← Eesti

2-20-3035/31

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis (Eesistuja) kohtunik Krista Kirspuu, (liikmed) kohtunik Indrek Soots ja kohtunik Ulvi Loonurm Määruse tegemise aeg ja koht 19.aprill 2021.a, Tallinn Kohtuasja number 2-20-3035 Kohtuasi Tallinna linna avaldus Lasnamäe Linnaosa Valitsuse kaudu XX-lt ja YY-lt alaealise lapse CC suhtes hooldusõiguse täielikult äravõtmiseks ning CC-le eestkostja määramiseks Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu 11.septembri

  1. a määrus Kaebuse esitaja ja liik Tallinna linna (Lasnamäe Linnaosa Valitsuse kaudu) määruskaebus ja CC määruskaebus Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus Avaldaja (määruskaebuse esitaja I): Tallinna linn (Lasnamäe Linnaosa Valitsuse kaudu) (registrikood 75016013, aadress Pallasti tn 54, 11413 Tallinn), lepinguline esindaja Liisi Raamets-Tunali (e-post:XXX) Puudutatud isik I (määruskaebuse esitaja II): CC (isikukood XXXXXXXXXXX, elukoht XXX), riigi õigusabi korras määratud esindaja vandeadvokaat Mariann Tusti (e-post:XXX) Puudutatud isik II (vastustaja I): XX (isikukood XXXXXXXXXXX, elukoht XXX) Puudutatud isik III (vastustaja II): YY (isikukood XXXXXXXXXXX, elukoht XXX), lepinguline esindaja Marko Woronowicz (e-post:XXX) Puudutatud isikute II ja III lepinguline esindaja: advokaat Simo Soolo (e-post:XXX) Menetluse liik Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON
  2. Võtta vastu Tallinna Linna (Lasnamäe Linnaosa Valitsuse kaudu) ja CC avaldused määruskaebustest loobumiseks Harju Maakohtu 11.septembri 2020.a määrusele 2-20-3035
  9. osas, milles vaidlustati YY-lt alaealise lapse CC suhtes hooldusõiguse äravõtmata jätmine ning lõpetada selles osas määruskaebuste menetlus. Jätta Harju Maakohtu 11.septembri 2020.a määruse resolutsioon muutmata, arvestades ka käesoleva määruse põhjendusi. Jätta Tallinna linna (Lasnamäe Linnaosa Valitsuse kaudu) ja CC määruskaebused rahuldamata. Rahuldada CC 18.märtsi 2021.a taotlus tõendite vastuvõtmiseks ja võtta tõenditena tsiviilasja juurde klassijuhataja 17.märtsi 2021.a vastus ja Harju Maakohtu XX.XX.XXXX kohtuotsus kriminaalasjas nr X-XX-XXXX. Rahuldada YY ja XX 18.märtsi 2021.a taotlus tõendite vastuvõtmiseks ja võtta tõendina tsiviilasja juurde Haridus- ja Noorteameti 2020 otsus nr 3.1-2/20/353-
  10. Rahuldada Tallinna Linna (Lasnamäe Linnaosa Valitsuse kaudu) 18.märtsi 2021.a taotlus tõendite vastuvõtmiseks osaliselt ja võtta tõendina tsiviilasja juurde Tallinna Perekeskuse pereteenistuse klienditöö kokkuvõtted, Q 11.märtsi 2021.a õpilase iseloomustus nr 1-22/15 ja Põhja-Prefektuuri Ida-Harju politseijaoskonna 17.märtsi 2021.a e-kiri. Jätta taotlus rahuldamata 17.veebruari 2021.a avalduse ja 18.veebruari 2021.a vastuse päringule tõenditena vastuvõtmise osas. Dokumendid on esitatud elektrooniliselt ning puudub vajadus neid tagastada. Rahuldada Tallinna Linna (Lasnamäe Linnaosa Valitsuse kaudu) 18.märtsi 2021.a taotlus tõendi vastuvõtmiseks ja võtta tõendina tsiviilasja juurde Politsei- ja Piirivalveameti 29.märtsi 2021.a vastus nr 2.1-3/7448-
  11. Jätta määruskaebusmenetlusega seotud menetluskulud menetlusosaliste endi kanda, v.a. CC-le riigi õigusabi korras määratud esindaja poolt õigusabi osutamisega seotud kulud, mis jäävad Eesti Vabariigi kanda. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Määruse resolutsiooni punktide 1-3 ja 8 peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Resolutsiooni punktid 4-7 ei ole vaidlustatavad. Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Avaldus ja selle aluseks olevad asjaolud
  12. Tallinna linn Lasnamäe Linnaosa Valitsuse kaudu (avaldaja) esitas 25.veebruaril 2020.a Harju Maakohtule avalduse, milles palus täielikult ära võtta XX-lt (puudutatud isik II, ema) ja YY-lt (puudutatud isik III, isa) alaealise lapse CC (puudutatud isik I, laps) isikuhooldus- ja varahooldusõigus ning määrata end CC eestkostjaks kuni lapse täisealiseks saamiseni.
  13. Avalduse kohaselt on CC vajaliku vanemliku hoolitsuseta jäänud erivajadusega laps, kelle perekond on Lasnamäe Linnaosa Valitsuse lastekaitse talituse järelevalve all alates
  14. aastast. Pere suurim probleem seisneb lapse ema XX tugevas alkoholisõltuvuses, mis on kestnud aastaid. Lapse ema on sotsiaalhoolekande osakonnast saanud pidevat abi ja suunamist ning on teadlik alkoholisõltuvuse ravi võimalustest, kuid kasutanud neid ei ole. Lapse isa YY 2 2-20-3035 tunnistab ja saab aru, et tema elukaaslasel on tugev alkoholisõltuvus, on ise püüdnud teda korduvalt ravile viia, kuid väidetavalt keeldub XX ka oma elukaaslase poolt pakutud abist.
  15. Politsei- ja Piirivalveameti 23.augusti 2019.a vastuse nr 2.1-3/24190-2 kohaselt on YY ja XX kohta politsei andmebaasis fikseeritud rohkem kui 40 juhtumit seoses lühisuhtevägivallaga, mille pealtnägijaks on olnud alaealine CC. Enamuse väljakutsete ajal on lapse ema XX olnud tugevas alkoholijoobes. 05.augustil 2018.a leidis aset juhtum, kus XX naabrist tuttav, kellega koos korteris alkoholi tarvitati, läks lapsele CC-le kättpidi kallale, kui laps soovis, et alkoholi tarvitanud isikud nende korterist lahkuksid.
  16. Medicum Perearstikeskus AS-i 13.septembri 2020.a vastusest nr 3.1-4/2588-2019-1 nähtub, et CC sündis tüsiliku anamneesiga. Lapse ema XX tarvitas raseduse ajal alkoholi.
