Obsah (9)

§ 62§ 230§ 231§ 173§ 162§ 174§ 138§ 144§ 178

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja Kohtunik Liisi Vernik Otsuse tegemise aeg ja koht 09. veebruar 2021, Tallinn Tsiviilasja number 2-20-114789 Tsiviilasi Farmer

§ 62lg 2).

Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud Farmer OÜ (hageja) esitas Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse XXX (kostja) vastu võla väljamõistmiseks. Kohus tegi makseettepaneku, millele kostja esitas vastuväite, milles tunnustas nõuet osaliselt. 03.06.2020 kohtumäärusega lõpetas kohtunikuabi maksekäsu kiirmenetluse ja andis asja üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Kohus 04.06.2020 kohtumäärusega tegi kostja poolt tunnustatud nõude osas maksekäsu, st kohus kohustas kostjat tasuma hagejale võlgnevuse summas 2060,95 eurot, sh põhinõude summas 1904,65 eurot ja menetluskulu summas 156,30 eurot. 19.06.2020 esitatud hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 17.10.2019 äriruumi üürilepingu. Üürilepingu punktis 2.1 lepiti kokku kostja kohustuses tasuda igakuiselt üüri summas 390 eurot ning lisaks üürile kohustus kostja lepingu punkti 2.2.1 alusel tasuma kõrvalkulud, mille all pooled käsitlesid üürileandja poolt üürnikule vahendatud kolmanda isiku teenuseid nagu haldus, hooldus, elekter, vesi ja kanalisatsioon jne. Kostja on jätnud tasumata kolme arve järgsed kõrvalkulud, st arve nr 190530 summas 853,19 eurot, arve nr 190546 summas 1042,86 eurot ja arve nr 200068 summas 742,52 eurot. Eeltoodust tulenevalt palus hageja kostjalt välja mõista võlgnevusena kokku 2638,57 eurot. Kostja vastuväited 14.07.2020 esitatud vastuses kostja aktsepteerib võlga, kuid 07.09.2020 seisukohas selgitab kostja, et tasus 24.07.2020 kohtutäiturile nõude 2060,95 eurot, sh kohtutäituri kuludega kokku summas 2132,95 eurot. Kostja ei ole nõus võlgnevusega summas 4543,22 eurot. Kohtu põhjendused 1. Kohus, analüüsinud hagiavaldust, poolte poolt esitatud tõendeid ning analüüsinud kostja vastuväiteid, leiab, et hagiavaldus kuulub rahuldamisele. 2. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.

§ 230

lg 1 kohaselt peab kumbki 2 pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited.

§ 231

lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.

