märtsi 2021.a otsus üldmenetluses Apellatsiooni esitaja Süüdistatava Sander Glassi kaitsja Alar Neiland Prokurör Kelly Kruusimägi Kriminaalasi Kaitsja Sander Glass, isikukood 36711180259, EV kodanik; XXX; emakeel: eesti keel; töökoht: XXX; elukoht: XXX, asukoht: Tallinna Vangla, Linnaaru tee 5, Soodevahe küla, Rae vald, Harjumaa. Tõkend: kahtlustatavana kinni peetud 20.02.2020, vahistatud Harju Maakohtu 21.02.2020 määruse alusel, varem kriminaalkorras karistamata, kehtivaid väärteokaristusi ei ole. Alar Neiland Asja läbivaatamise viis Kirjalik menetlus Süüdistatav RESOLUTSIOON Jätta Harju Maakohtu
1.1 Samuti tema olles 19.02.2020 ajavahemikul kell 20.00 kuni 20.22 Tallinnas XXX elumaja lähistel kõnniteel löönud kahel korral noaga YY, mistõttu viimane sai surmava noahaava, suunas seejärel tahtlikult 19.02.2020 kella 20.00-20.22 ajal Tallinnas XXX elumaja lähistel kõnniteel enda käes oleva noa YY-ga koos olnud CC ja QQ poole ning hakkas nende suunas ähvardavalt liikuma ja noaga vehkima. Sander Glassi noaga vehkimine ja nende poole liikumine tekitasid CC-s ja QQ-s tõsiselt võetava hirmu elu ja tervise pärast, kuivõrd Sander Glass oli vahetult enne nende ähvardamist noaga löönud nende tuttavat YY. Oma tegevusega pani Sander Glass toime tapmise ja tervisekahjustuse tekitamisega ähvardamise, kui on alust karta ähvarduse täideviimist, s.o
MAAKOHTU OTSUS:
Samuti tunnistati Sander Glass süüdi
lg 1 järgi ja talle mõisteti karistuseks vangistus 6 kuud.
lg 2, § 64 lg 1 alusel mõisteti liitkaristuseks vangistus 9 aastat 3 kuud.
Tõkend vahistamine jäeti muutmata, tõkend tühistada kohtuotsuse jõustumisel või mõistetud vangistuse tähtaja saabumisel. 2.1 Sama otsusega lahendati ka tsiviilhagiga, menetluskuludega ja asitõenditega seonduv. 2 APELLATSIOON:
§-de 113 lg 1 ja 120 lg 1 järgi ja mõista Sander Glass õigeks. Alternatiivselt tühistada maakohtu otsus ja tunnistada Sander Glass süüdi kergemas kuriteos. Alternatiivselt süüdimõistmise korral
§-de 113 lg 1 ja 120 lg 1 järgi mõista Sander Glassile kergem karistus, mõistes
lg 1 järgi karistuse sanktsiooni miinimummäära lähedasena ja lugedes kergema
120 lg 1 järgi mõistetava karistuse kaetuks raskeima karistusega. Vähendada kohtu poolt väljamõistetud menetluskulusid, jättes sellest 50 % riigi kanda. 3.1 Apellant leiab, et Sander Glassi süüdimõistmine
Süüdistatav ei väida, et ta oleks YY kaks korda löönud, aga arvab, et vaevalt ka keegi teine kannatanut lõi. Süüdistatav sai alles uurija käest teada, et YY oli surnud. Kannatanute ütlused ei lükka ümber süüdistatava poolt antud ütlusi selles, et ta haaras selja tagant noa ja lõi (enda arvates) Y kõhu piirkonda, misjärel Y kukkus. Süüdistatava, kannatanute ja tunnistaja ütluste põhjal võib lugeda tõendatuks, et süüdistatav lõi YY ühel korral noaga ja samuti seda, et süüdistatava ja kannatanu vahel oli eelnevalt aset leidnud vestlus, mis võis süüdistavas kutsuda esile reaktsiooni kaitsta ennast olukorras, kus YY ähvardavalt üritas süüdistatava käest Vana Tallinna pudelit ära võtta. 3.2 Tõendamist ei ole leidnud, et süüdistatav oleks üritanud lüüa kannatanut elutähtsasse südame piirkonda, millise tegevuse korral tuleks eeldada surma põhjustamise võimalust otsese tahtlusega. Otsese tahtluse esinemise vastuargumendiks on ka see, et oli sooritatud üks ohtlik löök. Kui kannatanu ühe noalöögi järel kukkus, siis oli süüdistatava hinnangul oht temale lõppenud. Tapmise eesmärgi korral oleks süüdistatav pidanud kontrollima, kas tema teo läbi "soovitud tagajärg" saabus, mitte aga lahkuma sündmuskohalt. Ei oleks ka õige eeldada, et ühe noalöögi korral, pimedal ajal, süüdistatava poolt määratlemata kehapiirkonda, peaks kausaalahela katkematu kulgemisena suure tõenäosusega kaasnema inimese surm. Nii on kohtupraktikast teadaolevalt noaga löömiste järel surma saabumine pigem erandlik. Sander Glassi käitumise subjektiivset külge iseloomustab väga selgelt soovi puudumine tapmise toimepanemiseks. Kohtumine kannatanu YY-ga oli juhuslik, ajaliselt väga lühike. Süüdistatava sõnul tundis ta kannatanu tegevuse läbi ohtu ja sellepärast lõi kannatanut. Ei ole tuvastatud, et süüdistatav oleks püüdnud lüüa kannatanut rindkere ülemise ja keskmise kolmandiku piiril keha keskjoonel rinnaku piirkonda. Surma põhjustamist Sander Glass ei soovinud ja ei osanud ka võimalikuks pidada. Süüdistataval tekkis ettekujutus (kahtlus) võimalikust tagajärjest alles hiljem. Ei ole võimalik tugineda kohtu poolt esile toodud välisele teopildile. Süüdistatav, kannatanud ja tunnistaja ei kinnita kahte lööki. Samas üks vigastus ei olnud eluohtlik ja selle tekkimise asjaolud ei ole tuvastatud. Lüües kannatanut noaga ei pidanud Sander Glass möönma surma kui tagajärje saabumise võimalikkust. Sander Glass ei ole kunagi varem olnud vägivaldne. Teo spetsiifikat silma pidades puudub tal ka selline elukogemus. 3.3 Süüdimõistmisel