  17. aastal diagnoositi CC-l kõne ja keele täpsustamata arenguhäire. Samuti on lapsel diagnoositud: R62.0 hilinenud arenguhäire, F80.1 ekspressiivne kõnehäire, Q86.0 fetaalne alkoholisündroom. Lapsel esineb ka F70.0 kerge vaimnealaareng, käitumishäire; F90.0 aktiivsus ja tähelepanuhäire; G40.0 paikmega seotud (fokaalne) idiopaatiline epilepsia. Emaga ei ole kontakti. Lapsega käib perearsti vastuvõtul isa. Lapse käitumine on väga probleemne, ta ei kuula sõna, ropendab. Alaealisel CC-l on Sotsiaalkindlustusameti poolt tuvastatud psüühikahäirest tulenevalt raske puue, samuti on tal raske keele- ja kõnepuue kehtivusega kuni 31.detsember 2020.a.
  19. aastal ilmnesid CC-l koolis käitumisprobleemid. Käesoleval ajal õpib CC Q lihtsustatud õppekava alusel
  20. klassis. 2018/2019 õppeaasta jooksul halvenes CC toimetulek ning käitumine koolis, õppeedukus langes järsult. C-l on koolis erinevaid suhtumis- ja suhtlemisprobleeme, ta kasutab ebatsensuurseid sõnu ja roppusi valjuhäälselt, juba kooli jõudes on õpilane halvas tujus, häirib klassikeskkonda oma agressiivse käitumisega, tõukab neid, eirab õpetaja ja kasvataja suuniseid, sülitab õpetaja pihta, küünistab, lööb rusikaga õpetajat kehapiirkonda, lööb mööduvaid kaasõpilasi. Õppeaasta jooksul võimaldati C-le ka tugiisiku teenust. Aja möödudes muutus C agressiivseks ka oma tugisiku suhtes. Lapse väljanägemine on lohakas, ta tuleb kooli tihti määrdunud või katkiste riietega ja riietel on ebameeldiv lõhn. C ema aktiivselt kooliga ei suhtle. Ema on osalenud kooli ühisüritustel C isa toel, ise oma poja käekäigu suhtes huvi välja ei näita, on vaikne ja eemalolev.
  21. Perele on 25.jaanuaril 2017.a koostatud juhtumiplaan ning tegevuskava, kuid enamus tegevuskavast on perel täitmata. Lapse isa YY käib poja tugivõrgustiku korraldatud ümarlaudadel, vajadusel arstivisiitidel, lapse koolis. Lasnamäe Linnaosa Valitsuse lastekaitse spetsialistid on korduvalt nõustanud nii XX kui ka YY alkoholisõltuvuse ravi võimalustest, kuid see ei ole andnud tulemusi. Lapsevanemad on olnud suunatud aktiivsus- ja tähelepanuhäiretega lapsevanemate tugirühma, kuid alates 16.aprillist 2015.a osalesid tugirühmas üksnes kahel korral. Vanemad on saanud koolipoolset tuge õpilaskodu näol ning ka lapsehoiuteenust. 20.veebruaril 2019.a hakkas perekond saama ka sotsiaaltransspordi teenust. 2018/2019 õppeaastal sai C ka tugiisiku teenust, mis lihtsustab lapse õppetööd koolitunnis. 29.jaanuaril 2019.a taotles Lasnamäe Linnaosa Valitsuse sotsiaalhoolekande osakonna lastekaitse vanemspetsialist lastekaitsejuhtumi nõustamisteenust Sotsiaalkindlustusametilt.
  22. 20.juunil 2019.a teostatud kodukülastusel oli korter must ja räpane. Esialgsel hinnangul võis öelda, et lapse tuba ei ole koristatud mitu kuud ning põrand oli igasugust sodi ja mustust täis ning ka voodipesu poldud vahetatud mitu kuud. Korteri põrandaid ei olnud antud korteris pestud kuid ning õhk oli umbne ja haises. 27.juunil 2019.a tegi Lasnamäe Linnaosa Valitsuse sotsiaalhoolekande osakonna lastekaitse vanemspetsialist XX-le ja YY-le kui oma alaealist last CC kasvatavatele isikutele CC tervise ja heaolu kaitseks ettekirjutused. XX kohustati mh mitte 3 2-20-3035 tarvitama alkoholi ning pöörduma alkoholisõltuvusest vabanemiseks ravile Lootuse külla või SA Viljandi Haiglasse. YY nõustus täitma ettekirjutust. XX ei nõustunud andma allkirja.
  23. 11.juulil 2019.a suunati perekond uuesti Tallinna Perekeskuse pereteenistuse teenusele ning teenust osutatakse käesoleva ajani. Eelnevalt viibis pere teenusel 2015 suvel, kolme kuu jooksul. Seekordsel teenuse osutamise perioodil on kohtutud emaga kahel korral, mil ta perekeskuse töötajatega suhtlemiseks soovi ei avaldanud. Katsed temaga vestlust alustada ei andnud tulemust. Kolmandal korral, pere kodus, kui XX oli alkoholijoobes, käitus ebaadekvaatselt ja üliemotsionaalselt.
  24. Lapse ema XX ei ole alkoholi kuritarvitamise tõttu pika aja jooksul täitnud oma vanema kohustusi poja CC suhtes. Laps on täielikult ilma jäänud emapoolsest hoolitsusest, kasvatusest ning emotsionaalsest lähedusest. XX ei tunnista oma alkoholisõltuvust ega ole nõus minema ravile. Ta ei huvitu oma lapse elust, tervisest ega arengust, ei tee mingisugust koostööd perega tegelevate spetsialistidega ega võta kuulda nende nõuandeid, ei osale last puudutavatel kohtumistel ja ümarlaudadel. CC on erivajadustega laps, kes vajab palju tähelepanu ja pidevat tegelemist, turvalist ja stabiilset keskkonda, teadlikku ja järjepidevat kasvatamist, järelevalvet ja tuge. XX ei ole midagi eelnimetatust oma pojale taganud, mille tagajärjel on lapsel kujunenud välja tõsised käitumishäired. XX pidev alkoholi kuritarvitamine kodustes tingimustes, sh ka võõraste joobes isikute toomine pere elukohta, pidevad politsei sekkumist vajavad tülid ja konfliktid kahjustavad otseselt lapse heaolu ja seavad ohtu tema turvalisuse omas kodus. CC elementaarsedki vajadused ei ole ema poolt rahuldatud, lapse hügieeni eest ei hoolitseta, talle ei ole tagatud täisväärtuslik toit ega rahulik kodune keskkond, kus laps saaks õppida, puhata ja vaba aega veeta, samuti ei ole lapsel korralikke puhtaid riideid ega koolis kaasas vajalikke õppetarbeid. Samuti on koduse olukorra tõttu lapsel magamatus, mis pärsib tema võimekust ja motivatsiooni osaleda koolis õppetöös. Lapsele ei ole omas kodus tagatud kindlustunne ja rahu, mida CC sugune erivajadusega laps äärmiselt vajab.
  25. Lastekaitse ja Tallinna Perekeskuse pereteenistuse poolt aastate jooksul läbiviidud nõustamisest hoolimata ei ole XX oma eluviisides mingeid muudatusi teinud, et tagada oma pojale vajalik hoolitsus ja tema vajadusi arvestav kasvukeskkond. Väljakujunenud peresisene olukord kahjustab tugevalt CC füüsilist, vaimset ja emotsionaalset seisundit, süvendab temal väljakujunenud käitumishäireid, pärsib tema arengut ning ohustab tema turvalisust.
