← Eesti

1-20-2518/25

Obsah (8)§ 238§ 126§ 175§ 313§ 38§ 315§ 173§ 180

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 29. oktoober 2020.a, Tartu kohtumaja Kriminaalasja number 1-20-2518 Kohtunik Rutt Teeveer Kohtuistungi sekretär Helju

§ 238

lg 2 alusel vähendada Ermo Kaurovile mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra, so 2 (kahe) aasta vangistuse võrra ning mõista Ermo Kaurovile ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 4 (neli) aastat vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvestada Ermo Kaurovi eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka ning lugeda Ermo Kaurovi karistuse kandmise aja algust tema kahtlustatavana kinnipidamisest, so alates 30.12.2019.a. Ermo Kaurovi suhtes kohaldatud tõkend – vahistamine – tühistada kohtuotsuse jõustumisel. Ermo Kaurovi suhtes kohaldatud kuulutamisest, so 29.10.2020.a. suhtluspiirangud tühistada kohtuotsuse 2. Salvestised

§ 126

lg 3 p 1 alusel jätta kriminaalasja juurde - Häirekeskusele tehtud kõne salvestis CD-R plaadil, kannatanu G. K. ülekuulamise videosalvestised kahel DVD-R plaadil, L. S. ärakuulamise videosalvestis DVD-R plaadil, tunnistaja M. V. ülekuulamise videosalvestis DVD-R plaadil, asitõendi sülearvuti Lenovo vaatlusprotokoll DVD-R plaadil, asitõendi mobiiltelefoni iPhone vaatlusprotokoll DVD-R plaadil, asitõendi tahvelarvuti iPad vaatlusprotokoll DVD-R plaadil, Excel fail sideettevõtjalt saadud andmetega DVD-R plaadil, Excel fail sideettevõtjalt saadud andmetega DVD-R plaadil. 3. Menetluskulu

§ 175

lg 1 p-de 3, 4, 9, § 179 lg 1 p 1, § 180 lg 1, 3 alusel välja mõista Ermo Kaurovilt menetluskulud 3325 (kolm tuhat kolmsada kakskümmend viis) eurot alljärgnevalt: ▪ ekspertiisi maksumus 509 eurot; ▪ kaitsja tasu 1356 eurot; ▪ sundraha 1460 eurot. Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tuleb tasuda 1 (ühe) kuu jooksul pärast kohtuotsuse jõustumist Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele nr EE351010052031000004 SEB Pank AS-is, nr EE502200221014193355 Swedbank AS-is või nr EE401700017002872300 Luminor Bank AS-is, märkides viitenumbri 99920700046345 ning selgituseks kohustatud isiku nime, kohtuasja numbri ning makse liigi. Otsuse vabatahtliku täitmise korral tuleb riigituludesse makstavad menetluskulud tasuda kohtu määratud tähtajaks. Selleks tähtajaks menetluskulude tasumata jätmise korral pööratakse kohtuotsus menetluskulude osas sundtäitmisele kohtutäituri kaudu. Sundtäitmisega kaasnevad täitemenetluse kulud. 4. Kannatanute teavitamine

§ 313

lg 1 p 101 ja

§ 38lg 5 p 2 alusel teavitada kannatanu seaduslikke esindajaid L.

S. (isikukood XXX, e-post XXX) ja A. K. (isikukood XXX, e-post XXX) Ermo Kaurovi ennetähtaegsest vabastamisest või kinnipidamisasutusest põgenemisest. Edasikaebamise kord Vastavalt

§-le 318 lg 3 p-le 2 ei saa prokuratuur esitada apellatsiooni lühimenetluses tehtud süüdimõistva kohtuotsuse peale. Süüdimõistetul on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioon Tartu Ringkonnakohtule. Süüdimõistetul on

§ 315lg 5 p 2 alusel õigus apellatsiooniõigusest loobuda.

Kaitsja võib apellatsiooniõigusest loobuda üksnes kaitsealuse kirjalikul nõusolekul. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 7 (seitsme) päeva jooksul, alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisele järgnevast päevast. Kui apellatsiooniõigusest loobusid kõik kohtumenetluse pooled või kui ükski kohtumenetluse pool ei ole seaduses sätestatud tähtaja jooksul teatanud apellatsiooniõiguse kasutamise soovist, kajastab kohtuotsus üksnes kohtuotsuse sissejuhatavat osa ja resolutiivosa. Juhul kui keegi kohtumenetluse pooltest esitab Tartu Maakohtule teate apellatsiooni esitamise soovi kohta, kuulutatakse kohtuotsus tervikuna kohtu kantselei kaudu 18. novembril 2020.a kell 16.00. 2