lg 1 järgi lähtus kohus sellest, et kannatanutel QQ-l ja CC-l oli alust tunda hirmu oma elu ja tervise pärast, arvestades vahetult enne asetleidnud YY noaga löömist. Samas kannatanute hirm ja ohutunnetus ei saanudki olla adekvaatne arvestades kannatanute rasket joobeseisundit, kuna lihtsalt noaga vehkimist ei saakski hinnata elu ja tervist kahjustava ohuna. Ka ei ole tähtsusetu, et kannatanud olid süüdistatavast kaugel eemal. Subjektiivsest küljest ei saanud Sander Glass pidada võimalikuks, et kannatanud hindaksid 3 nendele noa näitamist (mis niigi oli kogu aeg olnud süüdistataval käes) tapmisega ähvardamisena, arvestades olukorda, milles aktiivseks pooleks (tagaajajaks) olid kannatanud ise. Süüdistatava eesmärgiks ei olnud kannatanute hirmutamine, vaid sündmuskohalt lahkumine, mis võib olla hinnatav kuriteo "jälgede" kõrvalamise tahtlusena. Süüdistus
lg 1 järgi ei ole põhjendatud ka sellepärast, et inkrimineeritavad tapmine ja CC ja QQ tapmise või tervisekahjustuse tekitamisega ähvardamine toimusid ühes kohas ja vahetus sündmuse ahelas. Kui ei oleks süüdistust
järgi, ei saaks olla ka süüdistust
3.4 Apellant leiab, et kohus ei ole karistuse mõistmisel hinnanud eripreventiivseid kaalutlusi. Sander on varem kriminaalkorras karistamata, on pidevalt töötanud (töösuhe lõppes lühikest aega enne kuriteo toimepanemist). Sander Glassi perekonnaliikmete sõnul on süüdistatav olnud kodus hooliv lastest, on pidevalt aidanud oma naisel tasuda ühist pangalaenu. Tunnistaja WW ütluste kohaselt tunneb ta süüdistatavat 2007-st aastast kui süüdistatav töötas ettevõttes E OÜ. Iseloomustab Sanderit kui head spetsialisti. Tunnistaja hinnangul on Sander asjalik, heasüdamlik, suure empaatiavõimega inimene, agressiivsust ja vägivalda ei ole tema suhtes märganud. Ka on Sander spordiinimene ja huvitub kunstist. Kannatanu YY oli kuriteo toimepanemise eelnenud päevadel tarvitanud alkoholi ja oli ka kuriteo toimepanemis ajal avalikus kohas joobeseisundis, mis lõi soodusolukorra tema suhtes vägivallateo toimepanemiseks. Lähtudes sanktsiooni keskmisest määrast oleks lühimenetluses mõistatav karistus 7 aastat vangistust. Liitkaristuse mõistmisel suurendas kohus raskemat üksikaristust. Leian, et
lg 1 kohaselt samaliigiliste põhikaristuste korral oleks põhjendatud lugeda kergem karistus kaetuks raskeima karistusega, kuna raskem karistus arvestaks juba niigi süü suurust kui ka karistuse eesmärke. PROKURÖRI SEISUKOHT: 4. Prokurör palub jätta Harju Maakohtu 04.03.2021 otsus muutmata ja Sander Glassi kaitsja Alar Neilandi apellatsioon rahuldamata. Harju Maakohtu 04.03.2021 otsus on seaduslik ja põhjendatud, samuti kooskõlas kohtupraktikaga, mistõttu puudub alus kohtuotsuse tühistamiseks või muutmiseks ning Sander Glassi poolt toime pandud teo ümber kvalifitseerimiseks ja karistuse kergendamiseks. 4.1 Sander Glassi kaitsja hinnangul on maakohus valesti tuvastanud kannatanu löömise noaga Sander Glassi poolt kahel korral. Kaitsja sellesisuline väide ei ole ühegi tõendiga kinnitust leidnud. Kõikidest uuritud tõenditest nähtuvalt kasutas kannatanu suhtes füüsilist vägivalda ainult Sander Glass. YY-l tuvastati kaks haava, mille puhul ekspert sedastas, et tegemist on torke-lõikehaavadega, mis mõlemad on tekitatud terava vägivalla toimel torkamisest ja lõikamisest teravaotsalise ühepoolselt teritatud esemega, võimalik, et teravaotsalisega noaga. Ühtlasi nähtub turvakaamera videosalvestistelt kannatanu tegevus pärast noalöökide saamist ning videost on tuvastatav, et keegi teine kannatanut ei löönud. Tunnistajana üle kuulatud kiirabiarst KK selgitas, et tema lõikas esmaabi andmiseks kannatanu riided sündmuskohal lahti, kuid kannatanule ta vigastusi ei tekitanud ning riiete lõikamiseks kasutatakse spetsiaalsed kääre, et välistada patsientide täiendav vigastamine. Seda kõike on maakohus oma otsuses kajastanud ning õigesti jõudnud järeldusele, et kuna kannatanul on tuvastatudkaks vigastust, millel on sama tekkemehhanism ning kellegi teisega kannatanult füüsilist kontakti polnud, on mõlemad vigastused tekitatud Sander Glassi poolt. 