  26. Rakendatud abimeetmetest hoolimata ei ole peres midagi muutunud. Vanemad ei soovi või ei suuda kindlustada oma lapsele CC-le turvalist ja stabiilset elukorraldust, katta lapse elementaarseid vajadusi ning pakkuda lapsele tema vajadustele vastavat tähelepanu, järelevalvet, abi ja tuge, mistõttu tuleb laps vanematest eraldada ning võtta neilt täielikult ära hooldusõigus lapse suhtes. Vähem piiravad abinõud ei ole piisavad, et tagada CC-le stabiilne elukorraldus ja tema vajadusi arvestav arengu- ja kasvukeskkond. XX-lt ja YY-lt hooldusõiguse äravõtmisel jääb alaealine CC ilma seadusliku esindajata ning talle on vaja määrata eestkostja, kellel oleks õigus korraldada tema elu ning võtta vastu lapse tervist, haridust ning muid olulisi eluvaldkondi puudutavaid otsuseid. Kuna CC-l puuduvad lähedased isikud, kes oleksid avaldanud soovi täita tema eestkostja ülesandeid, tuleb lapse eestkostjaks määrata tema rahvastikuregistrisse kantud elukoha järgne linnavalitsus ehk Tallinna linn Lasnamäe Linnaosa Valitsuse kaudu. Puudutatud isiku I (lapse) seisukoht
  27. Lapsele riigi õigusabi korras määratud esindaja toetas avalduse rahuldamist. Esindaja on suhelnud nii lapse kui isaga, ema oli viidud kodukülastuse päeval erakorralise meditsiini 4 2-20-3035 osakonda ja hiljem kainestusmajja. Perekond elab sotsiaalpinnal, kus igal pereliikmel on oma tuba. Lapse voodis pole korralikku voodipesu, padjapüüre pole üldse, ema toas olevas voodis on kõik olemas. Õppimine toimub 300 meetrit eemal olevas isa kontoris, kus asub arvuti. Samas üürikorteris elab lapse poolvend ja teises toas isa töökaaslane. Lapse äratab hommikuti isa, kes valmistab ka hommikusöögi. Sünnipäeva puhul minnakse batuudikeskusse, kuhu tuleb kaasa isa, kuid ema mitte. Lapse sõnul joob ema peaaegu iga päev. Läheduses elavad ühed inimesed, kellega ta koos joob ja kes annavad emale raha joomiseks. C ei taha, et ema väga kuskil tema üritustel käib või teiste sõpradega kokku puutub, sest ema on purjus ja teeb talle häbi. Vahel peksab ema isa ja vahel jälle isa ema. Tema saab vahel mõlema käest peksa. Kui isa on ema löönud, siis C vahel lohutab ema. Teda ennast keegi ei lohuta ja ta oma muredega kellegi poole ei pöördu. Tahaks, et keegi vahel lohutaks küll. Elukorraldusest arvab, et võiks elada isaga ja ei taha, et ema elaks koos nendega. Lapse isa YY näeb ainukese probleemina XX alkoholismi. Tema sõnul on X varem tööl käinud, probleem on tõsine viimased 4 aastat. XX tuleb saata alkoholismivastasele ravile ja tööle, siis on kõik korras. Oma naise joomist põhjendab, et X-l oli väga raske lapsepõlv. Samas ei leia ta, et C lapsepõlv oleks ema joomise ja käitumise tõttu raske. Möönab, et X ohjeldamiseks kasutab valuvõtteid. Kohalik omavalitsus on pakkunud perele kõikvõimalikku abi ja toetust. Peresse kutsutakse tihti politseid. On juhtum, kus lapse ja kodus viibiva võõra täiskasvanu vahel oli kaklus. Pärast seda algasid C-l epilepsiahood. See näitab, et laps ei saa vajalikku vanemlikku hoolt, mis on mõjutanud lapse arengut, psüühikat ja tervist. Arvestades kogumis aastate jooksul dokumenteeritud joomist, konflikte ja vägivalda, võib ohus olla ka lapse elu. Täidetud on kõik eeldused mõlema vanema suhtes lapse isiku ja varahoolduse täielikuks äravõtmiseks. Puudutatud isiku III (isa) seisukoht
  28. Isa arvamusest nähtuvalt saab ta aru, kui sügavas alkoholismi depressioonis olevalt emalt võetakse ära lapse hooldusõigus, kuid tema suhtes sama rakendamine on ebaõiglane. Pojal on ema alkoholismist põhjustatud vaimse arengu peetus, raske puue. Imikust saati on isa teda hooldanud ja ravinud vastavalt arstide õpetusele. Ema alkoholismist tingitud lapse ajukahjustus on pöördumatu. Lapse emal on olnud raske lapsepõlv. Vaatamata püüdlustele suunata X alkoholi võõrutusravile on see andnud vaid ajutist lahendust ja leevendanud alkoholi probleemi, nii et X on suutnud periooditi tööd teha. 3 aastat tagasi tegi töökoht talle välja sünnipäeva peo ning X hakkas sellest ajast alkoholi tihedamini tarvitama, jättis tööl käimise ja pere hooldamise. Isa pole suutnud teda alkoholist võõrutada ega saanud X võõrutusravile suunamiseks abi ka kohalikult omavalitsuselt. Käesolevaks ajaks on X sügav alkoholi sõltlane ja nagu ütlevad arstid, sügavas depressioonis ja vajab alkoholi sõltuvuse süvaravi, ta ei saa enam adekvaatselt ümbritsevast aru, on ohtlik eelkõige iseendale, kui ka teistele. Laps ja alkohoolikust ema on paigutatud eraldi tubadesse. Isa on uurinud X paigutamist alkoholist võõrutusele Lootuse külla. 5 2-20-3035 Käesolevalt on ema Wismari Haiglas ravil. Isa palub menetluse enda suhtes lõpetada ja jätta talle täielik hooldusõigus lapse suhtes. Puudutatud isiku II (ema) seisukoht
  29. Ema avaldas maakohtus toimunud ärakuulamisel, et kõik on korras, tema otsib tööd ning teeb lapsele süüa, koristab, käib tema ja isaga koos arsti juures. Laps ei näe, kui nad sõbrannaga vahest alkoholi võtavad. Maakohtu määrus ja põhjendused
  30. Harju Maakohus jättis 11.septembri 2020.a määrusega avalduse rahuldamata, menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda ning riigi õigusabi tasu ja kulud Eesti Vabariigi kanda.
  31. Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt tugines kohus PKS §-le 123, §-le 134, § 135 lgtele 1 ja 2 ning Riigikohtu lahendi nr 3-2-1-13-11 p-s 14 seisukohale, et vanemalt lapse suhtes isikuhooldusõiguse täielik äravõtmine on äärmuslik meede. Vanema õigusi piiravate abinõude rakendamisel peab kohus kaaluma nii lapse huve kui ka vanema õigusi ning kohaldama lapse heaolu tagamiseks vanema õigusi kõige vähem piiravaid abinõusid. Abinõu valikul peab kohus arvestama perekonnaautonoomia põhimõttega ning eelistama võimalusel selliseid abinõusid, mis toetavad perekonda ja aitavad vanema ja lapse sidet tugevdada või taastada. Kohus võib vanemalt isikuhooldusõiguse lapse suhtes täielikult ära võtta üksnes juhul, kui vanema ja lapse õigussuhet toetavad abinõud ei ole andnud soovitud tulemust või on ilmne, et toetavate abinõudega ei ole võimalik ohtu lapse heaolule kõrvaldada. Arvestades perekonnaelu puutumatuse põhimõtet peavad kohtu kohaldatavad abinõud olema eesmärgipärased ja proportsionaalsed.
