KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Maret Hallikma Otsuse tegemise aeg ja koht 05.04.2021, Tallinn Haldusasja number 3-20-1392 Haldusasi Joys Platfrom OÜ kaebus Polits

) § 118² lgs 1 sätestatut, on RAB kohustatud tunnistama kaebaja tegevusload kehtetuks. RAB-i esitatav nõue tulenes

muudatustest.

1. 13.03.2020 kehtestati Eesti Vabariigis eriolukord. Prantsusmaal keelati alates 17.03.2020 kodust ilma mõjuva põhjuseta lahkumine. Lisaks rakendati ulatuslikud reisipiirangud kogu maailmas. Joys Platform OÜ juhatuse liige Igor Matthieu Lys (sünniaeg XX.XX.XXXX) on Prantsusmaa kodanik3, kes elab igapäevaselt Pariisis
2. 30.03.2020 diagnoositi Igor Matthieu Lysil temal esinenud haigussümptomite alusel COVID-19 viirus. 26.05.2020 tehti Igor Matthieu Lysile laboratoorne COVID-19 viiruse tuvastamise test, millega tuvastati, et Igor Matthieu Lys põdes COVID-19 viirust
3. Alates juunist 2020 on Prantsusmaal kehtestatud piiranguid lõdvendatud, kuid reisimine ei ole soovitatud tänaseni.
4. Seoses Igor Matthieu Lysi tervisliku seisundiga ning Prantsusmaal kehtivate piirangutega teavitas Joys Platform OÜ kontaktisik ja praegune juhatuse liige Elo Kukk (sünniaeg XX.XX.XXXX) 18.06.2020 RAB-i, et Igor Matthieu Lysil ei ole võimalik reisida Eesti Vabariiki ega täita RAB-i nõudeid
5. juuliks
7. 23.06.2020 e-kirjas teavitas RAB Järelevalvetalituse rahapesu analüütik Kristi Hiie Joys Platform OÜ kontaktisikut, et rahapesu andmebürool ei ole võimalik pikendada seadusega määratud tähtaega (01.07.2020)
9. 26.06.2020 e-kirjas8 palus Joys Platform OÜ kontaktisik ja praegune juhatuse liige Elo Kukk selgitada, kas loakohustuslasel isikul oleks võimalik

§ 15

lg-te 3 ja 4 (punkt 3) alusel oma tegevus ajutiselt peatada, et töökorraldus nõuetelevastavusse viia ning selliselt, et tegevusluba ei kaotaks. Elo Kukk palus selgitada, kas sel juhul piisab vastavasisulise avalduse esitamisest. 26.06.2020 vastuskirjas selgitas RAB analüütik Kristi Hiie, et ettevõtjal on võimalik esitada ajutise loobumise teade MTR keskkonnas ning juhtis tähelepanu asjaolule, et kui määratud loobumise lõppemise tähtaeg hakkab saabuma, tuleb enne esitada MTR-is muudatuse taotlus koos täiendavate dokumentidega ja esitada see RAB-le üle vaatamiseks. Kui dokumente ei esitata ning loobumise lõpukuupäev on saabunud, siis saab RAB tegevusloa kehtetuks tunnistada ettevõte seadusega kooskõlas mitteolemise tõttu.

1. Joys Platform OÜ ainuosanik tegi 25.06.2020 otsuse9, mille alusel määrati Joys Platform OÜ uueks juhatuse liikmeks Elo Kukk. Joys Platform OÜ esitas 14.07.2020 Tartu Maakohtu Registriosakonnale uue juhatuse liikme määramise avalduse
2. 2 Vastustaja 04.09.2020 vastuse lisa 1 Igor Matthieu Lys passikoopia kaebuse lisas 4 Igor Matthieu Lys eluruumi asukohta tõendavad dokumendid ja tõlge kaebuse lisas 7 5 Igor Matthieu Lysi laboratoorse testi tulemus koos tõlkega kaebuse lisas 8 6 Elo Kuke 18.06.2020 teavitus RAB-le kaebuse lisas 9 7 Vastustaja 04.09.2020 vastuse lisa 3 8 Kirjavahetus vastustaja 04.09.2020 vastuse lisas 4 9 otsus kaebuse lisas 11 10 Kaebuse lisas 12 3 2

