Obsah (9)

§ 363§ 367§ 238§ 202§ 122§ 124§ 133§ 134§ 162

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Anu Vismann Otsuse tegemise aeg ja koht 23.03.2021.a Tallinn, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-20-4214 Tsiviilasi K. S.e (S.) hagi

) § 329 lg 4 alusel hagejale tähtaja kuni 22.01.2021 kohtunõude täitmiseks. Tulenevalt Tallinna Ringkonnakohtu 08.12.2020 määruses toodud seisukohast tuli hagejal

§ 363

lg 1 p 2 kohaselt selgelt hagi aluseks olevate asjaoludena kohtu ette tuua, kas ja kuidas on kostjate avaldatu ebaõige või solvav hageja suhtes. Esile tuli tuua konkreetsed hageja suhtes avaldatud ebaõiged andmed/ ebakohased väärtushinnangud võlaõigusseaduse (VÕS) § 1046-1047 tähenduses.

1. Hageja täitis 12.01.2021 kohtunõude 22.01.2021 menetlusdokumendis.
2. 18.02.2021 määruses lõpetas kohus tsiviilasja eelmenetluse, määras hagi menetleda kirjalikus menetluses ning andis pooltele kompromissi, lõplike seisukohtade ja menetluskulude nimekirjade esitamiseks tähtaja kuni 25.02.
3. Vastaspoole menetluskulude nimekirjale vastamiseks andis kohus tähtaja kuni 03.03.
4. Kohus teatas, et teeb lahendi avalikult teatavaks Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja kantselei kaudu ja avalikus e-toimikus 23.03.
6. Pooled kompromisskokkuleppele ei jõudnud. Kohtuotsuse põhjendused
7. Kohus, tutvunud poolte kirjalike seisukohtadega ja hinnanud kõiki asjas kogutud tõendeid, leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata.
8. Hageja põhinõude sisuks on kostjatele 28.02.2020 saadetud nõudekirjaga seonduvad õigusabikulud kogusummas 944 eurot koos käibemaksuga (arve nr 3002063, tl 13), mis jagunevad vastavalt osutatud õigusabi mahule kostja I puhul 416 eurot ja kostja II puhul 528 eurot. Lisaks palub hageja kostjatelt välja mõista hagiavalduse esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivise 1,66 eurot (tl 14-15) ja

§ 367

alusel seadusjärgse viivise alates hagiavalduse esitamisest kuni nõude täitmiseni.