  32. Äärmusliku meetme kohaldamise aluseks saavad kohtu hinnangul olla äärmuslikud asjaolud. Ainuüksi asjaolu, et vanemad ei ole ideaalsed vanemad ei saa olla põhjuseks lapse äravõtmiseks. Kohus veendus last ära kuulates, et laps suhtub oma vanematesse hästi ja vanemate poolt laps ohtu ei tunne, soovib vanematega jätkuvalt koos elada. Füüsilise karistamise väide kinnitust ei leidnud. Laps oli asjalik, rõõmsameelne, positiivse ellusuhtumisega. Kohtule ei jäänud lapse ärakuulamisest muljet, et laps tuleks vanematest eraldada.
  33. Kohus leidis, et kuigi perekonnas on ilmselgelt probleeme, mis avalduvad: lapse ema alkoholisõltuvuses; politsei väljakutsetes seoses ema alkoholitarbimisega; lapse mõningastes probleemides koolis - ei ole kohtu hinnangul lapse heaolule esinenud vanemate poolt sellist ohtu, mida saaks kirjeldada kui äärmuslikku. Vaidlust ei saa olla selles, et eelkirjeldatud asjaolud ei ole ideaalsed, kuid vanematelt hooldusõiguse äravõtmiseks peavad eelkirjeldatud asjaolud olema seadnud ka lapse heaolu niivõrd suurde ohtu, et vanematelt hooldusõiguse äravõtmine oleks põhjendatud. Asjaolu, et laps kipub koolis esimestes tundides magama ja see kuidas laps koolis mõnikord käitub või et ei tahagi koolis käia ja õppida, ei ole argumendiks vanematelt hooldusõiguse äravõtmisele. Vanemad selgitasid, et laps püsib öösiti salaja kauem üleval teleka vaatamiseks ja nad püüavad seda takistada – on näha seega, et vanemad on probleemiga kursis ja üritavad sellega tegeleda, kuid kohtu hinnangul tuleb nentida, et kui 14 aastane poiss soovib öösel kauem üleval olla või teatud viisil end koolis väljendada, siis küllap on seda tõesti raske reaalselt pidevalt takistada. Seejuures pidas kohus üldteada asjaoluks, et suurem osa teismelisi lapsi ei tahagi koolis käia ja õppida, selles ei ole midagi ebatavalist. Väärib märkimist et laps siiski koolis käib. Väide et laps on koolis näljane ja söömata võib tõele vastata, kui jällegi lähtuvalt vanemate poolt selgitatust on asi lihtsalt selles, et poeg ei taha 6 2-20-3035 hommikuti kodus süüa ja nad ei saa sundida. Kohus leidis, et sellist väidet võib usutavaks pidada, kuivõrd kodukülastustel on tuvastatud et kodus külmkapis süüa on ja üleüldiselt ei ole tuvastatud asjaoludest jäänud muljet, et perel süüa ei oleks või et peres süüa ei valmistataks. Ka laps ise kinnitas, et vanemad teevad talle süüa. Kohtu hinnangul on laps juba piisavalt vana, et teeb valikuid nagu see millal ja kas ta sööb, ise.
  34. Kohus ei näinud, kuidas lapse erivajadus oleks antud juhul aluseks lapse vanematelt äravõtmiseks. Lapse erivajadus küll raskendab lapsevanemate poolt lapse kasvatamist, kui on näha et lapsega tegeletakse nii hästi kui suudetakse. Kindlasti suudavad igasugused erikoolituse saanud spetsialistid erivajadustega lastega paremini toime tulla kui nö tavalised inimesed, kuid kohus ei arva et seetõttu tuleks erivajadustega lapsi vanematelt ära korjata. Äravõtmise aluseks olev erivajadus peaks olema ikkagi selline, kus spetsialisti sekkumiseta oleks lapse elu ja tervis reaalselt otseses ohus.
  35. Lapse ema alkoholisõltuvus on probleemiks ja kohus ei olnud veendunud, et lapse ema saaks üksi lapse eest hoolitsemisega hakkama, kuid antud juhul kuulub perekonda ka lapse isa, kes on kohtu hinnangul täiesti korralik inimene. Lapse isa armastab last, hoolitseb tema eest ja on kõigi lapse asjadega kursis (ka avaldaja ise on kinnitanud, et lapse isa teeb koostööd spetsialistidega), sh suhtleb kooliga, arstidega, korraldab lapse trenne jne. Laps, isa ja ema elavad ühtse perekonnana koos ja lapse isa hoolitseb lapse heaolu eest ka siis, kui lapse ema seda teha ei suuda. Lapse isalt hooldusõiguse äravõtmiseks ühtki veenvat argumenti välja toodud ei ole. Kokkuvõtlikult ainukesed etteheited isa vastu on 1) et lapse isa ei suuda väidetavalt lapse heaolu eest hoolitsemisega hakkama saada, kuid kohtu hinnangul ei saa tuvastatud asjaoludest lähtudes öelda, et isa saaks kuidagi märkimisväärselt halvemini teismelise lapsega hakkama kui keskmine vanem ja 2) sisuliselt tuleks isalt lapse hooldusõigus ära võtta, kuivõrd ta oma alkohoolikust naisest lahti saanud ei ole - kohus peab sellist etteheidet isale absurdseks.
  36. Kohus leidis, et antud hetkel ei esine selliseid äärmuslikke asjaolusid, mis annaksid aluse vanematelt lapse hooldusõiguse äravõtmiseks ning vanemaõiguslike isikute olemasolu tõttu puudub alus lapsele eestkoste seadmiseks. Avaldaja määruskaebus
  37. Avaldaja esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ja teha uus määrus, millega võtta vanematelt täielikult ära isikuhooldus- ja varahooldusõigus lapse suhtes ning määrata avaldaja lapse eestkostjaks kuni lapse täisealiseks saamiseni, jätta poolte menetluskulud nende endi kanda ja lapsele riigi õigusabi korras määratud esindaja kulud riigi kanda.
  38. Määruskaebuse põhjendustest nähtuvalt ei ole kohus võtnud arvesse kõiki asjaolusid, lähtunud lapse huvidest ega hinnanud avaldaja poolt kohtule esitatud kirjalikke tõendeid. Kohus ei ole piisavalt põhjendanud XX-lt hooldusõiguse ära võtmata jätmist.