§ 72

lg-s 6 nõutud osakapitali sissemakse11 ning 14.07.2020 esitas Joys Platform OÜ Tartu Maakohtu registriosakonnale notariaalse avalduse seoses omakapitali muutmisega12. 10. 08.07.2020 otsusega nr 3.4-9/1640-113 tunnistas RAB alates 08.07.2020

§ 1182

lgle 2 tuginedes kehtetuks Joys Platform OÜ tegevusload nr FVR000839 ja FRK000792 ning nimetatud lubadega seotud majandustegevuse registri andmed. Otsuse kohaselt ei ole Joys Platform OÜ seisuga 08.07.2020 esitanud MTR keskkonnas või notari vahendusel tegevusloa muutmise taotlust koos täiendavate dokumentidega, mistõttu ei ole RAB-l olnud võimalik hinnata, kas isik on ennast vastavusse viinud

§ 1182

lg-s1 sätestatuga, see tähendab, kas ta on täitnud sama paragrahvi lõikes 2 sätestatud kohustust. Otsuses on märgitud, et juhul, kui isik ei ole seaduses sätestatud kuupäevaks muudatuse taotlust esitanud, puudub RAB-il võimalus hinnata tegevusloa omaniku vastavust uutele kontrollieseme asjaoludele ning seega ei ole tagatud rahapesu ja terrorismi rahastamise riskide maandamine kõrgendatud nõuetega finantssektoris, mille tõkestamiseks on seadusandja ette näinud, et selliste ettevõtete tegevusload tuleb kehtetuks tunnistada.

1. Tallinna Halduskohtusse saabus 24.07.2020 Joys Platform OÜ (edaspidi ka kaebaja) kaebus Politsei-ja Piirivalveameti Rahapesu andmebüroo 08.07.2020 otsusele nr 3.4-9/1640-
2. Ühes kaebusega esitas kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse peatada vaidlustatud otsuse kehtivus kuni käesolevas kohtuasjas lõpliku lahendi jõustumiseni.
3. Tallinna Halduskohus võttis 04.08.2020 määrusega kaebuse menetlusse ning tunnistas vastustajaks Politsei-ja Piirivalveameti. Sama määrusega jättis kohus esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata.
4. 03.03.2021 määrusega määras Tallinna Halduskohus asja läbivaatamise vormiks kirjaliku menetluse, teatas kohtuotsuse teatavaks tegemise aja ning andis võimalike täiendavate menetlusdokumentide esitamiseks aega kuni 23.03.
5. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD Kaebaja nõue ja seisukohad
6. Kaebaja nõuab Politsei- ja Piirivalveameti 08.07.2020 otsuse nr 3.4-9/1640-1 tühistamist otsuse sisulise ja formaalse õigusvastasuse tõttu. Kõik menetluskulud palub kaebaja jätta vastustaja kanda.
7. Vastustaja ei ole kaebaja tegevust ja nõuetele vastavust kontrollides järginud vajalikul määral HMS §-s 6 sätestatud uurimispõhimõtet. Vastustaja ei ole enne otsuse tegemist kaebajalt uurinud, kas kaebaja on osakapitali nõude täitnud või mitte. Kaebaja poolt oli osamakse tähtaegselt tasutud, kuid avaldus Tartu Maakohtu Registriosakonnale oli esitatud hilinenult VÕS § 103 lg 2 mõttes vääramatu jõu tõttu. Kaebajal puudus võimalus mõjutada ning temalt ei saanud oodata, et ta peab arvestama COVID-19 viirusega kaasnevaid liikumispiiranguid, sh reisimispiiranguid. Kaebaja on tõendanud, et ta täitis oma kohustuse, ehk esitas Tartu Maakohtu Registriosakonnale avalduse esimesel võimalusel, kui tema juhatuse liikme Igor Matthieu Lysi tervislik seisund oli paranenud ning tal oli võimalik reisida Prantsusmaalt Eesti Vabariiki. Seega oli avalduse esitamine peale 01.07.2020 põhjendatud ning vastustaja oli seejuures kaebaja olukorrast teadlik. 11 Konto väljavõte kaebuse lisas 10 Avaldus kaebuse lisas 13 13 Kaebaja 30.07.2020 menetlusdokumendi lisas 1 12 3