1. Hagi aluseks olevate asjaolude kohaselt avaldas kostja I Facebookis asuval lehel „xxxx“ 26.02.2020 kell 22.15 hageja kohta ebaõigeid faktiväiteid sisaldava postituse: „Lihtsalt hoiatuseks kõigile, et kui soovite osaleda Xxxx korraldatud oksjonitel, siis ausal teel te seda teha ei saa. Omab erinevaid varikontosid mis kõik loodud enamjaolt 2018 aastal ning siis tõstab hinda või määrab kohe sobiliku hinna ära.“ Postituse alla postitas kostja I hageja kohta ebõigeid faktiväiteid sisaldavad kommentaarid: „Ei, minge edasi ja ilmselgelt on sama pakkuja teinud ka mõnele teisele tootele pakkumise. Vanad oksjonid lahti võtta, siis korduvad sirka 20 nägu kes omad kontod ja hinda tõstavad või kohe üles suskavad.“ „Päris karm ikka, milline lollitamine. See on ju petmine.“ „See on ikka inimeste petmine kahjuks.“ „Muidugi nüüd ähvardab Xxxx politseiga, sest väidetavalt inimene eksisteerib, aga ta lihtsalt kasutab avalikust ruumist võetud pilti“ „Ma loodan vähemalt, et see postitus vähemalt aitab nii mõnelgi hoida end petta saamise eest.“ „k. on omanik, aga peaaegu“ „Kõik tema varikate pakutud võidetud oksjonid ära kustutatud“. Hageja esitas 28.02.2020 kostjale 1 nõudekirja (tl 5-6), milles palus ebaõigete andmete eemaldamist, ümberlükkamist ja varalise kahju hüvitamist. Kostja I kinnitas samal päeval nõudekirja kätte saamist (tl 7-8). Kostja I teavitas allakirjutanut
2. märtsil 2020, et postitus on kustutatud. Kostja II avaldas Facebooki lehel „xxxx“ 26.02.2020 kell 22.04 hageja kohta ebaõigeid faktiväiteid sisaldava postituse: „Xxxx-l on oma oksjonitel hinna tõstmiseks võltskontod. Ja ikka kohe päris mitu.“ Kostja II kirjutas sama postituse kommentaaride alale ebaõigeid faktiväiteid sisaldavaid kommentaare: „Liiga ahneks läinud ikka oma pakkumistega“ „Lihtsalt selline kelmitamine pole okei ja selle toimumisest peaks teised ka teadma.“ „selle koha pealt tuleb neid muidugi kiita, suurt tööd nõuab see 4 kelmitamine“ „Eks sellepärast sellised kelmid kelmitavadki, et tavaliselt jäetakse sellise jutu peale asi sinnapaika.“ „Ilmselt lähiajal uusi ei tule, kuna vaevalt praegu enam kelmitama hakkaks ja kelmitamiseta tuleksid liiga madalad pakkumised.“ Hageja esitas
3. veebruaril 2020 kostjale II nõudekirja (tl 9-10), milles palus ebaõigete andmete eemaldamist, ümberlükkamist ja varalise kahju hüvitamist. Kostja II sai nõudekirja kätte samal päeval (tl 11-12). Hagi esitamise hetkeks on postitus grupi administraatori poolt kustutatud.
4. Poolte vahel on vaidlus varalise kahju hüvitamise nõudes tulenevalt kohtueelses menetluses füüsilise isiku poolt kantud õigusabikuludega. Tallinna Ringkonnakohus on oma 08.12.2020 määruses asunud seisukohale, et hagejal on õigus nõuda kohtueelsete õigusabikulude hüvitamist VÕS § 115 lg 1 ja VÕS § 128 lg 3 alusel ning viivist VÕS § 113 lg 1 alusel. Lisaks on Tallinna Ringkonnakohus eeltoodud määruses selgitanud, et hageja kahju hüvitamise nõude lahendamiseks tuleb esmalt tuvastada, kas hagejal oli alust kostjatele nõudekirju esitada, mis eeldab hindamist, kas kostjate avaldatu oli ebaõige