifitseeritavate tegude ebaõigus jääks sellisel juhul kohase tagajärjeta.

§ 118

lg 1 p 1 järgi mõistetava karistuse suhteline leebus koosmõjus vägivallategude suure hulgaga tingib karistuste liitmise selliselt, et raskemale karistuse liidetakse enam kui pool kergemast karistusest.

§ x lg 1 alusel mõistab kohus D. Malkinile liitkaristuseks 7 aasta ja 2 kuud vangistust. 67. Kriminaalasi lahendati lühimenetluses. KrMS § 238 lg 2 alusel tuleb mõistetavat karistust 7 aastat ja 2 kuud vangistust vähendada ühe kolmandiku võrra. Lõplikuks karistuseks on seega 4 aastat 9 kuud ja 10 päeva vangistust. 68.

§ x lg 1 alusel arvatakse eelvangistuses (sh kinnipidamisel) viibitud aeg karistusaja hulka.

§ x lg 1 alusel tuleb arvata Dmitri Malkini eelvangistuses viibitud aeg 1x.02.18.xxxxxxx, s.o 3 päeva karistusaja hulka ja Dmitri Malkinile kandmisele kuuluvaks karistuseks tuleb mõista 4 aastat 9 kuud ja 7 päeva vangistust (1x.xxxxxxx kinnipidamise protokoll, I kd lk 4749). Kohtuotsuse resolutiivosas on ekslikult arvestatud maha 2 päeva vangistust. Selle vea parandas kohus määrusega. 69. D. Malkin on kohtuotsuse tegemise seisuga vahistatud.

§ x lg 1 alusel tuleb eelvangistus, st vahistuses viibitud aeg arvata karistusaja hulka. D. Malkin peeti kinni 08.09.2020 ja seejärel vahistati (II kd lk 2-4 ja 5x-x). Karistuse kandmise aega tuleb seega arvestada alates 08.09.

1. V
2. KrMS § 30x lg 1 p 14 järgi lahendab kohus kohtuotsuse tegemisel küsimuse, millised on kriminaalmenetluse kulud ja kelle kanda need jäävad. KrMS § 175 lg 1 p-de 3, 4 ja 9 järgi on 18 menetluskuludeks muuhulgas ekspertiisikulud, määratud kaitsjale makstud tasu ja kulud kuni nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses ja süüdimõistva otsusega kaasnev sundraha.
3. Kohtuarstliku ekspertiisi kulu x oli eurot.
4. Määratud kaitsjale makstud tasu ja kulude hüvitis kohtueelses menetluses x,32 eurot. Vandeadvokaat Rein Napa taotlus rahuldati summas 93,12 eurot. Vandeadvokaat M. Valge taotlused rahuldati summas 529,20 eurot. Seega on määratud kaitsjale makstud tasu ja kulude hüvitis kohtueelses menetluses kokku x,32 (93,12 + 529,20) eurot.
5. Kohtumenetluses rahuldati kaitsja tasutaotlus summas 251,40 eurot.
6. Kuna D. Malkin tunnistatakse süüdi ühes esimese astme kuriteos ja ühes teise astme kuriteos, tuleb KrMS § 179 lg 2 alusel temalt välja mõista sundraha summas, mis vastab raskeima kuriteo astmele. KrMS § 179 lg 1 p 1 järgi on esimese astme kuriteos süüdimõistmise korral sundraha 2,5 kuupalga alammäära. Vabariigi Valitsuse
7. detsembri 2019 määruse nr 115 § 1 järgi on alates
8. jaanuarist 2020 tunnitasu alammääraks 3,48 eurot ja kuutasu alammääraks täistööajaga töötamise korral 584 eurot. Seega on praeguses kriminaalasjas sundraha 14x (2,5 x 584) eurot.
9. Seega on menetluskulud kokku 2394,72 (x + x,32 + 251,40 + 14x) eurot.
10. KrMS § 181 lg 1 järgi tuleb süüdistuse õigeksmõistva osaga päädinud menetluskulud jätta riigi kanda. Ülejäänud menetluskulud tuleb süüdimõistva otsuse tegemise tõttu välja mõista D. Malkinilt.
11. Arvestades asjaolusid, et D. Malkinit süüdistati kolme paragrahvi järgi, D. Malkin mõisteti õigeks ühe paragrahvi järgi ja süüdi kahe paragrahvi järgi, tuleb KrMS § 181 lg 1 järgi jätta riigi kanda üks kolmandik sundrahast, s.o 487 (14x : 3) eurot ja KrMS § 180 lg 1 järgi tuleb D. Malkinilt välja mõista Eesti Vabariigi kasuks kaks kolmandikku sundrahast, s.o 973 (14x : 3 x 2) eurot.
12. Kaitsjate tasutaotlustest nähtub kaitsetegevuse üldine ajakulu ning süüdistuse konkreetsete paragrahvide kaupa ei ole see eristatav. Seega tuleb

§ 2xlg 2 p 1 ajakulu hinnata kohtul.