4 4.2 Sander Glassi kaitsja leiab, et kannatanu käitumine alkoholipudelit käes hoides oli selline, et Sander Glass tundis endale ohtu ning sellepärast lõi kannatanut. Maakohus on otsust tehes analüüsinud kaitsja sellesisuliselt väidet ning võimalikku hädakaitseseisundi esinemist. Kohus leidis tõendeid kogumis hinnates õigesti ja põhjendatult, et rünnet Sander Glassi suhtes ei toimunud ning õigusvastasust välistavat asjaolu ei esine. Kaitsja ei ole esitanud uusi argumente, mida maakohus juba analüüsinud ei oleks. 4.3 Apellandi hinnangul puudus Sander Glassil tahtlus kannatanut tappa ning ta ei osanud surma saabumist ka võimalikuks pidada. Tahtluse puudumist näitab asjaolu, et kohtumine YY-ga oli juhuslik ning ajaliselt lühike. Surma põhjustamist ei osanud Sander Glass võimalikuks pidada, kuna ta pole vägivaldne inimene ja selline elukogemus tal puudus. Samuti ei püüdnud ta kannatanut lüüa rindkerre. Maakohus on tahtluse küsimust põhjalikult analüüsinud, s.h peatunud ka kõigil kaitsja poolt välja toodud asjaoludel. Apellatsioonis esile toodud kannatanu ja süüdistatava kohtumise pikkus ja juhuslikkus ei välista tapmistahtlust. Kannatanu vigastustest on näha, et mõlemad löögid on tehtud rindkere piirkonda, mitte kõhtu. Samuti kinnitavad tõendid, et Sander Glass ise kohe möönis, et ta võis tappa inimese, öeldes seda vahetult pärast tegu telefonikõnes oma tütrele, kuid vaatamata sellele põgenes ta sündmuskohalt, ei tundund huvi kannatanu seisundi osas ning läks koju magama. Hommikul oli ta endiselt ükskõikne ja vaatas televiisorit. Kõik tõendid kogumis kinnitavad tahtluse olemasolu ning maakohus on õigesti tõendeid hinnates jõudnud järeldusele, et Sander Glass on toime pannud tahtliku tapmise. Samuti puuduvad apellatsioonis konkreetsed asjaolud, millele tuginevalt oleks Sander Glass saanud loota tagajärje mittesaabumisele. Asjaolu, et Sander Glass ei ole varem kedagi tapnud ning vastav kogemus tal puudub või et ta pole varasemalt väidetavalt vägivaldne olnud, ei tähenda, et ta ei tunneks inimkeha ehitust ega saaks aru, et noalöögid elutähtsasse piirkonda (olgu selleks rinnak või kõht) võivad põhjustada surma. Eelkõige sellise noaga tehtud löögid, mida ta ise oma ütlustes kirjeldas. Samuti väljendas ta ise ülekuulamisel, et ta arvas, et võis olla tapnud inimese. Kõikidel nendel aspektidel on maakohus peatunud, seisukoha kujundanud ning maakohtu järeldused on tõenditega kooskõlas ja loogiliselt jälgitavad. 4.4 Puutuvalt
lg 1 järgi kvalifitseeritavasse kuriteosse on maakohus otsuses analüüsinud Sander Glassi tegevust ning toonud välja tõendid, millele tuginevalt kohus tuvastas reaalse hirmu ja ähvarduse tõsiseltvõetavuse. Sander Glass vehkis järjekindlalt ja korduvalt mõlema kannatanu poole suure A4 paberilehe suuruse pussnoaga. Kohus on õigesti leidnud, et kannatanud olid just näinud, kuidas süüdistatav sõjaväenoa taolise noaga nende sõpra pussitas, ning sellest tulenevalt oli neil alust arvata, et Sander Glass võib ka neid pussitada. Kaitsja ise kinnitab apellatsioonis, et Sander Glass tahtis põgeneda sündmuskohalt, kuid kannatanud järgnesid talle, mistõttu vehkis ta noaga nende poole. Seega selleks, et Sander Glass saaks põgeneda, tuli tal panna toime veel teine kuritegu ehk kannatanute ähvardamine ja ta tahtiski kannatanuid hirmutada selleks, et nad talle ei järgneks ja ta saaks sündmuskohalt kiiresti põgeneda. 