Obsah (6)

§ 436§ 230§ 442§ 122§ 162§ 174

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Tallinna kohtumaja Kohtunik Janek Väli Kohtuotsuse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi 28. jaanuaril 2021.a, Tallinnas Hagihind 2 6

) § 5 lg 1 järgi menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et 2 pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.

§ 436lg 2 järgi rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele.

5.

§ 230

lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited.

1. Vaidlust ei ole selle üle, et hagejal on kostjate ülalpidamiskohustus ning hageja on kostjatele tasunud 2020 aastal elatist kokku summas 5 019 eurot. Seejuures on hageja 2020 aasta septembris, oktooberis ja novembris tasunud kostjatele elatist igakuiselt kokku summas 584 eurot. Vaidluse all on asjaolu, kas hagejal on kohustus tasuda kostjatele elatist seadusjärgses miinimummääras kuni kostjate täisealiseks saamiseni.
2. Perekonnaseaduse (PKS) § 97 p 1 järgi on alaealine laps õigustatud saama ülalpidamist. PKS § 99 lg 1 kohaselt määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes ja lg 2 kohaselt arvestatakse ülalpidamise kindlaksmääramisel õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi.
3. PKS § 100 lg 2 kohaselt täidab alaealise lapse vanem lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Lapsega koos elav vanem peab elatist kasutama lapse huvides.
4. Hageja palub vähendada XXXle igakuiselt makstavat elatist alates hagiavalduse esitamisest summani 146 eurot kuus kuni tema täisealiseks saamiseni ja XXXle igakuiselt makstavat elatist alates hagiavalduse esitamisest summani 146 eurot kuus kuni tema täisealiseks saamiseni.
5. Kostjad vastava hageja nõudega ei nõustu, kuivõrd nende hinnangul hageja varjab oma sissetulekuid ning vara.
6. Perekonnaseaduse (PKS) § 102 lg 1 kohaselt vabaneb isik ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. Lõike 2 järgi ei vabane vanemad lõike 1 kohaselt oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kui vanem on lõikes 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohus võib mõjuval põhjusel siiski vähendada elatist alla käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määra. Mõjuvaks põhjuseks võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps.
7. Riigikohus on 07.02.2018 kohtuotsuses tsiviilasjas nr 2-16-118651 punktis 10 selgitanud, et PKS § 102 lg-tes 1 ja 2 sätestatud põhimõtete kohaselt ei vabane vanem oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest põhjendusel, et ta ei ole oma varalise seisundi tõttu võimeline andma lapsele ülalpidamist enese tavalist ülalpidamist kahjustamata. Kuid kui ta on kirjeldatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt (vt nt Riigikohtu
8. oktoobri
9. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-118-12, p 15;
10. aprilli
11. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-21-15, p 14;
12. aprilli
13. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-17-16, p 11). Elatise väljamõistmisel alla PKS § 101 lgs 1 sätestatud alammäära tuleb tuvastada, et elatise vähendamiseks on PKS § 102 lg-s 2 sätestatud mõjuv põhjus (vt Riigikohtu
14. jaanuari
15. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-1603 12, p 17). Mõjuva põhjuse olemasolu peab seejuures tõendama kohustatud vanem (Riigikohtu
16. oktoobri
17. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-124-15, p 15).
18. Kohus on 06.11.2020 e-kirjaga (t lk 35-36) selgitanud, et hagejal tuleb tõendada, et tal esineb mõjuv põhjus tasuda kostjatele elatist alla seaduses sätestatud miinimummäära (vt Riigikohtu
19. oktoobri 2015 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-124-15, p 15), tõendada enda enda majanduslikku olukorda, s.o hagejal tuleb esitada kõikide enda pangakontode väljavõtted viimase 12 kuu kohta ja andmed varalise seisu kohta ning esile tuua, millised on kohustatud vanema iga lapse vajadused ja võimalused neid vajadusi rahuldada, sh milliste vahendite arvel neid vajadusi rahuldatakse. Sealjuures tuleb arvestada ka teise vanema panust laste ülalpidamisse (vt Riigikohtu
20. aprilli
21. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-1716, p 12). Kui hageja tugineb sellele, et miinimumelatise väljamõistmisel satuvad tema lapsed ebavõrdsesse olukorda, tuleb hagejal esitada vastavad tõendid.
22. Hageja on 26.11.2020 üksnes avaldanud, et hagejal ei ole mootorsõidukit, hagejal on korter XXX, Tallinn, millisest pool kuulub hagejale ja on koormatud hüpoteegiga. Hageja töötab ettevõttes XXX OÜ (t lk 42).
23. Hageja on palunud kohtule esitatud hagiavalduse kohaselt arvestada sellega, et kostjate vajadused on osaliselt kaetud peretoetustega s.o 120 eurot kuus.
24. Riigikohus on kogu tsiviilkolleegiumi 09.06.2017 otsuse nr 3-2-1-35-17 punktis 28.2 avaldanud, et ainuüksi riiklike peretoetuste maksmise fakt iseenesest ei anna aga alust elatist automaatselt alla miinimummäära vähendada. Elatise vähendamiseks alla miinimumi võib riiklike peretoetuste maksmine olla mõjuv põhjus koostoimes muude asjaoludega, nt vanemate halva varalise seisundiga või kui pool on tõendanud, et laste vajadused on miinimummäärast väiksemad.
25. Arvestades asjaoluga, et kohus on kohustanud hagejat esitama enda avaldatud seisukohtade osas tõendid ning hageja seda kohtu poolt määratud tähtajaks ei ole teinud, siis ei ole kohtul võimalik anda hinnangut sellele, et hageja ei ole suuteline tasuma kostjatele seaduses sätestatud määras elatist.
26. Kuivõrd hageja ise on 26.11.2020 avaldanud, et ta töötab ettevõttes XXX OÜ, siis tuleb jätta 12.07.2020 esitatud Eesti Töötukassa 10.07.2020 otsus nr TA20-0095975 tähelepanuta (t lk 20).
27. Arvestades kohtu ette toodud asjaolusid ning esitatud tõendeid, leiab kohus, et hagiavaldus põhjendatud ei ole ja rahuldamisele ei kuulu.
28. Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ja esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle. Tsiviilasja hinna kindlaksmääramine 21.

§ 442lg 2 p 51 kohaselt märgitakse kohtuotsuse sissejuhatuses tsiviilasja hind.

Tulenevalt

§ 122lg 1 ja § 129 lg 2 on 2 628 eurot.

Menetluskulude jaotamine ja kindlaksmääramine 22. Tulenevalt

§ 162

lg 1 jäävad menetluskulud hageja kanda.

§ 174

lg 1 ja § 177 lg 1 p 1 järgi määrab kohus kindlaks menetluskulude rahalise suuruse. 23. Kostjad on avaldanud, et neil puuduvad hüvitatava menetluskulud (t lk 51). Seega jätab kohus hüvitatavad menetluskulud käesolevas tsiviilasjas kindlaks määramata. 4 /allkirjastatud digitaalselt/ Janek Väli Kohtunik 5