KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 04.11.2020 Võru kohtumaja Väärteoasja number 4-20-1487 Kohtunik Ingrid Kullerkann Väärteoasi Kalver Paapi kaebus Polit

) § 242 lg 1 Kohtuvälises menetluses tehtud KarS § 218 lg 1 alusel rahatrahv 30 trahviühikut, s.o 120 eurot otsuse sisu ja

§ 242

lg 2 alusel rahatrahv 50 trahviühikut, s.o 200 eurot Kaebuse esitaja taotlus Tühistada otsus ja lõpetada VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel väärteomenetlus väärteo tunnuste puudumise tõttu kaebaja tegudes Juhindudes VTMS § 132 p-st 1, kohus otsustas: RESOLUTSIOON Jätta Kalver Paapi kaebus rahuldamata ja Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri 16.03.

1. a otsus väärteoasjas nr 2610,20,000011 muutmata. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib edasi kaevata Riigikohtule menetlusalune isik advokaadist kaitsja vahendusel, kohtuväline menetleja ise või tema advokaadist esindaja. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Asjaolud ja menetluse käik
2. Politsei- ja Piirivalveameti (edaspidi PPA) Lõuna prefektuuri Kagu politseijaoskonna väärteomenetleja J. Sulaoja koostas 14.02.2020 väärteoprotokolli 2610,20,
3. Kalver Paapile heidetakse ette seda, et 01.01.2020 kell 4.07 xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx lõhkus ta telliskiviga visates sõiduauto xxxxxxxxxxxxx nr xxxxxx) tagaklaasi ja tekitas tagaluugile muljumisjälje. Sellega tekkis sõiduki omanikule P. K. kahju 1206,75 eurot. K. Paap pani toime KarS § 203 lg-s 1 kirjeldatud teo. Tulenevalt varalise kahju suurusest tuleb tegu kvalifitseerida KarS § 218 lg 1 järgi.
4. Väärteoprotokollis heidetakse K. Paapile ette ka seda, et ta juhtis 01.01.2020 kell 4.09xxxxxxx xxxxxxxxxx juures mootorsõidukit xxxxxxxxx Juht kiirendas sõidukiga intensiivselt ja liikus sõidutee ääres seisva jalakäija suunas, kes oli sunnitud otsasõidu vältimiseks hüppama sõiduteelt haljasalale. Selle teoga rikkus ta liiklusseaduse (edaspidi

) § 33 lg 1 nõudeid ning tema tegu on kvalifitseeritav

§ 242lg 2 järgi.

3. Põlva menetlusgrupi vanemväärteomenetleja Toomas Lihtmaa tegi 16.03.2020 väärteoasjas otsuse, millega karistas K. Paapi KarS § 218 lg 1 järgi rahatrahviga 30 trahviühiku ulatuses, s.o 120 eurot ja

§ 242lg 2 järgi rahatrahviga 50 trahviühiku ulatuses, s.o 200 eurot.

1. K. Paap esitas Tartu Maakohtule 31.03.2020 kaebuse, milles palub tühistada kohtuvälise menetleja otsuse ja lõpetada tema suhtes väärteomenetluse VTMS § 29 alusel, sest ta pole ette heidetavaid väärtegusid toime pannud. Kaebaja taotles asja lahendamist kirjalikus menetluses.
2. Kohtuväline menetleja esitas 09.04.2020 kirjaliku seisukoha, milles vaidles kaebusele vastu ja palus jätta karistusotsuse muutmata. Kohtuväline menetleja nõustus samuti asja läbivaatamisega kirjalikus menetluses.
3. Kohus ei pidanud asja kirjalikus menetluses lahendamist võimalikuks ning määras kohtuistungi. Asja arutati avalikel kohtuistungitel
4. augustil ja
5. septembril
6. Kohtuotsuse põhjendused
7. VTMS § 123 lg 2 kohaselt maakohus arutab väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid (ab ovo). Kõigepealt analüüsib kohus KarS § 218 lg 1 järgi kvalifitseeritud väärteo toime panemisega ja selle eest määratud karistusega seotud küsimusi (I). Seejärel analüüsib kohus, kas K. Paap pani toime

§ 242lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo (II).

