TARTU HALDUSKOHUS Jõhvi kohtumaja KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-20-578 Määruse kuupäev 14. september 2020 Kohtunik Maria Lõbus Kohtuasi X.X. (X.) kaebus Eesti Vabariigi põhjustatud kahju hüvitamiseks

). 5. Kriminaalasja kohtueelses menetluses prokuratuuri ja uurimisasutuse poolt tehtud toimingutega tekitatud kahju hüvitamiseks tuleb taotlus esitada prokuratuurile (

§ 14

lõige 2).

§ 14lõiked 3 ja 4 näevad ette tähtajad vastava taotluse esitamiseks.

Seega ei ole halduskohtu pädevuses politsei ja prokuratuuri poolt kriminaalasja kohtueelses menetluses tehtud toimingutega tekitatud kahju hüvitamise taotluse lahendamine.

1. Kaebaja hinnangul on kohtud talle põhjustanud kahju kriminaalasjades nr 1-17-3356 ja 1-15-
2. Kriminaalasjas nr 1-15-621 mõisteti kaebaja süüdi ning asjas nr 1-17-3356 jäeti rahuldamata tema kaebus Riigiprokuratuuri määrusele, millega jäeti rahuldamata G. X.i kaebus prokuratuurilt hüvitise väljamõistmiseks seoses kriminaalasja nr 1-15-621 menetlusega. Kaebusest nähtuvalt pole kaebaja rahul kriminaalasjades läbiviidud menetlustega ja kohtulahenditega. Kaebaja soovib kohtu poolt kriminaalasjades nr 1-17-3356 ja nr 1-15-621 tekitatud kahju hüvitamist. Kohtu poolt kriminaalmenetluses tekitatud kahju hüvitamise taotluste lahendamine on sõltuvalt asjaoludest kas üldkohtu (maakohtu, ringkonnakohtu) või prokuratuuri pädevuses (

§-d 18 ja 21). Kahju hüvitamise taotluste kohta tehtud otsustuste peale esitatud edasikaebuste lahendamine on jällegi ainult prokuratuuri või üldkohtute pädevuses (

§-d 19‒21 ja seal tehtud viited õigusnormidele). Seega ei ole ühelgi juhul kohtu poolt kriminaalmenetluses tekitatud kahju hüvitamise taotluste lahendamine ega vastavate otsustuste peale esitatud edasikaebuste lahendamine halduskohtu pädevuses.

1. Eelnevale tuginedes asub kohus seisukohale, et kaebus politsei, prokuratuuri ja kohtute poolt kriminaalmenetluses tekitatud kahju hüvitamise nõudes ei kuulu läbivaatamisele halduskohtus. Kohus tagastab kaebuse vastavas osas HKMS § 121 lõike 1 punkti 1 alusel halduskohtu pädevuse puudumise tõttu. 2 3-20-578 II
2. HKMS § 121 lõike 2 punkti 1 järgi võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus.
3. Kaebaja leiab, et talle on põhjustatud kahju tsiviilasjas nr 2-16-646 (kaebaja nõudis kuriteoteate esitajalt hüvitise väljamõistmist), kuna
4. mai
5. a kohtumäärusega jäeti tema kaebus alusetult rahuldamata. Kaebaja on vastava määruse oma kaebusele lisanud. Määrusest nähtub, et Viru Maakohus keeldus kaebaja hagiavalduse menetlusse võtmisest.
6. Tsiviilasjas õigusemõistmise raames tekitatud kahju hüvitamist reguleerib ammendavalt erinormina riigivastutuse seaduse (RVastS) § 15 (Riigikohtu
7. märtsi
8. a otsus asjas nr 3-3-1-70-15, punkt 23). RVastS § 15 kohaselt võib isik nõuda kohtumenetluse käigus, sealhulgas kohtulahendiga tekitatud kahju hüvitamist üksnes juhul, kui kohtunik on kohtumenetluse käigus toime pannud kuriteo (lõige 1) või kui Euroopa Inimõiguste Kohus on rahuldanud isiku individuaalkaebuse Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni või selle protokolli rikkumise tõttu asjaomases menetluses, kui rikkumine viis asja ebaõige lahendamiseni ja isikul puuduvad muud võimalused oma õiguste taastamiseks (lõige 31).
9. Kohtupraktikas on selgitatud, et hüvitamiskaebuse korral tuleb kaebeõiguse olemasolu eitada juhul, kui kahju hüvitamise nõude eelduste puudumine on asjaoludest tulenevalt ilmselge (Tallinna Ringkonnakohtu
10. septembri
11. a määrus asjas nr 3-13-990, punkt 16; Riigikohtu
12. aprilli
13. a otsus asjas nr 3-3-1-17-12, punktid 7 ja 8). Samuti on praktikas kinnistunud seisukoht, et kohtu poolt tekitatud kahju hüvitamise eelduste täitmata jätmise korral kuulub kaebus tagastamisele kaebeõiguse ilmselge puudumise tõttu HKMS § 121 lõike 2 punkti 1 alusel (Tartu Ringkonnakohtu
14. juuni
15. a määrus asjas nr 3-18-799; Tartu Halduskohtu
16. augusti
17. a määrus asjas nr 3-18-1332; Tartu Ringkonnakohtu
18. detsembri
19. a määrus asjas nr 3-18-1974).
20. Praeguses kohtuasjas on ilmne, et RVastS §-s 15 sätestatud tingimused hüvitamisnõude esitamiseks ei ole täidetud. Asjas ei nähtu, et Viru Maakohtu
21. mai
22. a määruse asjas nr 2-16-646 teinud kohtunik oleks kaebaja hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumisel pannud toime kuriteo. Kohtuniku suhtes ei ole jõustunud süüdimõistvat kohtuotsust. Samuti ei ole Euroopa Inimõiguste Kohus rahuldanud asjaomase menetlusega seotud individuaalkaebust.
23. Eeltoodust tulenevalt puudub kaebajal kohtu tegevusega tsiviilasjas nr 2-16-646 põhjustatud kahju hüvitamise nõudes ilmselgelt kaebeõigus. Kohus tagastab kaebuse selle nõude osas HKMS § 121 lõike 2 punkti 1 alusel. (allkirjastatud digitaalselt) 3