79. Kohtuistungi protokollist nähtuvalt käis peamine vaidlus selle üle, kas

§ 2x

lg 2 p 1 järgi esitatud süüdistus on tõendatud, ja pool kaitsekõne argumentidest oli pühendatud

§ 2x

lg 2 p 1 järgi esitatud süüdistuse ümberlükkamisele.

§ 118

lg 1 p 1 ja § 121 lg 2 p-de 2 ja 3 järgi esitatud süüdistuse osas piirdusid kaitsja argumendid põhjendustega, miks tuleb mõista D. Malkinile prokuröri taotletud karistusest väiksem karistus ja miks peaks olema D. Malkinile mõistetav vangistus võimalikult lühike. Kohus loeb

§ 2xlg 2 p 1 osas argumentide esitamisega seonduvaks poole kaitsekulust. 80. Kr

MS § 181 lg 1 järgi tuleb jätta riigi kanda pool kaitsjatasust kohtueelses menetluses, s.o 311,1x (x,32 : 2) eurot ja pool kaitsjatasust kohtumenetluses, s.o 125,70 (251,40 : 2) eurot. Teise poole kaitsekulust mõistab kohus D. Malkinilt välja. 19 81. Kohtuarstliku ekspertiisi kulu on seotud

§ 118lg 1 p 1 järgi esitatud süüdistusega ja kohus mõistab x eurot välja D. Malkinilt. 82. Seega tuleb Kr

MS § 180 lg 1 järgi D. Malkinilt menetluskulude katteks välja mõista 1470,8x (973 + 311,1x + 125,70 + x) eurot ja KrMS § 181 lg 1 järgi tuleb menetluskulud jätta riigi kanda 43x,8x (311,1x + 125,70) euro ulatuses.

1. Arvestades asjaolusid, et D. Malkinil puudub kindel töökoht, ta viibib praeguses kriminaalasjas vahi all, ta peab kohtuotsuse alusel asuma kandma vangistust ning pole teada, millal saab D. Malkin vanglas tööle asuda, võimaldab kohus D. Malkinil KrMS § 180 lg 3 neljanda lause alusel menetluskulud tasuda ositi 12 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates. Pikema perioodi peale pole praegu võimalik menetluskulude tasumist ajatada. Kui ilmnevad asjaolud, mille tõttu pole D. Malkinil võimalik menetluskulusid tasuda ositi 12 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest, saab ta pärast kohtuotsuse jõustumist KrMS § 424 alusel esitada taotluse menetluskulude tasumise tähtaja ajatamiseks kuni ühe aasta võrra. VI
2. KrMS § 30x lg 1 p 13 alusel lahendab kohus otsuse tegemisel küsimuse, kuidas toimida asitõendite ja kriminaalmenetluses ära võetud, arestitud või konfiskeerimisele kuuluvate muude objektidega. Selles kriminaalasjas on asitõenditeks nuga, neli DVD plaati ning üks CD plaat Häirekeskusesse tehtud kõnede ja politsei rinnakaamera salvestistega.
3. Nuga tuleb

§ 83lg 1 alusel D.

Malkinilt konfiskeerida, sest nuga on

§ 118lg 1 p 1 järgse kuriteo toimepanemise vahend. Kuna nuga on väheväärtuslik asi, tuleb D. Malkinilt konfiskeeritud nuga Kr

MS § 12x lg 3 p 4 alusel hävitada.

1. DVD plaadid ja CD plaat Häirekeskusesse tehtud kõnede ja politsei rinnakaamera salvestistega tuleb jätta KrMS § 12x lg 3 p 1 alusel kriminaalasja materjalide hulka, sest DVD plaadid ja CD plaat sisaldavad kuriteo toimepanemisele viitavat teavet.
2. KrMS § 313 lg 1 p 101 alusel tuleb otsuse resolutiivosas märkida, et kannatanud E.-M. P. , M. P. ja M. V. taotlevad KrMS § 38 lg 5 p 2 alusel enda teavitamist D. Malkini ennetähtaegsest vabastamisest ja kinnipidamisasutusest põgenemisest. Kuna D. Malkin peab kohtuotsuse alusel kandma reaalset vangistust, on võimalik nii D. Malkini ennetähtaegne vabastamine kui ka D. Malkini kinnipidamisasutusest põgenemine. Kannatanute teavitamise D. Malkini ennetähtaegsest vabastamisest otsustab kohus, kes vabastab D. Malkini vangistusest tingimisi enne tähtaega. Kannatanute teavitamise D. Malkini kinnipidamisasutusest põgenemisest otsustab kinnipidamisasutus juhul, kui D. Malkin peaks põgenema. (allkirjastatud digitaalselt) 20 21