(5)Kui kohtumenetluse pool ei loobunud apellatsioonist, siis tuleb apellatsioon esitada otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 (viieteistkümne) päeva jooksul, alates motiveeritud kohtuotsuse kuulutamisele järgnevast päevast. III KOHTU SEISUKOHT KARISTUSE OSAS KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel arvestab kohus kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Kohtupraktikas on väljendatud seisukohta, et karistuse mõistmisel tuleb võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr, seejärel tuleb tuvastada süüdistatava süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna kohtueelses ettekandes teeb kriminaalhooldaja ettepaneku mõista Ermo Kaurovile šokivangistus hilisema käitumiskontrolliga ja kohustuseks otsida endale töökoht ning osaleda sotsiaalprogrammis „Uus suund“. Kannatanu seaduslik esindaja L. S. avaldas ülekuulamise protokollis, et Ermo peaks minema vangi, kui ta lastele selliseid asju teeb. Kannatanu seaduslik esindaja A. K. märkis ülekuulamise protokollis, et pedofiilid peaksid saama kõige suuremaid karistusi, nad tuleks ühiskonnast eraldada. Kohus arvestab karistuse mõistmisel sellega, et Ermo Kaurov pani KarS §-s 141 sätestatud kahest alternatiivsest seksuaalteost toime mõlemad, nii suurema intensiivsuse ja raskusastmega ehk KarS § 141 lg 2 p 1, 6 järgi kvalifitseeritava inimese tahte vastaselt temaga suguühtesse astumise kui ka käesoleval ajal KarS § 1411 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo koosseisule vastava muu sugulise iseloomuga teo. Kannatanu on oma ütlustes kinnitanud, et ta tundis füüsilist valu süüdistatava tegevuse tagajärjel. Kohus on seisukohal, et karistuse mõistmisel tuleb arvestada ka üldpreventiivset eesmärki, mistõttu tuleb ühiskonnale anda kindel signaal, et alaealiste suhtes toimepandavate tegude eest järgneb karistus ning laste suhtes toimepandud süüteod väärivad suurt hukkamõistu. Samas tuleb arvestada ka sellega, süüdistatav on kohtueelses menetluses olnud avameelne ja rääkinud oma tegudest ausalt. Ermo Kaurov on kohtumenetluse käigus oma süüd tunnistanud osaliselt ehk esimese kuriteo osas. Ta on tunnistanud, et ta vajab spetsialistide poolt osutatavat ravi ja ta on nõus ka ravile alluma. Süüdistatav mõistab ka praegusel ajal, et tema käitumisviis on vale. Eeltoodut võib kohtu hinnangul pidada karistust kergendavaks asjaoluks. Kohus võtab süü suuruse hindamisel arvesse seda, et õnneks piirdus süüdistatava käitumine kahe seksuaalteoga. Karistusregistri väljavõttest nähtuvalt ei ole Ermo Kaurovit kriminaalkorras karistatud. Kohtu hinnangul on karistust raskendavad asjaolud KarS § 58 lg 1 p 3 ja p 12 järgi süüteo toimepanemine teadvalt noorema kui kaheteistaastase suhtes ja alaealise suhtes usaldust kuritarvitades. Süüdistatav üritas kallite kingitustega kannatanu heakskiitu saada ja usaldust võita. Ta tegeles G. K., näitas tema vastu üles huvi ja mängis kannatanuga. Ermo Kaurov kasutas ära kannatanu vanust ja tema vanusest tulenevat arusaamisvõimetust, lisaks kuritarvitas G. K. usaldust, kaasates ta oma seksuaalselt motiveeritud tegevusse. Riigikohus on otsuses nr 1-17-7206 asunud seisukohale, et KarS §-s 59 ja § 58 p 3 esimeses alternatiivis sätestatud raskendava asjaolu korduva arvestamise keeld rakendub üksnes juhul, kui kuriteo koosseisuliseks tunnuseks on teo toimepanemine noorema kui kaheteistaastase isiku suhtes (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 9. mai 2014. a otsus asjas nr 3-1-1-18-14, p-d 8-9). KarS § 147 kohaselt loetakse noorem kui kümneaastane isik samas jaos sätestatud süütegude 3
(5)mõttes arusaamisvõimetuks. Kolleegiumi hinnangul ei välista see aga KarS § 58 p 3 esimeses alternatiivis sätestatud raskendava asjaolu arvestamist ka juhul, kui KarS § 141 lg 2 p-s 1 sätestatud kuritegu on toime pandud alla kümneaastase kannatanu suhtes. Ermo Kaurov pani toime süüteo, mille koosseisus sätestatud vastutuspiir on laiem kui karistust raskendav asjaolu, seega on asjakohane arvestada karistust raskendava asjaoluna ka KarS § 58 lg 1 punktis 3 sätestatut ehk süüteo toimepanemist teadvalt noorema kui kaheteistaastase suhtes. Arvestades karistust raskendavaid ja kergendavaid asjaolusid, Ermo Kaurovi süü suurust, tema seksuaalsuunitluse häire tunnistamist, samuti teo toimepanemise asjaolusid, õiguskorra kaitsmise huve ja varasemate kriminaalkaristuste puudumist, leiab kohus, et süüdistatavale tuleks mõista karistus sanktsiooni alammääras. Kohus rõhutab, et karistuse kandmisest (osaline) tingimuslik vabastamine võib üldjuhul kõne alla tulla kergemate süütegude ja lühiajaliste vangistuste puhul. Raksemate kuritegude puhul saab karistusest tingimuslikult vabastada vaid juhul, kui see on põhjendatav samaaegselt nii kuriteo toimepanemise asjaolude kui süüdlast iseloomustavate erandlike asjaoludega. Kohus selles kriminaalasjas erandlikke asjaolusid ei tuvastanud, mis annaksid aluse Ermo Kaurovi karistusest tingimuslikult vabastada, seega peab vangistus olema reaalne. Eeltoodu alusel tuleb Ermo Kaurov süüdi tunnistada KarS § 141 lg 2 p 1, 6 (2018/2019 talveperioodil tuvastamata ajal toime pandud episood vastab käesoleval ajal KarS § 1411 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo koosseisule) järgi ja mõista temale karistuseks 6 aastat vangistust.