  39. Antud juhul on avaldaja esitanud kohtule piisavalt tõendeid selle kohta, et XX ei ole aastaid täitnud oma vanema kohustusi lapse suhtes, on kuritarvitanud alkoholi ning tekitanud ja osalenud politsei sekkumist vajavates konfliktides lapse juuresolekul, jättes erivajadusega lapse vajaliku hoolitsuseta ja järelevalveta ning seades ohtu tema elu, tervise ja turvalisuse. Samuti on dokumentaalselt tõendatud XX olematu osalus lapse elu korraldamises, poja hariduse tagamises ja arengu toetamises ning tervise eest hoolitsemises, rääkimata lapse ülalpidamisest, millesse ta mittetöötava emana ei ole aastaid panustanud. 7 2-20-3035
  40. Kohus ei ole võtnud seisukohta avaldaja esitatud tõendite osas. Kohus ei ole võtnud arvesse, et kõiki kohaliku omavalitsuse pädevuses olevaid võimalusi pere abistamiseks ning toetamiseks on juba enne kohtusse pöördumist proovitud, kuid need ei ole tulemusi andnud ning lapse füüsiline ja vaimne heaolu, turvalisus ja areng on peresse jäämisel tõsises ohus. Kohus ei ole põhjendanud, miks ta ei ole arvestanud perega tegelevate spetsialistide hinnanguga last kahjustava olukorra tõsiduse ning meetme rakendamise vajaduse osas.
  41. Kui ärakuulamisel kohtus teatas YY, et tema elukaaslasel XX-l ei ole enam alkoholi tarvitamisega probleeme ning ta on sellest tervenenud, siis paraku ei ole see väide usutav. 15.juulil 2020.a toimus järjekordne peretüli ja Politsei- ja Piirivalveameti vastuskirjast nr 2.13/30234-2 nähtub, et XX oli väga tugevas joobes, ülejoomisel hakkab kodus asju lõhkuma, näeb luulusi, norib tüli enda perekonnaga ja üldiselt segab kodurahu. Eeltoodu näitab selgelt, et XX kuritarvitab jätkuvalt alkoholi. Politsei kirjast tuleb välja ka see, et puudega laps oli kodus koos tugevas alkoholijoobes emaga, kes noris lapsega tüli, mistõttu pidi laps koju kutsuma isa.
  42. XX ei ole pika aja jooksul täitnud oma vanema kohustusi poja CC suhtes. Laps on jäänud täielikult ilma emapoolsest hoolitsusest, kasvatusest ning emotsionaalsest lähedusest. Emapoolne alkoholi kuritarvitamine ja sellest tulenev agressiivne käitumine ohustab otseselt lapse turvalisust. Määruskaebuse esitaja ei kahtlegi selles, et CC oma vanemaid armastab, kuid ainuüksi eeltoodu ei saa olla aluseks jätta laps tingimustesse, kus tema heaolu, areng ja turvalisus on pidevas ohus. Puudutatud isiku I (lapse) määruskaebus
  43. Lapsele riigi õigusabi korras määratud esindaja esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ja teha uus määrus, millega avaldus rahuldada.
  44. Määruskaebuse põhjendustest nähtuvalt ei nõustu esindaja kohtu järeldustega. Objektiivsed asjaolud näitavad, et perekonnas toimuvad pidevad olmetülid sellisel tasandil, et on vajadus kutsuda välja politsei. Asjas on esitatud tõendid, mis näitavad, et lapse kodus toimub süstemaatiline alkoholi kuritarvitamine ja lähisuhtevägivald. On esitatud tõendid selle kohta, et koju on tehtud üle 40 politseiväljakutse. Viimane väljakutse on toimunud kohtumenetluse ajal, kuhu olid segatud kõik pereliikmed. XX on kriminaalkorras karistatud YY-le tervisekahjustuse tekitamise eest (lõi pea lõhki). YY kutsub jätkuvalt välja politseid koduse olukorra lahendamiseks.
  45. Täiesti absurdne on väide, et XX on mõne kuuga alkoholismist tervenenud. Lapse ema ei osale lapse kasvatamises kui lapsevanem tegelikult üldse. Laps viibib pidevalt keskkonnas, kus ta kogeb alkoholi kuritarvitamist, tülisid ja vägivalda lähisuhetes. Lapse suhtes on tarvitatud vägivalda, sh kodus viibinud kolmandate isikute poolt. Lapse igapäevane hoolitsus on alla tavapärase ja vajaliku (toit, hügieen).
  46. Laps on kirjeldanud erinevaid vägivallajuhtumeid, oma vihahooge, muid konfliktsituatsioone põhjalikult ja usutavalt. Õpetajad on informeerinud vägivallast, sülitamisest, ebasobivast seksuaalsest käitumisest teiste suhtes. Need on tõsised ohumärgid, et kodus ei ole adekvaatne ega normaalne käitumismudel lapsele nähtav. Kohus pole hinnanud tõendeid, millest nähtub, et laps käitub agressiivselt ja teisi ohustavalt. Lapsevanemal on kohustus kindlustada lapsele turvaline kodu. 8 2-20-3035 Menetlusosaliste seisukohad
  47. Puudutatud isik III (isa) palus jätta määruskaebused rahuldamata. Asjaolu, et XX kohati kuritarvitab alkoholiga, ei ole piisav põhjus, et last perekonnast eraldada. XX ei tarvita kaugeltki iga päev alkoholi ning. Enamuses on X ikka kaine ema ja perenaine. XX on lõpetanud Teeninduskooli ning omab kesk-eriharidust ja kokakutset. Samuti on ta teinud läbi autojuhikursused, kodakondsuseksamid. Lapse ema käis sõltuvusravil, on viimasel ajal kaine ning käib tööl. Pereelus on tehtud muudatused, C-l on oma tuba üürikorteris, kuhu ta tuleb pärast kooli üksi või sõpradega. Ema osaleb pereelus, teeb süüa, peseb pesu ja suhtleb lapsega. Kui X on läinud vahel õhtul ülemeelikuks, on isa kutsunud politsei ning lasknud ta viia kainestusmajja. Enamus juhtudest, kus on politsei kutsutud, C ei tea.
  48. Puudutatud isikud II ja III (ema ja isa) palusid jätta määruskaebused rahuldamata, poolte menetluskulud nende endi kanda ja lapsele riigi õigusabi korras määratud esindaja kulud riigi kanda. Vanemad on koos elanud 16 aastat. 14-aastane laps on elanud vanematega alates sünnist ning vanemad on terve elu lapsega tegelenud. Pere on materiaalselt kindlustatud. Isal on kõrgharidus ja on riiklikult tunnustatud ekspertide nimekirjas. Pere elab 3-toalises korteris Irus (XXX, Tallinn), kus lapsel on oma tuba. Lisaks on isa enam kui 10 aastat lähedal asuvas majas üürinud 3-toalise korteri aadressil YYY, Tallinn. Üürikorteris on lapse käsutuses üks tuba, teises toas elab alaliselt lapse poolvend R (vanus 26.a), ja üks tuba on isa töötuba. Kui laps soovib jääda ööseks üürikorterisse, viib kas ema või isa või vanemad koos söögi lapsele sinna. Üürikorteris ema öösiti ei viibi ning alkoholi ei tarvita. Ema käib tänaseks tööl (laotööline). Isa on pöördunud Tallinna linna sotsiaalosakonna poole abi saamiseks, sh alkoholisundravi küsimuses. Isa on politsei kutsunud neil juhtudel, kui hakkama ei saa või peab seda moodust vajalikuks printsipiaalsetel põhjustel. Kohus on teinud lahendi, mis vastab lapse huvidele. 14aastase lapse perest (kellega laps on terve senise elu koos elanud) eraldamise kui kõige äärmuslikuma meetme rakendamine ei ole põhjendatud. Avaldusest, muudest materjalidest ja ka kohtule esitatud määruskaebustest ei nähtu, milliseid muid ja vähemkoormavamaid meetmeid on perele varasemalt rakendatud. Pere on ise pöördunud kohaliku omavalitsuse poole (nt otsinud abi seoses ema alkoholismiga, kuid abi perele antud ei ole). Materjalidest ei nähtu, millist abi perele sellega seoses osutati. Samuti on aastaid töötu olnud ema käesolevaks hetkeks asunud tööle, mis on aidanud alkoholismi ohjeldada. Pere tegeleb ühiselt ema alkoholismi probleemiga ka edaspidi. Antud juhul ei ole põhjendatud vanematelt lapse hooldusõiguse äravõtmine ja lapse perest eraldamine.