I

1. P. Kind sõitis öösel kella 2 paiku kojuxxxxxxx xxxxxxxxxx majja (lk 132 - 135). Ta parkis oma punase xxxxxxxxxxxxxx naabrimehe sinise bussi vahele. Nende maja ees on kombeks parkida sõidukid nii, et tagumine osa jääb maja poole.xxxxxx vastupidi pargitud, see oli tagurdatud parklasse ja oli natuke viltu, mitte ühtlase rivi peal. Autost välja tulles ta vaataski, et ehk sai pargitud xxxxxx liiga lähedale ja siis otsustas, et temal ju polnud autost välja tulemisega probleemi ja alati saab tulla ja paluda auto ära ajada. Varahommikul oli ukse taga politsei ja ütles, et auto tagaklaas on ära lõhutud. Välja tulles märkas P. K. seda xxxxx enam vasakul pool ei olnud. Vaatlusprotokolli (lk 14-17) kohaselt onxxxxxxx xxxxxxx maja ette pargitud xxxxxxxxxxxxx xxxxx tagaklaas katki ning pagasnikus on klaasikillud ja telliskivi.
2. K. Paap oli koos elukaaslase H. R. lastega sõitnud aastavahetuseks Põlvasse külla oma õele A. P. . H. R. (lk 136-138) läksid nad kella 12 ajal Keskväljakule ilutulestikku vaatama, siis läksid mehe õe juurde tagasi ja istusid seal veel mingi aja. Teised läksid ära magama, kuid K. Paap ütles, et tal pole und ja ta läks korterist välja, et natuke ringi vaadata. 2
3. Varahommikul mõned minutid pärast kella 4 viibis seltskond inimesi xxxxxxx kortermaja kõrval. M. N. , R. K. , E. P. S. S. ja ajasid juttu. Kohtuistungil kuulati tunnistajatena M. N. , R. K. 117-127) ja E. P. 127 -132). Selle maja kõrval, pisut tagapool asub xxxxxxx, kus elab A. P. vahelist vaadet piiravad osaliselt puud. Fotodelt nähtuvalt on seal nii kuuski kui ka lehtpuid, mis sündmuste toimumise ajal olid raagus (lk 66, 69- 71). Maa-ameti plaanist nähtub, et xxxxxxx xxxxxxx vaheline kaugus on 87,4 meetrit.
4. Kõrvalmaja ees toimuvad sündmused pälvisid tunnistajate tähelepanu seetõttu, et kostus mingi pauk. Nad ei näinud midagi ja tegid suitsu edasi. Siis kostus teine pauk ja tundus, et midagi on viltu ja nad hakkasid liikuma xxxxxxx suunas. Tunnistaja E. P. meenutas esimene pauk prügikasti sulgemist, teine aga juba mingit katki minevat asja. Alguses nad arvasidki, et äkki kellegi korteri aken löödi sisse. Mingi meesterahvas askeldas maja ees ja R. K. , et mis teed seal. Mees liikus ära ja siis kuulsid nad auto häält. R. K. tee äärde, et fikseerida auto number.
5. Menetluses tuvastatud asjaolude kogumist nähtuvalt on väljaspool kahtlust see, et xxxxxxx eest ära sõitnud autot juhtis K. Paap. Tunnistajad fikseerisid auto numbri, politsei tegi kindlaks selle auto kasutaja ja ka K. Paap ise ei vaidlusta seda fakti.
6. K. Paap väidab (lk 139 -146), et lisaks temale oli seal veel üks ebaviisaka käitumisega meesterahvas, kes tahtis, et teda autoga kuskile ära viidaks. Kuigi K. Paap seda sõnaselgelt ei ütle, seisneb tema kaitseversioon selles, et P. K. klaasi viskas katki tõenäoliselt just see teine meesterahvas.
7. Kohut selline käsitlus ei veena. xxxxxxx juures olnud inimesed kuulsid klaasi purunemist. Kuna juba eelnevalt kostunud pauk pälvis nende tähelepanu, liikusid nad kohe xxxxxxx lähemale. Puude varjust välja jõudmine ei saanud aega võtta rohkem kui kümmekond sekundit. Tunnistajate P. K. H. R. nähtub, et auto, millel lõhuti tagumine aken, oli pargitud xxxxxxx xxxxxxx esimese trepikoja juurde. Fotodest nähtub, et xxxxxxx nurgast on näha xxxxxxx esine parkla esimese trepikoja juures xxxxxxx poolt vaadatuna. Ükski neist ei näinud xxxxxxx ees mitut inimest. Ainus seal olnud meesterahvas istus autosse ja sõitis minema. Tunnistajale E. P. see lahkumine plehku panemisena. R. K. kohaselt üks inimene istus autosse ja põgenes ära.
8. Väljaspool vaidlust on see, et autot juhtis K. Paap. Kui auto pihta oleks telliskivi visanud see väidetav teine meesterahvas, oleks see pidanud toimuma K. Paapi juuresolekul. Nendes oludes sündmuskohalt kiire lahkumine ei ole vähimalgi määral eluliselt usutavalt ja loogiliselt seletatav. Inimene, kelle kõrval lõhutakse ära võõras vara, kes pole võõra vara lõhkumises süüdi ja kes näeb seepeale kohale tulemas kolmandaid inimesi, ei lahku kiirelt sündmuskohalt.