või solvav hageja suhtes. Seejärel tuleb hinnata kahju hüvitamise eeldusi. Hageja väitel oli 28.02.2020 nõudekirja saatmise aluseks kostja I poolt Facebookis asuval lehel „xxxx“ 26.02.2020 kell 22.15 ja kostja II poolt Facebooki lehel „xxxx“ 26.02.2020 kell 22.04 hageja kohta ebaõigeid faktiväiteid sisaldava postituse ja selle all kommentaaride avaldamine. Ebaõigete faktiväidete ja ebakohaselt väärtushinnangute avaldamisega põhjustasid kostjad hagejale kahju isiklike õiguste rikkumisega. Kuigi hageja on esitanud käesolevas tsiviilasjas kostjate vastu nõude üksnes 28.02.2020 kostjatele edastatud nõudekirjade koostamise ja edastamise õigusabikuludega seoses, tuleb kohtul anda hinnang kostjate nõudekirja saatmise aluseks olevale õigusrikkumisele ja välja selgitada, kas hageja oli õigustatud kostjatele nõudekirjasid saatma. Hageja on kostjatele saadetud nõudekirjades taotlenud nõudekirjaga seonduva õigusabikulude hüvitamist kostjalt I summas 416 eurot ja kostjalt II summas 528 eurot. Lisaks on hageja nõudnud ebaõigete andmete eemaldamist ja ümberlükkamist kostjate Facebooki kontodel (tl 5-6, 9-10). Hageja ebaõigete andmete ümberlükkamise nõude õiguslikuks aluseks saaks esitatud asjaoludel olla VÕS § 1047 lg 4, mille kohaselt võib ebaõigete andmete avaldamise korral kannatanu andmete avaldamise eest vastutavalt isikult nõuda andmete ümberlükkamist avaldaja kulul, sõltumata sellest, kas andmete avaldamine oli õigusvastane. Faktiväide on põhimõtteliselt kontrollitav ja selle tõesus või väärus on kohtumenetluses tõendatav, väärtusotsustus väljendub isikule antud hinnangus, mis oma sisu või vormi tõttu võib olla konkreetses kultuurikeskkonnas halvustava tähendusega- väärtushinnangut on küll võimalik põhjendada, mitte aga tõendada selle sisu tõesust või väärust (vt eristamise kohta ka nt Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-67-10, p 17). Isiku kohta ebaõigete andmete avaldamise korral näeb VÕS § 1047 lg 4 ette ebaõigete andmete ümberlükkamise kohustuse sõltumata andmete avaldamise õigusvastasusest (vt ka Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-17-05, p 27). Hageja ebaõigete andmete eemaldamise nõude õiguslikuks aluseks võiks olla VÕS § 1055 lg 1, mille kohaselt juhul, kui kahju õigusvastane tekitamine on kestev või kui kahju õigusvastase tekitamisega ähvardatakse, võib kannatanu või isik, keda ähvardati, nõuda kahju tekitava käitumise lõpetamist või sellega ähvardamisest hoidumist. Kehavigastuse tekitamise, tervise kahjustamise, eraelu puutumatuse või muu isikuõiguste rikkumise puhul võib muu hulgas nõuda kahju tekitaja teisele isikule lähenemise keelamist (lähenemiskeeld), eluaseme kasutamise või suhtlemise reguleerimist või muude sarnaste abinõude rakendamist. VÕS § 1055 lg 1 alusel saab nõuda kahju tekitajalt selliste toimingute tegemist, mis on suunatud kahju tekitaja tegevusest tingitud kahjulike tagajärgede likvideerimisele (vt Riigikohtu otsused tsiviilasjas nr 3-2-1-127-10, p 11; tsiviilasjas nr 3-2-1-166-12, p 10; tsiviilasjas nr 3-2-1-80-13, p 27). Nõude 5 eeldusena peab kohus tuvastama kostjate poolt ebaõigete faktiväidete avaldamise õigusvastasuse. Kohus on seisukohal, et hagis esitatud väidetest lähtuvalt võib tulla kõne alla kostjate käitumise õigusvastaseks lugemine VÕS § 1045 lg 1 p 4, VÕS § 1046 ja/ või VÕS § 1047 järgi.