  49. Avaldaja toetas puudutatud isiku I määruskaebust. Puudutatud isik I toetas avaldaja määruskaebust. Menetluse edasine käik
  50. Harju Maakohus jättis määruskaebused rahuldamata ja edastas need tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
  51. Tallinna Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab esmalt tuginedes TsMS § 659 ja § 644 lg-le 1, et avaldaja ja lapse esindaja esitatud määruskaebusest loobumise avaldused maakohtu määrusele osas, milles vaidlustati YY-lt alaealise lapse CC suhtes hooldusõiguse äravõtmata jätmine, tuleb vastu võtta ja määruskaebuste menetlus TsMS § 644 lg 4 alusel selles osas lõpetada. Ringkonnakohus selgitab, et tulenevalt TsMS § 644 lg-st 3 9 2-20-3035 loetakse määruskaebusest loobumise korral, et määruskaebuse esitaja ei ole apellatsiooniastmes menetlustoiminguid teinud ning määruskaebusest loobumise korral ei saa määruskaebuse esitaja esitada enam uut määruskaebust sama eseme kohta.
  52. Eeltoodust ja TsMS § 651 lg-st ja §-st 659 tulenevalt on ringkonnakohus seotud määruskaebuste piiridega ning kontrollib maakohtu määruse seaduslikkust üksnes osas, milles vaidlustati XX-lt alaealise lapse CC suhtes hooldusõiguse äravõtmata ja CC-le eestkostja määramata jätmine. Ringkonnakohus on tsiviilasja materjalidega tutvumise järgselt seisukohal, et määruskaebustes esitatud väited maakohtu määruse tühistamiseks selles osas alust ei anna, arvestades, et maakohtu lõppjäreldus emalt lapse osas hooldusõiguse äravõtmata jätmise ja lapsele eestkostja määramata jätmise osas on kohtumenetluse käigus muutunud asjaolusid arvesse võttes õige. Maakohtu määruse resolutsioon jääb muutmata, arvestades ka käesoleva määruse põhjendusi. Määruskaebused jäävad rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub TsMS § 654 lg 6 alusel maakohtu määruses toodud põhjendustega ning sellest tulenevalt neid ei korda. Vastuseks määruskaebustele märgib ringkonnakohus järgmist.
  53. Ringkonnakohus nõustub avaldajaga, et maakohus on jätnud hindamata avaldusele lisatud tõendid ja määrust osas, milles kohus jättis emalt lapse hooldusõiguse ära võtmata, ebapiisavalt põhjendanud. Siiski ei anna eelnevad rikkumised alust määruse selles osas tühistamiseks, kuivõrd ringkonnakohus saab maakohtu eksimused ise parandada. Nõustuda tuleb avaldajaga ka selles, et maakohtule esitatud tõenditest nähtuvalt on ema kuritarvitanud alkoholi, tekitanud ja osalenud lapse juuresolekul politsei sekkumist vajavates konfliktides, jätnud lapse vajaliku hoolitsuse ja järelevalveta, seadnud ohtu tema elu, tervise ja turvalisuse ega ole täitnud oma kohustusi lapse suhtes.
  54. Nii nähtub PPA vastustest (tlk 22-38), et aastatel 2014-2019 on olnud pere elukohta Tallinn, XXX rohkelt väljakutseid peamiselt lähisuhtevägivalla ja ema alkoholisõltuvusest tingitud käitumise tõttu. Kirjeldatud asjaoludest selgub mh, et ema on purjus olles viibinud lapsega õues ja jätnud ta korduvalt hooleta (tlk 22), laps on ema alkoholijoobest tingitud vägivaldsushoogude ajal kodus viibinud (tlk 22 pöördel, 23 pöördel, 24, 26, 28, 29, 30, 31, 32, 34, 35 pöördel, 36, 36 pöördel, 38), lapse ja ema joomakaaslaste vahel on tekkinud tüli seoses lapse sooviga, et võõrad lahkuksid (tlk 33) ja naaber on lapsele kallale läinud (tlk 36 pöördel), korter (sh lapse tuba) on mitu kuud koristamata, räpane ja must, asjad vedelevad maas, voodipesu ei ole vahetatud pikka aega (tlk 35), laps on kannatanud ema vägivalla all (tlk 24), ema on olnud lapse suhtes agressiivne ning laps hoiab temaga vahemaad ega taha emaga suhelda (tlk 31). Lastekaitsetöötajad on kodukülastuste ajal märganud, et lapsel kannab räpaseid sokke ja riideid, tema voodipesu on vahetamata või ei ole seda üldse (tlk 41), lapse tuba on koristamata ja räpane, ümberringi vedelevad tühjad pudelid, põrandad on pesemata ja mustust täis (tlk 41 pöördel). Koolis on laps olnud näljane, väsinud, kasimata, määrdunud ja/või katkiste ebameeldivalt lõhnavate riietega, kaasõpilaste ja õpetaja suhtes verbaalselt ja füüsiliselt vägivaldne (tlk 10 pöördel, 13, 13 pöördel, 14 pöördel, 15 pöördel). Laps on õpetajale kirjeldanud öösel toimunud pidusid, kus tarvitatakse alkoholi ning seda, et ta ei saa magada (tlk 10 pöördel). Ema aktiivselt kooliga ei suhtle (tlk 13 pöördel). Perearsti vastuse kohaselt käib lapsega tema vastuvõtul isa, emaga ei ole kontakti (tlk 18 pöördel).
  55. Kuigi eelkirjeldatud ja tõendatud asjaoludel on avaldaja kohtusse pöördumine emalt lapse suhtes hooldusõiguse täielikuks äravõtmiseks olnud igati õigustatud, ei saa ringkonnakohtu hinnangul siiski nõustuda selle määruskaebuse väitega, et avaldaja esitatud tõendite hulk on piisav emalt lapse suhtes hooldusõiguse täielikuks äravõtmiseks ja lapsele eestkostja määramiseks. Määruskaebuste edukuse tagamiseks tuli põhistada, et lapse füüsiline ja vaimne 10 2-20-3035 heaolu, turvalisus ja areng on ema alkoholisõltuvusest tingitud käitumisest tulenevalt jätkuvalt ohus.
