← Eesti

2-21-1555/11

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Karina Kukkes Otsuse tegemise aeg ja koht

  1. märts 2021, Võru kohtumaja Tsiviilasja number 2-21-1555 Tsiviilasi M. J. hagi P. J. vastu abielu lahutamiseks Tsiviilasja hind 3500 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: M. J. (isikukood xxxxxxxxxxxxxxxxxxxx) xxxxxxxxxx, elukoht Kostja: P. J. (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx) Kohtuistungi toimumise aeg
  2. märts 2021 RESOLUTSIOON
  3. Rahuldada M. J. hagi P. J. vastu abielu lahutamiseks.
  4. Lahutada M. J. ja P. J. abielu, mis on sõlmitud 7xxxxxxxxxxxxxxxx nr xxx, väljaandja Pärnu linna RSN TK PSO).
  5. Abielu lahutamise järel jääb M. J. perekonnanimeks abiellumisel võetud perekonnanimi „xxxxxxxxx“.
  6. Tagastada M. J. pool hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivust, s.o. 50 eurot arveldusarvele nr xxxxxxxxxxxxxxxxxxxx.
  7. Jätta menetluskulud poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale ei saa esitada apellatsioonkaebust (TsMS § 630 lg 2). ASJAOLUD
  8. M. J. (hageja) esitas
  9. veebruaril 2021 Tartu Maakohtule hagi P. J. lahutamiseks. (kostja) vastu abielu Hagiavalduse kohaselt sõlmiti poolte abielu
  10. augustil
  11. Abielulised suhted on aga lõppenud
  12. aastast. Hageja soovib abielu lahutada kohtus, kuna kostja ei ole nõus hagejaga kohtuma. Hageja jäi
  13. märtsi 2021 kohtuistungil abielu lahutamise nõude juurde. Hageja selgitas, et poolte suhe lõppes
  14. aastal. Pooltel ei ole ühiseid lapsi. Hagejal ei ole ka varalisi nõudeid kostja vastu. Hageja kinnitas, et ta ei näe leppimise ja abielu säilitamise võimalust. Hageja loobus apellatsioonkaebuse esitamise õigusest.
  15. Kostja kinnitas
  16. märtsi 2021 kohtuistungil, et ta on abielu lahutamisega nõus. Poolte abielusuhted lõppesid 30 aastat tagasi. Kostjal ei ole samuti varalisi nõudeid hageja vastu. Kostja kinnitas kohtule, et ei soovi hagejaga leppida. Kostja loobus apellatsioonkaebuse esitamise õigusest. KOHTU SEISUKOHT
  17. Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada.
  18. Perekonnaseaduse (PKS) § 67 lg 1 kohaselt lahutab kohus abielu, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta.
  19. Kohus on seisukohal, et abielu on vabatahtlik liit, milleks on vaja mõlema poole tahet. Pooled on kohtule kinnitanud, et neil ei ole enam aastakümneid abielulist kooselu ega ka soovi leppida ja seda taastada. Eelnevat arvestades on kohtul alust arvata, et pooled oma kooselu ei taasta, mistõttu on kohtu hinnangul abielu lahutamise eeldused täidetud. Kohus peab põhjendatuks abielu lahutada.
  20. Vastavalt nimeseaduse § 11 lg-le 1 taastatakse abielu lahutamisel isiku avalduse alusel tema varem kantud perekonnanimi, muidu säilib isiku abielu ajal kantud perekonnanimi. Hageja on esitanud kohtule taotluse abiellumisel võetud perekonnanime säilitamiseks. Seetõttu jääb abielu lahutamise järel hageja perekonnanimeks abiellumisel võetud perekonnanimi „xxxxxxxxx“.
  21. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 164 lg 1 kohaselt kannab hagilises abieluasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Sellise menetluskulude jaotuse tõttu puudub kohtul vajadus menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks.
  22. TsMS § 150 lg 2 p 3 alusel tagastab kohus hagejale pool hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivust, s.o 50 eurot samale kontole, kust hageja riigilõivu tasus.
  23. Kuna pooled on apellatsioonkaebuse esitamise õigusest loobunud, ei saa nad TsMS § 630 lg 2 järgi kohtuotsuse peale apellatsioonkaebust esitada. /allkirjastatud digitaalselt/ Karina Kukkes kohtunik 2

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.