1-21-2670 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus, kriminaalkolleegium Määruse tegemise aeg ja koht 21. aprill 2021, Tallinn Kriminaalasja number 1-21-2670 (21700000011) Kohtunik Orvi Koik Taotlused

) ettenähtud korras. 1

§ 6

lg 1 kohaselt võib riigi õigusabi saada füüsiline isik, kes oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või suudab seda teha üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut. Seega on riigi õigusabi saamise esmaseks ja kohustuslikuks eelduseks

-s märgitud maksejõuetus. Selle kindlaksmääramisel tuleb arvestada õigusabi taotleva isiku majanduslikku olukorda tervikuna, kusjuures

§-dest 12-14 tulenevalt lasub maksejõuetuse tõendamise kohustus isikul enesel. Isik, kes soovib riigi õigusabi saada, peab tõendama oma maksejõuetust ning esitama ka vastavad tõendid, võimaldamaks menetlejal hinnata, kas isik on õigustatud riigi õigusabi saama. Ainuüksi vahi all viibimine ei tähenda, et isikul ei ole muud vara, mille arvelt tasuda asjatundliku õigusteenuse eest. Kuna ringkonnakohtul puudub objektiivne teave isiku majandusliku seisundi kohta, pole võimalik järeldada isiku maksejõuetust ja sellest tulenevat vajadust saada riigi õigusabi. 4. Samas tuleneb KrMS § 41 lg 3 sõnastusest, et ainuüksi isiku maksejõuetus ei ole piisav õigusabi määramiseks ning riigi õigusabi andmise küsimuse otsustamine eeldab ka menetleja süüvimist asja sisusse (RKKKm 3-1-1-134-04, 3-1-1-66-05, 3-1-1-151-05).

§ 7

lg 1 p 5 kohaselt ei anta riigi õigusabi, kui asjaoludest tulenevalt on taotleja võimalus oma õiguse kaitseks ilmselt vähene. Analüüsides süüdistuskohustusmenetluses esitatud kaebusi, kriminaalmenetluse alustamata jätmise teadet ja juhtiv riigiprokuröri kaebuse rahuldamata jätmise määrust, leiab ringkonnakohus, et XX võimalus oma õiguste kaitseks on ilmselt vähene (

§ 7lg 1 p 5) ning selle aluse esinemine on õigusabi andmisest keeldumise aluseks.

1. Nii kriminaalmenetluse alustamata jätmise teatises kui ka juhtiv riigiprokuröri 03.03.
2. a määruses on piisava põhjalikkusega selgitatud kuriteotunnuste puudumist kõnesolevas asjas. Kaebajale on selgitatud, miks ei ole esitatud avalduse pinnalt võimalik sedastada mõne karistusseadustiku eriosas sätestatud süüteo toimepanemise tunnuseid. Nagu viitasid juba eelnevad menetlejad on XX Viru Maakohtu 16.02.
3. a kohtuotsusega kriminaalasjas nr X-XX-XXX kokkuleppemenetluses süüdi mõistetud KarS § 121 lg 2 p-de 2 ja 3 järgi. Juhtiv riigiprokurör on 03.03.
4. a määruses asjakohaselt viidanud, et samasisulisi Riigiprokuratuurile esitatud etteheiteid on kaebaja esitanud ka kriminaalasja nr X-XX-XXX kohtumenetluses. Tartu Ringkonnakohtu 11.03.
5. a määrusega on XX apellatsioon Viru Maakohtu 16.02.
6. a otsuse peale jäetud läbi vaatamata. Tartu Ringkonnakohus leidis, et kokkuleppes kirjeldatud teod on karistusseadustiku järgi õigesti kvalifitseeritud ning süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud seaduses ette nähtud karistus. Kohtuotsus on tehtud vastavalt kokkuleppele, kokkulepet sõlmides ja seda kohtuistungil arutades ei ole rikutud KrMS
7. peatüki
8. jao sätteid. Samuti ei nähtu KrMS § 339 lg-s 1 sätestatud kriminaalmenetlusõiguse olulisi rikkumisi. Riigi õigusabi taotlustes kordab XX, et kohtuotsus, millele juhtiv riigiprokurör viitab, ei ole jõustunud. Ringkonnakohus selgitab aga, et Riigikohus jättis 12.04.
9. a määrusega XX määruskaebuse läbi vaatamata, seega on Viru Maakohtu 16.02.
10. a süüdimõistev otsus nüüdseks jõustunud.
11. Ringkonnakohus selgitab, et kriminaalmenetlust ei alustata seetõttu, et kaebuse esitaja soovib kellegi vastutusele võtmist väidetava süüteo toimepanemise eest, vaid kriminaalmenetlust alustatakse eranditult juhul, kui esineb kuriteo toimepanemise kahtlus. Ringkonnakohus leiab sarnaselt eelnevate menetlejatega, et antud juhul puudub kuriteole viitav teave. 2

§ 7lg 1 p-st 5 jätab ringkonnakohus XX taotlused riigi õigusabi saamiseks rahuldamata. (allkirjastatud digitaalselt) 3