5. Pooled vaidlevad järgmiste asjaolude üle: 1) kas kostjad avaldasid 26.02.2020 Facebooki lehekülgedel informatsiooni hageja kohta või Xxxx kohta; 2) kas avaldatud informatsioonis esitatud andmed olid tõesed/ väärtushinnangud kohased.
6. Avaldamine VÕS § 1046 lg 1 ja VÕS § 1047 tähenduses on väärtushinnangut/ faktiväidet sisaldava teabe kolmandatele isikutele teatavaks tegemine ning avaldajaks on isik, kes teeb kolmandatele isikutele andmed teatavaks. Poolte vahel puudub vaidlus, et kostjad avaldasid hageja poolt esile toodud informatsiooni Facebooki lehekülgedel 26.02.
7. Kohus on seisukohal, et antud tsiviilasja lahendamiseks tuleb esmalt kontrollida, kas kostjad on vaidlusaluse informatsiooni avaldanud hageja või Xxxx kohta. 14.
8. Hageja on seisukohal, kuivõrd hageja on ainus Xxxx brändi omava W OÜ-ga seotud isik, siis kahjustas Xxxx seotud isikute laimamine ka hageja õigusi. Ka Xxxx OÜ ainsaks juhatuse liikmeks on hageja. Seega on avaldatud informatsioon hageja au ja head nime kahjustav. 22.01.2021 hageja poolt esitatud tõendite alusel on kohus tuvastanud, et - kostja I avaldas Facebookis asuval lehel „xxxx“ 26.02.2020 kell 22.15 hageja kohta mh järgmist informatsiooni sisaldava postituse: „Lihtsalt hoiatuseks kõigile, et kui soovite osaleda Xxxx korraldatud oksjonitel, siis ausal teel te seda teha ei saa. Omab erinevaid varikontosid mis kõik loodud enamjaolt 2018 aastal ning siis tõstab hinda või määrab kohe sobiliku hinna ära“. Postituse alla postitas kostja I hageja kohta kommentaarid: W OÜ on uus firma.“ „Päris karm ikka, milline lollitamine. See on ju petmine.“ „See on ikka inimeste petmine kahjuks.“ „Ähvardab praegu ka, aga ma salvestasin ka kõik asjad ja pakkumised, nii et kui tuleb politseiga tegemist, eks siis vaatame mis ja kes rohkem tõestada suudab. Petmine on petmine, olgu selleks oksjoniga või millegi muuga. Lisaks muidugi teiste inimeste piltide kasutamine kontodel.“ „Ma loodan vähemalt, et see postitus vähemalt aitab nii mõnelgi hoida end petta saamise eest.“ „k. on omanik, aga peaaegu“. „Kõik tema varikate pakutud võidetud oksjonid ära kustutatud“ (tl 132-133, 136-140). - kostja II avaldas Facebooki lehel „xxxx“ 26.02.2020 kell 22.04 hageja kohta mh järgmist informatsiooni sisaldava postituse: „Xxxx-l on oma oksjonitel hinna tõstmiseks võltskontod. Ja ikka kohe päris mitu.“ Kostja II kirjutas sama postituse kommentaaride alale kommentaarid: „Lihtsalt selline kelmitamine pole okei ja selle toimumisest peaks teised ka teadma.“ „selle koha pealt tuleb neid muidugi kiita, suurt tööd nõuab see kelmitamine“ „Eks sellepärast sellised kelmid kelmitavadki, et tavaliselt jäetakse sellise jutu peale asi sinnapaika.