§ 1

lg 3 alusel kohalduvad HMS sätted juhul, kui

ei sätesta erisusi. Vaidlustatud otsus vastab seejuures HMS § 54 nõuetele. 20. Vastustajal on pädevus vaidlustatud otsuse andmiseks

§ 54lg 1 p 11 alusel.

RAB otsus tehti 08.07.2020

§ 1182lg 2 alusel ning on kooskõlas kehtiva õigusega.

Vastustaja teavitas kaebajat, et RAB-il puudub õigus seaduses sätestatud tähtaegade muutmiseks. Juhul, kui kaebaja soovinuks täiendavat tähtaega tulnuks esitada (puudustega) tegevusloa muutmise taotlus ning põhistada tõenditega, miks puudus võimalus seaduses sätestatud tähtaegade järgimiseks. Lisaks esitas kaebaja päringu tegevusloast ajutise loobumise kohta, mille osas andis RAB tagasiside selle võimalikkuse kohta. Arvestades seaduses sätestatud norme ning kaebaja teadlikkust, tulenes tegevusloa kehtetuks tunnistamine vaid kaebaja enda tegevusetusest. Kõrgendatud hoolsusega rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise sektoris tegutsemisel ei saa eeldada, et kaebaja enda poolt seaduses sätestatud tähtaegade või seaduses sätestatud võimaluste kasutamise korral pole haldusorgan täitnud talle seadusest tulenevat uurimispõhimõtet. Lisaks ei ole

§ 1182

lg 2 kohaselt tegevusloa kehtetuks tunnistamise aluseks üksnes kaebaja vastavus seaduses sätestatud nõuetele, vaid oma vastavuse kinnitamiseks dokumentide esitamata jätmine. Tulenevalt asjaolust, et ettevõtte jättis oma seaduses sätestatud kohustuse täitmata, ei esinenud vastustajal HMS § 6 sätestatud uurimispõhimõtet, sest olulise tähendusega asjaolud (fakt, et ettevõte ei esitanud oma vastavust kinnitavaid dokumente muutmise taotlusega) oli tuvastatud ning uurimispõhimõte kohaldamise vajadus puudus. 21. Vastustaja ülesanne on tagada, et tegevusloaga reguleeritud valdkondades tegutsevad vaid isikud, kelle tegevus vastab seaduses sätestatud nõuetele.

§ 1182

lg 2 imperatiivsuse alusel pidi RAB tunnistama kehtetuks tegevusload neil isikutel, kes ei esitanud tähtaegselt seaduses sätestatud dokumente või puudustega dokumente koos asjakohase põhistusega, miks ei sisaldu kõik uute kontrollieseme asjaolude vastavuse kinnitused taotluses. Seetõttu ei ole õige 4

§ 1182

lg 2 sätestatud kohustust ning seega tekitati kohustuslik alus seaduses sätestatud imperatiivse nõude täitmiseks. 23. Vaidlustatud otsus on proportsionaalne. Seadusandja on

§ 1182

lg 2 kehtestanud eesmärgil, et tagada tegevusloaga isikutele täiendav tähtaeg oma tegevuse seadusega vastavusse viimiseks. Vastav muudatus kuulutati välja 19.12.2019 ning avaldati Riigi Teatajas 31.12.

