Obsah (8)

§ 424§ 74§ 65§ 68§ 69§ 75§ 50§ 83

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 27. aprill 2021, Viljandi kohtumaja Kriminaalasja number 1-20-9321 (20284000412) Kohtunik Aivar Hint Kohtuistungi sekr

§ 424

lg 2 järgi kokkuleppemenetluses Prokurör abiprokurör Maiken Mardim Süüdistatav Rivo Nurk (isikukood: 38805116022; elukoht: xxxx xx-x xxxxxxx xxxx xxxxxxxxxxx; töökoht: xxxxx xxxxxxx xx xxxxxxxxxxx ; karistatus: 11.02.2020.a. Tartu Maakohtu poolt

§ 424

lg 1 järgi, karistuseks vangistus 6 kuud,

§ 74

lg 1, 3 alusel tingimisi katseajaga 1 aasta 3 kuud; tõkend: ei ole kohaldatud) RESOLUTSIOON Juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 248 lg 1 p 5 ja § 249 kohus otsustas: 1. Tunnistada Rivo Nurk süüdi karistusseadustiku (

) § 424 lg 2 järgi ja mõista talle karistuseks 1 (üks) aasta 2 (kaks) kuud vangistust.

§ 65

lg 2 alusel suurendada käesoleva kohtuotsusega Rivo Nurgale mõistetud karistust Tartu Maakohtu 11.02.2020 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 5 kuud 27 päeva vangistust võrra ning mõista Rivo Nurgale liitkaristuseks 1 (üks) aasta 7 (seitse) kuud 27 (kakskümmend seitse) päeva vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvata eelvangistuse aeg 07.11.-17.12.2020, s.o 1 kuu 10 päeva mõistetud karistusaja hulka ja lugeda Rivo Nurgal lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 1 (üks) aasta 6 (kuus) kuud 17 (seitseteist) päeva vangistust.

§ 74

lg 5 ja

§ 69

lg 1, 3 alusel asendada Rivo Nurgale mõistetud vangistus 1 aasta 6 kuud 17 päeva üldkasuliku tööga 557 (viissada viiskümmend seitse) tundi ja määrata üldkasuliku töö tegemise tähtajaks 2 (kaks) aastat kohtuotsuse jõustumisest arvates.

§ 69

lg 4 alusel on Rivo Nurk kohustatud üldkasuliku töö tegemise perioodil järgima

§ 75

lg-s 1 sätestatud käitumiskontrolli nõudeid: 1) elab kohtu määratud alalises elukohas – xxxx xx-x xxxxxxx xxx 2) ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Määrata Rivo Nurgale

§ 75

lg 2 p 2 alusel käitumiskontrolli ajal kohustusena mitte tarvitada alkoholi.

§ 50

lg 1 p 1 alusel võtta Rivo Nurgalt lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimise õigus 6 (kuueks) kuuks. 2. Konfiskeerimisele kuuluv vara ja asitõend:

§ 83

lg 1 alusel konfiskeerida kuriteo toimepanemise vahendina mootorsõiduk Opel Vectra registreerimismärgiga XXX XXX (asukoht Tomuski tee 2 Mustivere küla Viljandi vald Viljandi maakond tasulises parklas). Kriminaalasja materjalide juures asuv sõiduauto registreerimistunnistus anda pärast kohtuotsuse jõustumist Lõuna PP ametniku kätte (uurija Kessu Leesmend).