4.5 Maakohus on sõnaselgelt otsuses võtnud karistuse puhul arvesse Sander Glassi varasemate kriminaalkaristuste puudumist ning tema isikut eripreventsiooni hindamisel. Ühtlasi on maakohus otsuses põhjendanud, millistel kaalutlustel kohus pidas vajalikuks liitkaristusemoodustamisel üksikkaristustest raskeimat suurendada ning apellatsioonis kajastatu ei tingi teistsuguse liitkaristuse mõistmist. Kokkuvõtvalt on maakohus kõnealuses kriminaalasjas tõusetunud vaidlusküsimusi pikalt ja põhjalikult analüüsinud – seejuures sidunud isikuliste tõendiallikate ütlused teiste asjas kogutud ja kohtuistungil uuritud tõenditega. Maakohus on oma seisukohti põhistanud ning 5 järelduste kujunemine on selge ja loogiline. Eelnevat silmas pidades ei ole kohtumenetluse käigus esile kerkinud asjaolusid, mis lükkaksid ümber Sander Glassi poolt YY tahtliku tapmise ning QQ ja CC tahtliku ähvardamise. Selliseid asjaolusid, mis tingiksid maakohtu otsuse tühistamise, ei nähtu ka apellatsioonist. Sander Glassi kaitsja mittenõustumine kohtuotsusega ei muuda automaatselt kohtuotsust ebaseaduslikuks ning kõiki Sander Glassi kaitsja poolt apellatsioonis kajastatud etteheiteid on maakohus juba analüüsinud ning järeldusi põhistanud. KAITSJA KOKKUVÕTLIKUD SEISUKOHAD: 5. Süüdimõistvas märgib kohus, et tulenevalt teo iseloomust ei saa karistust kergendav asjaolu olla sedavõrd kaalukas, et tooks kaasa karistusmäära olulise vähendamise. Apellant leiab, et kohtu kõnesolev hinnang on üldsõnaline ja jääb selgusetuks, millise teo iseloomuga ei võiks kaasneda karistusmäära oluline vähendamine ja millist karistust võiks hinnata karistuse olulise vähendamisena. 5.1 Apellatsioonis on toodud esile, et kohus ei ole hinnanud karistuse mõistmisel süüdlase isikut eripreventiivseid kaalutlusi arvestades. Sander Glassi suhtes ei esine orientatsiooni õigusvastaste tegude toimepanemiseks. Tema puhul on pigem tähelepanu vääriv süüteo asjaolude väljaselgitamisele kaasaaitamine, mille eelduseks oli süü tunnistamine. Kohus oleks pidanud arvestama süüdlase karistustundlikkusega (sh varasem karistamatus) ja orienteeruma võimalusele suunata süüdlast õiguskuulekale käitumisele. 5.2 Kannatanu provotseeriv käitumine, mis ei ole küll käesolevas asjas kergendavaks asjaoluks
lg 1 p 6 järgi, võiks olla karistamise mõistmisel arvestatav
5.3 Kaitseaktis oli taotletud kohaldada asjas lühimenetlust, millega menetleja ei nõustunud. Samas olid teo asjaolud selged, ei olnud vaidlust ka tsiviilhagi suhtes. Samuti ei ole asjas teadaolevalt esinenud avalikku huvi, millest tulenevalt võiks olla, sõltumatult menetlusökonoomikast, eelistatav üldmenetlus. Süüdimõistmise korral lühimenetluses oleks maksimumkaristuseks 10 aastat vangistust, mida tuleks vähendada samade kohtu motiivide alusel: süü suurus on keskmisest väiksem, kergendava asjaolu esinemine ja mõistetav vangistus oleks eeldatavalt väiksem kui 9 aastat ja 3 kuud. Eeldades võrdset kohtlemist võib kohtupraktika pinnalt esile tuua V. K süüasja
lg 1 järgi (Harju Maakohtu 14.08.2020.a otsus asjas nr 1-18-8335), milles kohus kohaldas lühimenetlust isiku suhtes, kes omas varasemat karistust
KRIMINAALKOLLEEGIUMI PÕHJENDUS JA JÄRELDUS: 6. Kohtukolleegium tutvunud toimiku materjalidega, maakohtu otsuse, apellatsiooni motiividega ja prokuröri seisukohaga ning kaitsja kohtuteesidega, leiab, et maakohtu otsus on seaduslik ja tühistamisele ei kuulu. 6.1 Kolleegiumil tuleb kõigepealt märkida, et tõepoolest on Riigikohtu kriminaalkolleegium lahendis nr 1-17-11182 p 18 märkinud, et kirjalike seisukohtade esitamise ajal on kaitsjal õigus esitada kohtuteese, s.o kokkuvõtlikke järeldusi apellatsioonis juba öeldu osas. 6 Enamus seisukohti küll juba kordab esitatud apellatsiooni ja seda osa kolleegium ka arvestab, kuid kaitsja on apellatsiooni ka lubamatult täiendanud osas, mis puudutab täiendavalt karistust kergendavaid asjaolusid
MS § 3211 lg 1 kohaselt on apellatsiooni muutmine ja täiendamine lubatud juhul, kui see toimub apellatsioonitähtaja lõpuni. Harju Maakohtu otsuse ärakirja sai Sander Glass kätte 04.03.2021 (II kd, tl 84), seega oli apellatsiooni muutmine ja täiendamine lubatud kuni 19.03.2021. Kohaldamisele ei tule ka KrMS § 3211 lg 2 säte, kuna tegemist ei ole õiguse tõlgendamisega, vastuväitena teiste apellantide väidetele ja tegemist ei ole ka uute asjaoludega, mis oleks saanud apellandile teatavaks pärast apellatsioonitähtaja lõppu. Täiendava seisukoha esitamine apellandi poolt kergendavate asjaolude osas
lg 2 mõttes on toimunud pärast apellatsiooni tähtaja lõppu, mistõttu jätab kolleegium selle täiendava seisukoha tähelepanuta.