1. Tekst jõustus 10.03.2020 ning muutus enne 10.03.2020 tegevusluba omavate ettevõtete suhtes kohustuslikuks 01.07.
2. Kõrgendatud hoolsusega rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise sektoris on pandud tegevusloaga isikutele

§ 17lg 1 ja lg 7 alusel kohustus olla teadlik seaduses sätestatud nõuetest.

See tähendab, et sektoris tegutsev ettevõtja peab pidevalt olema kursis seaduse muudatustega ning oskama nendega arvestada. Kaebajal oli muudatuste ja kohustuslike täiendavate nõuete tekkimine avalikult kättesaadav juba 2019. aasta lõpust. Sätete seaduses jõustumisest alates (10.03.2020) oli kaebajal jätkuvalt aega vähemalt kolm ja pool kuud, et viia ennast uute kontrollieseme asjaoludega vastavusse. Arvestada tuleb, et RAB tegevusload omavad kuritegusid ennetavat ning Eesti majandussüsteemi läbipaistvust ja usaldusväärsust tagavat funktsiooni. Samuti peab arvestama asjaolu, et kaebaja ei ole ise täitnud talle seadusest tulenevaid kohustusi õigeaegselt ning tegevusloa kehtetuks tunnistamine tulenes ettevõtte enda tegevusetusest. Seaduses sätestatud nõuetele mittevastava ettevõtte tegevuse jätkamine ei ole kooskõlas seaduse eesmärgi ning põhimõtetega. Vastustajal puudusid muud seaduses sätestatud alused, et seaduse eesmärki ja kaebaja poolsest tegevusest tulenevat riski maandada muude meetmetega. Vastustaja kohustus on järgida seaduses sätestatud imperatiivseid kohustusi, muuhulgas

§ 1182

lg-t 2, ehk tunnistada isiku enda tegevusetusest tulenevatel põhjustel isiku tegevusload kehtetuks. Tegevuslubade kehtetuks tunnistamise eesmärk on tagada rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise süsteemi toimimine ja Eesti majandussüsteemi usaldusväärsus ja läbipaistvus, mis on proportsionaalne avaliku suure huvina võrdes üksikisiku õigus ettevõtlusvabaduse teostamiseks. 24. Vaidlustatud otsus on vormi- ja kaalutlusvigadeta. Tegemist ei olnud haldusasutuse kaalutlusõigusega, sest tegemist oli imperatiivse normiga. Kaebaja on jätnud kaebuses läbivalt arvestamata, et seadus ei sätestanud

alusel tegevusloaga ettevõtetele mitte vaid kohustust ennast seaduses sätestatud asjaoludega vastavusse viia, vaid kohustus esines ka dokumentide esitamise osas. Dokumentide esitamine oli kohustuslik, et kõik tegevusloaga isikud 5

ei kehtesta keeldu, et kehtetuks tunnistatud tegevusloaga isikul puudub võimalus taotleda tegevusluba pärast tegevusloa kehtetuks tunnistamist. Seega on kaebajal olnud alates tegevusloa kehtetuks tunnistamise hetkest võimalus taotleda uus tegevusluba, mille käigus tuvastatakse, kas ettevõte vastab tegelikkuses seaduses sätestatud nõuetele või mitte. Arvestada tuleb asjaoluga, et ettevõtte juhatus ja tegevuskoht peavad asuma Eestis. Siinjuures soovime rõhutada, et kaebuses on välja toodud asjaolu, et ettevõte vastab kõikidele seadusest tulenevatele nõuetele, aga äriregistris on ettevõtte osas järgmine märge: * Kui äriühingu juhatus või seda asendav organ asub välisriigis, loetakse vastavalt äriseadustiku § 63¹ lõikele 2 kontaktisiku aadress äriühingu aadressiks. KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

