Obsah (6)

§ 173§ 172§ 174§ 138§ 144§ 175

KOHTUMÄÄRUS Kohus Kohtunik Harju Maakohus Tallinna kohtumaja Karin Sonntak Kohtujurist Annika Iliste Määruse tegemise aeg ja koht 23. märts 2021, Tallinn Tsiviilasja number 2-19-139366 Tsiviilasi Viru

) § 613 lg 1 järgi kohus lahendab hagita menetluses korteriomaniku või korteriühistu avalduse alusel asja, mis tuleneb korteriomandist ja korteriomandi eseme valitsemisest ning puudutab korteriomanike omavahelisi õigusi ja kohustusi ning korteriomanike ja korteriühistu vahelisi õigusi ja kohustusi, välja arvatud nõue kohustada korteriomandid võõrandama. Kohus on tuvastanud, et J. B. oli xxx alevikus asuva korteri omanik perioodil mai

1. a kuni mai
2. a. J. B. võlgnevus korteri majandamiskulude eest seisuga 01.06.2020 oli 1 673 eurot ja 14 senti. 3 Korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) § 40 lg 1 kohaselt teevad korteriomanikud majanduskava alusel perioodilisi ettemakseid vastavalt oma kaasomandi osa suurusele. KrtS § 41 lg 2 kohaselt, kui korteriomanike kokkuleppe või korteriühistu põhikirjaga on ette nähtud tegelikust tarbimisest sõltuvate majandamiskulude tasumine pärast kulude suuruse selgumist, määratakse majanduskavas kindlaks ainult ülejäänud kulude suurus. Kohtule on esitatud avaldaja põhikiri, mille punkt 3.2 kohaselt ühistu liige on kohustatud tasuma elamu majandamise kulusid. Põhikirja punkt 18 kohaselt ühistu liige on kohustatud tasuma tähtaegselt sihtotstarbelisi makseid (nn. Täishooldustasu) ning tasuma ühistus elanike kohta arvestatavaid sihtotstarbelisi makseid vastavalt korteris tegelike kasutajate arvule. Korteriühistu üldkoosolek on 20.05.
3. a vastu võtnud otsuse, mille kohaselt on alates 01.06.2013 hooldustasu tariifiks 0,50 eurot /m2 kohta. KrtS § 40 lg 2 sätestab, et korteriomanike kokkuleppe tingimusi arvestades võib korteriühistu põhikirjaga ette näha käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatust erineva kohustuste jaotuse aluse ja tasumise korra majandamiskulude kandmisel, kui see on kõiki asjaolusid arvestades mõistlik ega kahjusta ülemääraselt ühegi korteriomaniku õigustatud huve. Eelkõige võib põhikirjaga ette näha, et tegelikust tarbimisest sõltuvad majandamiskulud tasub korteriomanik pärast kulude suuruse selgumist kas vastavalt oma kaasomandi osa suurusele või vastavalt tema poolt tarbitud teenuse mahule. Avaldaja nõude aluseks olev avaldaja poolt osutatud teenus seisneb järgnevates: vesi, vee soojendamine; üldvesi; elekter, üldelekter; ampritasu, prügivedu; soojusenergia, haldus, heakorrateenus, tehnohooldus; reservfond, jooksvad hooldustööd, kindlustus, parklakoht, valveteenus. Puudub vaidlus selles, et puudutatud isik on eelpool nimetatud teenused saanud, kuid jätnud kahetsusväärselt nende eest tasumata. Kohtule on esitatud tõendid selle kohta, et avaldaja on koostanud ja esitanud puudutatud isikule arved. Puudutatud isik on jätnud arved tasumata. Korteriühistu liikme ning korteri omanikuna tarbib puudutatud isik maja hooldusteenust, prügivedu, samuti on puudutatud isik kohustatud tasuma remondifondi. Iga keskmiselt mõistlik isik saab kohtu hinnangul aru, et tarbitud teenuste eest tuleb ka tasuda. Arvete tasumata jätmisega suurendab puudutatud isik nende korteriühistu liikmete kohustusi, kes enda arveid korteriühistule korrektselt tasuvad. Eeltoodust tulenevalt on avaldaja nõue õiguslikult põhjendatud, mistõttu kuulub puudutatud isikult avaldaja kasuks väljamõistmisele võlgnevus kokku summas 1 673,14 eurot. Menetluskulude jaotus

§ 173

lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

§ 172

lg 1 alusel kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Menetlus on tingitud puudutatud isiku poolt kohustuse täitmata jätmisest, mistõttu jäävad menetluskulud puudutatud isiku kanda.

§ 174

lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.

§ 138

lg 1 kohaselt on 4 menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.

§ 138

lg 2 kohaselt on kohtukulu muu hulgas riigilõiv.

§ 144

p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.

§ 175

lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Avaldaja menetluskulude nimekirja kohaselt on avaldaja kasutanud lepingulise esindaja teenust 3 tundi ning avaldaja palub puudutatud isikult välja mõista õigusabikulud summas 144 eurot (sh käibemaks) ja riigilõivu summas 225 eurot. Avaldaja lepingulise esindaja poolt tehtud toimingute ajakulu on kohtu hinnangul kooskõlas tsiviilasja mahu ja keerukusega. Avaldaja esindaja tunnitasu 40 eurot (lisandub käibemaks) ei ületa kohtute poolt mõistlikuks peetud õigusabiteenuse hinda. Eeltoodust tulenevalt kuulub puudutatud isikult väljamõistmisele 369 eurot. (allkirjastatud digitaalselt) Karin Sonntak kohtunik 5