“ „Ilmselt lähiajal uusi ei tule, kuna vaevalt praegu enam kelmitama hakkaks ja kelmitamiseta tuleksid liiga madalad pakkumised“ (tl 134-135, 141-143). Hageja on 22.01.2021 menetlusdokumendis esile toonud au teotava informatsiooni allajoonituna. Ülejäänud hagis esile toodud kostjate poolt avaldatud informatsiooni osas ei ole hageja kohtule tõendeid esitanud. Lisaks on kohus 22.01.2021 esitatud tõendite alusel tuvastanud, et Xxxx Facebooki avalehe päises on viide Xxxx veebilehele, mille vahelehelt „kontakt“ avaneb info Xxxx brändi haldava äriühingu OÜ W kohta (tl 128). OÜ-l W on ainult üks juhatuse liige, kelleks on hageja (tl 129, 131). W OÜ äriregistri registrikaart ja hageja kinnistusraamatu väljavõte tõendavad, et OÜ W on registreeritud korterisse, mis 6 kuulub hagejale (tl 130-131). Kohus juhib hageja tähelepanu, et nimetatud tõenditest ei nähtu, et tegemist oleks hageja elukohaga. 14.
9. Kostjad on seisukohal, et nad ei ole avaldanud 26.02.2020 vaidlusalustel Facebooki lehtedel informatsiooni mitte hageja kohta, vaid Xxxx kohta. Väidetav kahju saab olla tekkinud üksnes juriidilisele isikule Xxxx ehk W OÜ või Xxxx OÜ. Lisaks märgivad kostjad, et Facebooki lehel on kirjas xxxx, mis lihtsalt peale vaadates tekitab selgelt mõistetava seose, et tegu on Xxxx OÜ-ga. Seega juhul, kui inimene ei hakka lehe kontakte avama, ei viita miski, et oleks tegemist W OÜ-ga. Xxxx OÜ kasutab sama veebilehte. Seega konkreetne seos ainult W OÜ-ga puudub. Ka kodulehe domeeninimi xxxx loob esmase seose tavainimesele Xxxx OÜ-ga. Seega peale vaadatav ja esmane seos on alati Xxxx OÜ-ga ning selles firmas tegutseb mitu töötajat. Kostjate poolt avaldatud informatsiooni ei saa seega seostada ainult hagejaga. Kostjad on oma vastuväidetes esile toonud muuhulgas asjaolu, et googeldades otsingunime “Xxxx” (mille kohta oli kostjate postitus tehtud), tulevad välja üksnes seosed Xxxx OÜ-ga. Xxxx OÜ registrikaardile on kantud samad kontaktandmed, mis W OÜ puhul. Kostjad on seisukohal, et juhul, kui hakata otsima ettevõtte seost hagejaga, siis on need registritest leitavad, kuid antud juhul ei ole sellel seost kostjate poolt avaldatud informatsiooniga. Kohus on kostjate poolt 23.09.2020 tõenditena esitatud registrikaartide alusel tuvastanud kostjate vastuväidetes esile toodud ettevõtete W OÜ ja Xxxx OÜ olemasolu (tl 100-101). Kohus on kostjate 12.02.2021 esitatud tõendite alusel tuvastanud, et Xxxx OÜ kasutab sama kodulehte xxxx, mille kontaktide alt on leitav viide W OÜ-le (tl 151-153). Xxxx OÜ kontaktandmetes on sama aadress, mis W OÜ-l (tl 154). Google otsingumootorisse sisestades otsingusõna „Xxxx“ vastusena tulevad esile üksnes seosed Xxxx OÜ-ga (tl 155). Xxxx postitustest ja päringutele esitatud vastustest järeldub, et seotud ettevõttel on töötajad (tl 156-157, 159-167, 176-179). Xxxx kasutaja poolt on kommentaariumis nimetatud Xxxx omanikuna L. K. (tl 158). Kohtule jääb arusaamatuks, milliseid asjas tähtsust omavaid asjaolusid soovivad kostjad tõendada K. P. Facebooki konto väljavõttega (tl 168-175). Lisaks märgib kohus, et sama lisa tl 173-175 leheküljed on tühjad. Kohus jätab kostjate 12.02.2021 esitatud K. P. Facebooki konto väljavõtte