1. Vaadanud läbi poolte seisukohad ning esitatud tõendid, leian, et kaebus tuleb jätta rahuldamata. Põhjendan seda järgmiselt.
2. Alates 01.01.2021 on Rahapesu Andmebüroo eraldiseisev valitsusasutus ja büroo (Vabariigi Valitsuse seadus (VVS) § 65 lg 4; rahandusministri 06.11.2020 määrus nr 39 „Rahapesu Andmebüroo põhimäärus“ § 1). HKMS § 29 lg-st 1 tuleneb, et füüsilisest isikust menetlusosalise surma või juriidilisest isikust menetlusosalise lõppemise korral või muul juhul, kui tekib üldõigusjärglus, lubab kohus menetlusse astuda menetlusosalise üldõigusjärglasel, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti. HKMS § 29 lõiked 1 ja 2 kehtivad ka vastustaja lõppemise, ühinemise, jagunemise ja kaebuse esemega seotud pädevuse ülemineku korral (HKMS § 29 lg 3). Eeltoodust lähtuvalt on PPA rahapesu ja andmebüroo üldõigusjärglane Rahapesu Andmebüroo. Seega loen Rahapesu Andmebüroo üldõigusjärgluse korras vastustajaks.
3. Vaidlustatud otsusega tunnistas vastustaja kehtetuks kaebajale virtuaalvääringu raha vastu vahetamiseks ja virtuaalvääringu rahakotiteenuse osutamiseks 30.04.2019 ja 17.06.2019 väljastatud tegevusload nr FVR000839 ja FRK000792 ning nimetatud lubadega seotud majandustegevuse registri andmed. Otsuse kohaselt ei olnud kaebaja täitnud

§ 1182

lg 1 sätestatud nõudeid tähtaegselt (so hiljemalt 01.07.2020) ning jättis esitamata tegevusloa muutmise taotluse koos täiendavate dokumentidega. 29. 11.12.2019 vastu võetud

redaktsiooniga muudeti seaduse §-i 72 ja kehtestati virtuaalvääringu raha vastu vahetamise teenuse pakkumise ja virtuaalvääringu rahakotiteenuse pakkumise tegevusloa kontrolliesemesse täiendavad nõuded, sh et RAB-lt tegevusluba taotleva ettevõtja registrijärgne asukoht, juhatuse asukoht ja tegevuskoht peavad olema Eestis või kui tegemist on välisriigi ettevõtjaga, peab ta tegevusloa taotlemiseks Eestis avama filiaali, mille 6

§ 72

lg 4), et ettevõtjal, tema juhtorgani liikmel, prokuristil, tegelikul kasusaajal ja omanikul on korrektne ärialane maine (

§ 72

lg 11), et ettevõtjale on avatud maksekonto krediidiasutuses, e-raha asutuses või makseasutuses, mis on asutatud Eestis või Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigis ja osutab Eestis teenuseid piiriüleselt või mis on asutanud Eestis filiaali (

§ 72

lg 5) ning et ettevõtja aktsia- või osakapital on vähemalt 12 000 eurot, mis on täies ulatuses rahaliselt sisse makstud (

§ 72lg 6).

30.

§ 1182

lg 1 kohaselt kohustus

alusel tegevusloa saanud ettevõtja viima oma tegevuse ja dokumendid

1. aasta
2. detsembril vastu võetud redaktsiooni § 70 lõike 3 punktides 9–11 ning § 72 lõike 1 punktides 11, 4, 5 ja 6 sätestatud nõuetega kooskõlla hiljemalt
3. aasta
4. juuliks. Kui ettevõtja ette nähtud tähtaja jooksul oma tegevust seadusega kooskõlla ei vii ja dokumente ei esita, tunnistab Rahapesu Andmebüroo ettevõtja tegevusloa kehtetuks (

§ 70lg 2).