1. Tsiviilasja materjalidest tulenevalt loeb kohus tuvastatuks, et hageja ja kostja on 17.10.2019 sõlminud äriruumi üürilepingu, milles hageja oli üürileandjaks ja kostja üürnikuks (dtl 45-52). Vastavalt lepingule anti kostja kasutusse Tallinnas, XXX territooriumil äripind üldpinnaga 84,3 m
3. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 292 lg 1 järgi peab lisaks üüri maksmisele üürnik kandma muid üüritud asjaga seotud kulusid (kõrvalkulud) üksnes juhul, kui selles on kokku lepitud. Kõrvalkuludeks on tasu üürileandja või kolmanda isiku teenuste ja tegude eest, mis on seotud asja kasutamisega ja ei seondu lepingueseme parendamise või selle puuduse kõrvaldamisega. Kohtule nähtub, et üürilepingu punktis 2.2, on pooled kokku leppinud, et lisaks üürile on üürnik kohustatud tasuma äriruumide kasutamisega seotud kõrvalkulud. Kõrvalkuludeks on kulud üürileandja või üürileandja poolt vahendatud kolmanda isiku teenustele nagu hoone, kus äriruumid asuvad kontori ruumi eest: haldus, hooldus ja kindlustus, elektrienergia, vesi, kanalisatsioon, küte, sidekommunikatsiooni- ja maamaks. Kõrvalkulude suuruse määrab üürileandja igakuiselt, lähtudes arvestite näitudest, teenusepakkujate poolt esitatud arvetest ja kehtivast arvestusmetoodikast (dtl 45). Eeltoodust tulenevalt on seega kostjal üürilepingu punktist 2.
4. kõrvalkulude tasumise kohustus. Kohtule nähtub, et novembri 2019 kõrvalkulude kohta üüripinna eest 84,3 m2 on hageja esitanud kostjale arve nr 190530 summas 853,19 eurot koos käibemaksuga. Arvest nähtub tasu elektri, vee ja kanalisatsiooni, prügiveo, hoolduskoristuse ja puhastusvahendite eest (dtl 53). Detsembri 2019 kõrvalkulude kohta on hageja esitanud kostjale arve nr 190546 summas 1042,86 eurot koos käibemaksuga. Arvest nähtub tasu elektri, vee ja kanalisatsiooni, prügiveo, hoolduskoristuse ja puhastusvahendite eest (dtl 54). 01.01.2020 kuni 22.01.2020 kõrvalkulude kohta on hageja esitanud kostjale arve nr 200068 summas 742,52 eurot koos käibemaksuga. Arvest nähtub tasu elektri, vee ja kanalisatsiooni, prügiveo, hoolduskoristuse ja puhastusvahendite eest (dtl 55). Hagiavalduse kohaselt on kostjal seega tasumata kolm kõrvalkulude arvet kokku summas 2638,57 eurot. Kostja on esitanud kohtule vastuväite, et ta on tasunud kohtutäiturile nõude 2060,95 eurot, millele lisandusid kohtutäituri kulud. Kostja on kohtule maksekorraldusega tõendanud, et ta on tasunud 24.07.2020 kohtutäiturile Kristiina Feinman 2132,95 eurot (dtl 89). Kohus selgitab, et 04.06.2020 kohtumäärusega tegi kohus kostja poolt tunnustatud nõude osas maksekäsu, mille kohaselt pidi kostja tasuma hagejale 2060,95 eurot (dtl 100-101). Kohtule nähtub, et kuivõrd kostja nimetatud summat hagejale ei tasunud, alustas kohtutäitur Kristiina Feinman täitemenetluse, milles täitedokumendiks oli käesoleva tsiviilasja 2-20-114789 kohtumäärus ja nõutavaks summas 2060,95 eurot (dtl 86-88). Seega on kostja tasunud kohtutäiturile summa, mille osas tegi kohus käesolevas menetluses maksekäsu. Kostja ei ole tõendanud, et ta oleks tasunud arved summas 2638,57 eurot, mille 3 tasumist hageja hagis nõuab. Kohtu hinnangul tuleb kostja vastuväide selles osas, et ta vaidleb võlgnevusele summas 4543,22 eurot vastu, jätta tähelepanuta, kuivõrd hageja ei taotle kostjalt välja mõista 4543,22 eurot, vaid 2638,57 eurot.
5. VÕS § 76 lg 1 järgi kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 292 lg 1 järgi peab üürnik lisaks üüri maksmisele kandma muid üüritud asjaga seotud kulusid (kõrvalkulud). VÕS § 100 järgi kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 108 lg 1 kohaselt, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Kohus on eelnevalt tuvastanud, et kostjal oli üürilepingu järgi kõrvalkulude tasumise kohustus. VÕS § 82 lg 1 kohaselt kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. VÕS § 82 lg 7 järgi kohustus muutub sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist. Kostjale esitatud arvete tasumise tähtpäevad olid 15.12.2019, 15.01.2020 ja 15.02.
6. Kohtu hinnangul muutusid kohustused sissenõutavaks vastavalt 16.12.2019, 16.01.2020 ja 16.02.
7. Hagejal on seega VÕS § 82 lõikest 7 tulenevalt õigus nõuda kohustuse täitmist, kuna kostja kohustus tasuda arvete eest muutus sissenõutavaks. Kostja ei ole esitanud tõendeid ega vastuväiteid, et nimetatud arved hagis märgitud summades oleksid õigeaegselt tasutud, mistõttu on kostja omapoolseid kohustusi rikkunud. Kostja rikkumine ei ole vabandatav, seega vastutust välistavaid asjaolusid ei esine. Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud ja kostja kõrvalkulude võlgnevus hageja ees on 2638,57 eurot, mida on hagejal õigus kostjalt nõuda.
8. Kõigest eeltoodust tulenevalt kuulub hagiavaldus rahuldamisele. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista võlgnevus 2638,57 eurot. Menetluskulud 7.

§ 173

lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Vastavalt

§ 162lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Seega tuleb menetluskulud jätta täies ulatuses kostja kanda. 8.

§ 174

lg 2 sätestab, et maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.

§ 138

lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on

§ 138

lg 2 kohaselt muuhulgas riigilõiv.

§ 144

p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. 4 Hageja palub menetluskulude nimekirja kohaselt kostjalt välja mõista õigusabikulud 360 eurot ja riigilõivu summas 275 eurot. Kostja hageja menetluskuludele seisukohta ei esitanud. Riigilõivu tasumine nähtub e-toimikust (hageja tasus 136,30 eurot 07.04.2020 ja 138,70 eurot 19.06.2020) Tegemist on põhjendatud ja vajaliku kuluga ning see kuulub kostjalt väljamõistmisele. Hageja esindaja on osutanud õigusabi kokku 3 tundi järgnevalt: hagiavalduse koostamine 3 tundi. Hageja esindaja tunnihind on 120 eurot tunnis. Võttes arvesse eelkõige hageja esindaja kvalifikatsiooni (jurist), on kohtu hinnangul esindaja põhjendatud tunnitasu suuruseks 100 eurot. Kohus märgib, et juristid osutavad üldjuhul õigusteenust advokaatidest mõnevõrra madalama tasu eest. Kohtu hinnangul ei ole antud juhul tegemist keerulise ega mahuka tsiviilasjaga. Kohus leiab, et lepingulise esindaja kulu 360 eurot ei ole põhjendatud. Kohtu hinnangul põhjendatud ajaks hagiavalduse koostamisele saab pidada 2 tundi, s.o 200 eurot. Seega on esindaja menetluskulude nimekirjas märgitud toimingud põhjendatud ja vajalikud kokku 475 euro ulatuses. Seega on hageja menetluskulud põhjendatud kokku 475 euro ulatuses ning kostjalt tuleb välja mõista hageja kasuks menetluskulud summas 475 eurot. 9.

§ 178

lg 1 järgi menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Liisi Vernik kohtunik 5