  56. Riigikohus on asunud seisukohale, et kohus saab vanemalt lapse hooldusõiguse ära võtta üksnes siis, kui on tuvastatud PKS § 134 lg 1 kohaldamise eeldused (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 30.aprilli 2019.a kohtumäärus tsiviilasjas nr 2-18-3628, p 17). Vanemalt lapse hooldusõiguse täielikult äravõtmiseks ei anna iseenesest veel alust asjaolu, et vanem ei tule iseseisvalt toime pere igapäevaelu korraldamise ja lapse arendamisega ning vanemal napib vahendeid pere ülalpidamiseks. Olukorras, kus vanem soovib last ise kasvatada ning on nõus oma elukombeid ja senist elukorraldust muutma, tuleb vanemale enne hooldusõiguse äravõtmist kohaldada muid abinõusid ja anda võimalus näidata, kas ta suudab olukorda muuta ja last ähvardanud ohu kõrvaldada (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 16.septembri 2015.a kohtumäärus tsiviilasjas nr 3-2-1-78-15, p 14,18).
  57. Vaatamata sellele, et käesolevas tsiviilasjas ei ole kohtud teinud emale PKS § 134 lg-s 3 sätestatud ettekirjutusi, nähtub asja materjalidest, et ema on olnud kohtumenetluse jooksul suuteline oma seniseid elukombeid ja käitumist muutma.
  58. Nii selgub avaldaja määruskaebusele lisatud PPA 17.septembri 2020.a vastuskirjast, et kuigi 15.juulil 2020.a leidis taas aset peretüli, mille käigus ema lõhkus asju, tülitses lapsega ning jätkas agressiivset käitumist ka peale politsei lahkumist (tlk 89), siis PPA 29.märtsi 2021.a vastuse (tlk 164) kohaselt rohkem juhtumeid, kus laps oleks olnud peretülide või ema alkoholijoobest tuleneva vägivaldse käitumise vahetu pealtnägija või –kogeja, enam esinenud ei ole. Emal on küll endal olnud kokkupuuted politseiga 5 korral (16.augustil 2020.a, 21.septembril 2020.a, 08.novembril 2020.a, 05.detsembril 2020.a ja 19.jaanuaril 2021.a), mil ta viidi väljaspool kodu joobes olles kainestusmajja. Ametlikku kinnitust ei ole leidnud noorsoopolitseiniku e-kirjas märgitu, et ema toimetati kainestusmajja ka 23.jaanuaril 2021.a ja 04.märtsil 2021.a (tlk 158). Vanemate endi selgituste kohaselt on ema teinud muutused oma tutvusringkonnas, olnud Wismaris anonüümselt alkoholisõltuvuse ravil nii jaanuaris kui veebruaris 2021 aastal kokku kahel korral pikkusega 3-4 päeva korraga ja püsinud viimasest ravikorrast kaine, mida lapse isa kontrollib regulaarselt alkomeetriga (tlk 133). Neid väiteid määruskaebuste esitajad vaidlustanud ei ole.
  59. Eelnevast tulenevalt ei ole ringkonnakohtul võimalik tuvastada, et ema või tema alkoholisõltuvusest tingitud käitumine on lapse elule ja tervisele, üldisele heaolule ning turvalisusele jätkuvalt ohtlik. Ka ei saa nõustuda nende määruskaebuste väidetega, et ema käitumises ei ole üldse positiivseid muutusi toimunud, ta ei tee midagi alkoholi kuritarvitamisega võitlemiseks ega ole valmis ravile minema. Tõsi, avaldaja 27.juuni 2019.a ettekirjutust nr 9-17.8/2410-2, millega kohustati ema pöörduma alkoholisõltuvusest vabanemiseks ravile kas Lootuse külla või SA Viljandi Haiglasse (tlk 40-41), ema veel täitma asunud ei ole. Kuigi lapse esindajale avaldas ema, et Lootuse külla küll ei lähe (tlk 128), ei ole selle võimaluse kasutamist ringkonnakohtule esitatud vastusest nähtuvalt siiski välistatud (tlk 133).
  60. Määruskaebuste esitajad on emalt lapse hooldusõiguse äravõtmise nõudes tuginenud ka sellele, et lapse igapäevane hoolitsus (toit, hügieen) on alla tavapärase ning vajaliku, ema osalus lapse elu korraldamises, sh tema hariduse tagamises ja arengu toetamises ning tervise eest hoolitsemises, aga ka lapse ülalpidamises, olematu. Ringkonnakohus on seisukohal, et ka selles osas on ema suutnud oma käitumist korrigeerida ja olukorda paremaks muuta. 11 2-20-3035
  61. Nii nähtub vanemate kirjeldustest, et lapse elu on ümberkorraldatud kahe kodu, so XXX, Tallinn ning YYY, Tallinn, vahel (tlk 115 pöördel). Ringkonnakohtule esitatud lapse esindaja enda seisukohast ja Tallinna Perekeskuse pereteenistuse kokkuvõtetest perioodil 20.oktoober 2020.a–15.veebruar 2021.a (tlk 128, 145-154) ei ole tuvastatav, et lapse või tema kodu(de) osas oleks hügieeninõuded jätkuvalt täitmata, laps näljas ja räpane. Vanemad on selgitanud, et ema hoolitseb pere eest igapäevaselt koduste toimetustega (koristab, teeb süüa) (tlk 133 pöördel). Ka lapse esindaja on kodukülastuse ajal olnud tunnistajaks ema poolsele söögitegemisele ja nõudepesule (tlk 128 pöördel). Emal õnnestus leida ka tööd (tlk 116, 141), kuid töösuhe lõpetati tema tingimisi karistatuse tõttu joobes sõiduki juhtimise eest (tlk 140 pöördel). Alates 04.veebruarist 2021.a on ema registreeritud töötuna ja otsib tööd, teinud proovitöid, kuid töölepingut ei ole õnnestunud sõlmida (tlk 133). Kuigi klassijuhataja vastusest ja Haridus- ja Noorteameti otsusest (tlk 131, 136-138) nähtub, et muutumatuna on püsinud asjaolu, et lapse haridusega seotud asjaajamised ja lapse eriarstide külastamised korraldab endiselt isa, ei anna see iseseisvat alust määruskaebuste rahuldamiseks, kuivõrd tuvastatav on, et ema siiski osaleb lapse elu korraldamises, on näidanud üles tahet ja võimekust oma seni puudulikku suhtumist vanema kohustuste täitmisse parandada.
  62. Lapse esindaja on määruskaebuses tuginenud ka ema kriminaalkorras karistatusele. Tsiviilasjas esitatud tõenditest nähtub tõepoolest, et 29.juulil 2015.a toimunud vägivallarünnaku tagajärjel, mille käigus lõi ema isa pudrunuiaga pähe, alustati kriminaalmenetlust (tlk 25). Lisaks tunnistati ema Harju Maakohtu XX.XX.XXXX kohtuotsusega kriminaalasjas nr X-XX-XXXX KarS § 424 lg 1 (mootorsõiduki joobes juhtimine) järgi süüdi, teda karistati tingimisi vangistusega pikkusega 5 kuud ja 29 päeva ning kohustati 2 aasta pikkuse katseaja kestel järgima kontrollnõudeid, sh mitte tarvitama alkoholi (tlk 132 ja 132 pöördel). Kohtute infosüsteemi andmetel on kohtuotsus jõustunud.
