Obsah (6)
§ 95§ 91§ 93§ 44§ 84§ 942-19-18530 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Roomet Sõnna Otsuse avalikult 8.jaanuaril 2021 Võru kohtumaja teatavakstegemise aeg ja koht Tsiviilasja number 2-19-18530 Hagi
§ 95
kohaselt isaduse tuvastamise või vaidlustamise otsustab kohus mehe hagi põhjal, mis on esitatud lapse vastu, või ema või lapse hagi põhjal, mis on esitatud mehe vastu.
§ 91
lg 1 alusel on isaduse vaidlustamise õigus mehel, kelle isadus on tuvastatud tulenevalt abielust lapse emaga või kes on isaduse omaks võtnud, samuti lapse emal ning lapsel. Ühe aasta jooksul lapse sünnist arvates võib isaduse vaidlustada ka mees, kes taotleb enda isaduse tuvastamist selle mehe asemel, kelle isadus on kindlaks tehtud tulenevalt abielust lapse emaga või kes on isaduse omaks võtnud.
§ 93
lg 1 alusel võib kohtus isaduse vaidlustada ühe aasta jooksul arvates päevast, millal isadust vaidlustama õigustatud isikule on vaidlustamise aluseks olevad asjaolud teatavaks saanud. Käesoleval juhul on hageja esitanud hagi isaduse tuvastamiseks kostja 1 kui lapse vastu ning isaduse vaidlustamise hagi kostja 1 kui lapse vastu, kui ka samaaegselt kostja 2 kui rahvastiku registrisse kantud lapse isa vastu. xxxxxxxxxxxxxx on sündinud xxxxxxxxxxxxxxxx, hagi on kohtule esitatud 25.novembril 2019, seega on nõue esitatud tähtaegselt ning hageja saab esitada hagi kostjate vastu isaduse vaidlustamiseks ja põlvnemise tuvastamiseks. Kostjad on esitanud vastuväite, mille kohaselt isaduse vaidlustamise ja lapse põlvnemise tuvastamise hagide üheaegne läbivaatamine kohtus ei ole lubatud. Riigikohtu tsiviilkolleegium on 23.mai 2012.a. määruses kohtuasjas nr 3-2-1-48-12 selgitanud, et „maakohus leidis, et hageja ei saa nõuda isaduse tuvastamist enne, kui vanema kande vaidlustamise hagi on lahendatud. Kolleegiumi arvates on maakohtu selline seisukoht kooskõlas enne 1. juulit 2010 kehtinud
§ 44
alusel kujunenud tõlgendusega, mille kohaselt ei olnud lapse sünniaktis isa kande vaidlustamise ja lapse põlvnemise tuvastamise hagide üheaegne läbivaatamine lubatud (Riigikohtu 14. novembri 1996. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-329-96). Kehtiva
§ 91lg 1 teise lause järgi selline seisukoht enam ei kehti.
Eelnimetatud sätte mõtteks on kaitsta lapse sotsiaalset perekonda ning anda lapse bioloogilisele vanemale võimalus vaidlustada teise mehe isadust üksnes siis, kui ta ise astub senise vanema asemele. Lapse huvides ei ole jääda isaduse vaidlustamise järel ilma seadusliku isata. Sellest tulenevalt leiab kolleegium, et teise mehe isaduse vaidlustamise hagi saab rahuldada üksnes siis, kui kohus tuvastab, et teise mehe isaduse vaidlustanud mees on lapse bioloogiline vanem, st laps põlvneb sellest mehest
§ 84
mõttes.“
§ 94
lg 1 alusel tuvastab isaduse kohus, kui
§ 84
lõike 1 punkti 1 või 2 või § 86 kohaselt ei ole ühtki meest lapse isana kindlaks tehtud, samuti kui isadus on vaidlustatud käesoleva seaduse § 91 alusel ja kohus on tuvastanud, et laps ei põlvne mehest, kelle isadus vaidlustati.
§94
lg 2 kohaselt tuvastab kohus põlvnemise isast asjaolude alusel, mis võimaldavad eeldada, et laps põlvneb sellest mehest.