1. Menetluskulude hüvitamine: KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõista Rivo Nurgalt kriminaalmenetluse kuludena sundraha 876 (kaheksasada seitsekümmend kuus) eurot ja riigi õigusabi tasu 226 (kakssada kakskümmend kuus) eurot 80 senti riigi kasuks. Määrata kriminaalmenetluse kulud 1102 (üks tuhat ükssada kaks) eurot 80 senti tasumisele ositi aasta jooksul järgmiselt: 1) alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast igakuise menetluskulu osa 91 (üheksakümmend üks) eurot 90 senti tasumine, kuni menetluskulude täieliku tasumiseni; 2) igas kuus tasutava menetluskulu osa tasumistähtaeg kuu
2. kuupäev; 3) tähtaegselt kohtu määratud menetluskulu osa tasumata jätmisel või kokkuvõttes tasumise graafikujärgse võlgnevuse korral, lugeda tähtaeg saabunuks menetluskulu tasumisele tervikuna. Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 (AS SEB Pank) või EE502200221014193355 (Swedbank AS) või EE401700017002872300 (Luminor Bank AS), märkides ära viitenumbri 99921700018615 ning selgituse “Rivo Nurk, otsus nr 1-20-9321, menetluskulu“. Edasikaebamise kord ja selgitused kohtuotsusele Kohtuotsuse peale on õigus edasi kaevata KrMS §-s 318 sätestatud alustel Tartu Ringkonnakohtule kirjaliku apellatsiooni esitamisega viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Kohtuotsus jõustub edasikaebe (apellatsiooni) tähtaja möödumisel. Kui isiku suhtes on jõustunud mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmise või kehtetuks tunnistamise otsus, on isik kohustatud viie tööpäeva jooksul otsuse jõustumisest arvates loovutama oma juhiloa Transpordiametile (LS § 127). Kui isik ei ole LS §-s 127 kehtestatud tähtaja jooksul juhiluba loovutanud, koostab Transpordiamet isikule ettekirjutuse juhiloa loovutamiseks, andes isikule juhiloa loovutamiseks tähtaja, mis ei ole lühem kui viis tööpäeva ega pikem kui 14 päeva ning ettekirjutus jõustub selle kättetoimetamisest (LS § 128 lg 1). 2 Ettekirjutuse täitmata jätmise korral võib Transpordiamet rakendada sunniraha asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras ning sunniraha ülemmäär on 640 eurot (LS § 128 lg 2). Kitumiskontrollile allutatud süüdimõistetule nimetab kriminaalhooldaja kriminaalhooldusosakonna juhataja ning kui süüdimõistetu katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kohus kriminaalhooldusametniku sellekohase ettekande alusel määrata täiendavaid kohustusi, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistus täitmisele. Üldkasuliku töö täitmisele pööramiseks saadetakse kohtuotsus täitmiseks süüdimõistetu elukohajärgsele kriminaalhooldusosakonnale. Ositi täitmiseks määratud kriminaalmenetluse kulud loetakse täidetuks ja otsust menetluskuludes kohtutäiturile täitmisele pööramiseks ei saadeta, kui süüdimõistetu on rahasummad tähtaegselt tasunud Eesti Vabariigile. ASJAOLUDE KIRJELDUS JA OTSUSE PÕHJENDUSED Süüdistus Süüdistusest nähtuvalt on Rivo Nurk toime pannud kuriteona korduva mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis

§ 424

lg 2 järgi, mis seisnes selles, et tema, olles varem 11.02.2020 karistatud Tartu Maakohtu poolt

§ 424

lg 1 järgi, juhtis 07.11.2020 kell 15:25 Viljandi maakonnas Viljandi vallas Mustla alevikus Tiigi tänav 4a juures mootorsõidukit Opel Vectra registreerimisnumbriga XXX XXX joobeseisundis - tõendusliku alkomeetri Dräger Alcotest 7110 EST ARAF-0026 näit lõpliku mõõtetulemusena 0,92 mg/l. Nimetatud tegevusega rikkus Rivo Nurk kuriteo toimepanemise ajal kehtinud Liiklusseaduse § 69 lg 1 nõuet, mille kohaselt ei tohi mootorsõiduki juht olla joobeseisundis. Liiklusseaduse § 69 lg 2 p 1 järgi loetakse mootorsõidukijuht alkoholijoobes olevaks, kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. Kriminaalasjas sõlmitud kokkulepe Prokuratuur ja süüdistatav on nõustunud kriminaalasja lahendamisega kokkuleppemenetluses. Prokurör, süüdistatav ja süüdistatava kaitsja on sõlminud kokkuleppe süüdistatava süüdimõistmiseks

§ 424

lg 2 järgi ja mõista karistuseks 1 aasta 2 kuud vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvata karistusaja hulka Rivo Nurga vahi all viibimise aeg 07.11.-17.12.2020, s.o 1 kuu ja 10 päeva ning lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks lugeda vangistus 1 aasta 20 päeva.

§ 65

lg 2 alusel suurendada mõistetud karistust Tartu Maakohtu 11.02.2020 mõistetud ärakandmata karistuse - 5 kuud 27 päeva vangistust - võrra, mõistes liitkaristuseks vangistuse 1 aasta 6 kuud 17 päeva.

§ 74

lg 5 ja § 69 alusel asendada karistus 1 aasta 6 kuud 17 päeva vangistust üldkasuliku tööga, arvestades, et ühele päevale vangistusele vastab 1 tund üldkasulikku tööd, seega kohustub süüdistatav tegema 557 tundi üldkasulikku tööd. Üldkasulik töö tuleb ära teha 2 aasta jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Üldkasuliku töö tegemisel allutada Rivo Nurk

§ 75

lõikes 1 sätestatud käitumiskontrollile.

§ 75

lg 1 kohaselt on käitumiskontrolli ajal süüdlane kohustatud järgima järgmisi kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. 3 Tulenevalt

§ 75

lg 2 p 2 on Rivo Nurk kohustatud käitumiskontrolli ajal mitte tarvitama alkoholi.