  63. Kohtupraktikas on asutud seisukohale, et vanemalt hooldusõiguse PKS §-de 134 ja 135 alusel äravõtmise aluseks võib olla vanema kuritegelik eluviis koosmõjus muude asjaoludega (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 16.novembri 2016.a kohtumäärus tsiviilasjas nr 3-2-1-99-16, p 19). Vanema hooldusõiguse äravõtmiseks võib anda mh alust see, kui vanem ei suuda kuritegeliku käitumise ja/või selle tagajärgede (vangistuse) tõttu hooldusõigust teostada või jätab lapse seetõttu hooletusse ega täida muid vanema kohustusi (sh lapsega suhtlemise kohustust PKS § 143 lg 1 mõttes ja vanema ülalpidamiskohustust PKS §-de 96–97 mõttes) ning ta ei soovi seda olukorda muuta (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 04.detsembri 2013.a kohtumäärus tsiviilasjas nr 3-2-1-142-13, p 18).
  64. Ringkonnakohtul puuduvad andmed, et ema oleks toime pannud uusi seaduserikkumisi ja kriminaalasjas nr X-XX-XXXX tehtud kohtuotsuse täitmisele pööramine oleks kõne alla kerkinud. Ka ei ole kohtu ette toodud asjaolude ja tõendite alusel võimalik tuvastada, et ema on kuritegeliku käitumise või sellest tingitud tagajärgede tõttu lapse hooldusõiguse teostamisel takistatud, ei suhtle temaga ega hooli temast või ei soovi olukorda lapse hüvanguks muuta. Eelnevast tulenevalt ei ole määruskaebusi võimalik rahuldada ka ema kriminaalkorras karistatuse tõttu.
  65. Kohtupraktika kohaselt on perekonnaautonoomiast tulenevalt eelkõige vanemal õigus oma last ise kasvatada, vanemalt lapse suhtes isikuhoolduse täielik äravõtmine on äärmuslik meede ning lapse heaolu tagamiseks tuleb kohaldada vanema õigusi kõige vähem piiravaid abinõusid, s.o abinõusid, mis on ohtu arvestades eesmärgipärased ja proportsionaalsed, eelistades abinõusid, mis toetavad perekonda ja aitavad vanema ning lapse sidet tugevdada ja taastada (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 04.detsembri 2013.a kohtumäärus tsiviilasjas nr 3-2-1-142-13, p 15). Võttes arvesse, et määruskaebusmenetluses on tõendamist leidnud, et ema on suuteline 12 2-20-3035 lapse hüvanguks oma käitumist parandama, ei ole ringkonnakohtu hinnangul temalt hooldusõiguse täielik äravõtmine hetkel proportsionaalne.
  66. Lõpetuseks peab ringkonnakohus seoses avaldaja väidetega, et pere on olnud lastekaitse talituse järelevalve all juba alates 2012.aastast ja kõiki kohaliku omavalitsuse pädevuses olevaid võimalusi pere abistamiseks ning toetamiseks on juba enne kohtusse pöördumist proovitud, vajalikuks juhtida tähelepanu, et tsiviilasja materjalidest ei nähtu, et vanematele oleks abi pakutud vanemlike oskuste arendamiseks, sh spetsiifiliste koolituste läbimiseks. Vanemate vähesele vanemlikele oskustele kui ühele lapse eakohasest suuremale kõrvalabi, juhendamise ja järelevalve vajaduse põhjusele on oma 2020.a otsuses viidanud ka Haridus- ja Noorteamet (tlk 137). Taotluste lahendamine
  67. Ringkonnakohus rahuldab: 1) CC 18.märtsi 2021.a taotluse tõendite vastuvõtmiseks ja võtab tõenditena tsiviilasja juurde klassijuhataja 17.märtsi 2021.a vastuse ja Harju Maakohtu XX.XX.XXXX kohtuotsuse kriminaalasjas nr X-XX-XXXX; 2) YY ja XX 18.märtsi 2021.a taotluse tõendite vastuvõtmiseks ja võtab tõendina tsiviilasja juurde Haridus- ja Noorteameti 2020.a otsuse nr 3.1-2/20/353-2; 3) Tallinna Linna (Lasnamäe Linnaosa Valitsuse kaudu) 18.märtsi 2021.a taotluse tõendi vastuvõtmiseks ja võtab tõendina tsiviilasja juurde Politsei- ja Piirivalveameti 29.märtsi 2021.a vastuse nr 2.1-3/7448-
  69. Tallinna Linna (Lasnamäe Linnaosa Valitsuse kaudu) 18.märtsi 2021.a taotluse tõendite vastuvõtmiseks rahuldab ringkonnakohus osaliselt ja võtab tõendina tsiviilasja juurde Tallinna Perekeskuse pereteenistuse klienditöö kokkuvõtted, Q 11.märtsi 2021.a õpilase iseloomustuse nr 1-22/15 ja Põhja-Prefektuuri Ida-Harju politseijaoskonna 17.märtsi 2021.a e-kirja. Taotlus jääb rahuldamata 17.veebruari 2021.a avalduse ja 18.veebruari 2021.a vastuse päringule tõenditena vastuvõtmise osas, kuna need ei seondu ühegi menetlusosalisega ja on eeltoodust tulenevalt asjasse puutumatud. Kuivõrd dokumendid on esitatud elektrooniliselt, puudub vajadus neid tagastada. Kõik eelnimetatud, ringkonnakohtu poolt vastuvõetud tõendid on TsMS § 238 lg 1 mõttes asjas tähtsust omavad. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine, edasikaebeõigus
  70. Ringkonnakohus jätab määruskaebusmenetlusega seotud menetluskulud TsMS § 172 lg 1 teise lause alusel menetlusosaliste endi kanda, v.a. CC-le riigi õigusabi korras määratud esindaja poolt õigusabi osutamisega seotud kulud, mis jäävad TsMS § 172 lg 3 esimese lause alusel Eesti Vabariigi kanda. Menetluskulude jaotamine eeltoodud viisil on õiglane, arvestades, et avalduse maakohtule esitamine ei ole olnud põhjendamatu ning puudutatud isikud II ja III on avaldanud soovi menetluskulude jaotamiseks nii, et need jäävad poolte endi kanda. Ringkonnakohus määrab puudutatud isikule I riigi õigusabi korras määratud esindaja õigusabikulud kindlaks eraldi määrusega, kui vastav taotlus esitatakse.
  71. Käesoleva määruse resolutsiooni punktid 1-3 ja 8 on vaidlustatavad tulenevalt TsMS § 644 lg-st 7, TsMS § 532 lg-st 1 või § 178 lg-st
  72. Määruse resolutsiooni punktid 4-7 ei ole vaidlustatavad. (allkirjastatud digitaalselt) /kohtunik, kohtunik, kohtunik/ 13

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.