lg 1 järgi kvalifitseeritavat kuritegu on võimalik panna toime ka kaudse tahtlusega ning inimese elu ohustav löök on ka löök rindkeresse, kuna seal asuvad elutähtsad organid, sh süda. 8.2 Kohtupraktika kohaselt sõltub kuriteo kvalifikatsioon eelkõige subjektiivsest küljest. Kolleegium nõustub maakohtuga, et süüdistatava Sander Glassi süüdi tunnistamiseks
lg 1 järgi tuleb tuvastada, et süüdistatav põhjustas kannatanu surma vähemalt kaudse tahtlusega. Kaudse tahtluse ja kergemeelsuse puhul langeb nende subjektiivse külje kahe vormi intellektuaalne element − tagajärje ettenägemine − kokku ning kaudset tahtlust ja kergemeelsust saab eristada üksnes voluntatiivse (tahtelise) elemendi abil. Kaudse tahtluse puhul isik küll ei pürgi otseselt tagajärje saavutamisele, kuid möönab selle saabumise võimalikkust. Kergemeelsuse puhul aga loodab isik tagajärje mittesaabumisele. Nii kaudse tahtluse kui ka kergemeelsuse korral tunneb toimepanija ära enda käitumises sisalduva ohtlikkuse. Kaudse tahtluse korral kiidab ta võimaliku tagajärje heaks, st soostub sellega, kergemeelsuse korral aga loodab tagajärje mittesaabumisele (vt nt RKKKo nr 3-1-1-4-08, p 19 ja nr 3-1-1-50-13, p 13.4). Lüües kannatanut kahel korral noaga ning ühel korral rindkere piirkonda, tekitades sellega tervisekahjustuse, mis tõi vahetult kaasa inimese surma, kujutab inimene ette mistahes vigastusi ja mistahes tagajärge, ka surma saabumist. Kolleegium nõustub maakohtuga, et välisele teopildile saab tapmiskoosseisu tuvastamisel tugineda iseäranis siis, kui toimepanija tegu ei ole ühekordne, vaid koosneb mitmest isiku elu ohustavast teost (nt korduv noaga löömine), ning siis, kui toimepanija tegu iseloomustab ühekordse toimimisviisi äärmuslik ohtlikkus (nt löök elutähtsate organite piirkonda). Seejuures on maakohus viidanud ka asjakohasele kohtupraktikale (II kd, tl 76-76 pöördel). 8 8.3 Riigikohtu kriminaalkolleegium on lahendis nr 3-1-1-102-16, p 17 märkinud, et ainuüksi välise teopildi alusel saab vahetust inimelu ohustamisest tapmiskoosseisu mõttes rääkida eeskätt olukorras, kus isikule on tekitatud selline tervisekahjustus, mis võib kausaalahela katkematu kulgemise korral suure tõenäosusega vahetult kaasa tuua inimese surma. Seega saab välise teopildi alusel kaudse tahtluse olemasolu jaatada ennekõike juhul, kus süüteokoosseisu kirjeldatud tagajärg (kannatanu surm) on ajalises ja ruumilises lähiseoses eluohtlikuks hinnatava teo toimepanemisega. See ajalis-ruumiline lähiseos kinnitab, et kannatanu rünne oli sedavõrd äärmuslik, et selles võib näha üheaegselt nii surma saabumise võimalikuks pidamist kui ka möönmist
lg 4 mõttes (vt ka RKKKo asjas nr 3-1-146-15, p 9) ehk annab alust aktsepteerida tapmistahtluse olemasolu. Maakohus on õigesti viidanud ekspertiisiaktile, mille kohaselt olid kannatanu vigastused nende tekitamise ajal juba eluohtlikud. Vähetähtsad ei ole ka tunnistaja KK kohtuistungil antud ütlused, et isiku haav oli rinnaku keskel ning sündmuskohal oli isik agonaalses hingamises, mis tähendab, et põhimõtteliselt oli isik surnud sel hetkel. Nad masseerisid kannatanut kogu aeg teel haiglasse, aga kannatanul elutegevus ei taastunud. Seega saab tõsikindlat väita, et süüdistatavapoolset noa lööki rindkeresse rinnaku keskele tuleb vältimatult käsitada elu ohustava teona
mõttes ja maakohus on õigesti tuvastanud, et kannatanu surma saabumise osas tegutses süüdistatav kaudse tahtlusega ning seda saab tõsikindlat väita välise teopildi alusel. 8.4 Kohtupraktika toetab seisukohta, mille kohaselt erinevalt teost kui käitumisaktist endast, ei ole põhjusliku seose kulgemine enamasti täielikult toimepanija kontrolli all – ehk siis ei pea ette nägema üksikasju, vaid piisab, kui ta kujutab enda vallandatud teoga ette tavalise mõistliku inimese elukogemuse tasandil, et tema poolt tehtud korduvate löökide mõjul, sh üks löök elutähtsate organite piirkonda ehk löök rindkere piirkonda võivad saada ohvri elutähtsad organid vigastatud ja saabuda surm. Samuti on kohtupraktikas teo toimepanemise vahendit ja selle omadusi peetud asjaoludeks, mis annavad aimu tapmistahtluse olemasolust. Tunnistaja QQ andis ütlusi, et nuga oli päris suur, ei olnud tavaline, võis olla jahinuga või sõjaväenuga (II kd, tl 35 pöördel). Süüdistatav on üheselt kinnitanud, et lõi noaga, mis on pildil kõige suurem (I kd, tl 161, II kd, tl 52 pöördel). Seega tuleb maakohtuga nõustuda, et süüdistatav valides löökide sooritamiseks kaasa võetud nugadest kõige pikema teraga noa, millel tera seljal olid sakid, mis kahjustusi suurendavad, saab jaatada tapmistahtluse olemasolu. Tapmistahtluse olemasolu ei väära ka apellandi põhjendused, et kohtumine kannatanu YY-ga oli juhuslik ja ajaliselt väga lühike. Sellise seisukohaga nõustudes saaks tapmistahtluse olemasolu jaatada vaid isikute puhul, kes on seda pikemat aega etteplaneerinud, tundnud kannatanut pikemat aega ja viibinud ajaliselt pikka aega koos. Tapmistahtlus võib tekkida ka spontaanselt sündmuskohal olles ning lühikese aja jooksul. 