§ 238lg 5 alusel arvestamata.

1. Kohus on seisukohal, et kostjate poolt avaldatut tuleb hinnata lähtudes avaldatud teksti kontekstist ja tuvastada, mida mõistliku inimese arusaama järgi on üldsusele avaldatud. Kohus asub eeltoodud kohtuotsuse punktis 14.1 tuvastatud asjaolude pinnalt seisukohale, et esitatud informatsioonist ei tulene ega saa ka järeldada, et kostjad oleksid 26.02.2020 avaldanud Facebookis asuval lehel „xxxx“ ja „xxxx“ informatsiooni hageja kui füüsilise isiku kohta. Kostjate poolt avaldatu seondub Xxxx korraldatud oksjonite ja nimega. Seega ei ole kostjad hagis esile toodud andmeid avaldanud hageja kohta, vaid nimetatud andmed on avaldatud Xxxx kohta. Kuigi kostja I poolt „xxxx“ kommentaariumis avaldatud lauses „k. on omanik, aga peaaegu“ sisaldub nimi K., ei järeldu sellest hageja kohta informatsiooni avaldamist. Kohus on seisukohal, et ainuüksi eesnime avaldamisest ei järeldu antud juhul äratuntavat seost hagejaga. Tavapärase ja levinult kasutuses oleva eesnime järgi ei ole ilma lisainformatsiooni omamata võimalik üldjuhul tuvastada ühtegi isikut. Kostja II ei ole hageja poolt esile toodud informatsioonis kordagi nimetanud hagejat.
2. Hageja on kohtu ette toonud muuhulgas asjaolu, et Xxxx veebilehe vahelehelt „xxxx“ avaneb info Xxxx brändi haldava äriühingu OÜ W kohta (tl 128). Ettevõtte ainukeseks juhatuse liikmeks on hageja. Ka kostja I poolt avaldatud informatsioonis on omanikuna nimetatud W OÜ (tl 132). Lisaks on kostja oma vastuväidetes asunud seisukohale, et esmamulje pinnalt seostab mõistlik isik xxxx kodulehte Xxxx OÜ-ga, tulenevalt asjaolust, et kuivõrd ettevõtted kasutavad sama veebilehte. Seega konkreetne seos ainult W OÜ-ga puudub. Kui inimene läheb lihtsalt nende lehele, kontaktide alla minemata, siis nende koduleht oma domeeninimega seostab neid automaatselt ikka esmalt Xxxx OÜ-ga, kus on mitu töötajat. 7 Kohus on seisukohal, et ennekõike seondub mõistliku isiku jaoks avaldatud informatsioon Xxxx brändiga ja seejärel järgmiseks on võimalik tulenevalt lehe kontaktide all esitatud viitest seostada brändi juriidilise isikuga W OÜ-ga või tulenevalt nimekuju sarnasusest ja kodulehe xxxx ühisest kasutamisest, Googli otsingust vms tulenevalt Xxxx OÜ-ga. Sõltumata asjaolust, kumma ettevõttega seos mõistlikul isiku tekib, ei teki avaldatud informatsiooni pinnalt seoseid hageja kui füüsilise isikuga. Muud väited Facebooki konto omaniku kohta on hageja poolt tõendamata. Kohus ei nõustu hageja seisukohaga, et kuigi kostjad ei maininud kommentaarides hageja täisnime, kandub au teotamine siiski hagejale kui ettevõtte juhatuse liikmele üle, kuna inimesed tajuvad juriidilise isiku kohta öeldut selle juriidilise isiku juhatuse liikme kohta öelduna. Hageja poolt esile toodud kohtupraktika ei ole võrreldav käesolevas tsiviilasjas avaldamise asjaoludega. Hageja poolt esile toodud kohtute seisukohad on esitatud kontekstist väljarebituna, kuivõrd kaasustes oli tegemist isiku täisnime juures au teotava informatsiooni avaldamisega, mille tagajärjel oli võimalik avaldatut hagejatega konkreetsel juhul seostada. Antud juhul ei oma tähtsust asjaolu, et hageja on ainuke ettevõtte juhatuse liige, hageja nime ei ole avaldatud ei brändi nimega ega ka seda haldava ettevõttega seostatult. Kohus märgib, et isegi juhul, kui mõistliku isiku jaoks oleks ettevõtte kohta avaldatu seostatav selle juhatuse liikmetega, saaks hageja kohta avaldatuks pidada üksnes informatsiooni, kus on esile toodud hageja nimi või muud isikuandmed (-kujutis), mille alusel saaks hageja isiku tuvastada. Antud juhul ei ole kostjate kommentaarid suunatud isiklikult hageja ega ka juhatuse liikme kohta, need ei puuduta hagejat isiklikult ning hageja õiguseid ei ole rikutud.
3. Seoses kostjate vastuväitega, mille kohaselt võis kostjate poolt avaldatud informatsioon käia ükskõik millise töötaja pihta ning hagejal kui füüsilisel isikul puudub alus seetõttu midagi nõuda, märgib kohus nõustudes hagejaga, et õiguskaitsevahendeid on võimalik oma õiguste kaitseks kasutada igal isikul, kelle õigusi on rikutud, kui seaduses esineb alus õiguskaitsevahendite kohaldamiseks.
4. Kuivõrd kohus on eelnevalt kohtuotsuse punktides 15-16 jõudnud järeldusele, et kostjad ei ole hageja kohta informatsiooni avaldanud, ei analüüsi kohus seda, kas kostjate poolt avaldatu puhul oli tegemist ebaõigete faktiväidetega VÕS § 1047 lg 1 või ebakohaste väärtushinnangutega VÕS § 1046 lg 1 tähenduses. Kohus jätab eeltoodud põhjendustel