§ 238

lg 2 alusel tuleb vähendada Ermo Kaurovile mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra, so 2 aasta vangistuse võrra ning mõista Ermo Kaurovile ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 4 aastat vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvestada Ermo Kaurovi eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka ning lugeda Ermo Kaurovi karistuse kandmise aja algust tema kahtlustatavana kinnipidamisest, so alates 30.12.2019.a. Kuivõrd käesolevaks ajaks on kohtulik arutamine lõppenud, siis ei teostata selles kriminaalasjas enam toiminguid ega koguta tõendeid, mistõttu suhtlemiskeeld ei ole käesoleval ajal enam vajalik, sest enam ei ole võimalik eeluurimist mõjutada. Eeltoodu alusel tuleb Ermo Kaurovi suhtes kohaldatud suhtluspiirangud tühistada kohtuotsuse kuulutamisest, so alates 29.10.2020.a. IV KOHTU SEISUKOHT SALVESTISTE OSAS Käesoleva kriminaalasja materjalide juures on Häirekeskusele tehtud kõne salvestis CD-R plaadil, kannatanu G. K. ülekuulamise videosalvestised kahel DVD-R plaadil, L. S. ärakuulamise videosalvestis DVD-R plaadil, tunnistaja M. V. ülekuulamise videosalvestis DVD-R plaadil, asitõendi sülearvuti Lenovo vaatlusprotokoll DVD-R plaadil, asitõendi mobiiltelefoni iPhone vaatlusprotokoll DVD-R plaadil, asitõendi tahvelarvuti iPad vaatlusprotokoll DVD-R plaadil, Excel fail sideettevõtjalt saadud andmetega DVD-R plaadil ja Excel fail sideettevõtjalt saadud andmetega DVD-R plaadil. Prokurör taotles jätta nimetatud CD-R ja DVD-plaadid kriminaalasja materjalide juurde.

§ 126lg 3 p 1 alusel jätab kohus eelpool nimetatud salvestised kriminaalasja juurde.

V KOHTU SEISUKOHT MENETLUSKULUDE OSAS

§ 173

lg 1 p 1 ja § 173 lg 2 ning

§ 175lg 1 p-de 3, 4, 9 järgi on käesolevas kriminaalasjas menetluskuluks ekspertiisi tegemise kulud, määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud ning sundraha. 4

(5)Vastavalt

§ 180

lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu.

§ 180

lg 3 kohaselt arvestab kohus menetluskulusid määrates süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Alaealise puhul võib menetluskulud tervikuna jätta riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Ermo Kaurovi menetluskuludeks on alaealise günekoloogiaekspertiis 380 eurot ja ambulatoorne kohtupsühhiaatria-kohtupsühholoogia kompleksekspertiis 129 eurot, ekspertiisi maksumus kokku 509 eurot, määratud kaitsjale kohtueelses menetluses makstud tasu 291,60 eurot ja kohtumenetluses makstud tasu 1064,40 eurot, kaitsjatasu kokku 1356 eurot. Samuti on menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, milleks on esimese astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise korral 2,5 kuupalga alammäära, s.o 1460 eurot (kuutasu alammääraks alates 1. jaanuarist 2020.a on 584 eurot).

§ 175

lg 1 p-de 3, 4, 9, § 179 lg 1 p 1, § 180 lg 1, 3 alusel tuleb Ermo Kaurovilt välja mõista menetluskulud 3325 alljärgnevalt: ekspertiisi maksumus 509 eurot, riigi õigusabi korras määratud kaitsja tasu 1356 eurot ja sundraha 1460 eurot. Rutt Teeveer Kohtunik 5

(5)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.