9. Toimunu kohta saab järeldusi teha R. K. Häirekeskusele. Vahetult sündmuse järel ja põgenemise ajal edastatud informatsioon kattub xxxxxxx juures olnud isikute kohtuistungil antud ütlustega. Kõrvalmaja juures lõhuti mingi aken, helistaja arvates seda teinud isik põgeneb parasjagu xxxxxx roolis. Helistaja on ärev ja taamalt kostub teise meeshääle korraldusi Häirekeskusele helistamiseks ja oletus ixxxxxx olnud isiku seisundi kohta. 3
10. Üsna varsti peale selle sündmuse toimumist helistas K. Paapile politsei. Kõnesalvestuselt kostuv ei kinnita vähimalgi määral K. Paapi poolt istungil öeldut, et ta pidas seda kõnet sõprade rumalaks naljaks. Helistaja teatab ametlikul häälel, et ta on politseikorrapidaja ja küsib, kas kõnele vastaja on K. Paap. Viimane vastab, et ei ole. Kui politseiametnik küsib kõnele vastaja nime, küsib K. Paap: „Kust te minu nime saite üldse“. Järgmiseks eitab ta seda, et on oma autogaxxxxxxx. Infole, et seda autot onxxxxxxx nähtud, vastab K. Paap, et tema naine sõidab sellega. Kui politseiametnik esitab küsimusi selle kohta, kas naine võib ollaxxxxxxx autoga sõitmas, teatab K. Paap, et ta on maantee ääres, ei kuule hästi ja helistab tagasi. Seejärel katkestab ta kõne.
11. P. K. parkimise järel oli K. Paapil autosse pääsemine raskendatud. Klaas aga lõhuti just sellel autol, mis takistuseks oli. Lõpuks otsustasid veel K. Paapi elukaaslane ja õde P. K. tekitatud kahju hüvitada. Tõendite kogumis hindamise tulemusena on võimalik jõuda vaid ühele järeldusele. Uusaastaööl üksinda välja läinud K. Paap ei saanud oma autole ligi ja otsustas sellest tuleneva viha välja valada takistuseks olnud auto suunas telliskivi viskamisega. K. Paapi ütlused on vastuolus kõikide teiste asjas kogutud tõenditega ja tema selgitusi ei ole võimalik lugeda ka eluliselt usutavateks. Kohus jätab need tõendikogumist välja.
12. K. Paap pani selle teo toime kavatsetult. Visates telliskiviga autot ta vähemalt möönis sellele kahjustuste tekitamist.
13. Seega pani K. Paap toime võõra asja rikkumise. Võõra asja rikkumine on käsitatav varavastase süüteona. KarS § 203 lg 1 näeb selle eest ette vastutuse juhul, kui tekitatakse oluline kahju. xxxxxxxxxxx 07.01.2020 kalkulatsioonist nähtub, et P. K. kuuluva sõiduauto xxxxxxxxxxxxx vahetus ja tagaluugi remont läheb maksma 1206,75 eurot. Kuna auto tagaklaasi lõhkumisega tekitatud kahju ei ületa KarS § 121 p-s 1 sätestatud olulise kahju määra, on tegemist väheväärtusliku asja kahjustamisega KarS § 218 lg-te 1 ja 4 ja § 203 lg 1 järgi.
14. KarS § 218 lg 1 näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 300 trahviühikut või aresti. Kohtuväline menetleja on K. Paapile karistuseks määranud rahatrahvi 30 trahviühikut. Karistuse määr sanktsiooni alumises kümnendikus on minimaalne ja mistahes põhjused selle väiksemaks korrigeerimiseks puuduvad. II
15. Sündmused xxxxxxxxxxxx juures sellega ei lõppenud – asjaolude kirjeldusest tulenevalt hakkas M. N. teostama KrMS § 217 lg-st 4 tulenevat kinnipidamisõigust. Selle sätte kohaselt võib kuriteo toimepanemisel või vahetult pärast seda põgenemiskatselt tabatud isiku igaüks toimetada politseisse kahtlustatavana kinnipidamiseks. M. N. teada, et suure tõenäosusega lõhkus autoga lahkuv isik teise inimese vara. Samuti kuuldub Häirekeskusesse tehtud kõne taustalt meeshääle (asjaoludest tulenevalt sai see olla vaid M. N. ) hinnang selle kohta, et autoga põgeneja on purjus. Asjaolu, et menetleja lõpphinnangu kohaselt oli tegemist väärteoga, ei ole siinkohal oluline. Riigikohus on selle sätte tõlgendamisel leidnud, et kuriteo ja väärteo piiripealsetel asjaoludel kinnipidamise korral tekkivad kahtlused tuleb tõlgendada õiguskorda kaitsvale isikule soodsamas suunas (RKKK 4-19-841/33 p 8 koos edasiste viidetega). Kuivõrd M. N. ei rikkunud K. Paapile järgnedes liiklusseaduse nõudeid,, ei oma tema tegutsemise motiivid edasise osas tähendust. 4
16. K. Paapile heidetakse ette ka juhi üldkohustuste rikkumist.