Lõige 2 sätestab seega kaks tingimust – tegevuse kooskõlla viimine seadusega ja sellekohaste dokumentide esitamine RAB-le, millest ka vaid ühe täitmata jätmise korral on RAB-il kohustus ettevõtja tegevusluba kehtetuks tunnistada. Nii on ka

ning riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu (8 SE) algatamise seletuskirjas märgitud, et ettevõtja peab ca 6 kuu jooksul

jõustumisest arvates esitama täiendavaid andmeid võrreldes juba esitatud andmetega; ettevõtja senise tegevusloa tunnistab RAB kehtetuks, kui ettevõtja täiendavaid andmeid tähtajaks ei esita14 31. Vaidlust ei ole selles, et kaebaja ei täitnud

§ 1182

lg-s 1 sätestatud nõudeid tähtaegselt ega esitanud vastustajale tegevusloa muutmise taotlust ühes asjakohaste dokumentidega. Vaidlust ei ole ka selles, et kaebajat oli tegevuse vastavusse viimise kohustusest teavitatud 05.03.2020 ja 15.06.2020 läbi MTR keskkonna15, kusjuures kaebajale ka selgitati, mida tuleb selleks teha. Samuti pole vaidlust, et kaebajat hoiatati, et juhul, kui kaebaja ei ole 01. juuliks 2020 täitnud

§ 118² lg-s 1 sätestatut, on RAB kohustatud tunnistama kaebaja tegevusload kehtetuks.

Menetlusosaliste vahel on vaidlusaluseks küsimuseks, kas RAB-l esines õiguslik alus tunnistada kehtetuks kaebajale väljastatud virtuaalvääringu teenuse tegevusload

§ 1182

lg 2 alusel olukorras, kus kaebaja oli vastustajat teavitanud, et nõuete tähtajaks täitmine pole võimalik seoses kaebaja juhatuse liikme Igor Matthieu Lysi tervisliku seisundiga ning Prantsusmaal kehtivate piirangutega ning sellest tulenevalt ka võimatusega reisida Eesti Vabariiki ja täita nõuded. Samuti seisneb vaidlus selles, kas vastustaja pidanuks enne otsuse tegemist küsima kaebajalt täiendavalt teavet nõuete täitmise kohta. 32. HMS § 54 kohaselt on haldusakt õiguspärane, kui ta on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele. 33.1 Vaidlust ei ole selles, et RAB on pädev haldusorgan

§ 1182lg 2 alusel ettevõtja tegevusloa kehtetuks tunnistamiseks.

Vastavalt

§ 54

lg 1 punktile 11 on rahapesu andmebüroo ülesandeks tegevuslubade taotluste lahendamine, majandustegevuse peatamine või keelamine või tegevusloa peatamine või kehtetuks tunnistamine MSÜS-s sätestatud korras, arvestades

erisusi. Eelnevalt viidatud normidest tuleneb üheselt, et kaebajal oli vaidlustatud otsuse andmise ajal kehtivate tegevuslubade omanikuna kohustus viia oma tegevus seaduses sätestatud uute nõuetega vastavusse (ehk täita tegevusloa kehtivuse püsimise eeldusena tegevusloa kontrollieseme kohta kehtestatud uute nõuete kogum) hiljemalt 01.07.2020 ning 14 Avalikult kättesaadav https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/24832445-95e0-4ffc-adbeec44d87d5eb1/Rahapesu%20ja%20terrorismi%20rahastamise%20t%C3%B5kestamise%20seaduse%20ning%20rii gil%C3%B5ivuseaduse%20muutmise%20seadus 15 Vastustaja 04.09.2020 vastuse lisa 1 7

§ 1182lg 2 kehtetuks.

