lg 1 sätestab, et tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg on kolm aastat.
lg 1 sätestab, et aegumistähtaeg algab nõude sissenõutavaks muutumisega, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kui õigustatud isik võib nõuda teiselt isikult teatud teost hoidumist, algab teost hoidumise nõude aegumistähtaeg kohustuse rikkumisest, lg 2 sätestab, et nõue muutub sissenõutavaks alates ajahetkest, mil õigustatud isikul on õigus nõuda nõudele vastava kohustuse täitmist.
lg 1 sätestab, et korduvate kohustuste, välja arvatud lapse ülalpidamise kohustuse täitmise nõude aegumistähtaeg, olenemata sellest, milline on nõude õiguslik alus, on kolm aastat iga üksiku kohustuse jaoks. Aegumistähtaeg algab selle kalendriaasta lõppemisest, mil kohustusele vastav nõue muutub sissenõutavaks.
lg 1 sätestab, et õigus nõuda teiselt isikult teo tegemist või sellest hoidumist (nõue) aegub seaduses sätestatud tähtaja (aegumistähtaeg) jooksul. Pärast nõude aegumist võib kohustatud isik keelduda oma kohustuse täitmisest.
sätestab, et kohus või muu vaidlust lahendav organ võtab nõude aegumist arvesse ainult kohustatud isiku taotlusel. Arvestades asjaolu, et kostja pidi 2013.a, 2014.a, 2015.a ja 2016.a iga kuu üüri tasuma vastaval kuul, mil arve esitati (tasumise tähtaega 15. kuupäev) ja viimane tasu, mida hageja nõuab kostjalt, on arve nr 8 01.08.16 järgi 2016.a. augustikuu üür, siis tuleb asjas kohaldada aegumise küsimuse otsustamisel
lg 1, 2, § 154 lg 1.
lg 1 sätestab, et tähtaeg on kindlaksmääratud ajavahemik, millega on seotud õiguslikud tagajärjed, § 135 lg 1 sätestab, et tähtaja kulgemine algab järgmisel päeval pärast selle kalendripäeva või sündmuse saabumist, millega määrati kindlaks tähtaja algus, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti, lg 2 sätestab, et tähtaeg lõpeb tähtpäeva saabumisel, § 137 sätestab, et kui tähtpäeva saabumine on määratud päevades või suuremates ajaühikutes arvutatava tähtajaga, möödub tähtaeg tähtpäeva saabumise päeval kell 24.00, kui seadusest ei tulene teisiti.
lg 2 sätestab, kui tähtpäeva saabumine on määratud aastates arvutatava tähtajaga, saabub tähtpäev viimase aasta vastaval kuul ja päeval. Arvestades asjaolu, et kostja pidi 2013.a, 014.a, 2015.a ja 2016.a iga kuu üüri tasuma vastaval kuul, mil arve esitati (tasumise tähtaega 15. kuupäev) ja viimane üür, mida hageja nõuab kostjalt, on arve nr 8 01.08.16 järgi 2016.a. augustikuu üür, siis algas
tulenevate üürivõla nõuete aegumise tähtaeg kulgema 01.01.2014, 2014.a tulenevate üürivõla nõuete aegumise tähtaeg kulgema 01.01.2015, 2015.a tulenevate üürivõla nõuete aegumise tähtaeg kulgema 01.01.2016 ja 2016.a. tulenevate üürivõla nõuete aegumise tähtaeg kulgema 01.01.2017. Nii saabus
lg 1 tulenev 3- aastane aegumistähtaeg
lg 1 kohaselt aegumine katkeb ja algab uuesti kohustatud isiku poolt nõude tunnustamisega lg 2 sätestab, et nõude tunnustamine võib seisneda õigustatud isikule võlgnetava osalises tasumises, intresside maksmises, tagatise andmises või muus teos. Käesoleval juhul tasus kostja 2017.a osaliselt üürivõlga (kostja leiab, et polnud küll tasutud hagiavalduses viidatud üürileping järgi) ja kuna konto väljavõttest ei nähtu, mille katteks kostja selle summa tasus, saab lugeda täidetuks kõige varem sissenõutavaks muutunud kohustus ehk üüri tasumise kohustus 2013.a. juunikuu eest VÕS § 88 lg 6 p 1 järgi (esimeses järjekorras esimesena sissenõutavaks muutunud kohustus). Küll aga oli 2017.a. aprillis, kui kostja makse tegi, 2013.a. juunikuu üürivõlanõue juba selleks ajaks aegunud, sest too aegus 31.12.2016 kl 24.00. Viidatu tõttu ei saanud enam selle 2013.a. juunikuu üürivõla nõude aegumine 2017. aastal, kui kostja makse tegi, enam katkeda
Lisaks märgib kohus, et kuivõrd üüri tasumise puhul on tegemist korduva kohustusega, siis aegub igast kohustusest tulenev võlausaldaja nõue iseseisvalt ning eeltoodutu tõttu ei katkenud teiste aastate eest esitatud üürivõla nõuete aegumine. Eeltoodu alusel leiab kohus, et hageja hagi üürivõla saamiseks perioodi eest 01.06.2013 – 19.08.2016 summas 15642 eurot on aegunud. Kostja palus võtta arvesse asjaolu, et hageja nõue on aegunud ja palus jätta hagi seetõttu rahuldamata. Kuna hagi on aegunud, siis hageja ei saa nõuda kostjalt hagi korras kohustuse täitmist VÕS 76 lg 1, 2, § 101 lg 1 p 1, § 108 lg 1 järgi, sest kostja saab
MS § 143 kohaldab kohus aegumist ning hageja nõue jääb aegumise tõttu rahuldamata. Seega teeb kohus vaheotsuse aegumise kohta lõppotsusena. Nimetatud põhjendustel ei analüüsi kohus otsuses poolte muid vastuväiteid ega tõendeid (hageja esitatud müügileping, lk 2 -6, kinnistamisavaldus lk 32p, hageja võlanõue ja pankrotihoiatus, lk 34p-36p, postikviitung lk 3, kostja vastus pretensioonile, lk 37p, hageja esitatud 05.10.14 leping ja plaanid, lepingu lisa, lk 57p-59, 60-60p, 61p-62p, 7480, G. Samilova kiri lk 59p, 61, ka lk 72,-73, kostja esitatud üürileping 31.07.16, lk 4951, 53-54, arve 006k/2016, lk 51p ja 52p, üürileping 17.05.17 ja selle plaanid, lk 54p55, G. Samoilova e-kiri, lk 91, 94-95, raamatupidamisprogrammide väljavõte, lk 92-93, üürileping 05.10.14, lk 96, M. Kattai selgitus, lk 97, I. Karpuhhini selgitus, lk 98, osad sätted lepingust, lk 101-104, väljavõte aruvutiprogrammist, lk 106-107, müügileping nr 2836, lk 109-114, plaanid lk 115-116). Menetluskulude jaotus TsMS § 162 lg 1, 2 järgi kannab menetluskulud see pool, kelle kahjuks on otsus tehtud. 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.