§ 33

lg 1 kohaselt juht peab olema tähelepanelik teel ja teeservas seisva või liikuva vähekaitstud liikleja (jalakäija, jalgrattur ja muu selline) suhtes ning vältima tema ohustamist ja talle kahju tekitamist. Väärteoprotokolli teokirjelduse kohaselt kiirendas juht sõidukiga intensiivselt ja liikus sõidutee ääres seisva jalakäija suunas, kes oli sunnitud otsasõidu vältimiseks hüppama sõiduteelt haljasalale.

1. Kaitsja leiab, et sellise teokirjelduse pinnalt ei ole võimalik isikut süüdi mõista. Liikumisi, mida võib potentsiaalselt ohtlikuks pidada, oli mitu ja väärteoprotokollist ei nähtu, millist nendest edasi ja tagasi sõitmistest on menetleja ohtlikuks pidanud. Olukorras, kus M. N. oli haljasalal paari-kolme meetri kaugusel tee kõrval, ei saa isegi sõiduki tagurpidi intensiivse kiirendamise korral rääkida sellest, et sõiduk saaks talle kuidagi otsa sõita.
2. Kohus kaitsja seisukohaga ei nõustu. Kuigi väärteoprotokolli teokirjeldus võiks olla mõnevõrra täpsem ja selgem, ei takista see kaitseõiguse teostamist. Nii M. N. ka K. Paapi kirjeldused xxxxxxx ees toimunu kohta on üldjoontes kattuvad. K. Paapi juhitud auto ja M. N. liikusid enam-vähem paralleelselt xxxxxxxxxxxxx juures. K. Paap jättis auto seisma ja M. N. jäi seisma. Nad vaatasid üksteisele otsa. Seega on mõistlikule lugejale väljaspool kahtlust, et K. Paapile ei heideta liiklusohu põhjustamisena ette tema käitumist enne sõiduki seisma jätmist.
3. Väärteoprotokolli kohaselt kiirendas K. Paap jalakäija suunas. Sõna „kiirendama“ tähendab hoo või tempo kiiremaks muutmist
4. Mootorsõiduki puhul tähistab see lisaks liikumiskiiruse suurendamisele ja kiiresti paigalt liikuma hakkamist. Mootorsõidukiga on võimalik kiirendada nii edaspidi liikudes kui ka tagurdades. Kogutud tõenditest nähtubki see, et K. Paapi juhitud auto jäi seisma ning seejärel tagurdas intensiivselt. Kohtuistungil üle kuulatud M. N. kirjeldab olukorda (lk 78) järgmiselt: „Tema tõmbas tagurpidi käigu sisse ja tagurdaski vastu seda äärekivi. Tagumine ots tõusis üles ja maandudes lõhkus ära rehvid ja jäi ootama. Ta suutis auto katkiste rehvidega uuesti käima ajada ja kiirendas ära.“ M. N. sisuliselt kattuvad ütlused andisid tunnistajad R. K. E. . . Kohtul puudub igasugune alus kahelda nende tunnistajate ütluste usaldusväärsuses. Nad ei K. Paapi ega tema õde. Ka A. P. seda ja välistab igasuguse vihavaenu naabermaja inimestega.
5. Tunnistajate ütlused võimaldavad järeldada, et kõige tõenäolisemalt oli M. N. auto parempoolse tagumise ukse kohal. Kaitsja väidab, et kuna auto saab liikuda vaid edaspidi või tagurpidi, see K. Paapi manööver tunnistaja jaoks endast ohtu ei kujutanud. Selline käsitlus ei ole nõustumisväärne. Sõiduki intensiivne liikumine haljasala suunas kujutab endast ohtu seal viibivale jalakäijale. Tagurdades on see oht isegi suurem, sest tahapoole on nähtavus halvem, kuna juht kasutab peeglit või vaatab üle õla. Sõiduki suuna väheselgi muutumisel võinuks toimuda inimese ja sõiduki kokkupõrge. Praegusel juhul oli tee ja haljasala vahel kõrge äärekivi, mille vastu K. Paap auto tagurdas. Suurel kiirusel vastu takistust liikudes võib auto üldse juhitavuse kaotada ja paiskuda mh haljasalal viibivate inimeste suunas.
6. K. Paap selgitas kohtuistungil, et peale auto peatamist vaatasid nad meesterahvaga (M. N. ) üksteisele otsa ja ta tahtis ära sõita, kuna „see mees ei olnud väga teretatava välimusega“. Kogemata pani ta sisse tagurpidikäigu ja kiirendas. Tunnistajad E. P. R. K. selle tegevuse välisest pildist juhi soovi M. N. sõita või teda hirmutada. 1 https://sonaveeb.ee/search/unif/dlall/dsall/kiirendama/1 5
7. Vastuseks K. Paabi selgitusele märgib kohus, et menetlusalust isikut ei süüdistatagi auto kavatsetus juhtimises haljasalal viibiva jalakäija suunas. Selline tegevus täidaks kuriteokoosseisu. K. Paap pidi autojuhina igas olukorras kasutama selliseid sõiduvõtteid, et need ei põhjustaks ohtu sõiduteel mitte viibivatele jalakäijatele. K. Paap seda aga ei teinud. Tema juhtimisvõtete tõttu tundis ohtu selle lähedal viibinud M. N. . Ohu tajumist kirjeldab ta järgmiselt: „Olin nagu küljega ja olin selle puu juures, aga mitte tee peal ja vaatasin, mida see auto teeb. Nii nagu ma hakkasin uuesti minema, ta purustas rehvid. Jooksin tagasi oma kohale, et äkki ta jääb nüüd seisma, aga ei jäänud. [---] Kui ma ei oleks sealt ära hüpanud, siis ma oleksin võinud auto all jääda, kui see auto tuli. Ma pidin selle otsuse vastu võtma, et ma lähen puu taha varju, et kui ta sõidab, siis sõidab vastu puud, mitte mulle otsa. Ta ei teinud seda ja otsustas, et läheb nende katkiste rehvidega üldse Aasa tänavalt minema.“ 30.