§ 50

lg 1 p 1 alusel võtta Rivo Nurgalt lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimise õigus 6 kuuks. Põhjendused süüdimõistmises Kohtuistungil süüdistatav kinnitas, et on kokkuleppest aru saanud ja nõustus vastavalt kokkuleppele süüdimõistmises ning karistamises. Kriminaaltoimiku materjalide alusel ja kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järeldused, et kokkuleppe sõlmimine on olnud süüdistatava tõelise tahte avaldus ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Lähtudes KrMS §-st 306 ei tekkinud kohtul kohtuotsuse tegemisel lahendatavates küsimustes kahtlusi, mis oleks tinginud kokkuleppemenetlusest keeldumise ja prokuratuurile kriminaaltoimiku tagastamise vastavalt KrMS § 248 lg 1 p-le 2. Kohus tuvastas, et kriminaalasja menetlemisel on tõendamiseseme asjaolud selged, vastavuses õigusliku kvalifikatsiooniga ning süüdistatav tuleb süüdi mõista vastavalt sõlmitud kokkuleppele. Põhjendused karistuse mõistmisel

§ 424

lg 2 näeb ette süüdlase karistamise kuni neljaaastase vangistusega.

§ 424

lg 4 kohaselt käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud kuriteo korral: 1) ei jäeta mõistetud karistust täielikult tingimisi kohaldamata; 2) kohaldatakse lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmist. Kohus ei tuvastanud asjaolusid, mis välistaksid süüdistatava karistamise kokkuleppemenetluses. Süüdistatavat tuleb karistada vastavalt sõlmitud kokkuleppele. Kohtu põhjendused kriminaalmenetluse kulude hüvitamiseks KrMS § 175 lg 1 p 9 kohaselt on menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha. Sundraha määr tuleneb Vabariigi Valitsuse 19. detsembri 2019 määrusest nr 115 (Töötasu alammäära kehtestamine), millega on kehtestatud töötasu alammääraks 584 eurot kuus. KrMS § 179 lg 1 kohaselt on sundraha teise astme kuriteo puhul 1,5 kuupalga alammäära, s.o 876 eurot. KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt on menetluskuluks määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud kuni nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Süüdistatava Rivo Nurga kaitsja esinemise eest kohtueelsel uurimisel on määratud hüvitamisele kuuluvaks summaks riigi õigusabi tasuna 226,80 eurot. KrMS § 189 lg 1 kohaselt kohtueelses menetluses kriminaalmenetluse kulude hüvitamine otsustatakse uurimisasutuse või prokuratuuri määrusega. Kohtumenetluses otsustatakse kriminaalmenetluse kulude hüvitamine kohtumääruse või kohtuotsusega (KrMS § 189 lg 2). KrMS § 180 lg 1 kohaselt süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Seejuures arvestatakse KrMS §-s 182 sätestatud erandeid. KrMS § 180 lg 3 kohaselt menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Kriminaalmenetluses on süüdistatavale arvestuslikult menetluskuludeks kokku 1102,80 eurot: sundraha 876 eurot ja riigi õigusabi tasu 226,80 eurot. Arvestades süüdimõistetu majanduslikku olukorda määrata tal menetluskulude tasumine ositi aasta jooksul, igakuiste võrdsete osade kaupa. Kohtu muud põhjendused ja eelvangistusaja arvestus Rivo Nurk on kahtlustatavana kinni peetud 07.11.-17.12.2020, seega on Rivo Nurk viibinud eelvangistuses 1 kuu ja 10 päeva.

§ 68

lg 1 kohaselt arvatakse eelvangistus karistusaja hulka, kusjuures ühele eelvangistuspäevale vastab üks vangistuspäev. 4

§ 83

lg 1 alusel konfiskeerida kuriteo toimepanemise vahendina mootorsõiduk Opel Vectra registreerimismärgiga XXX XXX (asukoht Tomuski tee 2 Mustivere küla Viljandi vald Viljandi maakond tasulises parklas). Kriminaalasja materjalide juures asuv sõiduauto registreerimistunnistus anda pärast kohtuotsuse jõustumist Lõuna PP ametniku kätte (uurija Kessu Leesmend). Vastavalt

§ 83

lg-le 1 võib kohus kohaldada tahtliku süüteo toimepanemise vahendi ja süüteoga saadud vara konfiskeerimist, kui need kuuluvad otsuse tegemise ajal toimepanijale. KrMS § 408 lg 2 kohaselt kohtuotsus jõustub, kui apellatsiooni esitamise tähtaeg on möödunud. KrMS § 412 lg 2 kohaselt süüdimõistev kohtuotsus pööratakse täitmisele selle jõustumisest või kriminaalasja apellatsiooni- või kassatsioonikohtust tagastamisest alates kolme päeva jooksul. (allkirjastatud digitaalselt) Aivar Hint Kohtunik 5