§ 84lg 1 järgi on lapse isa mees, kes on lapse eostanud. Rahvastikuregistri kandest nähtuvalt on sinna kostja I isana kantud kostja 2. 3
(5)Kohtule esitatud DNA analüüsi uuringuaktist (tl 30-32) nähtub, et tõenäosus, et xxxxxxxxxxxx saab olla xxxxxxxxxxxxxx bioloogiline isa, on 99,999999997%. Analüüsitud isikute DNAprofiilide võrdlemisel saadud isaduse indeks on 3,5x1010. DNA analüüsi tulemuste alusel arvab ekspert, et xxxxxxxxxxxx bioloogiline isadus xxxxxxxxxxxxxx suhtes ei ole välistatud. Hageja xxxxxxxxxxxx ütlustest (tl 84) nähtuvalt laps pidigi tema oma olema, nad käisid koos haiglas raseduspäevikut tegemas, kuid peale xxxxxxxxxxxxxxx asus xxxxxxxxxxxxxxxx seisukohale, et polegi tegemist xxxxxxxxxxxx lapsega ja on xxxxxxxxxxxx laps; xxxxxxxxxxxxxxxx ei olnud nõus mingit koostööd tegema, väites, et pole xxxxxxxxxxxx laps ja muud ei jäänud üle, kui pöörduda kohtusse; alles menetluse käigus sai ta teada, et sünniakti on kantud isana xxxxxxxxxxxx; xxxxxxxxxxxxxxxx elas hageja juures tema korteris xxxxxxxxxxxxx-xx kuskil kolm kuud talvisel perioodil, jõulud ja aastavahetus 2018.a., nad olid intiimsuhtes; xxxxxxxxxxxxxxxx oli teine suhe pooleli eksmehe xxxxxxxxxxxx, kellega elasid koos teises korteris; siis tekkisid tülid ja xxxxxxxxxxxxxxxx läks sinna tagasi. Kostja I ema xxxxxxxxxxxxxxxx ütlustest (tl 84) nähtuvalt elas ta mingi periood 2018.a. ka enda korteris xxxxxxxxx elas vahepeal kahe mehega; ta algul arvas, et xxxxxxxxxxxx on lapse isa ja xxxxx tunnistas vabatahtlikult ning tema andmed registrisse; xxxxxxxxxxxxxxxx ei teadnud täpselt, kumb on lapse isa ja läbi DNA testi sai teada; xxxxxxxxxxxx on xxxxxxxxx juba väikesest saadik tegelenud ja laps on harjunud xxxxx. Kostja 2 xxxxxxxxxxxx ütlustest (tl 84) nähtuvalt elasid nad aastaid koos xxxxxxxxxxxxxxxx kesklinnas; samal ajal, kui xxxxxxxxxxxxxxxxx elas, elas ka temaga ja käis iga päev xxxxx juures, lõpuks tuli xxxxx juurde tagasi; xxxxxxxxxxxx sai teada, et xxxxxxxxxxxx on lapse isa, kui DNA test oli tehtud ja vastus kätte saadud; xxxxxxxxxxxxxxxx ütles, et xx pöördus ja palus tal teha DNA. Kohus leiab, et hageja ja lapse ema seletustest nähtub, et xxxxxxxxxxxxxxxx ja xxxxxxxxxxxx elasid koos ning olid seksuaalvahekorras lapse eostamise perioodil. DNA ekspertiisi aktiga on tõendatud, et tõenäosusega 99,999999997% on xxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxxx bioloogiline isa. Kohus leiab eeltoodud tõendite alusel, et esinevad asjaolud, mis võimaldavad eeldada, et xxxxxxxxxxxxxx põlvneb xxxxxxxxxxxx. Neil asjaoludel tuleb xxxxxxxxxxxx hagi rahuldada ja tuvastada xxxxxxxxxxxxxx põlvnemine xxxxxxxxxxxx. Kuna rahvastikuregistrisse on xxxxxxxxxxxxxx isana kantud isaduse omaksvõtu alusel xxxxxxxxxxxx, tuleb tuvastada, et xxxxxxxxxxxxxx ei põlvne xxxxxxxxxxxx. Kohtuotsus tuleb saata pärast jõustumist perekonnaseisuasutusele muudatuste tegemiseks xxxxxxxxxxxxxx andmetes. TsMS § 164 lg 1 kohaselt hagilises abieluasjas ja põlvnemisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. TsMS § 164 lg 11 kohaselt põlvnemise tuvastamise hagi rahuldamise korral kannab menetluskulud kostja. Kohus võib jätta põlvnemise tuvastamise hagi rahuldamise korral kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine kostjalt oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. TsMS § 103 lg 1 kohaselt on põlvnemisasi tsiviilasi, kus lahendatakse hagi, mille esemeks on põlvnemise tuvastamine või sünniaktis või rahvastikuregistris vanema kande vaidlustamine. 4
(5)Kohus leiab, et hagi asjaolusid arvestades ja seda, et kostja 1 on alaealine laps, oleks menetluskulude temalt väljamõistmine äärmiselt ebaõiglane, kostja 2 võtab kohe pärast asjaoludest teada saamist hagi õigeks, mistõttu jätab kohus poolte menetluskulud täielikult nende endi kanda. TsMS § 174 lg 1,2 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Hageja palub kostjatelt menetluskuluna välja mõista riigilõivu 300 eurot, hageja lepingulise esindaja tasu 12 tunni ja 40 min õigusabi osutamise eest tunnitasuga 100 eurot ja esindaja transpordikulud Tallinn-Võru-Tallinn (247x2x 0,3) 148,20 eurot, s.o. kokku 1689,80 eurot ( tl 85-97). Kuna kohus jättis poolte menetluskulud nende endi kanda puudub vajadus poolte menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks. /allkirjastatud digitaalselt/ Roomet Sõnna Kohtunik 5
(5)