8.5 Kohtupraktika kohaselt juhtudel, mil isiku käitumine on küll põhjustanud konkreetse ohu elule, kuid välise teopildi alusel ei saa teha tõsikindlaid järeldusi tapmistahtluse kohta, tuleb iseäranis hoolikalt kontrollida nn sisemise teopildi asjaolusid, täpsemalt seda, millele toimepanija tahtlus oli suunatud. Kaitsja jätab arvestamata süüdistatava teo objektiivse avaldumise ning praegusel juhul saab juba välise teopildi alusel selliseid tõsikindlaid järeldusi teha, mistõttu puudub eriline vajadus kontrollida nn sisemise teopildi asjaolusid. Kaitsja ei arvesta, et tegemist ei olnud ühekordse löögiga või piirkonda, mis ei ole elutähtsate organite piirkond, millisel juhul välise teopildi alusel ei saaks teha tõsikindlaid järeldusi tapmistahtluse kohta ja tuleks eriti hoolikalt kontrollida sisemise teopildi asjaolusid. 8.6 Riigikohtu kriminaalkolleegium on korduvalt märkinud, et lootus tagajärje mittesaabumisele peab tuginema isiku poolt äratuntud asjaoludele, mis lubavad tal mõistlikult uskuda, et tema poolt loodud oht ei realiseeru tagajärjes. Lootus tagajärje mittesaabumisele 9 peab olema tõsimeelne, mis tähendab, et see toetub konkreetsetele asjaoludele ega ole sõltuvuses tema poolt mittekontrollitavast juhuslikkusest. Juhul kui loetletud tingimused ei ole täidetud, puudub alus rääkida kergemeelsusest
Kolleegium nõustub maakohtuga, et väites mitte tahtlikust, vaid kergemeelsest käitumisest, peab olema tuvastatav toimepanija üldist elukogemust ja teospetsiifikat silmas pidades adekvaatne lootus, et oht elule ei realiseeru, st kannatanu ei sure ning ajalist aspekti silmas pidades tuleb tahtlus tuvastada rangelt teo toimepanemise hetkeseisuga. Tegu tervikuna vaadates ei nähtu asjaolusid, millele tuginedes oleks Sander Glass võinud arvata, et tagajärge ei pruugi saabuda. Kaitsja apellatsioonis toodu, et süüdistatav ei kujutanud ette endale üldjoontes ja tavalise mõistliku elukogemuse tasemel põhjuslikku seost teo ja saabuva tagajärje vahel, kuna tal puudub selline elukogemus ja ta ei ole kunagi olnud vägivaldne, jääb tagajärjetuks. Kolleegium asub seisukohale, et kannatanu löömine noaga (tera äärmiselt pikk ja sakiline) rindkere piirkonda, mis on elutähtis piirkond, on ilmselgelt väliselt ohtlik tegu ning sellisel juhul on surma saabumise võimalus lisaks keskmise elukogemuse pinnalt äratuntav ka isikule, kellel selline varasem kogemus isiklikult puudub. Ei saa kuidagi nõustuda, et 52-aastase meesterahva näol oleks tegemist sotsiaalselt ebaküpse isikuga ning jaatada ebapiisavat üldist elukogemust. 52-aastane isik suudab täiel määral eristada lubatut ja keelatut ning täielikult aduda oma tegude tagajärgi. 8.7 Maakohus on põhjalikult põhjendanud, miks tuleb Sander Glass temale inkrimineeritud kuriteos
lg 1 järgi süüdi mõista ning miks ei ole võimalik süüdistatava tegu kvalifitseerida
Maakohus on otsuses sellele küsimusele ammendavalt ja põhistatult vastanud ning kolleegium nõustub maakohtu argumentide ja järeldusega, mistõttu ei pea kolleegium sellel küsimusel pikemalt peatuma. 9. Apellant märgib, et süüdistatav tundis ohtu ja sellepärast lõi kannatanut, kuna kannatanu andis mõista, et kui ta pudeli ära võtab, mis siis süüdistataval oleks edasi teha. Maakohus on sellist kaitseversiooni hinnanud (II kd, tl 77) ning leidnud üheselt, et ei ole mingeid andmeid konflikti kohta, veel vähem kannatanu poolse ründe kohta. Kolleegium nõustub maakohtuga, et selline süüdistatava kirjeldatud olukord ei saanud süüdistataval tekitada arusaama mingist ründest tema või kellegi teise õigushüvede vastu, mis sunniks teda ennast või kedagi teist kaitsma. 9.1
lg 1 reguleerib olukorda, kus isik arvab ekslikult, et viibib hädakaitse seisundis (näilik hädakaitse) ning peab oma tegu selles olukorras lubatavaks. Seega teo õigusvastasuse võib välistada
lg 1 järgi ka eksimus teo õigusvastasust välistavas asjaolus.