§ 238

lg 5 alusel arvestamata järgmised asjas tähtsust mitteomavad tõendid: kostjate poolt 11.05.2020 ja 23.09.2020 tõenditena esitatud kostja I oksjoni pakkumised (tl 25-26), tõendid pakkujatest ja reklaamijatest (tl 27-85) ning Facebooki reeglid (tl 8687, 98-99).

1. Kuigi tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 31 lg 5 kohaselt loetakse juriidilise isiku organi tegevus juriidilise isiku tegevuseks, ei tähenda see, et juriidilise isiku kohta informatsiooni avaldamisel saaks seda lugeda automaatselt ka juriidilise isiku juhatuse liikme kohta avaldatuks. Kohus analüüsib iga kaasuse asjaolusid ja selgitab nende pinnalt välja õiguslikud tagajärjed.
2. Äriühingul on TsÜS § 26 lg 1 kohaselt juriidilise isiku õigusvõime- võime omada tsiviilõigusi ja kanda tsiviilkohustusi. Juriidiline isik võib omada kõiki tsiviilõigusi ja -kohustusi, välja arvatud neid, mis on omased üksnes inimesele. Äriühingul ei ole

§ 202lg 1 kohaselt tsiviilkohtumenetlusteovõimet tulenevalt äriühingu abstraktsusest.

Seetõttu juhul, kui K. S. on äriühingu juhatuse liige, on ta TsÜS § 34 lg 1 kohaselt õigustatud osalema tsiviilkohtumenetluses äriühingu seadusliku esindajana, mitte hagejana.

1. Kohtule jääb selgusetuks hageja tuginemine VÕS § 80 lg-le
2. 28.02.2020 nõudekiri on vandeadvokaadi poolt kostjatele saadetud K. S.e nimel ja volituse alusel, ka õigusabiarve on tasumiseks esitatud K. S.ele. Seega on õigusabilepingu sõlminud hageja. Kohus on seisukohal, et VÕS 8 § 80 lg 1 järgi saaks hageja poolt sõlmitud õigusabi osutamise lepingu järgi olla kaitstavaks kolmandaks isikuks äriühing (sh nõuete esitamiseks õigustatud), mitte hageja ise.
3. Kohus on seisukohal, et hageja nõuded tuleb jätta rahuldamata põhjusel, et kostjad ei ole hageja kohta hagis esitatud informatsiooni avaldanud. Antud juhul ei ole hageja õiguste rikkumine hagi alusena toodud faktilistele asjaoludele tuginedes võimalik. Tsiviilasja hinna kindlaksmääramine
4. Tsiviilasja hinna määramisel juhindub kohus

§ 122

lg 1 sätestatust, mille kohaselt on tsiviilasja hind hagihind.

§ 124

lg-s 1 kohaselt määratakse raha maksmisele suunatud hagi puhul hagihind nõutava rahasummaga.

§ 133

lg 2 kohaselt liidetakse

§-s 367 kõrvalnõude hagihinna arvutamisel hagi esitamise seisuga arvestatud viivise summale summa, mis vastab ühe aasta eest arvestatud viivise summale.

§ 134lg 1 kohaselt hagihinda arvutades liidetakse ühes hagis sisalduvad nõuded.

Hageja on varalise kahju hüvitamise nõude suurus on 944 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 1,66 eurot ja

§ 367

alusel lisanduva viivise hagihinnaks on VÕS § 113 lg 1 ja

§ 133

lg 2 alusel 75,52 eurot.

§ 134

lg 1 alusel on nõuete liitmise tulemusena hagihinnaks 1021,18 eurot (944 + 1,66 + 75,52). Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine 24.

§ 162

lg 1 ja lg 2 sätestavad, et hagimenetluse kulud, sealhulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud, kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seega tuleb menetluskulud täies ulatuses jätta hageja kanda.

1. 18.02.2021 määrusega andis kohus pooltele menetluskulude nimekirjade esitamiseks tähtaja kuni 25.02.2021 ning vastaspoole menetluskulude nimekirjale vastamiseks tähtaja hiljemalt 03.03.
3. Kostjad kohtule menetluskulude kindlaksmääramise avaldust esitanud ei ole. Tsiviilasja materjalidest ei nähtu, et kostjaid oleks kohtumenetluses esindanud lepinguline esindaja. Hagejalt kostjate kasuks välja mõistetavate menetluskulude suuruseks on 0 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Anu Vismann Kohtunik 9