Asjaolu, et kaebaja oli vastustajat teavitanud enne tähtaja saabumist kaebaja seadusliku esindaja Eestisse reisimise võimatusest (ja sellega ka osaliselt nõuete tähtaegse täitmise võimatusest), ei tähenda, et vastustaja saanuks kaaluda tegevusloa kehtima jätmist. Vastustaja on kohtule samas selgitanud, et täiendava tähtaja soovimise korral saanuks kaebaja esitada (puudustega) tegevusloa muutmise taotluse ning põhistada tõenditega, miks puudus võimalus seaduses sätestatud tähtaegade järgimiseks. Kuigi vastustaja ei ole kaebajale sellist võimalust selgitanud 23.06.2020 kirjas16 ning teatas kaebajale üksnes, et seaduses sätestatud tähtaja muutmine ei ole vastustaja poolt võimalik, ei tähenda, et vaidlustatud otsus poleks õiguspärane ja tuleks sel põhjusel tühistada. Tõenditest nähtub, et 18.06.2020 kirjas17 selgitas kaebaja kontaktisik, et saab korraldada tegevusloa nõuete täitmise loodetavasti juulikuu jooksul. Pole vaidlust, et nimetatud kiri ei olnud kaebaja poolt esitatud tegevusloa muutmise taotlusena ega ka puudustega taotlusena, vaid kaebaja teavitusena tegevusloa nõuete tähtaegse täitmise võimatusest. Ka ei olnud minu hinnangul vastustajal sellest kirjast tulenevalt kohustust soovitada kaebajale puudustega taotluse esitamist, liiatigi olukorras, kus tegevusloa nõuete täitmise võimalik aeg oli hinnatud kaebaja kontaktisiku poolt ebamääraselt („loodetavasti juulikuu jooksul“). Lisaks nähtub, et kaebaja kontaktisik sai seaduses sätestatud tähtaja pikendamise võimatusest aru ning palus sellepeale vastustajal selgitada, kas tegevusloa kehtetuks tunnistamise vältimine on võimalik tegevuse ajutise peatamise kaudu. Seejuures on vastustaja kaebajale sellist võimalust kinnitanud ning kaebajat asjakohaselt juhendanud18. Et kaebaja ühtegi taotlust ega dokumenti, sh ka tegevusloa ajutise peatamise (loobumise) taotlust hiljemalt 01.07.2020 vastustajale ei esitanud, kuigi oli tagajärgedest teadlik, oli kaebaja enda risk ja otsus. Seega märgib vastustaja korrektselt, et kaebaja jäi ise teadlikult tegevusetuks. 33.3 Olen seisukohal, et vastustaja ei ole eelnevat arvestades rikkunud ka uurimispõhimõtet. Olukorras, kus tegevusluba omavat äriühingut on korduvalt teavitatud nõuete täitmise tähtajast (mille üle puudub vaidlus), ei pidanud vastustaja asuma eraldi ja omal algatusel uurima, kas ehk kaebaja on siiski nõuded täitnud, eriti olukorras, kus kaebaja oli ise vastustajat teavitanud nõuete tähtaegse täitmise võimatusest, samuti olukorras, kus tegevusloa kontrollieseme muutunud nõuete täitmine eeldab äriühingu enda initsiatiivi ja asjakohase taotluse esitamist. Antud juhul ei saanud ega pidanud vastustaja ise algatama tegevusloa muutmise menetlust, mistõttu ei ole kohane heita vastustajale ette HMS §-st 6 tulenevat uurimispõhimõtte rikkumist. Selgitan, et asjaolude väljaselgitamise ning tõendite kogumise ja uurimise laiemaks eelduseks on see, et eksisteerib ajend menetluse läbiviimiseks ning käesoleval juhul sai selliseks ajendiks olla menetluse algatamine taotluse esitamise vormis (HMS § 35 lg 1 p 1; majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse § 32 lg 2 p 1;

§ 1182lg 2).