lg 1 esimene lause sätestab, et tahtlik tegu ei ole õigusvastane, kui isik seda toime pannes kujutab endale ekslikult ette asjaolusid, mis välistaksid teo õigusvastasuse.
lg 1 esimene lause määrab, et vastutus tahtliku süüteo eest langeb ära juhul, kui isik hindab vääralt asjaolu, mida tuleb deliktistruktuuris analüüsida õigusvastasuse tasandil. Lähtudes
lg 1 esimesest lausest hindab kolleegium, kas Sander Glass kujutas endale ekslikult ette, et YY asub teda ründama. Maakohus on põhjalikult analüüsinud objektiivset olukorda ja jõudnud põhjendatult järeldusele, et kogutud tõendite pinnalt kogumis ei ole võimalik jaatada Sander Glassi puhul eksimusest
Sarnaselt maakohtuga ei ole võimalik kogutud tõendite pinnalt tuvastada, et süüdistatav oleks viibinud hädakaitseseisundis (näilik hädakaitse). Kannatanute CC ja QQ ütlustest ei tulene, et YY mingistki käitumisest oleks süüdistatav Sander Glass võinud arvata ja endale ekslikult ette kujutada, et tegemist on ründega tema kehalisele puutumatusele. Üksnes alkoholipudeli kinni hoidmine YY poolt ja 10 ütlus, et mis süüdistatav siis edasi teeb kui pudelit ei saa, ei anna veel alust järelduseks, et järgneb mingi rünnak. Sellist käitumisakti, mis viitaks ründele YY poolt süüdistatava Sander Glassi suhtes ei kinnita ükski isikuline tõendiallikas. Kolleegium leiab üheselt, et YY poolt süüdistatavale mõista andmist, et kui ta pudeli ära võtab, mis süüdistatav siis teeb, ei saanud ega võinud süüdistatav Sander Glass tõlgendada ähvardusena, millele ta seetõttu võis reageerida selliselt. Seega kogumis hinnatud tõendite pinnalt ei saa rääkida eksimusest õigusvastasust välistavas asjaolus
Võttes arvesse kõike ülaltoodut, leiab kohtukolleegium, et süüdistatava käitumine on õigesti kvalifitseeritud
lg 1 järgi ning kuna kolleegium nõustus maakohtuga ja tuvastas nii teo kui tagajärje suhtes tahtluse, siis ei ole võimalik süüdistatava teo kvalifitseerimine
10. Kolleegium ei nõustu kaitsja apellatsioonis tooduga, et süüdistatava süüditunnistamine
Maakohus on asjakohaselt viidanud kohtupraktikale ja võtnud õigustatult Sander Glassi teo kvalifitseerimisel aluseks ähvardused, mida kannatanud ise tajusid kui hirmu tekitavat ja mis maakohtu analüüsi alusel oleks võinud tekitada hirmu ka objektiivses kõrvaltvaatajas (II kd, tl 77-78). Kannatanute CC ja QQ ütlused osutavad üheselt süüdistatava Sander Glassi tegevusele, millise tagajärjel kannatanute sõnul oli alus karta tapmise ja tervisekahjustuse ähvarduse täideviimist. Kolleegium nõustub maakohtuga, et Sander Glassi tegutsemine sündmuskohal peale YY löömist pussnoaga ja lähenemine nuga käes kannatanute CC ja QQ poole ning röögatamine, on koostoimes sellised, mis tunduvad reaalsed ka keskmisele isikule. Kannatanutele alust ähvarduse täideviimiseks andis kolleegiumi arvates aluse just see, et kannatanud olid vahetult näinud pealt, kuidas Sander Glass ründas ja lõi noaga teist isikut. Kohtupraktika kohaselt ei ole seejuures tähtis, kas süüdistataval oli ka tegelikult ähvarduse täideviimise kavatsus või mitte. Oluline on see, et ähvardusega tekitatakse kannatanus hirmutunnet, mistõttu ei muuda ähvardamise tegemine joobes isikule ähvardust ebausutavaks. Asjaolu, et kannatanud olid tarvitanud alkoholi, ei sea kahtluse alla nende ütluste õigsust nendega aset leidnud sündmuste osas ning ei välista hirmutunde tekkimist. Lähtudes maakohtus tuvastatust puudub alus arvata, et kannatanud ei tajunud tõendamiseseme asjaolusid objektiivselt, st kuriteo toimepanemise aega, kohta ja viisi ning muid kuriteo tehiolusid adekvaatselt. Puuduvad tõendid selle kohta, et kannatanud ei olnud adekvaatsed ja kontaktsed ning ei mäletaks sündmuskohas toimunud asjaolusid terviklikult. 10.1 Tuleb märkida, et isegi juhul kui kannatanud ei oleks hakanud hirmu tundma, n-ö tapmisega ähvardamisest või tervise kahjustamisest (noaga vehkimine), tuleks seega kaaluda kolleegiumi hinnangul, kas esineb alus rääkida ähvardamise katsest. Kaitsja on jätnud täielikult tähelepanuta, et ka
On ilmselge, et süüdistatav alustas süüteo toimepanemist, kui püüdis kannatanute suhtes psüühilist vägivalda kasutada, kuid antud juhul õnnestus see ka lõpule viia, kuna mõlemad kannatanud hakkasid kartma. Seega nähtub, et süüdistatava eelnev vägivaldsus YY suhtes, vehkimine pussnoaga kannatanute suunas ja röögatamine andis kannatanutele CC-le ja QQ-le objektiivse aluse oma elu ja tervise pärast kartma hakata, mistõttu kohaldas maakohus õigesti materiaalõigust Sander Glassi süüditunnistamisel