§ 2

p 31 kohaselt on liiklusoht olukord, mis sunnib liiklejat ohu vältimiseks järsult muutma liikumissuunda või -kiirust või peatuma. Sellise ohu tekkimine nähtub eelkõige M. N. , milles ta kirjeldas oma käitumist hetkel, kui K. Paapi juhitud auto tagurdas. Tunnistajate tajutud välisest teopildist ja K. Paapi enda ütlustest nähtub, et ta tagurdas autoga vastu äärekivi selliselt, et rehv sai viga. 31.

§ 242

lg 2 alusel karistatakse mootorsõidukijuhi poolt selliste liiklusnõuete rikkumise eest, mis ei moodusta eraldi väärteokoosseisu ja mille tagajärjel tekkis liiklusoht. Kohtu hinnangul K. Paap liiklusnõudeid ja selle tagajärjel tekkis oht M. N. . Rikkumine ei pea olema tahtlik, kuivõrd KarS § 15 lg 3 kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui ka ettevaatamatu tegu. 32.

§ 242

lg 2 näeb sanktsioonina ette rahatrahvi kuni 100 trahvühikut või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise kuni kuue kuuni. Kohtuväline menetleja on valinud kergemaliigilise karistuse ning kohaldanud seda sanktsiooni keskmises määras. Karistuse kergendamist ei võimalda ei süü suurus ega teised KarS § 56 kohaselt arvestamisele kuuluvad asjaolud.

1. Seega tuleb jätta K. Paapi kaebus rahuldamata ja Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri
2. märtsi 2020 otsus väärteoasjas nr 2610,20,000011 muutmata.
3. Väärteo menetlemisel on järgitud väärteomenetlusõigust. Väärteomenetlus VTMS §-s 29 ja §-s 30 sätestatud alustel lõpetamisele ei kuulu. Karistuse väärtegude eest on määratud pädev kohtuväline menetleja. /allkirjastatud digitaalselt 6