Tähelepanuta ei saa jätta ka asjaolu, et kaebajal oli info muudatuste ja täiendavate kohustuslike nõuete tekkimise kohta avalikult kättesaadav juba 2019. aasta lõpust ning uute nõuete seaduses jõustumisest alates (10.03.2020) oli kaebajal jätkuvalt aega vähemalt kolm ja pool kuud, et viia ennast uute kontrollieseme asjaoludega vastavusse. 33.4 Lisaks eeltoodule pean vajalikuks selgitada, et isegi kui vastustaja oleks otsuse tegemisel (so 08.07.2020) olnud teadlik, et kaebaja ainuosanik oli 30.06.2020 teinud

§ 72lg-s 6 16 Vastustaja 04.09.2020 vastuse lisa 3 Elo Kuke 18.06.2020 teavitus RAB-le kaebuse lisas 9 18 Kirjavahetus vastustaja 04.09.2020 vastuse lisas 4 17 8

§ 72

lg 6 mõttes peab osakapitali suurendamine olema jõustunud ning ei piisa üksnes sissemakse tegemise tõendamisest. Kaebaja esitatud tõendite kohaselt esitas ta vastava kandeavalduse äriregistrile alles 14.07.202020 ning osakapitali kanne on äriregistri andmetel tehtud alles 21.07.2020. Vaidlustatud otsus on antud 08.07.2020 ning seega enne osakapitali nõude täitmist. Seejuures tuleb rõhutada, et kaebaja ei olnud vastustajat ise sissemakse tegemisest teavitanud ega taotlust tegevusloa muutmiseks esitanud. Seejuures ei olnud vastustajal kaebaja poolt taotluse ja dokumentide esitamata jätmise tõttu võimalik kontrollida ka teiste

§-s 72 sätestatud nõuete täitmist. Seega leiab kaebaja ekslikult, et osakapitali sissemakse tegemisega oli ta tähtajaks kõik kontrollieseme nõuded täitnud. Juhin tähelepanu, et vastustaja on välja toonud ka asjaolu, et kaebaja ei pruukinud otsuse andmise ajal olla täitnud ka nõuet, et ettevõtte juhatus ja tegevuskoht peavad asuma Eestis (

§ 72lg 4).

Kohtule nähtub registriandmetest, et kaebaja kontaktisik Elo Kukk on juhatuse liige alates 17.07.

1. Kuni selle ajani oli juhatuse liige üksnes Prantsusmaa kodanik Igor Matthieu Lys, kes kaebaja väitel elab igapäevaselt Pariisis. 33.5 Vastustaja märgib ka õigesti, et kaebajal on olnud alates tegevusloa kehtetuks tunnistamise hetkest võimalus taotleda uus tegevusluba, mille käigus tuvastatakse, kas ettevõte vastab tegelikkuses seaduses sätestatud nõuetele või mitte.
2. Lõppkokkuvõttes leian, et vastustaja otsus on õiguspärane ja kooskõlas otsuse andmise ajal esinenud asjaoludega. Kaebaja ei olnud esitanud vastustajale mistahes taotlust ega dokumente tegevusloa kontrollieseme muutunud nõuete täitmise kohta, sh ka osalise täitmise kohta, kuigi vastav initsiatiiv pidi tulema kaebajalt. Vastustajal puudus sellises olukorras kohustus omal initsiatiivil asjaolusid selgitada ja täiendavalt uurida. Käesoleval juhul on ka selge, et vaatamata uurimiskohustuse olemasolule või puudumisele, olid vaidlustatud otsuse andmise ajal tegevusloa nõuded kaebaja poolt tegelikult täitmata.
3. Eeltoodud põhjendustel tuleb kaebus rahuldamata jätta. Menetluskulud
4. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Vastustaja ei ole menetluskulude hüvitamise taotlust esitanud. Seega jäävad menetluskulud poolte endi kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Maret Hallikma 19 20 Vt ka Riigikohtu lahendit tsiviilasjas nr 3-2-1-96-13, p 36 Kaebuse lisa 13 9