11. Kolleegium ei nõustu kaitsja apellatsioonis tooduga, et süüdistatavale mõistetud karistus ei vasta toimepandule. 11 Esmalt peab kohtukolleegium vajalikuks osundada, et kaitsja viited lühimenetluse sätetele ja arutlused karistusmäära vähendamiseks ei ole asjakohased, kuna kriminaalasja ei ole arutatud lühimenetluses vaid üldmenetluses. Süüdistatavale mõistetud karistuse muutmine ringkonnakohtus on lubatav, kui tuvastatakse, et esimese astme kohtu poolt mõistetud karistus ei vasta kuriteo raskusele või süüdimõistetu isikule või kui tema suhtes on mõnel muul viisil kohaldatud ebaõigesti kriminaalseadust. Ringkonnakohus ei nõustunud Sander Glassi inkrimineeritud kuriteo
ümberkvalifitseerimisega, siis puuduvad igasugused alused maakohtu poolt Sander Glassile mõistetud karistuste muutmiseks. 11.1 Karistuse mõistmisel tuleb võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ja karistust kergendavad ning raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. See karistuse määr võib jääda kas üles- või allapoole sanktsiooni keskmist määra ja selliselt saadud süüle vastava karistuse ülemmäära korrigeeritakse eri- ja üldpreventsiooni kaalutlustest tulenevalt (vt nt RKKKo nr 3-1-1-52-13, p 19). Maakohus on põhjendanud süüdlasele mõistetavat reaalset vangistust kooskõlas
sätestatuga ning ringkonnakohus ei tuvastanud maakohtu poolt materiaalõiguse ebaõiget kohaldamist, mis annaks aluse otsuse tühistamiseks ning süüdlasele uue karistuse mõistmiseks.
näeb ette karistusena kuue- kuni viieteistaastase vangistuse, seega sanktsiooni keskmine määr on 10 aastat 6 kuud vangistust. Maakohus on Sander Glassile mõistnud
11.2 Maakohus ei ole karistusmäära valikul materiaalõigust ebaõigesti kohaldanud ning maakohus on jälgitavalt põhjendanud karistusmäära valiku aluseks olevaid asjaolusid. Maakohus on karistuse mõistmisel võtnud lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmise määra. Seejärel on maakohus sanktsiooni määra vastavalt süüdistatava süüle suurendanud ning tuvastanud süüd kergendavad asjaolud ja raskendavate asjaolude puudumise ning muud süü suurust määravad asjaolud. Selliselt saadud süüle vastava karistuse määra on maakohus korrigeerinud preventsioone silmas pidades. Lisaks on maakohus arvestanud süüdlase iseloomustavaid andmeid. Kohtukolleegium nõustub maakohtu põhistatud järeldustega ning süüdistatava ja kaitsja apellatsioonide väidete osas peab vajalikuks märkida vaid järgnevat. 11.3 Maakohtu poolt tähelepanuta jäetud
loetellu kuuluvaid karistust kergendavaid asjaolusid ringkonnakohus ei tuvastanud ning neid ei ole märgitud ka apellatsioonis. Kaitsja ei ole apellatsioonis viidanud mingitele muudele asjaoludele, mis oleks seotud isikuga või süüteo toimepanemisega ja mida kolleegium saaks lugeda süüd oluliselt vähendavaks asjaoluks. Kaitsja ei ole põhjendanud, miks tuleks apellatsioonis toodud asjaolu, et isik on varasemalt kriminaalkorras karistamata lugeda korduvalt eripreventiivses mõttes karistusmäära vähendavaks asjaoluks. Süüdistatava isik ning teda iseloomustavad andmed kuuluvad tõepoolest karistuse mõistmise temaatikasse, kuid seejuures ei saa unustada, et karistuse mõistmise aluseks olev isiku süü suurus on lahutamatult seotud ka toimepandud kuritegudega ehk siis õiguslikult etteheidetava käitumisega. Kolleegium leiab üksmeelselt, et kriminaalasjas ei esine asjaolusid, mis annaksid aluse mõista süüdistatavale
järgi kvalifitseeritava kuriteo eest karistus sanktsioonis sätestatud alammääras. Kriminaalkolleegium leiab, et maakohtu poolt mõistetud karistus vastab täielikult Sander Glassi süü suurusele ning selle vähendamiseks puudub alus. 12 11.4 Riigikohtu kriminaalkolleegium on üheselt asunud seisukohale, et liitkaristuse mõistmisel mõne kuriteo ebaõiguse sootuks arvestamata jäämise vältimiseks tuleks pigem hoiduda absorbtsioonipõhimõtte rakendamisest juhul, kui liidetavatest raskeima kuriteo eest mõistetud üksikkaristus ei vasta selle kuriteo eest ette nähtud sanktsiooni ülemmäärale (vt RKKKo 3-1-1-20-16, p 16). Maakohus on õigustatult kohaldanud Sander Glassile mõistetud üksikkaristustest raskeima suurendamist ehk karistuste osalise liitmise põhimõtet
lg 1 alusel, kuna toimepandud kuriteod on kindlasti nendeks teguriteks, mis mõjutavad süüdistatava süü suurust ja põhjendavad liitkaristuse moodustamisel asperatsioonipõhimõtte rakendamist. Maakohus on liitkaristust suurendanud, kuni see vastas süü suurusele ja karistuse eesmärkidele ning kolleegium nõustub maakohtuga.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.